Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare kutsub teid matkama Viitna maastikukaitsealale Nabudi järve juurde. Kui juba metsa sai tuldud, siis võib veidi ringi vaadata. Aarde lähedalt avaneb imeilus vaade sellele väikesele järvele. Nabudi järv on üks Viitna järvedest. Järve pindala on 0,6 ha. Ujumine ja kalapüük on siin keelatud.
Võimalik on valida lühem matk ümber Nabudi järve või juba tuttav 7 km matk Viitna loodusõpperajal.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 26. detsembri aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/pohja-eesti-puhkeala/1289
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 26.2230' 26° 1.0070' |
![]() |
Parkla | 59° 26.8510' 26° 0.8430' |
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC938JW
Logiteadete statistika:
78 (95,1%)
4
4
0
0
0
0
Kokku: 86
Leid #120 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. Juba jõudsin tüüpiliselt silla alla roomama hakata. Aga aare aus siiski koordinaatidel ja füüsilist pingutust ei nõudnud. Ujuda siin järves küll üleliia mugav pole, seda teen pärast matka suuremas järves. Aarde kinnitustraat kasvab puusse, muidu OK. Aitäh Marisele matkama kutsumast!
Kuuski-mände oli rohkem pikali kui püsti. Lõpuks tabasime ka selle õige ja elusa puukese. Aitäh!
Mäletan, et kunagi justkui käisin seda aaret otsimas aga ei suutnud kuskilt leida, seekord oli ainult kirjutamise vaev. Kas siis kunagi oli koordinaat nii mööda või ei teagi aga seekord täitsa mõnus ja rahulik koht :)
Aarde lähedal järve kaldal on mõnus kohake peatumiseks tehtud, seega tegime siin lõunapausi kuid mina tahtsin enne veel logi kirja saada, sest hetkel olime siin üksi ning ei tahtnud riskida sellega, et pärast mugud platsis on kui ma otsida tahan. Siin läks tänastest leidudest kõige rohkem aega kuna minu null näitas laudtee hargnemiskoha juurde aga enne käpuli viskamist vaatasin korraks viimaseid logisid ning Rone2 logist sain vihje mis kinnitas mu arvamust, et roomata pole mõtet. Võib-olla oleks ka kiiremini läinud kui GC lehel oleks sama vihje mis GP lehel aga väikse ringiga ma siia jõudsin. Minu telefoni arvates ca 10m nullist eemal. Aare ise muidu tipp-topp korras. Tänud.
Leitud ja logitud. Oli mõnus matk mäe otsa ja tagasi. Tänud!
Pärast Viitna järves sulistamist tegin mõnusa jalutuskäigu metsas.
Selle aardega meenub ilmselt veel kaua kahe aasta tagune jõululugu kiirreageerimise mõttest ja mitteleiust samal päeval
:)
Kruttisin meenutuseks jäätunud korgi lahti ja panin korduskülastuse kirja.
Esimest korda elus nägin minki. Oleks arvanud, et ta on suurem. Võibolla oli ta nii nirakas seepärast, et oli just veest välja tulnud - karv puha märg ja keha ligi. Aga väga osav ujuja ja sukelduja oli küll. Leid ise oli kiire. Hakkas kuidagi kohe õigest kohast silma. Aitäh peitmast!
Laudtee osa oli üsna libe, seega sai enamus sellest lõigust just uisutades läbitud. Tagumised küll vahepeal torisesid, kui neile kokku lükatud hiiglaslikke lehekuhje jätsin, aga mis neil ikka muud üle jäi, kui need laiali pekstsa. Milline suurepärane koht lõunapausiks. Laotasin rätiku tagumike alla ja võileibade vorpimine võis alata. Matsuvate suude saatel, tegin vahepeal ka kõrvalpõike ja vormistasin leiu. Minki meil kahjuks trehvata ei õnnestunud. See oleks lastele kindlasti vägev elamus olnud.
Tänud.
Kunagi olen siin olnud, siis ei leidnud. Täna uurisin vihjet ning leid tuli kiiresti. Vaatasime järve ja vaatasime minki selles sulistamas. Järves ei olnud teda näha, päris pika teekonna läbis vee all. Õhumullide rada näitas liikumise kiirust. Kaldal oli kenasti nähtaval. Aitäh!
No küll sai turnitud. Aega võttis rohkem kui oleks tahtnud. Häälestus peiduka suhtes oli mastaapselt vale. Tublid peitjad
Seisime nullis ja vahtisime võsa.. logidest sai vihje, et geopeituse lehel on vihje :) nii sai võimalike peidukate hulk koomale tõmmatud ja suund õigele objektile võetud. Aitäh!
Leitud Järvemägede aarde jaoks info kogumise kõrvalt. Veidi läks aega, kuna GPS ei olnud täpne ja sain päris mitut kuuske uurida. Aitäh.
Heh, tegelikult oli vaade olemas küll, ei saa salata. Puuliikide tuvastamisega läks aega - ei saanud aru, kas kuusk pidi olema vertikaalis või horisontaalis.
Lähenemistee valik läks veidi võssa, aga kohale me jõudsime. Topsiga läks veidi aega, aga leitud sai seegi. Kena koht, tänud aarde eest!
Siin kaotasime korraks raja ja seepärast muutus maastiku raskusaste meile kõvasti kõrgemaks. Siis aga olukord taas normaliseerus ja ka logi tekkis raamatusse. Tänud!
Nulli paika ei saanudki, kuid eelneva logi vihje GP lehele aitas meidki ja logi sai kirja. Aitäh!
Siin otsisime mõnda aega, geps hüppas ringi. Õnneks leidsime vihje GP lehelt ja selle kaudu ka aarde. Aitäh!
Teel rattaga Viru folgile kolmas aare. See on siin selline mõnus matkamine vahelduseks pikale ja suhteliselt igavale rattasõidule. Kultuurne aare, pole miskit öelda.
Eks siin kandis ole jalutamas käidud küll, kuid see raja madalam pool on kuidagi liiga eemale jäänud ja nõnda oligi see täitsa uus avastamine.
Tänan peitmast.
Väikese ringivaatamise peale jäi õige vihjeobjekt silma. Edasi mööda suht rohtunud laudteed edasi. Tänud!
Kuna olime teineteise silmist kaotanud, logisin ka selle aarde ära ja suund parklasse tagasi. Väike georada reetis kuusekese asukoha. Aitäh.
Pind jalge all oli lõpuks üsna vesine ja levi auklik, seega kulus otsimise-leidmise-logimise peale veidi aega, kuid julgen kinnitada, et tegemist oli 100% kvaliteetajaga. tänud peitjale.
"Jõululugu: detsembrikuumus Lääne-Viru moodi ehk luhtunud plaan kiirreageerida" oli tore talvine matk Viitna metsas. Mitteleid ootas aga vigade parandust. Vanaemale olime ju ka lubanud, et toome ta uuesti otsima, sest tema oli kõige rohkem mures meie mitteleiu pärast;)
Tänasel ilusal pühapäeval tegimegi lisaks muudele toredatele tegevustele taas mõnusa emadepäeva matka Viitna metsas. Järve ääres kulus meil taas hulk aega, aga seekord mitte aarde otsimise pärast, vaid hoopis konnavaatluse tõttu. Neid oli siin hulgi, demonstreerisid meile oma kaunist ujumistehnikat ja kallistamisoskust;).
Põneva kahepaiksete jälgimise vahel tegime Taaviga põike ka aardeni, kohe esimeses vaadatud kohas ei olnud, aga õige pea jäi topsik siiski silma. Nautisime veel veidi järve kaldal platvormil mõnusat päikest ja vaadet ning jätkasime oma jalutuskäiku. Pause tuli veel, nii veetsime meeldivad tunnid tuttavas toredas metsas. Aitäh.
Kuna kuulsime selja tagant lähenemas teiste matkajate hääli, siis esmalt viskasime ennast mõnusal päikesepaistel järveäärsele platvormile pikali ja puhkasime natuke. Väike puhkepaus oli ka hea, sest jõudsin lugeda aarde kirjelduse ja vaadata vihjet ning nüüd enam palju variante, kust otsida polnud.
Koht oli ilus, aare korras. Aitäh!
Nüüd oli oma jalutuskäiguga mäest allapoole saada. Natukene tuli kukkunud puid ikka ületada, kuid ei midagi hullu. Varsti olimegi juba laudteel. Avanes väga kaunis vaade järvele. Aitäh peitjale!
Alguses otsisime täitsa valest kohast, siis uurisime natuke vihjet ja saime ka õige koha kätte.
Pärast mõningast vÕsas ragistamist avastasime, et aare on all ja meie mäe otsas. Hea, et vastupidi polnud. All muidugi igati viisakas laudtee ka, vähemalt sai seda lahkumiseks kasutada. Aitäh peitjale.
Natuke vesine värk aga siiski leitud sest topsikaan jäi silma.
Viitna kant hakkab juba tuttavaks saama. Sellel väikesel järvel kalapüüki ei lubata, kuid Viitna järvele olen täitsa mitmeid kordi talvel auke puurima sattunud. Veidi tiirutasin, enne kui õige vidin silma jäi. Tänud peitjale!
Laia lund sadas terve hommikuse aja, aga rada järve äärde oli muljet avaldav. Korralik sisse matkatud trass kulges infotahvlist infotahvlini, ei mingit lumes sumamist. Tänud järve äärde kutsumast.
Peiduka olin juba ühel oma eelmisel käigul kindlaks teinud. Täna vaatasin päikeses sillerdavat lumist järve ja panin nime kirja. Siin on endiselt ilus, aitäh!
Viitna matkaradade viimane aare jäi puhta pimeda peale. Telefon ainsa kaasas olnud valgusallikana näitas akut alla 10%, mistõttu teel ma seda ei kasutanud, vaid säilitasin energiat nullis mikro otsimiseks. Gepsukaart läänest Nabudi aarde poolt lähenedes mingit rada ei näidanud, aga selle mõnisada meetrit arvasin, et ehk kannatab otse minna. No mitte päris :o) Järvele lähenedes takistas teed korralik tuulemurd ning madalamal ka vesine aluspind. Ja seda ei näinud ma ju mitte niisama eemalt, vaid pidin ikka pimeduses kobades omal käel-jalal tundma :P Hoidsin sirgest joonest õige pisut põhja poole, palju ei raatsinud, teadmata kas paremaks üldse lähebki. Kuidagimoodi ukerdasin aardest 50 meetri kaugusele, siis muutus liikumine järsku õige lihtsaks.
Üksi ma seal polnudki muide. Juba kaugemalt kuulsin järve ääres vaikset jutusuminat. Kesse hull praegu siin chillib, mõtlesin, endamisi lootes, et vast nad päris aarde peal ei istu ikka. Loomulikult pidid inimesed omakorda kuulma raginat, mis kaasnes minu lähenemisega piki murdunud puudega üle külvatud takistusrada. Kesse hull loom seal ragistab, mõtlesid nad küllap :P Lähemale jõudes levis järve äärest kanepi lõhna, peatselt tervitasin kolme seal istuvat noort ja selgitasin enda kummalist trajektoori orienteerumismänguga, detaile täpsustamata. Kuna nad sättisid parasjagu minekule, siis varsti võis juba rahulikult aaret otsida. Aega võttis ikka, liiga lihtsalt ei tulnud midagi. Vaate pärast võiks teinekord tagasi tulla tegelikult. Ehkki vist juba kunagi ka vaadatud. Looduslikult kena ja eriline koht väärib ikka korduvat külastamist. Aitäh.
Kummardus neile kes selle varem leidsid. Minul ei olnud tahtmist nii suurt ala läbi kammida. Täna oli imelihtne. Aitäh!
Olime oma matkaga järveni jõudnud. Vaatasime järve ja hakkasime aaret otsima. Koordinaadi järgi oli see natuke mööda. Võtsime täpsema asukoha ja nüüd on Maris selle juba ära parandanud. Aitäh toreda aarde eest!
Oli pime ja väga lumine. Ei hakanud kaua otsima vaid läksime edasi.
Vahepeal käisime matkaraja lõunatipus olevat silda vaatlemas, mille juurest lahkusime aga mitteleiuga, sest sobivat abivahendit kaasa ei taibanud võtta. Kaunis loodus ei lasknud aga meelt mõrudaks lasta ja tatsasime mööda laudteed järgmise aarde poole. Järv oli hetkel vaid aimatav. Või siis niiöelda pöld. Katsuma ei läinud. Asusime hoopis aaret otsima. Kuna nullist ei leidnud midagi, siis piilusime vihjet. Saadud vihje pani laiema pilguga ringi vaatama ja Maire tuvastaski ühe koha. Läksin kontrollima ja leidsingi aarde. Võtsin Marisele natukene parema koordinaadi. Ehk on järgmistele abiks :) Aarde eest aitäh!
Kui eelmised aarded olid möödunud veel uimas, siis see aare äratas lõpuks üles. Tatsasin nagu ikka mööda pinnast, Kaupo ees, mina järel. Kaupo hõljus nagu baleriin kõigest üle, mina suutsin end aga põlvedeni vette uputada ja kohe hästi erksaks saada. Korraks käis küll peast läbi mõte, et ehk peaks tuuri katki jätma, sest käes oli see üks kord, kui varuriided jäid piisavas koguses kaasa võtmata, kuid kuivõrd parasjagu polnud keset eimidagist kuhugi putkata ka, siis sai ainult edasi minna. Logi kirjutamise hetkel olen rahul, et nii läks, sest mõned tunnid hiljem olid jalad kuivad ja mingit külmetust ei kaasnenud.
Kuna meil rajakaarti polnud, siis ei teadnud kohalikke teid ning tulime otse läbi metsa Nabudi aardest siia. Sattusime järve läänekaldale ning jää tugevuses polnud kindlad, mis tõttu tulime mööda järve serva. Seal aga oli vesine ning mõned ojad ka. Liisi kukkus ühte ojja põlvedeni sisse, mis tõttu aarde juures ütlemata kauaks järve vaatama ei jäänud vaid panime nime kirja ja jalutasime edasi.
Tegelikult ei otsinudki vaid panime peatumata mööda, kuna nulli piirasid mugud. Kiire pilk järvele sai sellegipoolest vistaud. Mõttes aga mõlkus juba suurem plaan, näidata Hennyle ja Airile vrakki Tuksmani rabas. Tundus hea ja vahva plaan, sest siit ju viib pea kohale pikalt salalduses hoitud Tapa- Ohepalu- Kõverjärve- Viitna matkarada. Raja infoleht ja Raja kaart
Tegime siin väikese tee ja küpsise peatuse. Keha vajas kinnitamist, kuigi oleks kõigepealt pidanud tegelema aarde otsimisega ja siis alles söömisega kuna enne kui uuesti otsima saime hakata, pidime mitme seltskonna möödumist ootama. Kuna nulli kandist ei leidnud, sai hakatud vihjele vastavaid objekte kontrollima kuniks ühe eriti viisaka juurest ka aare peidust välja tuli. Kui ma teistele järgi jõudsin siis vajasin korralikku lumepuhastust ning uut kindapaari. Aitäh!
Aasta esimesel päeval väike jalutus ümber Nabudi. Esimese hooga sai pärast vaate nautimist isegi edasi mindud, enne kui meenus, et siin peaks ka miskit olema. Tulime tagasi ja otsisime - ei miskit. Alles tüki aja pärast sai loetud, et koordinaadid ei pruugi päris täpsed olla ja no kes siis ikka asja üles leiab, kui mitte kõike-leidev ema :) Aitäh!
Selle järvevaate aarde puhul olime teadlikud, et koordinaat võib veidi mööda olla ning et siin ei ole aega pikalt vaadet nautida, vaid et tuleb nulli ümbruses veidi suuremaid tiire teha. Meie õnnetuseks olime rajale tulnud valgel ajal ja ilma lampideta. Nii siis tuli ringi vaadata nii nagu silm seletas ja veidi oli abi telefonide pisikestest lampidest. Peale pisukest ringivaatamist siiski õnnestus topsi märgata. Täname aarde eest!
Siin sa ikka otsitud ja jalad kah märjaks. Tänud peitjale
Täna hommikul tuli mõte uuesti Viitnale tulla vaatamata sellele, et alles 3 nädalat tagasi marssisime sõbraga selle pika raja läbi.Talle meeldis see rännak väga ja olin rõõmus, et sain vahelduseks talle midagi erilist pakkuda.
Arvasin tookord, et siia enam aardeid ei mahu, aga näe asjaolud muutuvad.Olin vähe hirmul, et miks oli paar mitteleiu logi ja kohapeal selgus jah, et ka minu telefon näitas kuskil 17-19 meetrist kõrvalekallet tegelikusest aarde asukohast.Peab mainima, et tänane lumine loodus andis kohale sellise erilise rahustava meeleolu.Aitäh.
Rajal (ka sellel pikemal) oli väga palju rahvast, ka täna, esmaspäevasel päeval peale pühi, üllatavalt palju. Hundul oli eriti tore, paimasinaid muidkui tuli koguaeg vastu. Eriti tore oli üks, vist kaheksaliikmeline seltskond. Hundu istus siis ilusasti raja kõrvale ja rajal tekkis kohe hetkega väike seisak ja paijrjekord... nagu vastuvõtt. Mina tänan aarde eest!
Saime oma toreda seltskonna taas kokku seekord Viitna kõrtsu ees, et suunduda imekaunile talverännakule. Mets oli erinevaid radu ja kordades enam kulgejaid täis. Kulgetud teed ja kohad olid küll ju tuttavad ja varemgi käidud, aga nii võluvat metsa siinkandis näinud küll polnud. Aitäh
Oli taas tore põhjus siia imeilusasse talvisesse metsa tulla.
Suured tänud kutsumast!
Täitsa vahva koht tehtud vaate nautimiseks. Nautisime vaadet ja logisime aarde.
Siin läks veidi aega, sest aarde nulli näitas minul just selles kohas, kus mina otsisin ja kus oli ka hulgaliselt jälgi. Mart läks aga Rettiga edasi mööda rada ja hõiskas järsku sealt eemalt, et leitud! Jalutasin sinna ja leidsin ka! Aitäh vahva raja aarde eest!
Minu liikumine looduses, pigem eksin ära, kui jõuan 200 meetrit eemal oleva aardeni. Nii et sellepärasat tuligi kaks paari inimese ja ühe koera jäljed oosilt alla järveni, täiesti suvalises kohas. Enne veel pidime ületama vesise koha, kus jalad märjaks saime. Aga ega see aardeleiuni eriti kaasa ei aidanud. Nii siis me seal keerutasime, lükkasime lund ja raputasime puid, et äkki potsatab aare meile pähe. No ei kukkunud! Aga sinna kuhu null näitas, mina igatahes minna ei tahtnud. Ja lõpuks võin kinnitada, et see jälgede, mis jälgede, pigem geomaantee oli täielikult meie tehtud. Ja esmaleid sai kirja kell 10:42(FTF). Tänud peitjale aarde eest.
Jõululugu: detsembrikuumus Lääne-Viru moodi ehk luhtunud plaan kiirreageerida
Eelmisel päeval arutame virukatega, kas homme õhtul tuleb väike aardeotsimise sündmus? Teeme paar pakkumist võimaliku asukoha ja isegi aarde nime osas. Kogunemist siiski kokku ei lepi, aga vähemalt mõned meist on valmis homme õhtul pimedasse metsa matkama minema.
Hommikul leian telefonist sõnumi: “Mine metsa!”
Vastan: “Jah, kohe lähengi!”.
Mõni hetk hiljem kohvitassiga kamina ette sohvasse mõnulema sättides avastan postkastist teated uutest aaretest.
Mõistan nüüd, kuhu metsa mind just saadeti… :)
Stardipositsioon on hea. Lausa nii hea, et hästi valitud kohta võiks isegi Harjumaa parima kiirreageerijaga võrrelda ;) Virumaa koefitsiendiga korrutades olen ju peaaegu aarde kõrval.
Aga…
Vaatan kella…
Aare on avaldunud juba kaks tundi tagasi…
Olen kindel, et Lääne-Viru esigeopeitur juba ammu sumpab. Kuid ei saagi teda esmaleiu puhul õnnitleda, kuna selgub, et ka tema magas maha.
Heh, meid..
Joon kohvi edasi.
Niipalju siis kiirreageerimise plaanist… arenguruumi on kõvasti.
Kindel plaan metsa matkama minna sai juba eile tehtud, sest korralik lumesadu muutis ju looduse imeliseks. Läheb aega, kuni saame kogu kamba nii erksaks, et kõik on valmis metsa minema.
Loomulikult võtame nüüd suuna hoopis Viitna matkarajale.
Parklas on mitu autot, üks neist tuttav.
Lumega lustimine võtab aega, lõpuks jõuame järve äärde.
Leiame eest kaks otsijat, kes väidavad, et pole leidnud peale pikka otsimist. Tõemeeli arvan, et nad teevad nalja. Selgub, et ei teegi. Saame otsingutest kiire ülevaate.
Esimene otsija loobub, tema on selleks ajaks juba piisavalt kaua siin sumbanud ja poleerinud.
Käime kõik sissetallatud rajad veelkord läbi, Raivo geps näitab 1m, sealt ei leia midagi. Kuigi eeldame, et nii kogenud gepeituri koordinaat on täpne ja atribuut “available in winter” peaks võimaldama isegi tänase värske lumekihiga leida, pühime edutult veel hulga kände ja mahakukkunud puid vähemalt kümne meetri raadiuses läbi.
Kindad ja saapad saavad märjaks. Teine otsija loobub. Meie teeme veel mõneminutilise vaatluse ja loobume, sest see pole enam mõnus. Tulime ju ikkagi eelkõige loodust nautima ja jalutama.
Jätkasime toredat jalutuskäiku. Mets on ilus. Lumerohkus teeb olemise muinasjutuliseks.
Teeme põike jõeni, käime üle rippsilla, kus kohtume taas Raivo perega, pärast väikest jutuajamist jätkame matka.
Lustime lumega, kapuutsid ja kraevahe on lund täis. Okstel rippuv ja maad kattev kohev kriitvalge ökoplombiir ahvatleb seda pidevalt maitsma. Maitsebki hästi. Kõigile;).
Meil on väga toredad tunnid tuttavatel radadel. Mitteleid ei morjendanud tegelikult üldse, hea meelega tuleme jälle. Ainult vanaema oli veidi mures, miks me küll ei leidnud. Lohutasime teda, et toome ta siia uuesti otsima:)
Aitäh!
Marisega olime kokkusaamisest rääkinud "Mine metsa" juures ning peale logimist me selle aarde juurde siis ootele jäimegi, mina samal ajal kasutasin aega tänase päeva leiumuljete veebi ülespanemiseks ja Indy inspekteris rajale jäetud lõhnu. Toreda üllatusena ei keeranud aga rajalt meie poole 20 minutit hiljem Maris üksi, Mari ja Siim olid ka just sama raja kaudu ja samal ajal metsa tulnud :). Peale seda, kui Mari/Siim ka oma viisa metsa-aardesse sisse olid kandnud, järkasime ülejäänud rada koos, esimeseks peatuseks sai Vaade järvele. Siim käis tõi meile logiraamatu lähemale ja sinna sai lõpuks kantud lisaks meile ka perekond Veskid, kes samal hetkel rajal jalutades meist möödusid. Seejärel rändas tops Siimu paari pika sammu järel tagasi oma pessa ning meie võtsime jutustamise ja ilupiltide tegemise kõrvale suuna Nabudi poole :).
Mul on väga hea meel, et Maris kutsus õue jalutama. Leidsime end päris talvevõlumaalt. Tänud kaaslastele, oli tore!
Siia tulek oli mulle üllatus. Ja Siimule ka. Orienteerume siin kaardil suht sageli, aga uutele teedele polnud veel sattunud. Mis nii viga. Enne oli siin paras märgala. Vaated olid imelised! Hakkasime aaret otsima ja jäime vahele imetoredale perekond Veskile, kes oma koeraga jõulumatkal oli. Üritasin neile geopeitusega tegelemist pähe määrida, aga see ei läinud vist korda. Eks neil ole neid toredaid hobisid juba omajagu. No igatahes sai aare leitud. Siim oma toredate Halti saabastega rajas teed ja saime vist isegi kolmanda koha siin. Lumi tekitas muidugi hea peiduka. Aitäh!
Nüüd sai kelguga mäest alla sõita. Tee aardeni oli väga vahva. Kui kohale jõudsime sai otsima hakatud, aga see oli ikka paganama raske. Otsisime siit ja sealt, aga ei midagi. Tuli teha kõne peitjale, kellelt saime vihje ning siis sai aare lõpuks leitud(nullist kaugemal). FTF 10.42. Jälgi jäi meist (5 inimest ja koer) ikka korralikult maha.