Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RMK Liivanõmme 7,5km pikkune õpperada läbib väga huvitavat ja mitmekülgset maastikku ja möödub mitmest veekogust. Rada on tähistatud 12-ne punktiga, millest peitjal õnnestus maastikult postide näol leida kõik peale neljanda. Aarde koordinaatide kätte saamiseks pead sina sama tegema. Enamikke poste on keeruline mitte märgata, aga kindluse mõttes lisan ka nende koordinaadid.
Igal postil on kirjas selle järjekorranumber. Numbri juurest (postidelt 1-3 ja 5-12) tuleb leida sellele vastav täht. Nende tähtede abil saadki teada, kus aare ennast peidab. Paari posti lähedal on ka rajaga seonduv infotahvel, seal on vastava punkti täht dubleeritud.
Lõppkoordinaadid: N 59° 1A.BCD E 23° 3E.FGH
Mõnda numbrit pead kasutama ka tehtes: C=J-M-K F=M-I G=N-L
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.7510' 23° 36.2620' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.6020' 23° 35.4730' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.3450' 23° 35.1850' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.6830' 23° 34.6260' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.8160' 23° 34.5030' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.9950' 23° 34.7730' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.9261' 23° 35.2510' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 12.9570' 23° 35.3580' |
![]() |
Vahepunkt | 59° 13.0101' 23° 35.6890' |
![]() |
Parkla | 59° 12.7540' 23° 36.4960' |
Aarde sildid:
soovitan (10), ilus_vaade (7), lahe_teostus (6), pikem_matk(>1km) (5), matkarada (4), piknikukoht (3), lemmikloomasõbralik (3), lastesõbralik (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8PM6G
Logiteadete statistika:
66 (98,5%)
1
1
0
1
0
0
Kokku: 69
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Hetkel uuendatakse nii Liivanõmme kui ka Liivase ranna-Peraküla õpperaja trassi. Vähemalt osaliselt on muutunud nii rada ise kui ka punktide asukohad ja välimus looduses. Veebilehe väitel on muudatused hiljemalt valmis 15.04, seejärel teen vajalikud uuendused. Aardekonteinerid on vähemalt senimaani lõpp-punktis kättesaadavad.
Tegelikult plaan see rada läbida tekkis alles kohale jõudes. Päike paistis, aga õhk oli matkamiseks just parasjagu jahe, nii et tunduski täiesti sobiv see tee ette võtta. Auto parklasse ja astuma. Esimese veerandi peal sai ka kaks kõrvalepõiget lähedusse jäävate aarete külastamiseks tehtud, aga juba lõpuossa jäävad jõhvikad jäid järgmist külastust ootama. Ei viitsinud, kilometraaž oli juba täiesti piisav. Kuuendas punktis takerdusin hetkeks, aga natuke sihitut ekslemist ja juba leidsingi infotahvlilt otsitava. Seitsmenda juures kalpsas mu neljajalgne kaaslane merre solistama, jupi aega lustis kohe seal, ju tal oli matkates soe hakanud, nüüd oli siis hea võimalus jahutust leida. Kui ta veest välja ronis, hakkasin astuma, aga mingi hetk avastasin, et koera ei kuskil. Hõigun, ei miskit, hõigun veel, ikka igav liiv ja tühi väli, ei kedagi kuskil. Astusin siis mõned sammud tagasi mere poole ja tegin juba kurja häält. Ikka ei midagi, pöörasin otsa taas ringi, et ise teab, kui me pilgud kohtusid. Tema omas suur küsimärk, et mida sa karjud, ma ju siinsamas ja minu omas hämming, et kuidas sa siia küll said. Igatahes saime kenasti koos taas oma teekonda jätkata. Siis aga kaotasin raja jalge alt. Ei näinud enam ühtegi märgist kuskil. Õnneks meenus, et kirjelduses mainiti, et vahepunktide koordinaadid olemas. Koukisin telefoni taskust välja ja edasi juba astusin selle toel. Pole kaua aega niivõrd meeldiv matk olnud, ilm just sobiv ja siinsed metsaalused oma teada headuses. Kõik info kenasti kokku korjatud, pingile potsti maha ja lõpu koordinaadid paika. Peale logimist käisin siis mustikate lõpus ka ära ja saigi auto nina kodu poole keeratud. Tänud peitjale toredale jalutuskäigule ahvatlemast ja aaret peitmast.
Selle aarde vahepunkte sai juba eelmist multit tehes kogutud, osa rajast läbisime autoga ja ühe jupi Mikk jooksis. Pisut matkasime ikka ka, aitäh!
Küll on alles palju punkte. Ja koos teise siinse multiga oli terve kaart täpikesi täis ja omavahel asjad segi. Aitäh!
Kunagi sai miskit korjatud aga mis ja millisele multile polnud üldse enam kindel. Täna lõpuks oli aeg see leid ära vormistada. Tänud
Mõnus jalutuskäik, kavalalt peidetud aare. Tore lõunapoolik :)
Peale LKA aareteseeriat oli veel jaksu üle ja tulime tegime selle tiiru ka ära. Mõnus rada! Veidi oli pusimist numbrite ritta seadmisega, aga saime hakkama ja lõpus läks juba kiirelt.
See multi ühes naabermulti ja LKA rajaga on juba mõnda aega oma aega oodanud, nüüd siis sai see punt lõpuks ette võetud. Kuna plaan nägi ette infot koguda mitte rajanumbrite järgi, vaid nii kuidas logistiliselt kõige mõistlikum oleks, siis ladusin kõik vahepunktid kenasti google kaardile ja hakkasin tähestikku koguma. Ega nende numbrite ja tähtede leidmisega tõesti suuremat muret polnud, ainult ühes kohas olin veidi pime. Kui vahepunktid läbitud, siis jäi üks täht nagu puudu, eks ma olin muidugi nulli oma kaardile märkimata jätnud, aga õnneks jäi lauale ainult üks võimalik tulemus ja nii saigi lõppu suunduda. Täitsa mõnus jalutuskäik, tänud aarde eest!
Selle rajaga oli nii, et eelmisel aastal, olles eelnevalt üleüldse geopeituses leidnud 8 topsikut, läbisime selle kena ja tegelikult juba varemgi tuttava raja, korjasime numbrid ja määrasime lõpu. Lõpus aga otsisin üksi ja ka kahekesi neljal päeval järjest pool tundi per kord. Asjata. Pettununa lahkusime Nõvalt. Sel korral aga, umbes 470 topsikuleidu hiljem, ei läinud minutitki. Aitäh Markole Nõva radade eest.
Väljas kallas vihma. Geo näljas issi pakib oma lapse vihmaülikonda ja istutab ta rattatooli. Kulgeme siis punktist punkti, poiss loeb numbreid ja tähti, panen kõik kirja. Vahepeal haareme mustikaid ja saigi tore ring tehtud. Poole ringi pealt hakkas lausa päike särama. Suured tänud toreda aarde eest.
Läbisin selle raja rattaga. Täitsa kannatas sõita. Tänan aarde eest.
Peale Nõva suurt ringi jätkasime õpperajaga.Sai kõik postid kenasti leitud.Aitäh!
Peale pikka päeva Nõval saime lõpuks vajaliku info kokku ja saime lõppu aaret logima minna. Aitäh!
See multiaare oli üks meie tänastest peamistest eesmärkidest. Nädal tagasi Nõva metsades matkates hakkas see piirkond niiväga meeldima, et otsustasime üsna kiiresti tagasi tulla ja teiste siinkandi aaretega ka tegeleda. Õpperada oli väga hästi märgistatud ja teekond kulges väga mõnusalt. Teele jäänud tava-aarded olid justkui väiksed vahepalad ja siis liikusime jälle tuttavaid poste vaadeldes edasi. Umbes kolme tunniga olime lõpus ja peale rajal kogutud info üle vaatamist pidime tõdema, et aare on meil käeulatuses ;)
Väga sümpaatne multiaare ja väga mõnus maastik matkamiseks. Meile väga meeldis, suur tänu!
Aitäh peitjale! Nägin selle aasta esimesed liblikad sellel rajal kelle hommikune päikesepaiste oli hulgi välja toonud.
Seoses keeruliste pandeemia aegadega sai koeraspordi 2020.a. hooaeg kokkuvõetud hoopis matkarajal. Neljajalgseid osalejaid oli lausa 14! Mõnusat jalutuskäiku Liivanõmme matkarajal rikastasid erinevad geopeituse punktid. Aitäh!
See rada jäi kunagi ammu uueks katseks ja seemneks. Esimese hooga mõtlesin, et kihutan selle kunagi jalgrattaga läbi. Selleni kunagi ei jõudnudki. Ja takkajärgi võib öelda, et vb fatbike oleks enamvähem mõistlik lahendus olnud, muu jalgrattaga oleks ikkagi käekõrval lükanud ja täiesti tagurlik tegevus.
Rada oli taas kord kena. Jalutasime ja oli nii mõnus päev, kui neid viimasel ajal olla saab. Sompus ja vihmane. Kõik punktid leidsime kenasti üles ja kui lõppu jõudsime, siis näitasin Enelile, et näe - see on selline lahe koht, kus mul oleks oma ripptelgiga ülihea ööbida. Kunagi vaatasin ja mõtlesin selle peale, et kui tõmbaks siia puude vahele ripptelgi üles, kuidas siin oleks ikka elamus puude vahel kõlkuda ja chillida. Et kus see ripptelk loob uusi võimalusi ööbimiseks.
Ja alles peale seda vestlust nägin, et oih, lõpp ongi ju siin, kus ennegi olen peatunud ja vaadelnud. Ja aardeleid tuli siis juba hopsti, peitmise osas oli kohe kõhutunne, mida vaadata.
Aitäh, meile meeldis ja oli äga jalutuspäev jälle.
Mõnusal jalutuskäigul sai andmed kenasti kokku kogutud ja nüüd oli vaid vormistamine jäänud. Hea peidukoht. Tänan.
Jalutuskäik jätkus ning jõudsin vahepeal ka siin nime kirja panna. Aitäh, mõnus loodus!
Tegelikult oli mul osa rajast juba varasemalt läbi tehtud.Seega jäi veel jupike koos Katrega läbi jalutada. Aitüma veelkord siia Perakülla peitmast,lahe kant looduses viibimiseks.
Markole skv varutops tagastatud, tulin siia edasi. Tegelikult tegin ringi ka metsanduslikul õpperajal enne kui Liivanõmmele jõudsin. Eelmine rada Exe puhkas, Liivanõmmele tuli siiski kaasa. Alguses ei saanud pesast välja, pärast ei saanud pidama. Poole raja peal selgus, et üks telefoni kaameratest on uduseks läinud, varem pole sellist nalja täheldanud. Numbrid kirjas, tehted tehtud - läksin lõppu. Otsisin ja otsisin ja vaatasin tehted üle aga ühtegi loogilist kohta silma ei jäänud. Istusin maha, tegin kõik uuesti ja läksin siis õigesse kohta. Selleks hetkeks andis juba korralikult tunda, et hommikukohv on vahele jäänud ning ainuke mõistlik suund sai olla Nõva Mõisa kohvikusse, millega oleksin väga rahule jäänud ka siis kui kõht väga tühi ei oleks olnud ja kofeiinitase kehas miinuses. (538) Aitäh!
Aare oli rändama läinud, lebas maas, aitasime tagasi oma kohale :)
Enamasti oli plaanis natuke marju korjata aga ega siis üks tegevus teist ei seganud. Mõnus rada oli. Kenasti vormistatud aare. Aitäh!
Hommikul valisime loodusegakoos.ee lehelt Liivanõmme õpperaja tänaseks sihtkohaks ja lõuna paiku hakkasime nullpunktist astuma. Mingil arusaamatul kombel ei osanud me esimesest punktist vajalikku infot kohe näha ja jätsime selle esialgu vahele, tegelikult on see suurepäraselt loetav.
Rada ise oli väga ilus ja meie, olles siin esimest korda, otsustasime, et siia peab millalgi veel tagasi tulema. Kogu raja ulatuses oli metsaalune paksult pohli ja mustikaid täis, mis venitas selle raja läbimise aja kindlasti tunduvalt pikemaks. Ka ilm ja merevesi olid täna piisavalt soojad, et meres väike suplus teha.
Aarde teostus, nii vahepunktid kui konteiner, on minu arust väga viisaka teostusega. Kiitus selle eest! Tegelikult sattusime neljanda punkti juures ka Pikane metsavahikoht aardest vaid 30m kaugusele aga hasart pole enam nii suur, et plätude ja lühkaritega läbi heina rühkida, ehk teinekord. Ja nagu ikka, siis nüüd kodus avastasin, et vahepeal sattusime ka ühe lahendatud mõistatuse juurde aga kuna ma metsas seda ei teadnud siis jääb ka see teiseks korraks - ongi rohkem põhjust tagasi tulla. :)
Kui naaber multiga ühelepoole sai siis saabusime seda uurima. Veidi pidi ikka jalutama ka aga õnneks paljud punktid olid suht drive in-id.
Esimest korda elus õnnestus ka karu näha metsas, tänud :)
Maris pakkus pühapäevaks välja mõtte külastada Liivanõmme õpperada ja muidugi me olime siis kohe kahe käe ja nelja käpaga poolt lubatavale natuke pikemale aardematkale :). Ülesanded jagunesid rajal nii, et ma navigeerisin telefoniga meid järgmise punktini ja Maris pidas arvet numbrite ja tähtede üle. Toimis hästi igatahes see tööjaotus, ainult ühest kohast läksime loba kõrvale 200 meetrit rajamärgistusest mööda ja numbrites ei tekkinud üldse eksimust. Markosu on muidugi väga loogilise ja selge ülesandega ringi ka meile siia üles pannud, puhas rõõm oli siin jalutada ja asju otsida/loendada, ainult fun ja null kiusu :). Aitäh toreda multi eest, minu poolt aardele preemiasildid ja tuleme peagi siia jälle, väiksem ring jäi ju veel seemneks :).
Ilusad ilmad tuleb ära kasutada mõnusateks jalutuskäikudeks toredate aarete juurde. Seekordseks valikuks sai Nõva kant pühapäeval. Tunda oli, et on pühapäev ja südasuvi. Juba parklas oli märgata rohkem autosid, kui minu viimastel Nõva külastuskordadel ning meie matka algul metsavahel ka erinevate tegevuste harrastajaid. Kõigepealt jäid seljataha marjakorjajad, siis suunasime ristmikul silla suunas jalgratturite pundi ning edasi oligi metsaalune matkarada vaid meie päralt. Meie ülesandeks oli punkt-punkti haaval koguda vajalikke tähti ning sobitada nad vastavalt legendile kokku aarde koordinaadiks. Sujus hästi kuni lõpuni välja. Tänan peitjat! Palun veel siiakanti aardeid. Siia on alati nii mõnus ja tore tulla.
Oma aruga oleksin vist ükshaaval need liivased multid siin ette võtnud. Aga targemad, kes kaarti ka uurinud, soovitasid paralleelselt teha. Mõistlik mõte tõesti, veendusin isegi vahepunktide mustrile pilku heites. Üldiselt kui alguse otsa jooksma saime, siis sujus nigu lepase reega. Loona tegi ees tempot ja Karl taga, astudes vähemalt 4 korda rohkem samme kui täiskasvanud. Jalad käisid edasi ka siis kui vahepeal isa kukil priiküüti pakuti.
Väga mõnus astumine päikeseküllases männimetsas ja väga lahe rada üldse. Kohati jäi mulje nagu oleks eriti huvitava kujuga puude muuseumisse sattunud :o) Aitäh kutsumast!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kambakesi koos oli mõnus matkata. Tänud peitjale.
Raja alguses läks natuke aega, et õige märgistus üles leida. Kes otsib, see muidugi ju ei leia ning kes niisama ringi vaatab, märkab ikka õiget asja. Asi selge ja kõik vormis, asusime teele. Mina usaldasin kaardinduse targematele, eriti kui vahel tegime kahte multit paralleelselt, siis minu aju oleks kindlasti kokku jooksnud. Vahepeal sai teha mõnusaid tavalise aarde peatuseid ning kogu rada oli väga loogiline ning isegi kõige nooremale läbitav. Ta kõndis minu suureks üllatuseks tollel päeval ikka üle 10 km. Mõned korrad sai küll oma enda oskusest mitte raja tähiseid vaadata valesti mindud ka, aga eks seegi ole jälle õppetund. Suur aitäh siia toomast ning suur aitäh sellele imelisele seltskonnale, kellega need kilomeetrid lihtsalt lendasid!
Kõik punktid said läbitud ja sealt edasi oli juba lahendus lihtne !
Rõõmsas tujus matkasime mööda liivast nõmme ja metsa. Kõik kohad olid rahvast paksult täis. Üks rõõmus ja purjakil seltskond oli end isegi kohe sillakese juurde parkinud, hea et peale ei astunud. Neist möödusime vist oma kolm korda, iga kord sooviti meile rõõmsaid Jaane ja muidu häid soove. :) Kuna meid nii mitu oli, siis minu geps jäi tasku, arvutused lasin ka teistel ära teha ja olin lihtsalt ilus kaasas. Eks see maksiski kätte, kõigepealt tuiasime kuskil võpsikus ning siis läksime palju paremasse kohta. Geokontroll oleks abiks.
Aitäh peitjale!
Ei tundu hea mõte võtta kuumal suvepäeval ette 11km matk metsas, aga ega geopeitur polegi päris normaalne liik kui on võimalus minna ja selle matka tulemusel paar kollast täppi taas roheliseks värvida. Tegelikult oli väga mõnus jalutamine ning üldsegi mitte üleliia kurnav. Vahepeal keset matkateed tabasin end mõttelt, et kui selle multi asemele oleks igasse vahepunkti pistnud tavalise aardetopsi, vaat kus siis oleks olnud võimalus skoorida ja punkte koguda. Aga elu pole võistlus ja ei võida see, kel surres kõige rohkem asju (punkte/aardeleide), siis tegelikult loeb see aardeleiuga ning teel sinna saadav emotsioon. Nii saabki olla mõnus multi rohkem väärt kui 10 topsi metsas. Meie jäime igatahes väga rahule ning peitjale meie poolt tänusõnad!
Jalutasime kahe multikaga tänased kohustuslikud 11 km maha. Ilm oli lämmi, aga õnneks sai osaliselt ka puude vilus viibida. Rada oli kohati liivane, aga liivamassaaž kuluski taldadele ära. Suures seltskonnas kulges aeg lõbusalt ja punktid said kõik kenasti leitud. Küll ei suutnud me esimese korraga arvutust või tähti-numbreid paika panna. Kui olime oma sadakond meetrit niisket metsaalust tatsunud ja aru saanud, et see ei saa teps mitte õige paik olla, sai sealsamas niiskete varvastega üheainus number ühe võrra korrigeeritud. Paarsada meetrit eemal leidus sobivas kohas igati viks teostus. Esimene multikas kahest sai sellega ühele poole ja aeg on asuda teise ringile.
Punktid kenasti paigas, isegi neljas. Aare toreda teostusega ja rada meeldivalt inimvaene isegi sellisel rahvarohkel päeval. Täname Markot hää sammumise eest!
Pärast spontaanset mini-geosündmust Nõval Mõisakohvikus mobiliseerisime kogu vaimujõu ja andsime füüsisele piitsa ja saimegi motivatsiooni pikkade multiaarete jaoks. Jalutuskäik läks kiirelt, käisime kogu raja läbi ja leidsime ka lõpu üles.
Lapsed lausa nautisid seda rada. Kõik klappis, arvutused olid õiged ning lõpp-aare kuiv ja korras. Vahepunktid arusaadavad ja omamoodi lõbusad. Lapsed alguses proovisid isegi ära arvata, et mis sõna neist kokku võiks tulla. found it: 18.Jun.2020 14:42 Liivanõmme õpperada (3759). Kohe peale seda vahetasime paberit ning läksime teisele rajale. Meeldivalt pikk rada, et sisustada tervet päeva. Nii võtab logimine isegi vähem aega kui raja läbimine :) Täname!
Andre va unimüts suutis vahepeal Autos magama jääda. Ei hakanud teda üles ajama ning läksin ise rajale. Ikka üle kahe tunni läks vist aega. Kõik vajalik jäi silma ning ka loogiline koordinaat joonistus välja. Kohe kui autosse tagasi jõudsin, ärkas ka Andre üles. Aitüma, täitsa mõnus jalutuskäik oli.
Rada sai läbitud ja tähed nopitud. Väga mõnna tunne logimisel. Tänud
Kaunis loodus, miljoni sääsega. Aarde lähistel elab ka aardevalvur. Väikese halli hiire nahas ei tahaks küll olla. Peidupaigaga on vaeva nähtud. Tubli töö!
Esimene silma jäänud koht osutus valeks, aga teine peitis endas topsikut. Aitäh peitjale.
Vahepunkte külastasin joostes üksinda, Mia ja Oliver mängisid samal ajal metsa all ja rannas. Väga mõnus jooksurada ja seetõttu olid koordinaadid ja aare napi tunniga käes. Lõpus ootas meid ees vahva teostus.
See oli üks mõnus aare! Nautisime õhtust rattasõitu täiega. Mina pidin liivasel rannal natuke ratast kõrval lükkama, Siim sõitis kogu aeg. Mitte üht inimest me rajal ei näinud. Küll aga oli seal ilus päikeseline õhtu. Linnulaul. Paras temperatuur, nii et sõita polnud liiga soe ega liiga külm. Liivased rajad olid alt veel kõvemad, seal sai täitsa kenasti vändata. Pikal tagasilõigul oli palju lahedaid keerdunud puid.
Kohe oli aru saada, mis teha on vaja ja aare paiknes täpselt seal, kuhu koordinaat näitas. Super õhtu oli! Suur tänu aarde eest! Soovitan!
Oli see vast tore rännak. Eriti meeldis see nii korrektselt etteantud marsruut - nagu ka paar päeva varasemal rajal.Suur aitäh!
Pühapäeva õhtune eriline "mustikas" ;) Super rada. Kui ma eelmisel matkarajal juba õhkasin, et siin mändide all on nii-nii ütlemata mõnus, siis seekordne rada oli veel 1000x mõnusam. Eriti meeldis, et rada käis läbi rannast ja Uuejõe suudme juurest. Seal jagus meil uudistamist kohe pikemaks ajaks. No ja üldse kogu see matk oli nagu kusagilt mõnusast muinasjutust. Teepeal vaatlesime loodust ja tekkis ka üks küsimus. Paljud kuivanud männid olid justkui ühe sihi peal - kui keegi peaks teadma, miks just mööda ühte joont on puud ära kuivanud, siis võib meid julgelt valgustada. Nii võimsad ja müstilised tundusid need kuivanud puumürakad. Väike ajugümnastika parklasse tagasi jõudes oli ka mulle täiesti jõukohane ja koordinaadid tulid üpriski eeldatud kohta. Peitmisviis meeldis kah, tegi kohe tuju rõõmsaks, sest noh jälle oli mul silma ;). Jätkuvad kiiduavaldused väärt aarde eest.
Oh milliseks pärliks see rada mida hommikul plaaniski polnud kujune. jah ilm oli ka super, aga ka metsavahel kulgev rada ja seda müüda kulg - aitäh siia aaret peitmast. ma nautisin iga minutit ja meetrit sellel teel. minu lemmiklõiguk kujunes pikk liivavall, mida kaunistasid surnud puud oma ilus ja hiilguses. aare oli ka ideaalselt ülesse ehitatud, ei mingi kaheti mõistmist , ega kümmet erinevat lõppkoordinaati. Soovitan kõigile
Väga mõnus matkaaare Markolt. Boonuseks imeilus kevadilm!
Logiraamatusse kirjutasime oma nimed teisena.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Ilm oli ahvatlev ja juba hommikust saati kiskus metsa, hommikul alanud aaretesadu oli tore jälgida, aga tormama ei kutsunud. Kodus plaane pidades käis noormees välja mõtte, et tema tahaks kala püüda ja rattaga võiks ka kuskil metsas sõita. Nõva kant tundus mõlemaks sobilik. Rattakummid pumbatud, õng välja otsitud ja piknikukraam seljakotti pakitud ning minek. Kõigepealt võtsime suuna Toatse järvele, veetsime seal mõnusalt aega, seejärel imetlesime luiki Mustjärvel. Kuna kassile kala püüdmisest, tänasest peamisest eesmärgist, ei tulnud midagi välja, meelitasin lapsed hoopis õpperajale. See oli hea valik, väga mõnus rada, nautisime kulgemist täiel rinnal. Mererannas tegime väikese joogipausi, aga tugev meretuul ei lasknud kauaks liivale laisklema jääda. Uuejõe lõkkekohas oli juba järgmine paus, kuna vaatetorn lausa kutsus üles ronima. Meenutasime mõne aasta tagust ööbimist siin platsil ja jätkasime oma mõnusat kulgemist. Logiraamatust leidsime eest tuttavad nimed, keda ka metsarajal kohata õnnestus.
Väntasime veel ka muinasöö aardeni, kuid null oli hõivatud ja loobusime. Veensin siis tagasisõidu autoni tegema jõnksuga, et kasvõi paar punkti teisest multist ära külastada, aga esimeses vahepunktis ei saanud asjale pihta ja lapsed keeldusid demonstratiivselt samblale viskudes edasisest geopeitumisest. Ongi põhjus jälle tulla ja siia tuleme hea meelega uuesti.
Koos kolme aardeleiuga veetsime siin väga mõnusad 3,5 tundi ja 13 km. Kui siia saabudes korraks ehmatas autode rohkus, siis tegelikult kohtusime väga väheste inimestega, radu on siin ju piisavalt, ruumi jätkub kõigile. Parklasse tagasi jõudes oli meie auto veel ainus.
Aitäh peitjale! Meil oli väga nauditav õhtupoolik toredal rajal.
Hommikul olime parajad päevavargad, kuid õnneks oli käimas aaretesadu ja otsustasime endale kargud alla lüüa ja Läänemaale sõita. Õige valik, sest ilm oli ilus ja aardeid jagus. 7.5km natuke hirmutas, kuid hakkasime muudkui punktist punkti minema. Peagi selgus, et tegelikult on rada väga mõnus ja ilus ning vahepunktid ülikergesti leitavad. Lõpp meeldis samuti, eriti seetõttu, et logiraamat paistis olevat tühi.
Täna tekkis huvi väike geotuur teha ning Nõva kanti on nii palju aardeid tekkinud. Parkisime auto ja avastasime, et 7,5km matk ees, sellega küll ei arvestanud. Kuna alles hiljuti oli kogu maa vettinud, siis oli ka täna kummikud jalas, aga täiesti kuiv maa oli. Esimest punkti ei osanud leida, aga edasi läks kergelt. Algul andis vantsida, kui punktid olid 600 meetri tagant, aga lõpus läks lõbusamalt. Aarde leidmine Liisile probleemi ei tekitanud. Mõnus matk looduses. Parklas oli palju autosid, aga inimesi nägime rajal vähe.