Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saamaks teada, kus aare asub, tuleb üles leida laul, millele mõistatuses viidatakse ja leida sealt laulust kuupäevaline vastus.
Otsitav laul oli 1972. aastal USA edetabeli Billboard Hot 100 tipus neli nädalat ning jõudis edetabeli tippu ka Austraalias, Kanadas ja Uus-Meremaal. Aastal 2000 tegi üks naisartist sellest kaver versiooni, mis oli samuti mitmetes riikides edukas.
Kui oled kuupäevalise vastuse kätte saanud, siis sisesta see (PP.KK.AAAA formaadis) SIIA ning sulle antakse teada aarde asukoht.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC99AEJ
Logiteadete statistika: 63 (98,4%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 65
Kes seda enam mäletab, kuna see lahendatud sai, igatahes oma aega ta ootas. Kui aardest sajakonna meetri kauguselt möödusin, siis tegin haagi ja vormistasin asja ära. See lumes sumpamine oli lausa lapsemäng võrreldes jõuluime juurde mineku katsetega. Aitäh peitjale.
Mõistatus sai kunagi lahendatud ja jäi siis ootama aega, mil jälle sinna kanti asja. Täna oli võrratu ilm, samas terve päev arvuti taga istutud. Koju sõites tuli mõte, et läheks end õige loodusesse tuulutama ja lähim koht oli see siin. Ühel õigel kontorirotil on alati ka kummikud autos - nii ei olnud ühtki takistust väike õhtune jalutuskäik linnulaulu saatel teha. Aardeleid tuli kergelt, sest koht torkas praegusel aastaajal hästi silma. Oli mõnus! Aitäh peitjale!
Aarde kirjeldust lugedes oli kohe selge millega tegu. Kohapeale jõudmine oli paras katsumus aga jõudsime kohale ja nimed said ka kirja. Tänud!
Tore mõistatus, sai targemaks!
Aarde asupaiga kohta küll vihjet ei olnud, kuid ühel või teisel põhjusel tekkis sellele lähenedes juba tükk maad eemal üsna kindel veendumus ja äratundmine. Ei tulnud pettuda!
Aitäh peitjale!
Mõistatuse lahendamise au kuulub taaskord Indrekule, mina kirjutasin nimed raamatusse. Aitäh!
Mõistatus oli ammu olemas. Täna sättisin oma kodutee sealt kõrvalt mööda.
Mõistatus sai lahendatud nii ammu, et vastust ma enam ei mäleta, aga ju see siis kuskilt netist sai leitud :) Koha peal oli rõõm tõdeda, et peagi on oodata rikkalikku pohlasaaki. Kraavist oli üle pandud Mareti mainitud purre, mõtlesin omaette, et näe, eks ole ju aegu, kui siin on kõvasti vett. Tagasiteel veendusin omal nahal, et kraavi põhjas on seda ka praegu. Ega muidu need rohelised lehed seal ilmselt nii dekoratiivselt kasvaks! :) Aitäh aarde eest kaunis kohas!
Esimene kord kui mõistatuse lahti võtsin, panin ta pea kohe kinni tagasi, sest arusaadavalt tuleb minusugusel muusikavõhikul suurematsorti netitööd teha. Teisel korral olin valmis oma aega lahendamisele panustama ja tehtud ta sai. Täna loksusin autoga võimalikult lähedale ja Pääsküla jõe poole suundudes tegin väikese põike. Esimese ehmatusega märkasin muidugi taas kraavi, aga õnneks oli keegi hea inimene mingi kaika sealt üle pannud. Abiks ikka. Tänud peitjale
Taaskord pidi vett ületama. Õnneks oli kraav siin väga leebe. Nimi kirja ja kodu poole. Aitäh!
Milline laul see võiks olla, sain kiiresti aru. Aga ma pole kunagi selle laulu sõnadesse süvenenud. Nii, et kuupäeva andis veidi otsida/laulu sõnade üle mõelda. Täna lõpuks sain ka kohale sõita. Aarde leidsin täpselt ette antud koordinatidelt. Suured tänud peitjale!
Koordinaadid sain supergoogeldaja abiga. Minu ülesandeks jäi logimine. Kõik korras, tänud!
Tänane esimene aare, kus sain kuiva jalaga käidud. Mõistatus MM-dest üks keerulisemaid, kuid kuna punkt kaardil, ju siis sain ikka hakkama. Tänud jalutama meelitamast! Nautisime lumist loodust.
Hea lihtne mõistatus, mille lahendamisega isegi hakkama sain :) Kohapeal oli kaugele näha, et kus see Madise aare ikka peidus on :D Tänud!
Hea, kui kellelgi on ka mõned mõistatused lahendatud. :) Aitäh!
Viimane Muusikaline mõistatus on mul juba eelnevalt leitud ning nüüd sai ka kaks esimest üle vaadatud.
Tegime lühema jalutuskäigu ning panime nimed kirja. Täna oli jalutamiseks väga sobiv ilm!
Aitäh!
Mõistatus sai millalgi ammu lahendatud, täna siis aeg käes ka tegelikult otsima minna. Aarde ümbruses maastik jättis natuke soovida, aga teel sinna oli ka ilusaid vaateid. Muidu poleks siia sattunud, aitäh kutsumast.
Kui piirkonnatühjendus siis piirkonnatühjendus. Millegipärast sain täna Madise aarete juures pea kõigis jala märjaks kus siis soki, kus pahkluuni, kus kaelani ;D viimane siis kuulus sinna esimesse kategooriasse ;) Tänud peitjale
Mõistatuse lahendasin koos teise peituriga. Tänasel jooksuringil sai ka nimi kirja pandud. Küll on huvitavad puitmaterjalidest teed sinna metsadesse tekkinud, mõni pruss paistis isegi täitsa kasutuskõlblik. Aarde eest aitäh!
Esialgu tundus, et ma tegin järgmisteks päevadeks pisut kahjuliku diili kui saatsin lapse reisile ja sain vastu koera:). Tegelikult polnud see vahetus üldse nii kehv, sest muusikaliste mõistatuste metsa ringile olin lapsi mitmel korral tulutult meelitanud, aga hoiukoer ei esitanud täna ühtegi vastuväidet. Kasutasin seda võimalust ära, jätsin auto kaugele ja tegime kohe pikema jalutusringi.
Teekonna põnevamaks tegemiseks läbisime ka ebavajalikke lõike, tagamõte oli koer rihma otsast lahti lasta, kuigi tegelikult nägime vaid ühte inimest ja oleks võinud ka avalikumaid teeradu kasutada. Avastasimegi uusi nurki, saime pisut võsas ragistada, pontu hullas turbas, ületasime korduvalt kraave, mille ees koer alati korra kõhkles, aga minust siia rappa maha ka jääda ei tahtnud, nii oli varsti jälle kannul ja ees.
Pole just minu lemmikmets, aga täna oli siin täitsa tore uitamine. Ja on ennegi olnud. Ja tuleb ilmselt ka edaspidi.
Ahjaa, mõistatus oli ka väga tore, lahenes üsna kerge vaevaga, mis muutis selle veelgi toredamaks.
Aitäh siia kutsumast! Tuleme jälle.
Mõistatus oli ammu lahendatud, kuid tihti siiakanti ei satu ja kui ka oleme sattunud, siis mitte sobiva autoga. Täna klappis kõik ning nii tulimegi siia seda aaret otsima ja leidma. Edukalt. Tänud aarde eest!
Pean tunnistama, et selle aarde sisuga polnud ma üldse kursis aga täna oli mingit mõistatust vaja. Sai siis sel korral päevakorda võetud Marguse poolt lahendatud aare. Aarde poole jalutades uurisin, et mis siis selle aarde lahendamiseks teha vaja oli ja sain päris hea ülevaate sellest, millest mul aimugi polnud. Tuleb ausalt öelda, et see laul on minust küll kuidagi mööda läinud aga nüüd veebilogi kirja pannes mängib see mulle taustaks ja üllatavalt pikk laul on. Päris mitu logi jõuab selle ajaga kirja panna. Jälle tsipake targem ja aarde juures oli mõnus marju suhu pista. Aitäh!
Huvitav ja natukene kurbki mõistatus. Selle peale meenus ühe tuntud ansambli vägagi sobiva nimega laul, mida esmakordselt tõenäoliselt nägin/kuulsin veidral kombel ühe tarkvaratootja CD-plaadi pealt. Rohkem seoseid tollal ise ei osanud luua.
Aitäh!
Erinevalt eelmisest päevast olin nüüd plätud kummikute vastu vahetanud ja sarnase maastikuga logima minek enam nii maailma lõpu songermaa ei tundunudki.
Tänan peitmast.
Õigel geopeituril on logimiseks alati igaks juhuks kirjutusvahend kaasas ehk siis Kärt varustas abivahendiga ja mina nägin kauguses karjuvat topsikut samal ajal kui Kärdi GPS üritas valetada ja kraavi ületamisest hoiduda. Jalutuskäik nagu ikka mõnus ja pikk ning kui looduse vastu mingit kaitset oleks (noh, jah, Kärdil ju pikad püksid seda tegid), siis oleks eriti mõnus olnud. Üleüldiselt mina palju õnnelikum praeguste 18-20 kraadi soojaga, sest jõuan liikuda rohkem ja Kärt õnnelikum, sest ma virisen vähem.
Mõistatuse lahendamine käis käsikäes, sest Kärt üritas lahendada, aga tulemust ei tulnud ja ma alguses vale teooriaga peale lendasin, kuid kiired korrektuurid tegin ning nii see asi lahendatud sai. Mina eriti õnnelik, sest Kärt on see, kes klaverit harjutab ja mulle elevant korva peale astunud.
Mõnus aare, aitäh!
Ma alustasin selle mõistatuse lahendamisega aga jäin jänni. Mingi hetk küsis Mai, et kaugel ma olen sellega. Rääkisin ära mida kõike olen proovinud. Ta natuke nokitses ja kordinaadid olid käes. Täna otsustasime selle ära logida. Mõlemad hoidsime teineteist liiga vara ebatasasele pinnasele ronimast. Kõige pealt oli Mai liiga agar ja siis mina. Lõpus jäin nagu valesti kaarti vaatama ja selle ajaga Mai jõudis juba leida. Aitäh! Meil nüüd kõik kolm logitud. Loodetavasti tuleb järg.
Muusikast ei jaga mina mitte midagi, ei oska ma laulda, ei meeldi mulle seda ka eriti kuulata. Seega mõistatuse andsin pere neiule pureda, kellel melomaani kalduvusi rohkem antud. Vastus tuli kiirelt, minu asjaks jäi logimisprotseduur. No kes see tola tuleb plähviga metsa? Ikka üldse pole seda geomõistust antud. Korraliku jalanõuga oleks mugavam olnud, muidu lihtne leid. Aitäh aarde eest.
Kuiv ilm soosis seda aardeleidu. Parme suhteliselt vähe.
Kunagi varem jäi see asi lahenduseta, nüüd tuli lihtsalt. Ja isegi maastik oli võrreldes teise aardega kukepea. Sai maha löödud kümmekond parmu ja olukord tundus rahulik. Järgmise aarde juurde minnes saabus aga äkkrünnak ja sellega see sõit lõppes. Aitäh!
See mõistatus oli täitsa jõukohane. Veidrat planeeti peab veel purema. Tegelikult mõnus matk, ainult seista väga ei tohi. Aitäh!
Ei olnud esimene kord siinkandis ja kindlasti mitte viimane kord. Kindlasti on vaja veel tulla. Aitäh!
Häda ajab härja kaevu. Kui ikka enamus tava aardeid on ümbruskonnast korjatud, tuleb hakata mõistatusi lahendama, et oma statistikat täita. Õnneks sattusin ühele lihtsamale otsa ja lahendus ilmutas end kiirelt. Poistega aarde juurde minnes, pugisime kõhu maasikaid täis, siis logi kirja ja minekut. Tänud peremehele aarde eest.
Loogiliselt võttes oleks pidanud juba pime olema õues, nii harjumatud on need valged ööd. Leitud õhtusel jalutuskäigul Exega. Teel aardeni märkasime mingit looma, kes euroaluste vahele puges, kuna oli juba hämar ei õnnestunud teda tuvastada. Ei teagi kas oli parem lähenemistee üle kraavi või mööda metsaraie masina jälgi. Mõlemaga õnnestus toss niiskeks saada. Jõudsime veidi enne südaööd ikka autosse tagasi. Oeh kui ruttu päevad lähevad! (796) Aitäh!
Karl oli osav googeldaja ja sai õige vastuse kätte. Eemalt hakkas juba ilus kuuseke silma ja suur oli üllatus kui see endast ka aaret peitis.
Päris tore uus aarete seeria. Meeldiv kui tuleb uusi ideid, mis rikastab kuidagigi moodi geomaailma. Muusika on kindlasti üks neist. Seeria esimese aarde mõistatamisega läks päris ladusalt. Ühtegi takistust ei ilmnenud ja googeldamise lõpp tulemuseks oli heakskiitev vastus certitude'ist.
Kohapeal hõiskas Maire, et vaata kui ilus kuusk! Lähedamale jõudes selgus, et tegemist pole ainult ilusa kuusega vaid suisa aardekuusega. Aitäh aarde ja uue seeria eest!
Hommikul enne tööd sai läbi sõidetud ja läbi jalutatud. Tänud
Tänud peitjale!
Vähemalt sellele esimesele hakkas hammas peale. :)
Ei tea, kas see oli nüüd õnn või õnnetus, aga aarde asukoha teada saamiseks ei pidanudki kogu 1972. aasta muusika edetabelit läbi kuulama. Koordinaadid saime väga kiirelt teada ja siis panime aarde ootele, et millalgi taas Madise metsa minna.
Täna oligi tore päev kätte jõudnud, et Madise kaks värskeimat leiutist üles otsida. Jalutamisseltskond oli väga mõnus ja omavahel lobisedes ei tundunud üldse pikk ring, mille käigus käisime vist peaaegu 10 aarde juures. Enamik küll varem leitud, kuid häid asju võib ikka aeg-ajalt üle vaatamas käia ;)
See aardetopsik meie eest end pikalt peita ei suutnud. Arutasime, et kaua läheb aega, et ka geopurre rajatakse. Materjali seal ümbruses on piisavalt.
Meil oli väga mõnus õhtune jalutamine, aitäh kaaslastele ja peitjale!
Mõistatusega läks lihtsalt ja kuna viimase loogilisega läks ka kõik plaanipäraselt, siis võtsin õhtu lõpetuseks selle jalutuskäigu ette. Tänud aarde eest!
Ma mõtlesin, et see siin jääb jälle pikemaks oma aega ootama, aga kuna ma juba siia kanti täna sattusin, siis sai seda ka külastatud. Tänan.
Eilne vigade parandus. Märkisin Kaupole, et vaat kui igav on motikaga draivinnida. Mitte midagi pole logisse kirjutada. Aga kui lähed rattaga ja valelt poolt, siis on nii palju emotsioone.
Kaupo (tõsise eesti mehe häälega): ,,Vaata, Liisu, kui sa minuga oled, siis ma ei lase sul puhta lollusega tegeleda. Aga kui sa üksi oled, siis piire pole,".
Tegime Liisiga väikse geotuuri rattaga, et ta siia uuesti ujuma ei peaks tulema. Saime kenasti aardega risti ja jalutasime aardeni. No jaa hiljem selgus, et üpris lähedalt sõitsime ka Muusikalise mõistatuse 2 juurest mööda... Eks siis tuleb uus tuur teha, maastik on siin sõitmiseks mõnus.
Tänud Madisele peitmast ning avaldumist grilliõhtuga tähistamast! Eelnevalt valiti mind välja katsejäneseks, et kas hammas hakkab mõistatuse peale. Tundus, et jänes vastas katse tingimustele ning järgnevalt said ka teised muusikalist mõistatamist proovida. Aitäh!
Tehtud oli just üks pikem jalutuskäik ja kodus GP lehte vaadates märkasin uut mõistatust.Lahendasin selle ära ja tekkis mõttekoht.Kas ikka viitsin FTFi püüda ? Jokutasin veel kodus omajagu ja otsustasin siiski minna vaatama.Kohapeal lonkis mulle vastu selgelt pettunud näoga "hõbemedalist" Läksin panin siis oma nime kah kirja.
Igati tore mõistatus,aitüma.Meeldiv oli tagasiteel kohtuda ka terve plejaadi geomängijatega.
Mirjam oli oma magistritööd kirjutamas ja me mõlemad vaikselt õhtust rattatiiru planeerimas, kui ühel hetkel avaldus üks huvitav mõistatus. Omamoodi loogikaga jõudsime õige vastuseni üsna kiirelt ja siis panime end nii kiiresti riidesse, et ise ka ei uskunud. Kimasime siis minu praegusest kodukandist endisesse kodukanti, sest kui Madis peidab mõistatuse, siis see asub teadagi kus. Kui aardeni jääb ca 200 meetrit puudu ühe ületamatu jõe tõttu, siis tuleb mitu kilomeetrit jalgsi kõmpida ja natuke kiruda. Viimasel sirgel kohtasime enne lõppu ka üht autot, milles ei ühtki hingelist. Kogu rännaku jooksul said jalad korduvalt läbimärjaks. Elamusi palju ja järjekordne aare logitud. Tagasiteel sai peitjat ise ka kohatud ja tiba juttu puhutud. Oma haigele põlvele unustasin kiiruga riietudes sideme peale panna, aga õnneks järgmisel päeval hullult tunda ei andnudki. Päeva kokkuvõte oli 15 km jalutamist. Geopeitus on terviseks.
Minagi olin peale Leetses käimist oma päeva pühendanud arvuti taga aja veetmisele ja magistritööle lehekülgede juurdegenereerimisele. Kuna päeva-aare oli juba võetud (ja lausa 4 rohkem kui vaja), siis peitusel enam silma peal ei hoidnud. Olin hakanud just jalasirutuspausi tegema, kui postkasti kiri tuli. Ja veel üsna guugeldatava mõistatusega. Võtsin siis Märteni kampa ja koos tegime mõistatusele 1:0 ja saime kontrolli ilusti roheliseks. Kusjuures enne seda Märten veel ütles, et "Päh, Madise aare, nagunii on .. teadagi kus". Ja oligi. Kuna aarde avaldumisest olid möödas vaid mõned minutid, siis otsustasime, et lähme proovime. Ja sõitsime linna teisest otsast kohale.
Lähenesime mööda kõige ilmselgemat teed ning jõudsime juba luurebussi logis kirjeldatud märgalani. Teda ennast nägime ka, oli teisel alles vaprust ja sihikindlust. Meie kössitasime niisama kaldal kuni selgus, et siit me täna üle ei saa. Panime siis putku ja proovisime mööda märgala kallast edasi liikudes, et kas kuskilt saab üle. Tutkit. Lõpuks läksime taas tsivilisatsiooni ja hakkasime kilplaslikku, aga kindlat teerada astuma.
5km hiljem jõuame teede ristumispunkti. Sealt on veel ligi kilomeeter aardeni. Aga kui tulime, siis läheme. Ja kunagi 1.5h peale aarde avaldumist olime lõpuks õiges kohas. Ainult mõnisada meetrit kohast, kust üritasime alguses märgala ületada. Oeh. Edasi (või õigemini tagasi) jalutades vaatasime üle ka ümberkaudseid vanemaid punkte ning tegime mõttesse märkme, et siia krt saab ka autoga ligi. Mida siin siis imestada, et esimesed juba 20 min peale aarde avaldumist platsis olid. Olime just lõpetamas oma teekonna 9ndat kilomeetrit, kui tänane päevakangelane ise seltskonnaga vastu jalutas. Vahetasime mõned sõnad ja läksime oma teed.
Täpselt 11.57km hiljem sai meie jõud tänaseks otsa, võtsime CityBee auto ja sõitsime viimased paar-kolm kilomeetrit oma masinani.
Üldiselt on ikka nii, et raske õppustel ja kerge lahingus, aga täna oli vastupidi. Oh, kui vaid aareteni jalgsi läbitud kilomeetrite eest medaleid antaks..
Aitüma aardemeistrile, aga never again.
Vajalik muusikapala leida oli oluliselt lihtsam kui sellest kuupäev tuvastada. Aga kui Mardipäev ka juba mängu tõmmati, polnud lahenduskäigul enam pääsu :). Peale mõnusat sööki ja kondiküpsistega maiustamist tegime jalutuskäigu aardeni, teel sinna ja tagasi kohtasime veel koguni nelja gruppi geopeitureid… Tore aaretesajuaare, mis boonusena veel nii vahvad kohtumised korraldas, aitäh Madisele peitmast :).
Möllasin parasjagu Keilas üksinda tiimitöö sildiaardega kui saabus teade intrigeeriva nimega uuest aardest. Lõpetasin kiiresti tiimitöö ja kuna seal põhimõtteliselt mitme eest rügasin, siis autosse lahendama istudes hakkas õite lämmi. Olgugi sisu poolest mitte päris minu teema, põhimõtte pärast ma lihtsalt pidin Muusikalist mõistatust otsekohe proovima. Alguses ei lugenud kirjeldust korralikult ning seetõttu lahmisin paar korda mööda kah, kümne minutiga oli siiski koordinaat käes. Järgmised 25 minutit sõitsin kohale. Viimasel sirgel nägin kaugel enda ees sõitmas kaht autot. Eks andsin laba niipalju kui kannatas ja sobiva parkimiskoha peale pöörasime juba praktiliselt korraga. Järeldasin jällegi, et olin geopeitureid jälitanud, kuid kui üks välja astunud naisjuhtidest teisele täitsa muukeelse küsimuse esitas, siis ei hakanud võõraste inimestega segast juttu ajama, vaid sammusin raginal nulli suunas. Kuna mulle ei järgnetud, siis võib vist järeldada, et päikesepaistelisel kuival laupäeval on tõesti ka mugud igale poole välja tulnud, mitte ainult geopeiturid, nagu koerailma korral :D
Logiraamatu määrisin kell 16:40. Tagasiteel silmasin euroaluste juures neoonkollases spordisärgis ning punaseraamilise matkarattaga meesterahvast. Olgu päikesepaistelise kuiva laupäeva ja mugudega kuidas on, aga see lihtsalt pidi Erko olema :o) USA sõltumatu instituudi teadlased tegid nimelt kindlaks, et kui Harjumaal on FTF-i võimalus ripakil, siis mõjub see eriti vastupandamatult kõigile neile meessoo esindajatele, kelle eesnimi algab E-ga, lõpeb O-ga, eelviimane on K ja kokku neli tähte! Aitüma.
Olime just lõpetanud Leetse tiiru kui märkasin, et veel üks aare on üles tulnud. Sõidu pealt lahendasime selle kähku ära ja läksime siis hoopis discgolfi mängima. Tagasiteel koju noppisime ka aarde ära, tee peal tulid meile vastu peitja koos teiste otsijatega, logiraamatus oli muidugi ka juba hunnik nimesid ees. Kohale saime kuiva jalaga, huvitav kust poolt Liis küll läheneda püüdis...? Aitäh peitjale!
Nii nagu Liis, olin ka mina oma toimetustega hõivatud. Kuid erinevalt temast pidid minu asjad juba eile aetud olema, seega suurem kiire oli juba möödas.
Nii nagu Liis, avasin ka mina geopeituse lehe. Kuid erinevalt temast, ei olnud see saatuslik viga, vaid meeldiv üllatus uue aarde leidmisega kodukandis.
Nii nagu Liis, närisin ka mina mõistatuse läbi. Kuid erinevalt temast, kulus mul selleks mitu korda rohkem aega.
Nii nagu Liis, kasutasin ka mina telefoni. Kuid erinevalt temast, on minu oma alati häälega ja täis laetud.
Nii nagu Liis, olen ka mina sealt silda otsinud. Kuid erinevalt temast, tegin mina seda juba mõnda aega tagasi ühe teise aarde otsingul ja täna ei tulnud see lähenemistee isegi mõttesse.
Nii nagu Liis, koorisin ka mina ennast paljamaks. Kuid erinevalt temast, tegin mina seda alles koju tagasi jõudes.
Nii nagu Liis, kohtasin ka mina geopeitureid. Kuid erinevalt temast, olid need täitsa tuttavad. Marised, Mariann, Liis, Jasper, Roberta ja peitja isiklikult olid just värskelt logimas käinud.
Võtsime siis korraks aja maha ja lobisesime vähe juttu. Meelelahutaja Jasper oli hoos ning lahutas nii minu kui teiste meeli. Kui päike oli grammi võrra madalamale vajunud, oli aeg omi teid edasi minna ning jõudsin ka mina logiraamatuni. Nimi läks kirja suisa viiendale reale.
Tänud, täitsa vahva ja söödav mõistatus oli.
Nii nagu Liis, läksin ka mina aaret otsima. Kuid erinevalt temast, lõppes minu käik leiuga.
Olin just Tallinna minemas kui aare avaldus. Tee peal mõistatust ei õnnestunud lahendada, kuid paika sai panna 3200 meetri ringi. Mõtlesin siis loogilisest suunast sinna ringi siseneda ning edasi mõelda. Nii saigi tehtud. Jõudsin just telefoni näppima asuda kui äkitselt peatus minu juures üks auto kust seest väljus Tunk ise, keda ma olin juba kohanud täna Leetses. Ütles et tuli juba seda aaret logimast. No olin vast hästi täppi pannud eelkirvetamisega. Kui mõistatuse sain lahendatud, tuligi välja et olin olnud vaid 800 m kaugusel aardest. Kirja läks siis teine leid peale Tunki. TFTC.
Kukele see peitja oma lihtsate mõistatuste ja huvitavate asukohtadega. (sorry, Madis, sa tegelt oled tore)
Niisiis, õppisin mina (nagu ikka) esmaspäevaseks pärimisõiguse eksamiks (ääremärkus: pärimisõigust läheb ikka vaja. Kunagi keegi ikka sureb). Lükkasin hommikust saati söögipausi edasi, et rohkem asju ära õppida, kui tegin saatusliku vea ja läksin GP-lehele. Vastu vaatas kirjelduse järgi väga lihtne mõistatus ning 4min ja 20sek-i peale selle avastamist, oli geokontroll roheline ja asusin teele. Kaupo oli GPS-i kaaperdanud ning pidin telefoniga läbi ajama. Kes mind vähegi teab, siis no 80% tõenäosus on mul telo väljas või hääletu. Sel korral oli akut natuke liiga vähe, aga otsustasin siiski kehastuda luureratturiks ja teele minna.
Ma tõesti vaatasin eelnevalt kaarti, aga mida teeb geopeitur, kes näeb kaardil teed ja veekogu, aga mitte ühtegi silda? Õige. Ta loodab, et see sild on seal. Niisiis kimasin vastavasse paika ja võite kolm korda arvata, kas minu ees laiuva ookeani kohal oli sild? No ei olnud. Lukustasin ratta, koorisin maha saapad, sokid ja oleks veel mõned asjad maha koorinud, sest üksik kant ja kes siia ikka satub, aga otsustasin igaks juhuks muud asjad selga jätta ning nuputasin, kuidas üle minna. Mingi väga väsinud purre oli. Algselt seistes, siis toetades, lõpuks põlvili, roomasin üle purde, palvetasin, et lukuta taskust rattavõti ookeani ei kukuks ja sõrmede vahelt telefoni ära ei uputaks. Haakaksooo oli soe, aga see selleks. Mingi hetk ilmusid mingid võõrad geonäod, kes mu uppumisteekonnale esmalt kaasa elasid, aga kuna effteeeff oli kaalul, siis märkisid, et no küll sa sealt tagasi saad ja tegid vehkat. Huhh.
Niisiis roomasin edasi, kui korraga eikusagilt kostis kõmisev meeshääl: ,,Tere!"
Üllatusin ja vastasin: ,,Tere!". Seejärel märkasin, et veel paar veeületust edasi istusid kolm vanemapoolset muhelevat kalameest.
Mees: ,,Kas te otsite midagi?"
Liis (ohates ja mõeldes, kuidas ta ookeani kohal mööda olematut purret kõhuli roomab): ,,Praegusel juhul enda eneseväärikust"
Hiljem täpsustasin, et mul oleks tglt nende juurde vaja saada. Seepeale hakkasid nad valjuhäälselt naerma. Nad vist mõtlesid midagi muud. Igatahes sain teada, et päris suure ringiga on võimalik nende juurde saada. Sain esimesest takistusest üle, aga järgnevast polnud mitte mingisugust võimalust üle saada, nii et tasaatasaaaapisiiiii läksin teisele poole tagasi, otsustasin enda selle aasta esimese supluse lõpetatuks lugeda ning kulgesin tagasi õppima. Saab eksam tehtud, siis tulen selle ringiga...