Eesti Mõisad

31 juuli 2024 leidis Tiit [tram]

Tammiste mõis oli rüütlimõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal. Pärnu linna Trammiste linnaosas, mis paikneb Pärnu jõe ääres.

Koordinaadid on: 58° 22.4717' 24° 34.0000'

Mõis asutati 1560. aastatel. 18. sajandil olid mõisa omanikud Stackelbergid. Pärast 1809. aastat kuulus mõis Seebergidele. Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist kuulus mõis Wulffidele; viimane omanik Josef Wulff. Wikipedia

Hoones paikneb praegu Trammiste hooldekodu ning seda on 20. sajandil veidi ümber ehitatud. Ka mõisa paar säilinud kõrvalhoonet on hooldekodu kasutuses.

12 märts 2024 leidis Krista, Üllar, Säde, Hopsu [küülikhops]

Leidsime Uhtna mõisa Rakvere vallas Lääne-Virumaal. Koordinaadid on 59.394293 26.567486 Mõisa on esmakordselt mainitud aastal 1489. Mõisa peahoone põles 2012.aastal. Praegu on hooned nukras seisus v.a tall-tõllakuur. Seal asub Uhtna pood, kus ka täna ostlesime, nagu turistidele ikka kohane. Mõisa peahoonel on osaliselt säilinud neli paari joonia sambaid. Mõisa parki on rajatud disgolfi rada.

28 detsember 2023 leidis Elli/Pirgit/Kaspar [kaspar]

Varangu mõis (saksa k Warrang) rajati 17. sajandi lõpul, eraldades ta naabruses asuvast Liigvalla mõisast. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Koeru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Väike-Maarja valla territooriumile. Varangu mõis asub koordinaatidel 59.037587, 26.098971. 18. sajandi lõpul kuulus mõis von Krusensternidele. Nende poolt püstitati 1800. aasta paiku Varangule Eesti üks esinduslikumaid varaklassitsistlikke mõisahooneid. Hoonet iseloomustavad ümarad fassaadinurgad, selle keskosa kaunistab neli pilastrit. Paarispilastritega kaunistatud ümarnurkades asuvad teisel korrusel sepisrõdud, portaali (tegelikult kogu hoone välisseinu) kaunistab stiilne stukkdekoor. Hoonele on iseloomulik ümmarguste nurkadega saal, mille nurkades paiknenud uksed on meisterliku tisleritööna valmistatud kaarjatena. Peahoone esist väljakut ääristavad üksteisega väliskujus sarnased ait ja tall-tõllakuur, mis on mõisa peahoonega samaaegsed. 1997. aastal ostis mõisa arhitektiharidusega Norra kodanik Per Martin Tvengs­berg, kes seda ka järgemööda taastas. Nüüdeks on härra taevastel radadel ning mõisaomanikeks on eestlased, kes olid härra juures tööl (seda sama mõisa taastamas).

Otsest äritegevust mõisas ei toimu, aga olen kuunud, et mingitel juhtudel on mõisa renditud üritusteks. Eks huvilised leiavad kontakid ise :)

Vana välimust näeb vanadpildid.net keskkonnast- https://vanadpildid.net/index.php?option=com_pictures&Itemid=&photo=2677&searchword=varangu Ning rohkem detailset infot ikka googeldades!

14 oktoober 2023 leidis Kerttu [kerttuduhhin]

Meeksi mõis on mu maakohale väga lähedal ja pidevalt sõidan sealt mööda. Meeksi mõis, mis eraldati 1740. aastal Räpina mõisast, asub tänapäeval Tartumaal, Meeksi vallas. Kuigi mõisa suurejooneline peahoone on hävinud, on alles valitsejamaja müürid ning mitmed teised hooned, nagu ait ja kuivatihoone. 19. sajandil kuulus mõis von Knorringite suguvõsale ja alates 1908. aastast kuni võõrandamiseni oli omanik Oskar von Stryk. Praegu on Meeksi mõis ka müügis. Koorinaadid on 58.215901, 27.437117.

14 oktoober 2023 leidis Kristin [krizzuu]

Pudivere mõis rajati 1586. aastal, eraldades selle naabermõisast Võiverest. Asub Lääne-Virumaal Väike-Maarjas. 1999. aasta tulekahju järgselt on hoone varemetes. Katused kaotanud puithoone varemed on eravalduses, kuid korrastamata ja hävimas.

9 juuni 2023 leidis Teele, Mikk [teele04]

Kuie mõis asub koordinaatidel 59.111463,26.052480, Tapa vallas, Lääne-Virumaal.

Mõis rajati 18.sajandi algul. Mõisa ümber oli park, mille serva jäid hobusetall ja pritsikuur. Mõisapargis oli kaks tiiki – Saame tiik ja Vabriku tiik. Praegusel ajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, nt ait ja valitsejamaja. Samuti asus Kuiel tuuleveski, mis on osaliselt säilinud. Mõisa peahoone on tugevas lagunemise järgus.

20 aprill 2023 leidis Allar ja [pisike16]

AA mõis asub Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Koordinaadid 59.425636 ja 27.150702. Mõis on renoveeritud ja praegu on seal muuseum kus praegu saab seal näha mõisaaegses stiilis sisustatud kabinetti ja saali. Fuajees on näitus vanaaegsetest esemetest.

26 detsember 2022 leidis Merly ja Mart [blondu]

Väikemõisa mõis asub Viljandimaal, Viljandi kihelkonnas, nüüdisajal Viljandi vallas Peetrimõisa külas. Kordinaadid: 58.38648, 25.63085

Peab ära mainima, et algsest ei olnud Väikemõisa mõis üldsegi mitte mõis. Väikemõisa ajalugu algab 1890. aastate lõpust, kui osteti kokku neli talukohta - kaks juba maa ostnud talupoegadelt ja kaks maatõkki kaula mõisalt. Juba hiljem - 1904.aastal omandas mõisa naabruses asuva Karula mõisa omanik Alexander von Helmersen nign nii sai Võikemõisast Karula mõisa poolmõis.

Mõis on juugendsugemetega heimatstiilis, mille peahooe valmis arhidekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi ning on Eestis üks kaunimaid omataolisi.

Väikemõisa mõis jäi Helmersenide valdusesse kuni 1939. aastani. Peale Teist maailmasõda, 1948. aastal hakkas mõisas tegutsema lastekodu. Esimesteks elanikeks olid peamiselt orvud ja vallaslapsed. 1998. aastal pidas lastekodu oma 50-dat sünnipäeva ning selleks ajaks oli lastekodus elanud veidi üle 1400 lapse. 2012. aastal valmisid uued peremajad lastele ning sellest ajast alates seisab Väikemõisa hoone tühjana.

Täna on maja tühi ning peauks on kettidega kinni aheldatud, uksel aga silt mis ütleb, et maja on valveall ning juures on kontaktnumber, mille kaudu saab informatsiooni.

Kasutatud allikad: http://www.mois.ee/vilj/vaikemoisa.shtml https://www.moisablogi.ee/post/vaikemoisa-mois

2 oktoober 2022 leidis gunvald [gunvald]

Keava mõisa Sonni karjamõis Järvamaal Türi vallas. Koordinaadid 58.900530, 25.159792

29 detsember 2021 leidis Annika [koovitaja]

Saaremaal Lõpi külla rajati XVII sajandil Lõpi mõis. Mõis jõudis tegutseda vaevu paar sajandit, kui ta löödi laiali ning maad jaotati talupoegade vahel. Tänapäeval on mõisa asukoht aimatav paekivimüüri järgi ning ala ümbritsetud soliidsete kiviaedadega, millede vahel looklevad vanad külateed. Unustuse hõlma vajunud Lõpi mõisa koordinaadid 58°28'31" 22°44'38".

10 detsember 2021 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Heimtali mõis asub Viljandimaal Viljandi vallas Heimtali külas koordinaatidel 58°19′21″ 25°30′21″.

Mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal – keskajal rajatud ordumõis allus Karksi ordulinnusele. Algselt kandis see nime Linsen, aga ka Agende ja Kurwitz. Alates 1744. aastast kuulus mõis von Siversite aadliperekonnale ja võõrandati 1919. aastal. Heimtali nime sai mõis 1793. aata jaanuaris, kui mõisahärra Frederich Wilhelm von Sievers laskis mõisa oma varalahkunud armastatu, tudengipõlves Leipzigis kohatud Luise Heimenthali auks ümber ristida Heimtaliks.

XVIII sajandi lõpus polnud siin suurt muud kui väheldane poolkelpkatuse ja kahe korstnaga puidust jahimaja ja ümbritsev imekaunis loodus. Peale puithoone maha põlemist ehitati asemele klassitsistlik, sümmeetriliselt asetseva kõrgema keskosa ja madalate tiibadega, üle 70 meetrilaiuse fassaadiga kivimaja. Alates 1932. aastast tegutseb selles mõisa peahoones kool, praeguse nimega Heimtali Põhikool.

Mõisa sissesõidutee ääres seisab aastail 1858-1861 ehitatud ringtall - maakividest ja tellistest tehtud korrapärane 16-nurkne ehitis, mille ümbermõõt on üle 200 meetri. Hoones paiknesid kunagi hobusetall, lehmalaut, nuumhärgade laut, tõlla- ja vankrikuur ja tallimehe tuba. 2008. aasta augustil valmis ringtalli siseõuele Heimtali Põhikooli spordihoone. Aasta hiljem restaureeriti ka talli müür, millest oli säilinud vaid 20%.

Mõisamaja eest Raudna orgu liikudes leiab toekate maakiviseintega, kõrge kivikatuse ja nelja sihvaka nurgatorniga hoone, mis ehitati 1832. aastal ja renoveeriti 1984. aastal. Seda neogooti ehitist on peetud viinaköögiks, kuigi tegemist oli juustukojaga. Eelviimasel sajandivahetusel tegutses seal šveitslasest meier Johann Hofer. Meierei tegutses 1937. aastani. Praegu on see hoone eravalduses ja vaadeldav vaid eemalt.

8 november 2021 leidis SaintEgge ja [sisalik]

Tootsi karjamõis. Pilt ja tekst SaintEgge logis

8 november 2021 leidis Sisalik, [saintegge]

Kuna leiuks võib märkida kõiki erinevat liiki mõisaid siis meie valikuks osutus Tootsi Karjamõis.

Tootsi mõis oli Karjamõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal. Esimesed kirjalikud märkmed Tootsi mõisa kohta pärinevad 1790. aasta Viluvere mõisa kaardilt. Viluvere mõisa juurde rajatud Tootsi karjamõis oli väike põllumajandusmõis, mille toodanguga (teravili, piim ja liha) varustati Pärnu linna. Mõisa maad olid suhteliselt kesised – niisked ja kivised. Mõisahoonetest on tänapäevaks säilinud vaid maakividest lauda varemed, mis ehitati 20. sajandi alguses. Tootsi karjamõis tegutses Pärnu linna rendimõisana kuni 1940. aastani.

Tänaseks ei ole mõisast endast enam midagi säilinud, kuid paksu seinaga laudavaremed, seisavad püsti siiani.

58° 33' 38.28" 24° 47' 44.46"

8 juuni 2021 leidis Este [este]

Pärnumaal Tori vallas Pärnu jõe kaldal asub Taali / Staelenhofi mõis koos mõisapargiga. Uusrenessanss-stiilis ning mitmete neogooti mõjutustega peahoone ehitati algselt 1852. aastal, renoveeriti laitmatult 2015. aastal.

Taali mõis (saksa keeles Staëlenhof; varem ka Pairt) oli rüütlimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal. Taali mõis kuulus 17. sajandist kuni 1919. aasta võõrandamiseni Staël von Holsteinide suguvõsale. Nende perekonnanimest tulenevad ka mõisa eesti- ja saksakeelsed nimed. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli parun Wilhelm Iwan Staël von Holstein.

1852.aastal rajati üsna suur uusrenessanss-stiilis kohalikust paekivist härrastemaja. Härrastemaja vasak tiib koosnes verandast (talveaiast) ja kaarakendega saalist. Keskmine osa oli kahekorruseline. Parempoolne, ühekorruseline tiib lõppes kolme korruse kõrguse torniga. Hoone sissepääsu ees on lahtine kaaravadega sammasrõdu ehk altaan. 1934. aastal lammutas tolleaegne omanik Kaitseliit kaks kolmandikku mõisahoonest ning müüs Tallinna ehitusmaterjaliks. Alles jäi vaid parempoolne ühekorruseline osa koos torniga. Teises maailmasõjas alles jäänud lossi osa ei hävinud. Nõukogude ajal kasutati järelejäänud osa kohaliku põllumajandusasutuste kontorina ja hiljem ametiõppe kombinaadina. Tori sovhoosi viimastel aastatel kaevati välja mõisahoone kogu vundament, aga taastamiseni ei jõutud.

Tänapäeval on mõisahoone säilinud osa eravalduses.

Koordinaadid N 58° 27', E 24° 45′ 9

Ilus õhtune jalutuskäik oli Pärnu jõe kaldal. Aitäh!

5 juuni 2021 leidis Liisi [visiil]

Praegu asub Albu mõis Järva vallas Järva maakonnas. Koordinaatidel 59.153359,25.659382. Teated ühest vanimast ordumõisast Järvamaal ja Eestis pärinevad 1282. aastast. Albu mõisaansamblist on säilinud peahoone, ait, kaarsild, magasiait, viinaköök ja park. Mõisa dekoor on lihtne ja lakooniline. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Albu mõisas saab vaadata näitust.

1 juuni 2021 leidis Kelli [keliskelli]

Mina lisan siia nimekirja Sooniste mõisa. Asub rapla maakonnas, märjamaa vallas, sooniste külas. 58.9633° N, 24.2154° E Sooniste mõis oli rüütlimõis. . Sooniste mõis (saksa k Soinitz) on rajatud 17. sajandil. 20. sajandi algul kuulus mõis von Mohrenschildtide aadliperekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Hermann von Mohrenschildt. Kivist peahoone püstitati mõisa 18. sajandil, kuid meieni on ta säilinud 19. ja 20. sajandil ümber ehitatud kujul klassitsistliku välimusega. Praegune väliskuju pärineb hoonel 1905. aasta põletamise järgsest ajast, mil hoone taastati. Põhiosas ühekorruselisel hoonel on kahekorruselised otsad, mida kaunistavad lamedad kolmnurkfrontoonid. Sarnane frontoon on ka peaukse kohal fassaadi keskosas. Praegusel hetkel on mõis eravalduses ja jäetud lagunema.

29 mai 2021 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Pürksi mõis (saksa keeles Birkas) rajati Läänemaal Noarootsi kihelkonnas 1620. aastal. Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas. Mõis kuulus 1919.aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Ühekorruseline mõisa peahoone – osalt kivist, osalt puidust – on ehitatud arvatavasti mitmes osas 19. sajandil. Säilinud on ka mõni kõrvalhoone (ait, tall-tõllakuur).

28 veebruar 2021 leidis Rait, Raki, Gretu, Dairi, Führe [kotkapere]

Uue Varbla mõis. Lääneranna vald, Aruküla, Pärnu maakond. (58.4182118, 23.7648027) Uue-Varbla mõisahoones asuva muuseumi väljapanek kajastab Varbla valla ajalugu ning kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel. Mõisa viljaaidas saab tutvuda vanade tööriistade ja masinatega. Varaklassitsistlikus stiilis puidust mõisa peahoone aastast 1797 on omaette vaatamisväärsus. Muuseum on loodud omaalgatuse korras ja tegutseb MTÜna. Muuseumi saab külastada etteteatamisel.

14 veebruar 2021 leidis Sander [nogravity]

Koluvere mõis asub läänemaal koluveres 58.905450 24.104093

Esmakordselt oli ajaloodokumentides Koluvere lossi (Schlosse Lode) märgitud aastal 1427. 1496. aastal mainiti dokumentides esmakordselt Koluvere mõisa.

Koluvere piiskopilinnus (mõis) on säilitanud põhiosas keskaegse linnuseliku väliskuju. Samas on siseruumid mitmete tulekahjude jooskul hävinud ning palju kordi ümber ehitatud, nii et keskajast pärinevad seal suuresti vaid müürid, tornid ja väravaava, samuti mõningate keldrite võlvid.

Alates 2006. aasta kevadest on loss eraomanduses.

http://www.mois.ee/laane/koluvere.shtml

22 november 2020 leidis Erika [erruolen]

Pada mõis 59.4247004, 26.7087293 Asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Pada külas. Varaseimad teated Pada mõisast (saksa k Paddas) pärinevad 1505. aastast. 18. sajandi lõpul kuulus mõis Vene saadikule Poolas Otto von Stackelbergile, kes lasi mõisa püstitada Eesti tolle aja ühe luksuslikuma peahoone. 1782. aastal valminud suurejooneline kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati Peterburist pärit prantsuse arhitekti J.B.M. Vallin de la Mothe'i projekti järgi. Hoone kolmekorruselisel keskrisaliidil oli lame kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoone põletasid 1917. aastal maha revolutsioonimeelsed sõdurid ning sellest ajast alates on ta varemeis. Arvati, et parun pani mõisa ise põlema. See oli rikkaim mõis ümbruskonnas, omas ka viinavabrikut. Varemed asuvad aiaga piiratud taluhoovis, säilinud on enamik müüre.

15 november 2020 leidis Margus ja [kaksikmadu]

Edise mõis: 59.372232 27.385096

Asus Jõhvi kihelkonnas, praeguse Jõhvi valla territooriumil.

Edise mõis on esmamainitud 1477. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnusena — põhjuseks ta strateegiline asukoht Tallinn-Narva maantee ääres. Rahvasuu räägib ka Ediselt Jõhvi kirikusse suundunud maa-alusest käigust, mida pole aga leitud.

Mõisa peahoone on ehitatud 1860tel aastatel. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Fassaadi ilmestab kolme kaaraknaga eenduv eeskoda. Peahoone mõneti ebakorrapärane planeering lubab arvata, et ta võidi ehitada ümber varasematest ehitistest.

Peahoone vastu, teisele poole auringi, püstitati esinduslik kaaristuga ait-kuivati. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid hajusalt peahoone läheduses mõisapargis. 17. sajandil läks mõis von Maydellide aadliperekonna kätte, hiljem kuulus ta pikalt aga von Rosenitele. Enne võõrandamist 1919 olid mõisa omanikeks Sofie von Jermolov ja Katharine von Baer. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson.

Praeguseks on mingil määral säilinud vähesed kõrvalhooned, ka peahoone on säilinud, kuid seisab kasutuna ja kinnilöödud akendega. Mõisa ümber ehitatud ait-kuivatis asub tuntud söögikoht Valge Hobu Trahter.

http://www.mois.ee/viru/edise.shtml

15 august 2020 leidis Maire ja Karl [ftf]

Loona mõis oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal asub mõis Saaremaa vallas Saare maakonnas. Koordinaadiks N58,33288 E22,02159.

Keskajast pärinevat Kihelkonna-Loona mõisa (saksa k Kadvel) on esmamainitud 1506. aastal, kui see kuulus Ewald Rösele. Mõisa peahoone kohal paiknes keskajal vasallilinnus, mille müüre on säilinud hoone keldriosas.

Võõrandamisjärgselt seisis peahoone pikka aega kasutuseta. 1997. aastal renoveeritud mõisahoones asuvad praegu külalistemaja ja restoran. Suures ja korrastatud pargis on lisaks häärberile säilinud mitmed hooned: tõllakuur, tiigi ääres ait-kuivati (tänapäeval kasutuses puhkemajana), aednikumaja (tänapäeval kivimaja, fossiilide muuseum), karjakastell (tänapäeval näitusemaja, milles paikneb Vilsandi rahvuspargi teabepunkt ning püsinäitus rahvuspargi ajaloost ja looduskaitsest) ning piimakelder.

11 august 2020 leidis Eda, Kaido, Gordon ja Tikrike [tumevalge]

Saastna mõis (saksa k Sastama) on asutatud 17. sajandi lõpul. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Rennenkampffide aadliperekonnale. Mõisa peahoone oli esinduslik ja suursugune barokne kiviehitis, püstitatud arvatavasti 1760-80tel aastatel. Mõisa peahoone lagunes ja jäi varemeisse 1960-70tel aastatel. 1980tel aastatel veeti täitematerjaliks ära ka suur hulk peahoone müüridest. Alles jäid vaid vasakpoolse (idapoolse) otsa müürid.

Mõis asub koordinaatidel 58,724544 23,565177 Saastna poolsaarel, Karuse kihelkonnas, Läänemaal

Tänaseks päevaks on ka need vasakpoolse otsa müürid lagunenud ja võsas.

6 juuli 2020 leidis Tarmo perega [tarmoxy]

Suvepuhkuse ja RMK l6kkeplatsidega on see hea asi, et kui jääd hommikul piisavalt kauaks paikseks on v6imalus et kohtud RMK hooldusmeestega. Eks enamjaolt on tegemist endiste metskondade metsavahtidega kes oskavad sealsest ajaloost nii m6ndagi huvitavat pajatada. Nii me olimegi siis Kavadi järve ääres vahetult Uue-Saaluse M6isa varemete läheduses. See konkreetne m6is on juba varem siin maha märgitud. Ja leiupiltidel olevast myyrist asus m6isa peahoone hoopis teisel pool järvekaldal. Mis oli samuti ysna täbaras olukorras ja kokkukukkunud katusega. Eelpool mainitud myyri ja hoone kohta sainaga teada et kunagi oli seal t6esti kool tegutsenud. Kuna aga naaberkylaga käis koolikohtade yle v6imuv6itlus siis kylajuttude järgi olevat naaberkooli direktor k6rtsis maksnud meestele et nad kooli p6lema paneks. Nii juhtuski ja kuna tuleroaks langenud kooli ei j6utud uueks 6ppeaastaks korda teha siis kolitigi kogu 6pilaskond naaberkyla kooli. Hoone siisk itaastati ja hiljem tegutses seal kohalik kultuurimaja. Olgu kaldusin nac teemast k6rvale. Tegelikult tahtsin rääkida et sellel m6isal oli lausa mitu ärkamist. Siinne oli Uue-Saaluse aga ennem kolimist asus m6is hoopiski yhe teise paisjärve ääres ja kandis Vana-Saaluse m6isa nime. Vana-Saaluse m6isa maadel aga laiusid nyyd vaid unustusse jäänud metsad ja yks ajahambast räsitud talupidamine. Tunnistuseks on veel alles ka paisjärv ja uhke vesiveski tamm. M6is asus Tassomäe, Vana-Saaluse kylas V6ru maakonnas 57.724235 27.223396

14 juuni 2020 leidis Marko [markosu]

Kõima mõis N 58.61282°, E 024.20581° Lääneranna vald, Pärnumaa

Eravalduses mõis koos sel sajandil restaureeritud peahoone, vähem säilinud kõrvalhoonete ja omapärase riigiga. Facebooki andmetel toimub iga aasta juuli esimesel laupäeval “Kuurebaste festival”, kus esinevad Eesti artistid. Nii ka sel aastal.

4 juuni 2020 leidis 04est [04est]

Põlgaste mõis asub Lahedal. Kunagi oli seal olnud Põlgaste. See asub koordinaatidel 57.9429094, 26.9369953. Kuigi mõis püsib veel püsti ja näeb üpris korralik välja seisab see praegu kahjuks tühjana.

1 mai 2020 leidis Juta, Sven ja Saskia [jutsi]

Vändra kirikumõis (saksa keeles Pastorat Fennern) asub Pärnu maakonnas, Vändra vallas, Kirikumõisa külas; Vändra alevikust mööda Vändra-Viljandi maanteed umbes 1 km. Mõisa peahoone koordinaadid 58.65107, 25.061549.

Vändra kirikumõisa peahoone on ehitatud 19.saj. alguses ja põhjalikult ümber ehitatud 19.saj. 30-40.aastatel.Hoone algsele kehamile lisati juurdeehitus hoovipoolsele küljele, tehti kahekorruseline rõdu-veranda ja veel teine veranda fassaadile, andes hoonele erilise liigendatuse.Võimalik, et samaaegne on murdkelpkatus.Ümberehituse kui mitmete kirikumõisa ehituste rajamise initsiaatoriks oli pastor C.E.A. Körber.

Mõisa peahoonet kasutab MTÜ IIDA, mis pakub majas nii käsitöökursuseid kui ka majutust, mida saab broneerida airbnb keskkonnas. MTÜ IIDA kohta leiab rohkem infot www.iida.ee.

10 august 2019 leidis Ülle ja Merle [merme]

Koigi mõis Järvamaal N58°50'00.8"E25°45'03.3" Varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal Johann Adam von Grünewaldt’i ajal. Mõisa peahoone põhikehand oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge kelpkatusega. 1806-1812 toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad.

Tänapäeval on peahoone võrdlemisi suuremahuline, taandatud U-kujulise põhiplaaniga. 1757.a rajas Johann Adam von Grünewaldt oma mõisa küladesse talurahvakoolid, seda aastat loetakse ka hariduselu alguseks Koigis ehk siis haridust on siin saadud juba üle 250 aasta. Meie külastasime mõisa Unustatud mõisade päevade raamas, kuulasime giidi väga huvitavat ja põhjalikku loengut, jalutasime imeilusas aias.

25 mai 2019 leidis Liis [luurebuss]

Väimela mõis asub Võrumaal Võru vallas. Koordinaadid: 57°53'34.4"N 27°01'04.6"E

Mõisa peahoone on Võrumaa kutsehariduskeskuse kasutuses, härrastemaja läks mõni aeg tagasi põlema ja on praegu varisemisohtlik.

Hetkel suurem osa mõisast aktiivselt kasutust ei leia.

26 märts 2019 leidis Kerli ja [harleyquinn]

Sõitsime mööda Suure-Konguta mõisast, mis asub Tartumaal Konguta vallas, koordinaadil 58.228984 26.295589.

Suure-Konguta mõis (saksa k Schloß Kongota , ka Groß-Kongota) pärineb keskajast, seda on esmamainitud 1417. aastal. 1908. aastal omandas mõisa Otto von Ungern-Sternberg, kes alustas senini tagasihoidliku mõisasüdame esinduslikku väljaehitamist. Umbes 1910. aasta paiku valmis mõisas uus kahekorruseline heimatstiilis peahoone. Hoone ühte otsa liideti ka vana ühekorruseline lihtne peahoone, mis oli püstitatud 19. sajandi algul või veelgi varem. Uue hoone püstitamisel tuli välja keskaegse vasallilinnuse vundament, mis osalt ka ära kasutati. Võõrandamisjärgselt kolis 1921. aastal hoonesse kool, mis tegutses seal 1965. aastani. Hiljem asus hoones lastekodu, kaasajal on mõis eraomanduses. (http://www.mois.ee/tartu/konguta.shtml)

Mõis on hetkel üsna trööstitus seisus, seina peal on ka suur müügikuulutus, kui keegi peaks tahtma mõisnikuks saada. Ümber mõisa on mitmeid elumaju, kus siiski elu vist toimub.

6 märts 2019 leidis Mihkel [sookoll]

Puht juhuslikult nägin geopeitus.ee avalehel eelmise logi pilti Norra mõisast. Kuna ma hiljuti seal käisin, siis vaatasin täpsemalt ja avastasin selle aarde. No näed siis, oleks teadnud, oleks ka saanud Norrat siia logida. Järgmisena kargas pähe lapsepõlve kodukoha Eidapere karjamõis, et seda pisikest mõisa ju ometi keegi pole märganud siia logida. Aga näe, täitsa olemas. Aga täna tegin varahommikust-enne-tööpäeva-algust-geotuuri ja sattusin juhuslikult sellise rõõmsa nimega asulasse nagu Lustivere ja leidsin sealt igati vinge lossi. Ja pahaaimamatult tegin sellest ka pilti. Nüüd hea varnast võtta.

Lustivere mõis (saksa keeles Lustifer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal. Mõisast on esimesi teateid aastast 1552. Neogooti stiilis inspireeritud härrastemaja ehitati Tartu arhitekti ja muinsusteuurija R.von Guleke kavandite järgi ning on silmapaistvamaid mõisahooneid Kesk-Eestis. Praegu tegutseb mõisas hooldekodu. Hoonet on võimalik vaid väljast vaadelda. Asub koordinaatidel: 58° 39′ 47.9″ N 26° 05′ 26.2″ E

3 märts 2019 leidis Kaupo, Silver ja Merle [meteta]

Juba eelmisel geotuuril juhtis Silver tähelepanu, et magasime maha võimaluse selle aarde logimiseks. Täna sõitsime ka juba ühest mööda, aga kui teele jäi nüüd järgmine mõis, selgus väikese üllatusena, et see ongi veel kirja panemata. Lisan siis Norra mõisa Järva vallas, Järvamaal.
Asub koordinaatidel: 58 54 11.1 26 02 19.1

Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Norra mõisa on esmamainitud 1569. aastal. Mõisa pikaaegsete omanike von Knorringite järgi on mõis saanud oma eestikeelse nime.
Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud arhitekt Kranhalsi projekti järgi 1790. aastatel. Hoone tegid unikaalseks illusionistlikud maalingud, millega oli kaetud suur osa teise korruse esindusruumide seintest. Alates 1908. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõisa omanik Charles von Lilienfeld. Võõrandamisjärgselt oli kuni 1970. aastateni hoones kool, hiljem seisis tühjalt, muutudes 1980 lõpul varemeiks. Selle käigus hävisid katus, laed ja kahjuks ka enamik maalingutest. Alates 1996. aastast on mõisahoone eravalduses ja varemeist taastatud. Akende ja uste puudumine viitab siiski ilmselgelt, et hetkel mõis kasutuses ei ole.

26 jaanuar 2019 leidis Priit ja Inge [aunad]

Päeva 1.ikoon.. mis GC kahjuks arvesse ei lähe.

Kodasoo mõisa (saksa k Kotzum) on esimest korda mainitud 1485. aastal. 1749. aastal omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen. Alates 1769. aastast oli mõis Staël von Holsteinide aadliperekonna valduses. 1770tel aastatel püstitasid nad mõisa peamiselt ühekorruselise, eenduvate tiibadega varaklassitsistliku peahoone. Hoone nurgad on rusteeritud, seinapindu liigendavad liseenid. Peahoone keskosa kaunistab nii fassaadil kui ka tagaküljel kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga pealeehitus. Meieni on säilinud ka 18. sajandi esimesest poolest pärinev keskse mantelkorstnaga vana arhailine peahoone, millest hiljem sai mõisa valitsejamaja.

Püstitati ka hulk kõrvalhooneid. Peahoone vastu teisele poole auringi ehitati ait ja tall-tõllakuur, mille vahelt tuli peahoone ette pääsemiseks läbi sõita. Majandushooned paiknesid auringist enamjaolt kirde pool. 1857. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Rehbinderitele; selle viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Rehbinder. Kaasajal on mõis eravalduses.

Kodasoo mõis asub Kuusalu vallas Harjumaal, koordinaatidel 59 26 45.97, 25 16 5.98

15 november 2018 leidis Britt, Mirjam [brittsuits]

Viimsi vallas praeguse Rohuneeme tee ääres, Lihapoe ja RMK loodusmaja kohal, paiknes kunagi Haabneeme mõis. Haabneeme mõisast on teateid 1602. aastast, mil omanik oli David Beker. 17. sajandi lõpul kuulus Haabneeme mõisale 42 tündrimaad põldu, kus kasvatati rukist, otra, kaera ja hernest. Lisaks oli mõisal veel vesiveski ning eraldi veel tuuleveski ja rehi. 1763. aastal ostis mõisa Karl Magnus von Steinbock Viimsist ning sealtpeale muutus Haabneeme sisuliselt Viimsi kõrvalmõisaks. Tänapäeval ei reeda Haabneeme mõisa kunagises asupaigas enam miski, et seal kunagi mõis oleks asunud.

1. aasta pilt on tehtud koordinaatidel N 59° 30' 56,15" E 024° 48' 54,20"

Britt - 690, Mirjam - 51

25 oktoober 2018 leidis Tomas, Genrih [karulkz]

Saka mõis. Asub Toila vallas Ida-Virumaal. Koordinaadid: 59.437658,27.179583. Olemuselt näeb välja hoolitsetud. Suure pargiga ja sügisel(logimisel hetkel) ka väga ilus. Maju on kokku kolm/neli. Töötajaskond paistab olevat sõbralik. Paistab, et mõis töötab ka tänapäeval, aga teenused on siiski muutunud ja mõisahärrat ei paistnud ka kuskil. Saka mõis on ka üks vähestest eesti mõisadest, mis on täielikult taastatud. Praegu pakub Saka mõis järgmisi teenuseid: majutus, SPA külastus, restoran, seminarid/konverentsid(selle raames olen ka mina siin), kämping/telkimine, jalgratta rent, tennise/vibu mängimise võimalus, matkarada/piknikukorv.

12 august 2018 leidis Sigrid [sigrid]

Uue-Põltsamaa mõis asub Põltsamaa linnas ja kihelkonnas. Mõis asub koordinaatidel N 58.65772 E 25.96835. Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18.sajandi esimesel poolel. Mõisasüda asub Põltsamaa jõe vasakul kaldal, praktiliselt otse lossi vastas üle jõe. Mõisaansambel härrastemaja, kõrvalhoonete ja mõisapargiga rajati 18. sajandi kolmandal veerandil. Mõisapark on hetkel kõrgete puudega parkmets, kuid rajamise hetkel kujutas endast Prantsuse stiilis regulaarparki. Park kuulub loodus- ja muinsuskaitse alla. 1770. aastal rajati mõisa puudrivabrik ning 1920. aastatest kuni 1980. aastateni tegutses seal Põltsamaa Reaalgümnaasium.

Praegusel hetkel mõisas enam väga palju üritusi ei toimu, sisse sinna ei saa. Mõisa ümber on rajatud malelauad, piknikulauad ning väike lava. Lähiajal (19.august 2018) osaleb Põltsamaa mõis näiteks Põltsamaa kohvikutepäeval, seal pannakse püsti Uue-Põltsamaa Mõisakohwik.

24 juuli 2018 leidis Miina ja Andreas [miiiiia]

Roosna-Alliku mõis asub endises Roosna-Alliku vallas, praeguses Paide linnas. Koordinaatideks 59.029834, 25.704996. Roosna-Alliku mõis (saksa k Kaltenbrunn) rajati 17. sajandil. Saksakeelne nimi tähendab tõlkes külma kaevu või allikat. Oma eestikeelse nime sai mõis esimeste omanike Rosenite järgi. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge). Ka B. von Roseni vapil on kujutatud valge roos, millest on kujunenud Roosna-Alliku mõisa sümbol. 1780–1786 valmis kahekorruseline varaklassitsistlik mõisahoone. Hoone arhitekt oli tolleaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, kes on kavandanud ka Toompea lossi. 1923. aasta detsembris toodi Oetil, Valastis ja Kaarukas asunud külakoolid üle Roosna-Allikule, kuid õppetöö algas mõisahoones 1924. aasta jaanuaris. Õppetöö toimub koolis siiani, lisaks on võimalus kooli rentida pulmade, seminaride jms sündmuste tarbeks.

21 juuli 2018 leidis Merilin [seeonmerilin]

Keava mõis oli ajalooliselt rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Kehtna valda Rapla maakonnas ning asub koordinaatidel N 58° 56′ 48.16″ , E 24° 55′ 42.49″.

Esimesed teated Keava mõisast pärinevad aastast 1480 ning aegade jooksul on mõisal olnud palju omanikke. 1767. aastal siirdus mõis Gustav von Staali omandusse, kes ehitas 1770-80tel aastatel mõisa ka esindusliku peahoone, mille pilt on logiteatele lisatud. Mõisahoonele on ainuomased otstel asuvad silindervõlvidega tiibehitised (ainulaadsed Eestis), mida kasutati arvatavasti tõllakuuridena. 1905. aastal põletati mõisahoone maha, kuid taastati hiljem algsele lähedasel kujul. Alates 1950test aastatest on peahoone taas varemetes.

Vaatamata sellele, et peahoonest pole just palju säilinud, jätsid varemed siiski päris suursuguse mulje.

24 märts 2018 leidis Hannes, Henrik [uuspoiss]

Veriora mõis asub kunagises Räpina kihelkonnas Võrumaal, praegu Räpina vallas Põlvamaal. Regulaarselt siit mööda kimatud ja nagu nüüd näha, siis on säilinud hooned ka tee pealt ilusti näha. Mida aga pole seni üldse tähele pannud, on needsamad hooned...

Mõisa kohta kirjutab mälestiste register niimoodi: Veriora mõis eraldati Räpina mõisast 1828. aastal. Alates 1844. aastast kuni võõrandamiseni kuulus mõis Rothide aadlisuguvõsale. Mõisasüda ehitati tõenäoliselt välja 19. sajandi kolmandal veerandil. Kompleksi keskmes asunud puidust peahoone on hävinud. Mõisa valitsejamaja on tõenäoliselt ehitatud 19. sajandi kolmandal veerandil, vanem osa võib pärineda ka sajandi esimesest poolest. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Paulenhof.

Praegu võib mõisa asukohas (peahoone asukohta paigaldatud mälestuskivi koordinaadid 57.973943; 27.359310) näha mitmeid säilinud kõrvalhooneid. Valitsejamajas näib olevat kortermaja ja ka teenijatemaja näitab elumärke. Mälestuskivil on mõisa tegutsemise lõpuajaks märgitud 1920.

25 veebruar 2018 leidis Krista, Piia ja Peeter [blondiin]

N 58° 37.645' E 023° 25.930' leidsime Kesse mõisa, asukohaga Kesselaid, Muhu vald. Krista pealekäimisel login siiski oma külastuse ära 1807 eraldati Kesselaid Võila mõisast ja saarele rajati omaette väike mõis, mida omanikud kasutasid vaid suviti. Mõisa hooned lagunesid 1920tel, peale seda kui need maha müüdi ja palgid mujal ehitustel ära kasutati. Hetkel on alles vaid kivimüürid ja mõisakelder

22 veebruar 2018 leidis Arvo [arvoaljaste]

Ehmja mõis

Asukoht Läänemaa, endine Martna vald, nüüdne Lääne-Nigula vald. Asub sellise asula nagu Martna läheduses. Koordinaadid: N58°52'28.45" E23°48'29.68"

Kuna siia pandi just uus tava-aare, siis sai peatutud ja tehtud pilti ka selle aardetüübi tarvis, kuna Ehmja mõisa pole varem kajastatud.

Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k Echmes) on esmamainitud 1529. aastal, mil see kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele.

Kunagisi omanikke:

1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie 1603 – mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest 1686 – Christoph Heinrich Kursell ja perekond 1768 – Friedrich Fromholdi p von Knorring 1783 – Friedrich Johanni p Wartmann 1821 – Wilhem Gustav von Essen 1837 – Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk. 1869 – Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924),

Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.

1919 aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.–1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.

Kaasajal on sellest järel vaid võsastunud varemed (enamik müüre). Varemeis või hävinud on ka kõik kõrvalhooned ning park on võssakasvanud. Pilku püüab vaid Martnasse kulgeva tee lääneküljele, teisele poole mõisaparki jääv suur kahekorruseline viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest (osalt ümber ehitatud).

4 veebruar 2018 leidis E&H [hash]

Anija mõis asub Harju maakonnas Anija vallas (koordinaadid N59°22'54.2" E25°18'02.5") Anija mõis (Hannijöggi, hiljem Annia) asutati peale 1355. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated 1482. aastast, mil mõis kuulus rüütel Hermann Zoegele. Edasi on mõis rännanud ühelt omanikult teisele. Võõrandamise järel kolis 1924. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1975. aastani. Nõukogude perioodil kasutas mõisa peahoone ruume osaliselt kolhoosikontor ning alates 1975. aastast sovhoosi osakonnakontor. Kool avati taas 1990. aastal ja tegutses mõisas 2002. aastani. Praegu asuvad mõisahoones kohalik rahvamaja ja raamatukogu, mõisakeskus kuulub Anija vallale. Mõis pakub ka praegusel ajal erinevaid teenuseid. Mõisas on MTÜ Koostöökoda, raamatukogu, mõisalapse mängutuba, muuseum klassiruum, Margiti käsitöötuba, kinosaal ning Anija Mõisakohwik Innamorata https://anijamois.ee/

13 jaanuar 2018 leidis M&T+S [mjat]

Laupa mõis Türi vallas Järvamaal, endise nimega Türi kihelkonnas.(N 58°45′41.337″ E 25°22′23.205″).

1630.aasta paiku asutatud Laupa mõis kuulus algselt von Fersenitele, alates 1849. aastast oli ta aga von Taubede omanduses. 1905. aastal ülestõusnute poolt mahapõletatud mõisahoone asemele lasi Otto von Taube ehitada suurejooneline ja esindusliku neobarokse mõisahoone. 1913. aastal valminud hoone arhitekt oli Jacques Rosenbaum. Hoonet iseloomustavad mansardkatused, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised terrassid ning ülikülluslik stukkdekoor. Säärase luksusliku hoone võimaldas püstitada von Taubede osalus 1899 asutatud Türi Paberivabrikus (õhiti 1941), mis tõi talle suurt kasumit.

Laupa mõisa peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks, mis on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis.

Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Mõisa parki on rekonstrueeritud ja laiendatud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul.

Tegemist on mõisakooliga, seetõttu tuleb mõisa külastus kooliperioodil eelnevalt kokku leppida.

8 oktoober 2017 leidis Liset, Kelly ja Mart [geohunt]

Algselt plaanisime külastada minu vanematekodu lähedal asuvat Heimtali mõisa, kuid teekond tõi meid enne hoopis Pärsti mõisani, mida pole siinsetes logides veel kajastatud.

Pärsti mõis (saksa keeles Perst; ka Uue-Pärsti mõis (saksa keeles Neu-Perst)) asub Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas (GPS: N 58°25'18.6" E25°31'58.4"). Omalajal oli tegemist Viljandi kihelkonnaga. Tüübilt on tegu historistlikus stiilis rüütlimõisaga. Peahoone on ühekordne puidust, osaliselt võlvitud sokkelkorrusega hoone, millega liitub paremal tiival kahekordne hooneosa. Fassaade ilmestavad akende raamistus, nurgarustika, räästa puitpits jms ning on kujundatud historitsismile omases laadis. Mõisa mainiti esmakordselt 16. sajandil, peahoone ehitati 19. sajandil. Mõisa viimane omanik Peter Georg von Colongues lasi oma Viljandi linnas asuvast majast telefoni mõisa tuua. See sai Eestis esimeseks maapiirkonnas asuvaks telefoniks. Mõis kaotati 1918. aastal. Mõisamaad jaotati Vabadussõja veteranide ja mõisatööliste vahel. Mitmed mõisaansambli hooned jagati asunikele, osa hooneid lammutati ja veeti laiali. 1920. aastal koliti Pärsti külakool mõisa peahoonesse. Praegu asuvad hoones Pärsti Põhikool ja lasteaed.

8 oktoober 2017 leidis Kelly, Mart ja Liset [kellykas93]

Algselt plaanisime külastada minu vanematekodu lähedal asuvat Heimtali mõisa, kuid teekond tõi meid enne hoopis Pärsti mõisani, mida pole siinsetes logides veel kajastatud.

Pärsti mõis (saksa keeles Perst; ka Uue-Pärsti mõis (saksa keeles Neu-Perst)) asub Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas (GPS: N 58°25'18.6" E25°31'58.4"). Omalajal oli tegemist Viljandi kihelkonnaga. Tüübilt on tegu historistlikus stiilis rüütlimõisaga. Peahoone on ühekordne puidust, osaliselt võlvitud sokkelkorrusega hoone, millega liitub paremal tiival kahekordne hooneosa. Fassaade ilmestavad akende raamistus, nurgarustika, räästa puitpits jms ning on kujundatud historitsismile omases laadis. Mõisa mainiti esmakordselt 16. sajandil, peahoone ehitati 19. sajandil. Mõisa viimane omanik Peter Georg von Colongues lasi oma Viljandi linnas asuvast majast telefoni mõisa tuua. See sai Eestis esimeseks maapiirkonnas asuvaks telefoniks. Mõis kaotati 1918. aastal. Mõisamaad jaotati Vabadussõja veteranide ja mõisatööliste vahel. Mitmed mõisaansambli hooned jagati asunikele, osa hooneid lammutati ja veeti laiali. 1920. aastal koliti Pärsti külakool mõisa peahoonesse. Praegu asuvad hoones Pärsti Põhikool ja lasteaed.

24 september 2017 leidis Karin ja Margus [karinten]

Kuna ma sain ringkäigu Marguse kodukandis - Meremõisas, kuulsin juhuslikult jutu sees, et vot siin on Meremõisa mõisa varemed. Meremõisa mõis on selline huvitav mõis, mis kunagi tegelikult kunagi valmis ei saanudki. 1837. aastal osteti Karl Uexküllilt ära jõe vasak kalla, kus oli pooleli Meremõisa mõisa uhke kolmekorruseline häärber. Hoonelt võeti katus maha ja sellest kujundati romantilised varemed, mis kaunistasid ilusat parki. Mõis (või õigemini selle varemed) asub siis Keila joa pargis koordinaatidel 59.396384, 24.287154. Praeguseks on varemed juba päris palju lagunenud ja loodusega pea üheks kasvanud. Kindlasti otsige varemed Keila joal käies üles.

2 september 2017 kommenteeris Leelo [iksid]

Türi-Alliku mõisas oli sügaval nõukogude ajal tehase "Volta" Türi-Alliku tsehh nr. 7. Tsehhis valmistati radiaatoreid, elektrimootoreid väidetavalt lambapügamismasinatele ja muidugi praegugi kasutusel olevaid vahvliküpsetajaid. Pildil olevas peahoones oli tsehhi kontor ja mingi tootmistsehh.Oli ka galvaanikaosakond ja kogu galvaanikaosakonna solk lasti kõrvalvoolavasse Pärnu jõkke, mistõttu meil oli keelatud jões ujumine. Mu vennad koos sõpradega toppisid kordi ja kordi selle toru kinni, aga kui paar korda oli miilits kodus käinud, nad loobusid...

1 september 2017 leidis Silver [silver0]

WGS84 dd mm ss.s: 58° 49' 21,99" 25° 26' 58,36" koordinaatidel asub Türi-Alliku mõis mida esmakordselt mainiti 1429. aastal. Mõisa ajalugu ei hakka wikist ümber kopeerima vaid leiate selle kohta infot ise googledades kui huvi on. Küll aga jutustan ma selle mõisa ajaloost läbi minu silmade minu lapsepõlve ajal. Ähmaselt mäletan et kui ma väga väike olin, oli seal hoones arsti kabinet, söökla ja vist mingi meelelahutus osa ka. Puberteedi eas oli see mõis juba täielikult hüljatud. Suuremad külapoisid ehitasid mõisa keldrisse omale punkri kus siis salaja kesvamärjukest käidi libistamas. Meie vedasime algul sinna mõisa tüdrukuid ja rääkisime neile seal õudusjutte. Aasta aastalt sai see mõis aina rohkem meie omaks. Lammutasime seal korralikult. Surusime isegi kitsaste keldri uste vahelt sisse ka ühe hüljatud saparoosetsi. Ega ta algul ei mahtunudki, esmalt tuli autotki korralikult töödelda. Loopisime võrre katuselt alla ja mängisime päevade viisi ukakat. Ühel hetkel ehitasime mõisa teisele korrusele rulluisu raja läbi terve mõisa mis sai ka meie meelis ajaviite kohaks. Ühel päeval ilmus mõisa ukse taha üks ajakirjanik kelle avasüli vastu võtsime ja igast lugusid talle rääkisime. Mulje oli selline et ta avaldab artikli kui ettevõtlikest noortest kes igavuse peletamiseks on ise ohjad enda kätte võtnud ja miskit huvitavat loonud. Ootasime artikli avaldumist põnevusega. Nädala pärast saimegi shoki kui postimehes ilmus lugu sellest kuidas alliku noored riskivad iga päev oma eluga. Kus hullud on omale ehitanud eluohtliku raja. Pärast seda hakkas kõik minema allamäge. Hoone aknaid hakati kinni naelutama, meie jälle kangutasime lahti. Siis müüriti kinni, meie jälle lammutasime auke. Visa võitlus käis kuniks käega lõime ja nüüd ta siis seisab seal sellisena nagu piltidel näha on.

11 august 2017 ei leidnud Teele [teele04]

Peitja palvel muudan aarde mitte leituks, sest antud mõis juba kajastatud. :)

Minu valikuks osutus kodune Käravete mõis. Mõis asub Ambla kihelkonnas, Ambla vallas. 59° 11' 24,403" 25° 46' 18,566"

Käravete mõis rajati 16.sajandil Rootsi võimude poolt. Mõisa juurde kuulub peahoone, tall, koertemaja, viinakelder, kelder, karjakastell, valitsejamaja, ait, härjatall, vesiveski, aednikumaja. Mõis on rännanud kõikide nende aastate vältelt käest kätte väga palju kordi. Kuni 2010-ndate aastateni hooldati selle mõisa eest väga hästi. Mõis ise on väga ilus, sai noorena isegi seal konsterditel käidud. Viimase asjana toimis seal mõisas raamatukogu. Praeguseks ajaks on mõis igast küljest täielikult umbrohu alla mattumas. 2012.aastal müüsid vennad Tõnu ja Toomas Tõniste mõisa pool aastat vanale firmale, mis oli teada pankrotifirma. Mõisa eest enam keegi ei hoolitse, seda on praegune mõisa omanik ka välja ametlikult öelnud, et tema selle eest ei hoolitse. Pakuke neile 100 000 eurot ja saate mõisa endale. Tundub, et ka muinsuskaitse on käega löönud, sest isegi neid pole enam seal näha olnud. Peahoone aknad ja uksed on laudadega kinni löödud, mis on noorte poolt juba uuesti lahti kangutatud. Mõisa esisel platsil oli küla kohalikel poistel jalgpalli väravad ning korvpalli plats. Peale viimase omaniku kätte minemist korjati sealt kõik ära. Alles on veel korvpalli korvi post.

8 august 2017 leidis Priit [peakas]

Valisin külastamiseks Jälgimäe (saksa k. Jelgimeggi) mõisa.

Mõisa peahoone asub koordinaatidel 59.319542, 24.602789. Mõis eraldati 1656. aastal naabruses olevast Saue mõisast, mis sel ajal kandis Väike-Sausti nime. 17. sajandil kuulus mõis nii von Scharenbergidele kui ka Schulmannidele. 1765. aastal omandas mõisa Detloff Johann von Derfelden. 1796. aastal siirdus mõis Saku mõisa omaniku Karl Friedrich von Rehbinderi kätte. Alates 1821. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Glehnide aadliperekonnale. 1841 aastal sündis mõisas Nikolai von Glehn (sellekohane mälestustahvel paigaldati mõisa peahoone seinale aastal 2006), kes 1886 ehitas uueks elupaigaks Hohenhaupt'i (Glehni) lossi. Selle tulemusena Jälgimäe mõisa tähtsus kahanes ja ehitustegevus seiskus. Rüütlimõisa staatust Jälgimäe siiski ei kaotanud.

Tänapäeval on mõisasüdamest alles peahoone ja kaks lauta, mis kõik on rohkemal või vähemal määral ümber ehitatud. Peahoone oli kasutusel elumajana, kuid on juba mitmeid aastaid seisnud tühjalt. Aastal 2016 oli peahoone müügis 150000 euroga, kas sellest müügist ka asja sai, selle kohta info puudub. Igatahes paistab maja välja täpselt räämas, kui ta müümise hetkel oli.

Lähemalt saab Jälgimäe mõisa kohta lugeda Lembit Teinbasi artiklist "Jälgimäe mõis - 350" (osa 1 ja osa 2). Mõisa müügiga seonduvat artiklit saab lugeda siit.

19 juuli 2017 leidis Maret [madkool]

Leetse-Paldiski-Madise geopäev viis mind muuhulgas ka Leetse mõisa juurde. Leetse mõis paikneb Pakri poolsaare kirderannikul, Lahepere lahe ääres. Leetse mõis on pärit 17. sajandist, selle omaaegne peamaja valmis 1860. aasta paiku, kui mõisnikuks oli Jakob von Ramm, klindilt laskuva terrassaia kujundamist alustati 1878. Seisis nõukogude ajal sõjaväe käes ja pandi 1993. aastal põlema, praegu eravalduses. Kuni II maailmasõjani oli Leetse populaarne suvituskoht. Praegune omanik kasutab elumajana 18. sajandist pärit barokkstiilis valitsejamaja, mis renoveeriti 2002. aastal Urmas Arikese projekti järgi. 1993. aastal hävinud peahoone varemed on konserveeritud.Tänaseks on enamik mõisahooneist varemeis, küll aga tegeldakse tasapisi nende restaureerimisega. Leetse mõisast idas paiknevad nõukogude raketibaasist jäänud angaaride varemed. Mõisast mereni laiub pangamets, mis koosneb lehtpuudest ja metsaalust iseloomustavaks taimestikuks on sõnajalad.

1 juuli 2017 leidis Villem ja Marta [marta]

Olustvere rüütlimõis asub Suure-Jaani vallas Viljandimaal koordinaatidel 58°33,2556'N, 25° 33,7644'E. See paistab silma väga hästi säilinud tervikliku mõisakompleksiga. Mõis rajati arvatavasti 16. sajandi keskel. Suuremad ehitustööd algasid peale 1884. aastat, kui omanikuks sai Nikolai von Fersen. Rajati mitmeid kõrvalhooneid ja park, peahoone ehitati 20. sajandi alguses. Mõisakompleksi piirab kivimüür, lisanduvad veel väljaspool müüri asuvad hooned. Olustvere mõisa juurde viivad teed kujundati pikkadeks alleedeks, mis on ühed pikimad Eestis. 1920. aastal hakkas mõisahoones tegutsema põllutöökool, mille järglane Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool asub praegu peamiselt 1985. aastal valminud uues hoones. Mõisahoones asuvad turismikeskus ja Olustvere muuseum, esindusruume saab üürida erinevateks üritusteks.

(Eesti mõisaportaal: http://mois.ee/vilj/olustvere.shtml)

19 juuni 2017 ei leidnud Kairi [pisike16]

Malla mõis on rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.Koordinaadid on 59.500563, 26,589509. Mitu aastakümmet tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone siirdus 1999.aastal eravaldusse, mil alustati selle restaureerimisega.Hetkel mõis seisab tühjana.
Muudetud aarde omaniku palvel mitteleiuks. Põhjus: Malla mõis on juba eelnevalt leitud

11 juuni 2017 leidis Urmas [pimekana]

Ma siis räägin oma mõisaloo ka enne ära kui mõni teine sellele jaole saab. Minu lugu on seotud Loobu mõisaga, mille ma niiöelda "leidsin" juba üle kolmekümne aasta tagasi.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud Loobu mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile. Leitav on ta üsna lihtsalt, jääb mõnisada meetrit Tallinn-Narva trassist Tapa poole. Koordinaadid: N59.4521° E25.9486°

Loobu mõis (saksa k Loop) rajati Tallinn-Narva maantee äärde, Loobu jõe ületuskohta jõe läänekaldale juba 1730tel aastatel. Mõisa viimasteks võõrandamiseelseteks omanikeks olid Aaspere mõisast pärinevad von Dellingshausenid. Mõisa peahoone vanem osa on ühekorruseline arhailine pikk 18. sajandi puitehitis. 19. sajandi lõpul lisati selle parempoolsesse otsa kahekorruseline puhta vuugiga historitsistlik tellishoone. Hoones paikneb Loobu metskond. Säilinud on ka mõningaid kõrvalhooneid, sh kaunis ait-kuivati.

Mina sain selle objektiga tuttavaks eelmise sajandi 80-ndatel seoses venna tööleasumisega kohalikku metskonda. Metskond ise asub just selles tellisehoones. Seda, et kõrvalasuv puithoone selle mõisa puhul ka kuidagi olulist rolli mängib, sain ma teada palju hiljem. Sest et mõis peab ju olema ikkagi suur, kivist ja väljapeetud. No mis mõis see puust ühekordne maja ikka olla saab. Aga näed on.

Metskonnahoone vajas rublaajal rohkelt hoolitsevat kätt ning kordategemist ja kõike seda on ta nüüdseks täies mahus saanud ka. Mõlemad korrused on mugavateks kontoriteks välja ehitatud ning lokaalse keskküttega varustatud. Minu mäletamist oli see maja üsna pikalt ahjuküttel ja see ei olnud mõnel külmemal talvel üldse nali.

Kõrvalhooned on osalt RMK majandamisega seotud, aga näiteks ait-kuivati on korda tehtud ning viimasel suvel olnud Rakvere suveteatri kasutuses. Loobu külas elab hea hulk Rakvere teatriga seotud inimesi ning nõndaviisi nad ilmselt selle mängukoha enda jaoks leidsid. Ja loodetavasti tehakse mingi huvitav tükk ka järgmisel suvel jälle näidata. Mänguruum ise teab mis mahukas ei ole ning etendused müüakse suhteliselt kiiresti välja. Nii et kui tahate jaole saada, siis peate aegsasti terased olema. Üks mõisa tiib andis rublaajal ning veel krooniaja alguseski pinda kohalikule poele. Mõisa vanem puithoonega tiib on eraomanduses. Mõisa lähedal on tänavakorvpalli plats kus on üsna uhkelt lahinguid peetud. Mõisa külje all on kaev kus on täiesti joodav vesi. Kui viisakas olla, siis saab pudeleid täita, sest et kes janust keelata saab.

24 mai 2017 kommenteeris M [mooritz]

Eestis on veel palju mõisu, mida siin tutvustatud pole. Kunda klubi ei ole mõis,palun muuta see logi mitteleiuks.

21 mai 2017 kommenteeris Märt [motma]

Palun kas keegi kontrollib ka? Kunda mõis on siin juba logitud ja asub pealegi Linnuse külas. Kunda mõis pole kunagi asunud endises tehasedirektori hoones, ehk siis praeguses klubihoones.

21 mai 2017 ei leidnud Kairi [pisike16]

Kunda mõis (klubi),Lääne-Virumaal.Kordinaadid on 59°30'07.3" 26°32'25.4" . Hetkel on mõis renoveeritud,Kunda klubi ehitati 1888.aastal algselt tsemenditehase direktori elamuks.Kahekorruselises majas on kolm saali,neist suurim lava,rõdu ja 200 istekohaga. Klubis toimuvad huviringid :)
Peitja palvel muudetud mitteleiuks. Põhjus: tegemist pole mõisaga.

4 märts 2017 leidis Sigrid, Herki [siku77]

Väljavalituks osutus Kose suvemõis Tallinnas, Pirita-Kosel. Koordinaadid 59°27'45.457" 24°50'54.503" Kose suvemõis oli 1790. aastal Tallinna kaupmeeste Kochide poolt Tallinna lähedale rajatud suvemõis. Suvemõisa järgi sai nime Kose asum. Kose suvemõisa maa eraldati 1790. aastal Kochide palvel Tondi linnamõisast. Kose suvemõisa tegelik väljaehitaja oli Joachim Christian Koch (1765–1816), kes sai alles 1808 suvemõisa omanikuks . Kivist elumaja ehitati tema juhtimisel juba 1792. Ka liitis ta suvemõisaga uusi maid – poolsaare ja nn uue piiri maad. Peale tema surma oli suvemõis tema lese Helene Dorothea (s Wetterstrand, 1775–1846) valduses, kellele 1846. aastal ehitati ka puust elumaja, mida ta ei jõudnudki kasutada. Järgmine omanik peale ema surma oli nende poeg Andreas Christian Koch (1803–1895). 1875 rajas ta suvemõisa perekonna rahula. Koordinaadid 59°27'47.50" 24°49'59.90". Järgmine mõisaomanik oli Carl Reinhold Christian Koch (s 1841), kes viibis Kosel ainult suvekuudel. Kose suvemõisa piirkonna omanik oli pärast 1939. aastat Klaus Scheel. Kose suvemõisa (Kose tee 9) omandiküsimus on seniajani segane, omandiõiguse muutmise alusena on Scheelide järglased viidanud 1939. aastal enne viimase omaniku Andreas Kochi ja Scheelide vahel sõlmitud allkirjastamata eellepingule. Pärast nimetatud eellepingu kooskõlastamist oli aga Andreas Koch surnud ning tema pärijad, alaealised tütred (2-aastane Henriette ja 2-kuune Ilse) polnud veel teovõimelised. 1935 suri ka Henriette ning temagi õigused omandile läksid Ilsele. Lepinguprojekti kohaselt Andreas Koch jättis endale vaid 1,4 hektarit suguvõsa kalmistu ümbruses ja ülejäänud ligi 20 hektarit kavatses müüa Klaus Scheelile. Pärast baltisaksa päritolu pärija – Ilse Kochi lahkumist koos emaga Umsiedlungi käigus 1939. aastal, sai Kose suvemõisa haldajaks Klaus Scheel, millest ka nimi "Scheeli villa". Hetkel seisabki mõis tühjana ja laguneb kuna omandiküsimus on siiani lahendamata. Mõisa poole minnes, jääb teele sulastemaja, mis sai 1941. aastal nn sõjatribunali asukohaks. Sellest täpsemalt siin. Mõisal ja säilinud abihoonetel on peal uus katus, sellest ja ka omandiküsimustest saad lugeda siit.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kose_suvem%C3%B5is http://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=vie

22 veebruar 2017 leidis Reigo [ftp2006]

Piira mõis (saksa keeles Piera) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb mõisasüda Vinni valla territooriumile. Mõisa omanikud olid Neffid ja Rosenid. Kuulsaimaks mõisaomanikuks oli baltisaksa kunstnik Carl Timoleon von Neff, kes ostis 1849. aastal selle majanduslikult mittetasuva mõisa oma naisevennalt Karl Kaulbarsilt ja kasutas seda järgneva veerandsajandi jooksul suvituskohana. Samas valmisid ka paljud kunstniku teosed. Mõni aeg tagasi oli seal elektri tarvikute kauplus. Hetkel on mõis tühi ja otsib uut omanikku. 59°19'26.1" 26°22'23.4"

4 veebruar 2017 leidis Ingrid [ingrid]

Arkna mõis (saksa k Arknal) loodi 1772. aastal põhja pool asuvast Varangu mõisast eraldamise teel. Algselt von Hastferite ja seejärel von Taubede käes olnud mõisa ostis 1875. aastal Julius von Schubert. Julius von Schubert lasi 1877-79 mõisa püstitada tänini säilinud esindusliku historitsistliku peahoone. Hoone ebasümmeetrilist fassaadi ilmestavad eri laiusega eenduvad risaliidid vasakpoolsel osal on see kolme akna laiune ning parempoolsel osal ühe akna laiune. Fassaadi keskosal, sissepääsu ees, on historitsistlik lameda katusega veranda, mida ilmestavad neogooti tornikesed. Von Schubertite suguvõsa kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni, selle viimane omanik oli Bernhard von Schubert. Pikki aastakümneid põllumajandusliku kooli käsutuses olnud mõis on viimased aastad eraomanduses. Peahoonest ida poole jääb suur park ning kaunid graniidist sillad üle pargis asuvate kraavide/kanalite. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Rakvere kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rakvere valla territooriumile. /mois.ee/

Arkna mõis areneb ja avaneb tasapisi. Arkna mõisast saab tervisele ja heaolule suunatud isemajandav mõis, kus piim, juust, mesi, ravimtaimed, marjad, juur- ja puuviljad on omast käest võtta. Arkna mõisast võib leida harmoonilise paiga, mis on inimese jaoks meelte kodu olnud tuhandeid aastaid. Vaikuse, metsa, looduse lõhnade, vuliseva vee ja värvilise silmapiiri taustal ergastub kujutlusvõime ja rahuneb linnaärev meel, lihtsus kutsub mäletamatute aegade pelgupaika avastama. /puhkaeestis.ee/

59°23'38''N 26°22'41''E

4 veebruar 2017 leidis Kaupo [lepalind]

Oidremaa mõis asub Pärnu maakonnas, Koonga vallas koordinaatidel 58.5975,23.934. Hoone on säilinud ja väljast paistis heas korras. Ühtegi jälge tegevusest ei paistnud. Tundub, et tegutseb ainult siis kui keegi ööbima tahab tulla.

Copy-paste juttu: Oidremaa mõis rajati 1658. aastal, mil ta eraldus Veltsa mõisast. Erinevatel aegadel on mõis kuulunud nii von Lilienfeldidele, von Helmersenidele, von Uexküllidele ja von Maydellidele, von Rosenitele, von Schillingitele kui ka von Wetter-Rosenthalidele. Viimaste käest ta 1919 ka riigistati.

Mõisa ühekorruseline hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1839. aastal von Lilienfeldide omandusajal, kelle käes oli mõis ka teistest pikemalt. Teistes allikates levinud aastaarv 1863 tähistab arvatavasti mingit ümberehitusetappi, tõenäolisimalt tiibhoone püstitamist hoone tagaküljele, mis on põhikorpusest hilisem.

Kaasajal on mõis eraomanduses ning korrastatud. Mõis pakub majutust ning konverentside ja jalgrattamatkade korraldamist lähiümbrusse.

31 jaanuar 2017 leidis Tom [eestland]

Keset Tallinnat asub Löwenruh' suvemõis. Täpsemalt tänaseks Löwenruh' park, mis asub Tallinnas Kristiine linnaosas, Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas. Põhipargi (5,9 hektarit) ja seda ümbritseva ala pindala on kokku umbes 9 hektarit. Koordinaadid N 59° 25' 0,84" E 24° 41' 42,84".

17 sajandil rajati sellele alale Evert Staalborni suvemõis. 18. sajandi keskel ehitati üles Löwenruh' suvemõis. Tolle aja Kristiinentali suvemõisatest oli ta üks suuremaid. Mõisa omanikuks oli Eestimaa kuberner aastatel 1728–1736 Friedrich von Löwen, kelle nime järgi on pandud mõisale nimetus Löwenruh (tõlgituna "lõvirahu"). 1798. aastal avati Löwenruh' suvemõisas lõbustus- ja kümblusasutus. Tegutses restoran, kondiitriäri, tantsusaal, keeglirada, lasketiir ja ravikümblusasutus. Linnu tee ääres oli allikas, mis sisaldas rauda, väävlit ja muid kasulikke aineid.

19 sajandi algul asus suvemõisas Friedrich Noltkele kuulunud ettevõte, kus valmistati äädikat, šokolaadi ja värve. Kadrioru puhkepiirkonna suurenev populaarsus hakkas Lilleküla tähtsust supelasutusena vähendama. 19. sajandi keskel ehitati park põhjalikult ümber ja praeguse Räägu tänava poolsesse külge (praeguse Kullo asukohas) rajati 19 suurt kalatiiki. 1886. aastal toimus suvemõisas tulekahju, hävisid mõisahoone ja mitmed abihooned.

1930 aastatel tegutses Anna Grafi kalakasvatusmajand. 1936. aastal ostis selle majandi AS Kopli Kinnisvarad, kes tahtis sinna rajada üle-eestilise tähtsusega aianduskoolituskeskuse.

Pärast Teist maailmasõda asus endise Löwenruh’ suvemõisa territooriumil Eestimaa Kommunistliku Partei põllumajanduslik abimajand. Juurviljaaedade kõrval oli seal ka kalakasvandus (kasvatati forelli ja karpkalu). Abimajand kaotati 1948. aastal ning kalakasvandus 1957. 1960-ndatel tegutses seal puukool, mille ülesandeks oli linna elanike varustamine viljapuude- ja marjapõõsaistikutega, samuti kiviktaimla taimede, lillesibulate ja lilletaimedega.

1993 aastal võeti Löwenruh' park looduskaitse alla.

Kunagisest mõisast on tänaseks säilinud kivisild, lõviskulptuur (pargi ees kahel pool silda paiknesid 19. saj. keskpaigas Saksamaalt ostetud 2 lõviskulptuuri, millest üks on kadunud), jääkelder ja tallihoone. Pargis asub 14 vaatluspunktiga õpperada, mis tutvustab loodust ja ajalugu. Sissepääsu juures on skulptor Tauno Kangro poolt restaureeritud lõvikuju.

21 jaanuar 2017 leidis Länsu ja Andrus [kakskanget]

Mõisa Kordinaadid 59.1270279,25.2028287

Hetkel on Mõisa hoone müügis!

Ja info mõisast on olemas allpool toodud lingil.

http://www.mois.ee/harju/vanaharmi.shtml

http://www.mois.ee/harju/vanaharmi.shtml

9 oktoober 2016 leidis Marko [marko57]

Veltsi mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal(koordinaadid 59.396667°, 26.271111°). Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Rakvere valda. Veltsi mõis asutati 1709. aastal Neeruti mõisast eraldatud osast. 20. sajandi algul olid mõisa omanikud Dehnid. Praegusel hetkel mõisas tegevust ei toimu ning laguneb vaikselt oma aega oodates.

19 september 2016 leidis Kätty Marek [roostevabaseib]

Leidsime Vanamõisa mõisa Lääne-Virumaal Haljala vallas. (59.445734, 26.198221) Vanamõisa mõis (saksa keeles Altenhof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Vanamõisa mõis rajati 1660. aastal. Mõisa peahoone omanik on praegune Haljala vallavanem.

31 juuli 2016 leidis Aimi [aimike]

Väga huvitav aare! Lugesin põnevusega kõik eelnevad logid läbi. Meeldivad omasõnalised tähelepanekud, mitte kopipasted selleks, et lihtsalt veel üks aare skoorida.

Mis muu mõisa ma ise selle aarde kirjasaamiseks võtta saaksin kui oma kodukihelkonna ehk Jõelähtme oma, mille all mu esivanemad sajandeid tööd rüganud on. Tegelikult oli mõisu Jõelähtmes isegi kaks – rüütlimõis ja kirikumõis ehk pastoraat.

Jõelähtme (Jegelecht) rüütlimõisast pärinevast esimesed teated 1482. aastast. Sajandite jooksul oli mõisal erinevaid omanikke, sh oli ta Põhjasõja ajal kroonumõis, kuulus vahepeal ka Ungern-Sternbergidele ja 1875. aastal läks Eesti päritolu Anton Waldmanni (Tõnu Walk) valdusesse.

Tänapäeval mõis kahjuks enam mõisa moodi välja ei näe ja pean tunnistama, et ma isegi ei teadnud kuni praeguse uurimistööni, kus ta siis päris täpselt asus. Tuleb välja, et kirikust veidi eemal, vana-Narva maanteel asuvast kivisillast sadakond meetrit allavoolu. Koordinaadid 59° 26' 37,6" ja 25° 08' 10,6". Tegemist oli väikemõisaga, mille hooned paiknesid üle mõisaesise väljaku peahoone vastas, moodustades nii neljast küljest suletud mõisaõue. Mõisa hooned algupärasel kujul säilinud ei ole, kuid mõned neist on ümber ehitatud (sh arvatav mõisa peahoone). Korralikku mõisaparki pole seal samuti kunagi olnudki.

Kirikumõis ehk pastoraat asub, nagu nimigi ütleb, Jõelähtme kiriku juures. Pea-ehk pastoraadihoone ehitati tõenäoliselt 19. sajandi lõpus ning see oli algselt ühekordne, lameda viilkatuse, kitsaste ja kõrgete aknatega paekivihoone. Tänapäeval on hoone välimus tundmatuseni muutunud ja hetkel elab seal minule teadaolevalt kirikuõpetaja pere. Kunagi töötas pastoraadihoones ja leerimajas Jõelähtme kool. Olen ka ise seal 0-klassis käinud ning mõningad mälestused on kitsastest pikkadest treppidest. Leerimajaga seoses kuulsin paar aastat tagasi üsnagi huvitavaid ja suurejoonelisi plaane.

Kõrvalhoonetest on säilinud tee ääres olev mantelkorsten, mille küljest leiab ka kirikumõisa plaani. Pastoraati ümbritsevad võimsad kiviaiad.

Ajaloost on võib-olla tähelepanuväärne on see, et 19. sajandi keskpaigas loeti pastoraati suisa eraldi mõisavallaks, mis 1890. aastal koos viie teise mõisavallaga (nende hulgas ka lisaks lihtsalt Jõelähtme mõisavald) Jõelähtme vallaks ühines.

28 juuli 2016 leidis Martin [martinjalaura]

Tutvustaks siis Rägavere mõisa. Miks just seda, sest tegin kunagi kooli ajal suvetööd seal ning teenisin põllutöödega raha. Tean ka omanikke veidi (rohkem teab ema).

Mõis asub koordinaatidel 59.325168, 26.489427. Mõis asub Rägavere vallas, rakverest mõne kilomeetri kaugusel.

Teaduslikku juttu saate lugeda lingilt. Ise võin mainida, et seal on väga sõbralikud peremehed, kes karjatavad lambaid. Teevad lammastest kõike, mis teha annab. Ilusti küsides, saab alati mõisaümber jalutada ning ümbruskonnaga tutvuda.

Kui vaadata tehtud toodete pilte siis seal olen mina kujutatud kahel pildil, mu tütar ühel pildil, mu kass ühel pildil, minu tehtud nööbid ning mu ema paaril pildil. Selle mõisaga täitsa isiklik kokkupuude.

http://www.ragavere.ee/

27 märts 2016 leidis Anna [taevamanna]

Mina tutvustan teile Vaimastvere mõisa. Asub see Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Piibe maantee ääres samanimelises külas. Koordinaatidelt 58° 48' 50,57" 26° 17' 10,79" leiab mõisa pargi. Ajaloost veidi: Vaimastvere mõisa mainiti esmakordselt 1552. aastal. 1750. aastal omandas selle Christoph Jacob Schwartz. 1796. aastal ostis selle asekuberner Balthasar von Campenhausen. Hiljem kuulus Vaimastvere von Steinheilidele, Grünewaldtidele ja 1842. aastast maamarssal Alexander von Oettingenile. Mõisa viimased omanikud olid 1849. aastast von Braschid. Vaimastvere mõisas on sündinud näitekirjanik Hugo Raudsepp, mõisa pargist leiab ka mälestusmärgi temale. Mõisa härrastemaja oli ühekorruseline puumaja. 1921. aastal kolis Endla kool Vaimastvere mõisahoonesse. Endisele mõisahoonele alustati juurdeehituse rajamist 1965. aastal ning kolm aastat hiljem sai koolimaja uus osa valmis. 1995 aastal hävis aga tuleõnnetuses Vaimastvere vana koolimaja ja koos sellega ka kõik, mis kunagisest mõisa härrastemajast alles oli. Uus koolihoone ehitati vana asemele 1996 aastal ja kool tegusteb sealt praegugi. Mõisa aegsetest hoonetest on kõige paremini säilinud ait, alles on ka parki.

27 märts 2016 leidis Kirke, Egert ja [pedronoso]

Otsustasime tutvuda oma kodulähedaste vaatamisväärsustega ja Harjumaal, Kose vallas, koordinaatidelt 59°12'21.7" 25°06'18.4" leidsime Kose-Uuemõisa mõisa. Esmakordselt on mõisa mainitud 1340 aastatel. 1397 sai Johannes von Scherenbekele mõisa koos veskikohaga oma valdusesse. 15. sajandi esimesel poolel kuulus mõis Toddewini perekonnale. 1486. aastal läks mõis Berend Tuve (Taube) omandusse. Alates 17. sajandi keskpaigast oli mõis Tiesenhausenite valduses, sinna ta jäi ligi 150 aastaks. 1850 aastal siirdus valdus üle Uexküllide aadliperekonnale. Uexküllide valdussesse jäi mõis kuni 1919 aasta võõrandamiseni. Tänapäeval asub mõisahoones õpiraskustega laste internaatkool, kuigi maja näeb suht väsinud välja, kahjuks :(.

29 veebruar 2016 leidis Elika [nipitiri55]

Mina valisin välja Tartus paikneva Ropka mõisa. Ropka mõis (Ropkoy) kuulus vanimate teada olevate andmete põhjal Andreaz Krüsele, kes selle hiljem Antsla mõisnikule Johann Uexküllile müüs. 1531.a-st kuulus mõis von Taubede perekonnale, siit ka mõisa vanem nimi Taubenhof. 17. saj. alguses oli Ropka mõis mõned aastad Tartu linna kasutada. Pärast mitmeid omanikuvahetusi panditi Ropka mõis von Braschidele, kes selle 1806.a. enese omandusse said - kuni võõrandamiseni 1919.a.Mõisa peahoone restaureeriti 1993-2001; hoones asub Dentese hambalabor. Renoveeritud on ka valitsejamaja saksapärane vahvärkhoone 20. saj. algusest - , ennistatakse muidki mõisakompleksi kuuluvaid hooneid. Mõisapark on korrastamisel. Mõisa koordinaadid on 58.354989, 26.732398

17 oktoober 2015 leidis Lisette, Kristiin ja Jürgen [wamphiir]

Plaan oli meil paigas ja päris hea (algul vähemalt nii tundus). Valisime välja esmalt Arbavere mõisa. Sõitsime GPS-i järgi ning sattusime kuhugi hoovi. Oli üks kahekordne vana puumaja ning natuke uuem (või siis värsket värvi näinud puumaja). Kaks härrasmeest istusid trepil, jõid õlut ning koer haukus. Ei hakanud autost välja ronima. Ka pilti ei hakanud tegema, sest eeltöö oli meil puudulik ning polnud kindlad, kas oleme ikka mõisa hooneni jõudnud või mitte. Miks siis kohalikke mehi ning koera ärritada pildistamisega. Lahkusime veidi kurvalt, et mõisate aare jääb seekord leidmata.

Teel Kadrina poole aga sattusime mööda sõitma Vohjna mõisast. Kiirelt viskasime pilgu eelnevatele logidele ning tundub, et saame leiu kirja. Telc on küll 2008 aastal maininud Vohnja mõisa, kui Undla mõisa läheduses asuvat, kuid see on ka kõik :)

Vohnja mõis asub Vohnja külas, Kadrina vallas, Lääne-Viru maakonnas. Kordinaadid on 59°22'28''N 26°2'31''E

Vohnja mõisast on esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik oli Ernst von Tiesenhausen. Mõisa klassitsistlik ühekorruseline peahoone on ehitatud 1820-30tel aastatel von Baumgartenite ajal. Põhiosas ühekorruselise hoone keskosa on kahekorruseline ning tipus asuva kolmnurkfrontooniga; külgrisaliitidel on väikesed astmikfrontoonid. Hoones asub Vohnja Lasteaed-Algkool. Mõisahoone ees teisel pool kaasaegset maanteed on tiik ja selle ümber arvukalt stiilseid kõrvalhooneid.

Täna tegutseb mõisahoones lasteaed algkool.

9 oktoober 2015 leidis Anneli [anneli89]

Teekonnal Esnasse jäi silma silt Purdi mõisast aga alguses sõitsingi enne neid Nimekaime vaatama ja siis juba uurisin, et keegi polegi Purdi mõisa siin veel registreerinud. Tuli minna kohapeale uurima, sest polnud sellest enne midagi kuulnud. See oli mu esimene kord nii üksi Järvamaal ringi sõita ja see Anna kihelkonnas (praegune Paide vald) asuv mõis 58°59'41" 25°37'12" oli üllatavalt suur ning osaliselt renoveeritud. Selgus, et mõisale leidub viiteid juba 16.sajandist ning kuulust Burtide perele, milest on tuletatud ka mõisa nimi. Aastani 2001. tegutses seal Purdi põhikool ning peale seda on mõis olnud eraomandis. Kui kellelgi soovi see endale osta, siis aastast 2013 on üleval müügikuulutus

22 september 2015 leidis Meryt [meryt]

See leid on otse koduukse all, isegi lähim bussipeatus on sama nimega- Annemõisa.

Anne mõis kuulus varem karjamõisana Vasula rüütlimõisa alla. Esimene mõisa hooneid kujutav kaart pärineb 1806. aastast. 1865. aasataks oli ehitatud tänaseks hävinud peahoone. 19. sajandi II poolel toimus ilmselt suurem ümberehitus, millega mõis sai mitmeid maakivist ja tellistest majandushooneid ning rajati park. Eesti Vabariigi perioodil asus mõisasüdames vanadekodu. Lisaks peahoonele ehitati ka teine hoolealuste kodu. Nõukogude perioodil lisandusid individuaalelamud. 1970-80. aastatel sulas Annemõis uue linnaosa Annelinna sisse. Praeguseks on peahoone ja kõrvalhooned hävinud. Mõisaansamblist on säilinud vaid pargi põlispärnadest allee.

Ei tea, kas mu guugeldamisoskus on õite kehv, aga mina ei leidnud internetist ühtegi pilti, milline see mõis üldse väljagi võis näha kahjuks. Koordinaadid viitavad mõisa alleele: 58.375116, 26.775962

11 august 2015 leidis Neeme [neeme]

See aardeleid tuli lausa ise ennast pakkuma. Nimelt kasutasime mõned nädalad Ravila mõisa (saksa keeles Meks) teenuseid ja miks mitte vormistada külaskäik ka aardeleiuna.
Ravila mõis (koordinaadid 59°11'04,2" ; 25°13'20,4") asub Harjumaal Kose vallas Ravila alevikus. Ajalooürikutes on mõisat esimest korda mainitud aastal 1469. Mitmete omanike käes olnud mõis pandi 1905. a ülestõusu ajal põlema. Hiljem hoone taastati, aga seda juba veidi muudetud kujul ja alates 1950. aastast tegutses seal hooldekodu, mille tarbeks rajati peahoone küljele kolmekorruseline juurdeehitis.
Praeguseks ajaks on mõisa peahoone läinud erakätesse ja seal pakutakse majutusteenust, lisaks ruumide rentimist ning korraldatakse mitmesuguseid üritusi.

9 august 2015 leidis Maire, Annika [hette]

Kurisoo (saksa k Kurrisal) mõis asub Aravetel Ambla vallas Järvamaal (GPS: 59° 8' 29" N, 25° 45' 36" E). Vanimad andmed pärinevad aastast 1585. 19.sajandi algul ehitati kivist peahoone esinduslikumana välja. Lagunenud mõisahoone korrastati 1980.ndate keskpaigas. 1989.aastal avati mõisas Aravete külamuuseum, mis on külastajatele tasuta avatud ka praegu. Mingil ajal oli hoones ka Aravete OÜ kauplus, kus müüdi suisuvorsti, -sinki ja kohalike elanike kasvatatud kurke, tomateid, jmt. [Ise olen selle jaoks pidanud põhikooli ajal suviti korjama lõputul hulgal punaseid sõstraid. Talviti aidanud aga teha kilode viisi liivaküpsiseid (hakklihamasinale käis ette spetsiaalne vorm, millega tegime ühepikkuseid plaadikesi) ja pakendanud neid suurtesse kastidesse]. Kui mu mälu mind alt ei vea, siis 1995.aastal pidas meie klass seal klassiõhtut: kuni kella 21ni, mil kustutasime tuled, lukustasime hoone, saatsime klassijuhataja koju ja hiilisime seejärel hoonesse tagasi pidu jätkama. Kuna klassiõe ema töötas eelpool nimetatud kaupluses, siis võtme saamisega probleemi ei olnud. Järgnevatel kolmapäevadel me klassijuhatajat enam üritusele ei kutsunud :D

http://www.mois.ee/jarva/kurisoo.shtml

17 juuli 2015 leidis Olavi [uulaf]

Saadjärve kaldalt leidsin Kukulinna mõisa. Kui olin Palindroomi aarde kordinaate täpselt mõõtma läinud, avastasin et olen mõisa territooriumil, millest ma varem väga palju ei teadnud.
Mõisaportaalist sain teada, et mõisa on esmalt mainitud aastal 1553. 1920-30ndatel aastatel kasutas mõisat kunstikool Pallas, nõukogude ajal aga pioneerilaager. Kaasajal on mõis eraomanduses.
Mõisa koordinaadid on palindroomilised 58°31.385'N 26°41.462'E.
Saadjärv ja selle ümbrus on ülimalt kaunis kant ja Geopeituse aardeid on läheduses üsna mitmed. Soovitan minna vaatama!:)

9 juuli 2015 leidis Tanel ja Doris [phantom]

Pärast Õisu põrgu aarde leidmist komistasin Õisu mõisa otsa. Asub see Viljandimaal, Halliste vallas Õisu alevikus. Park on eurorahade eest ilusti korda tehtud ja puha :) Kui mina sinna sattusin, siis oli mõis tuletud, aga tööajal peaks seda saama paari euro eest ka seestpoolt vaadata. Pilt on tehtud koordinaatidelt N58 11.948'E25 32.766'.

17 juuni 2015 leidis Andres [aaplane]

Jätkame siis Lääne- Virumaaga. Imastu mõis (saksa k Mönnikorb, vene k Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Tapa valda Lääne-Viru maakonnas. Koordinaadid 59°16`20.25''/ 26°00'11.58''

http://www.mois.ee/viru/imastu.shtml

13 juuni 2015 leidis Liina ja Janar [matkymbereesti]

Kui juba viimased 2 leidjat on tutvustanud Lääne- Virumaa mõisaid siis lisan siia juurde veel ühe. Selleks on Lontova poolmõis (Blücher). N 59 30 34 986 E 26 32 51 227

Lontova poolmõis eraldati Kundast 1840. aastal. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli parun Etienne Girard de Soucanton. Mõisa peahoone on hävinenud. (Lääne Virumaa mõisad ja mõisnikud. Alo Särg) Koduleht www.mois.ee ei tea sellest mõisast midagi.

Ühel suvel, kui olime parajasti Lääne-Virumaa mõisaid jahtimas, sõitsime läbi Lontovast ja nägime ühte vana sammastega maja. Hetk hiljem turgatas meile pähe, et see on see mõis mille peahoone on hävinenud. Ja nii tuli välja, et hävinenud mõis täiesti olemas. Nüüd mitu aastat hiljem sai seda jälle külastatud ja ka kordinaadid hangitud. Maja aknad on laudadega kinni löödud. Maja taha pole mõtet ronida, kuna sinna jookseb mingi kraav või oja ja see vesi on maja taguse üheks suureks mülkaks teinud. Kuhu see vesi edasi liigub see jäi müstikaks. Eespool ühtegi kraav igatahes polnud kuhu vesi voolata sai. Ainuke võimalus, et ta kuhugi maja alla kadus võis siis maja sisse.

26 mai 2015 leidis Jürgen [bantid]

Tegu on Aavere mõisaga, Mõis asub Lääne-Viru maakonns ja Väike-Maarja vallas. Koordinaadid siis 59ˇ4ˇ14,8ˇ x 26ˇ3ˇ27,17. Suht varemed olid alles jäänud. Teenust seal ei pakkuta ja kellele kuulub pole aimugi.väike wiki info http://et.wikipedia.org/wiki/Aavere_m%C3%B5is

31 jaanuar 2015 leidis Märt [motma]

Kunda in Kirchspiel Maholm, Wierland

Kunda mõisat (saksa k Kunda) on esmamainitud 1443. aastal. Koht on saanud nime Gundiste järgi, kellele mõis oli keskajal läänistatud. 17. sajandil kuulus mõis Tallinna raehärrale Johann Möllerile, 18. sajandi lõpul aga von Schwenghelmidele. 1840test aastatest kuni võõrandamiseni oli mõis Girard de Soucanton'ite aadlisuguvõsa omanduses.

1770tel aastatel püstitati Kunda mõisa varaklassitsistlik peahoone, mille külg- ja keskosa olid kahekorruselised. Kahekorruselistel osadel ehk külg- ja keskrisaliitidel olid lamedad kolmnurkfrontoonid. 19. sajandil püstitati mõisa hulk kõrvalhooneid, sh mitmeid stiilseid historitsistlikke ehitisi. Mõisa peahoone on varemetes, samuti suur osa kõrvalhooneid.

Tallinn-Peterburi raudtee valmimise ajal 1870 rajas Kunda mõisa omanik John parun (baron) Girard de Soucanton mõisa kohale mere äärde tsemenditehase, kuhu ehitati Rakverest haruraudtee. Tsaari-Venemaa üks esimesi tsemenditehaseid töötab praegugi, kuigi vanast tehasest veidi eemal. Vana tehase kontoris asub Kunda muuseum. Kaasajal tuntakse Kunda nime all eelkõige tsemenditehase ümbrusse tekkinud linna, Kunda mõis asub sealt 2,5 kilomeetrit lõunas.www.mois.ee
Käesoleva aasta augustis saab Kunda mõisas lavaküpseks spetsiaalselt Virumaa Rahvaülikooli juubeliks kirjutatud lavastus „Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu“.Etenduse lavastajaks on Tiit Alte, peaosalisteks Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer, Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts ja Tauno Küngas. Lavastuse kunstilise poole eest hoolitsevad Eve Teras ja Elmar Sats Rakvere teatrist ning kunstnik Riina Vanhanen. Lisaks löövad lavastuses kaasa harrastusnäitlejad üle terve Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud ja laulukoorid Virumaalt. www.selts.ee Praegu peaks mõis kuuluma kohalikule ärimehele. 59 28,923 026 31,532

25 jaanuar 2015 leidis Tanhel [tanhel]

Teel Suurele Munamäele käisime Uue-Saaluse mõisa varemeid vaatamas. Koordinaadid 57.745963, 27.106106
Uue-Saaluse mõis (saksa k Salishof) rajati 1540. aastal, mil Tartu piiskop Johann andis selle Reinhold Salisele laenuks. Sealt tuleneb ka mõisa nimi. Mõisasüda asub kaunis kohas Kavadi järve idakaldal asuval kõrgel künkal. 1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool. Kuna hoone oli avariiohtlik ning hakkas varisema, kolis kool 1935. aastal hoonest välja, misjärel hoone enamjaolt lammutati.

3 november 2014 leidis Krista [krista]

Minu teele jäi Palmse mõis Vihula vallas Lääne-Virumaal, koordinaatidel: 59° 30′ 51″ N, 25° 57′ 21″ Alates 1676.aastast kuulus mõis von der Pahlenite suguvõsale. Restaureeritud mõis kuulub AS Virumaa Muuseumitele. Härrastemaja teisel korrusel kabineti seinal on suur kaart ja üle koridori toakestes elas kunagi mu memmeke. Hoonetes õlleköök ja valitsejamaja elas kunagi tubli matkajuht. Sinna me siis kogunesime enne matka algust. Palmse mõisa territooriumilt sai tookord alguse matk Karakumi kõrbe või Krimmi jne. Toredat Palmse avastamist: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/palmse-park-ja-parkmets/

1 oktoober 2014 leidis Tarvo, Berti ja Vanda [berti]

Leidsime Penijõe mõisa Lihula vallas, Läänemaal (N 58° 42' 52,66" E 23° 48' 57,06"). Mõisast on täpsemalt kirjutatud http://www.mois.ee/laane/penijoe.shtml Omalt poolt võin lisada, et peale 70-ndaid ei olnud mõis tühi, vaid seal olid korterid, kus elasid looduskaitse töötajad. Esimesel korrusel olid ka mingid tööruumid. Nüüd on mõisas RMK teabepunkt ja Keskkonnaameti tegelased http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/kulastajale-2/kulastuskorraldus/. Soovitame külastada!

6 september 2014 leidis Ene, Sirje ja Lembitu [lembitu]

GP laiendab märkamatult Sinu silmaringi. Teadsin aastakümneid, et Tori asub Pärnumaal. Ikka seal, kus Tori põrgu ja kus on aretatud tuntud Tori hobune. Nüüd vaatasin logidest CTRL-F-iga ja avastasin, et Tori on juba 2009 aastal iksid poolt leitud. Edasi lugemisel selgus, et seal on tegemist Järvamaal, Türi vallas asuva Tori mõisaga, mitte Pärnumaal asuvaga.

Ajalooliselt kulges Pärnust Vändrasse suunduv tee läbi Tori, kus paiknes ka ajalooline jõeületuskoht. Praegune maantee Pärnu jõe paremkaldal on ehitatud alles 20. sajandil. Olen aastakümneid läbi Tori sellest majast mõõdasõitnud, kuid ei teadnud siiani, et tegemist on Tori mõisamajaga. Kuidagi tagasihoidlik harjumuspärase mõisa kohta. Tee poolt varjab mõishoonet kõrge sirelihekk. Nüüd siis olen jälle targem.

TORI Mõis N 58° 28' 51,67" E 24° 48' 35,6" Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Tori kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Tori valla territooriumile. Keskajal asus Toril (saksa k Torgel) Pärnu ordukomtuuri peamõis. Seda on esmamainitud 1528. aastal. Ordumõisa juurde Pärnu jõe kõrgele kagukaldale rajati tollal ka Püha Maarja kabel, mis pani aluse hilisemale Tori kihelkonnakirikule. Hiljem kuulus Tori mõis pikkade sajandite vältel riigile. Põhjasõja hävingute järgselt püstitati 1738. aastal mõisa väike arhailine puidust peahoone. Niinimetatud vanabalti tüüpi mõisa eluhoone ehk häärber. Kelpkatusega hoones on keskne mantelkorsten ning 18. sajandi puitbarokile omaselt püstlaudadest vooder. Tori mõisahoone on üks vanimaid säilinud puidust mõisahooneid Eestis. Ta on säilinud praktiliselt algkujul, kui välja arvata tagaküljele 19. sajandil lisatud tiibhoone ning samal sajandil muudetud aknaraamide jaotused. Üks algne, väikeste ruutudega aken on säilinud tagaküljel. Hetkel olid majas käimas remonttööd. 1820. aastal renditi Tori riigimõis Liivimaa rüütelkonnale, kes avas seal 1854. aastal hobusekasvatuse. 1850tel aastatel ehitati Torile võimas tallidekompleks, mille historitsistlik kaunis väravaehitis kannab aastaarvu 1856. Tori ongi saanud kuulsaks tänu hobusekasvatusele ning seal aretatud Tori tõugu hobusele. Riigimõisast välja arenenud hobusekasvatus tegutseb seal praegugi. Mõisahoone ees on mälestussammas loomaarstiteadlasele ja tõuaretajale Mihkel Ilmjärvele, kes jälgib sealt Tori mõisa ja Tori hobuse edasist saatust. Tänud peitjale Eestimaad uuesti avastama kutsumast.

11 august 2014 leidis Jaanika [silmsirkel]

Navestit on esmakordselt mainitud kirjalikes allikais 1599. a. (Navosth), kui Navesti mõis kuulus Pärsti mõisa juurde. Aastal 1622 kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf mõlemad mõisad vendadele Casper, Fabian ja Michael Engelhardtile, kellelt Navesti sai ka oma nime Neuvaiss.

Viimane omanik enne riigistamist 1919 oli Barthold Theodor Hoyningen-Huene (1813–1880). Tema pojast Georg Hoyningen-Huenest(1900–1968) sai maailmakuulus moefotograaf.

Tänaseks pole mõisast säilinud midagi peale valitsejamaja nurgatorni, milles 1962 toimusid filmi „Ühe katuse all“ võtted. Müür ja mõisapark on aimatavad.

Koordinaadid 58 35 4.09, 25 31 42.86

1962. aastal vändati praeguse Suure-Jaani valla Navesti külas endises Navesti mõisas linateost «Ühe katuse all». Põhiline tegevus käis õuel, mis on veel praegugi hästi äratuntav. «Olin sel ajal 11-aastane ja kõik tundus väga huvitav,» meenutab Eda Noodapera. «Et elasime siinsamas lähedal, viibisime iga päev võtetel. Kunstnik Rein Raamat ööbis vähemalt kuu aega meie kodus ning joonistas filmi lõppedes minust pildi.» Filmist endast on Noodaperale eriti hästi meelde jäänud episood, kus külamehed istuvad iidse tamme all ja arutavad isekeskis: «Mari on nagu see vana tamm: pealt suur ja võimas, aga seest mäda.» Tamme enam pole, aeg on teinud oma töö, kuid Eda Noodapera on tihti mõelnud, kas see episood oligi stsenaariumi kirjutatud ja selle tarvis leiti pargist sobiv võimas tamm või tuli võrdlus alles seda puud nähes. http://pluss.sakala.ajaleht.ee/859446/filmivotetel-sundinud-lugudele-naljalt-sammalt-selga-ei-kasva

8 august 2014 leidis Gert ja Annika [annix]

Läänemaal Noarootsi poolsaare kaguosas parajas perifeerias asub üks mõnus mõis - Saare rüütlimõis (Lückholm) - kuhu paljud pole vast niisama lihtsalt sattunud. Rattamatkal põikasime ka sealt läbi ning koht hakkas kohe meeldima, nii oma nime (Saare) kui ka väga laheda majaperenaise poolest, kes meile põgusa ekskursiooni tegi. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis Noarootsi kihelkonda. Mõis asub koordinaatidel: N 59° 1' 19,88" E 23° 34' 2,58"

Tuntud ajaloolaste Carl Russwurmi ja Paul Johanseni järgi ostis Lyckholmi mõisa (Saare mõis) pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. 1790. aasta paiku püstitati poolkelpkatusega väike hilisbarokne peahoone. On teada, et Rosenite pojad võitlesid Vabadussõjas Punaarmee vastu. Von Rosenid jäid mõisasüdame omanikeks ka peale 1919. aasta võõrandamist kuni Teise maailmasõjani. Sõjajärgselt jäi hoone kasutuseta ning muutus varemeiks. Mõisa komplekt taastati 1995./2001. aastal. Taastatud on hobusetalli (18. saj.) varemed esialgses stiilis, kus nüüd asub Lyckholmi muuseum. Mõisa peamajas on külalistemaja, kohvituba ja saalid ürituste jaoks. Taastajad on dr. Gustav Fhrh. von Rosen ja tema naine Lore (sünd. Crety). Praegune mõisa omanik on dr. Gustav Fhrh. von Roseni vanem poeg dr. Lothar Alexander von Rosen. Muuseum avati 1. märtsil 1997, peamaja augustis 2001. Mõisast leiab rohkem informatsiooni: http://www.saaremois.ee/

21 juuli 2014 leidis Kairi ja seltskond [kairijrv]

Olime juba mitu kuud Ulvist mööda sõitnud, kuna Sämi sild oli kinni. Puhkuse ajal otsustasime Ulvi külla sisse sõita ja mõisaga tutvuda. Õnneks ei ole keegi seda veel avastanud ja saab ka aardeleiu kirja.

Ulvi mõis asub Lääne-Virumaal, Rägavere vallas, Ulvi külas. Koordinaadid on võetud Maaameti kaardi järgi: 59° 19’ 32,99’’ 26° 37’ 56,97’’. Esimesed teated Ulvi mõisast (saksa k Oehrten) pärinevad 1489. aastast. 18. sajandil kuulus mõis Clapier de Cologne aadliperekonnale. Alates 1803. aastast oli mõis von Winklerite valduses. Mõisa viimane omanik oli Alexander von Winkler, kellele kuulus mõisasüda koos väikese maatükiga kuni 1939. aastani. Paar aastat tagasi mõisa peahoone renoveeriti nii seest kui väljast. Mõisas tegutseb praegu raamatukogu ja kohalik kultuuriklubi.

18 juuli 2014 leidis 9 ratturit + Marje, Marko ja mina [ahjaoh]

4 päeva ja 200 km rattaga. Teisel päeval tegime peatuse koordinaatidel N58°54'48.03" E24°17'50,59", kus asub Sipa mõis. Praegu on mõis kasutusel kooli ja raamatukoguna. Koolivaheajal oli mõisa ümbrus vaikne ja saime rahulikult mõisa ees pargis jalgu puhata ja lõunat süüa.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Kullamaa kihelkonda kuulunud rüütlimõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile.

Esimesed teated Sipa mõisast on 1527. aastast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis von Fersenitele, kes lasid mõisa püstitada kõrgel soklil asuva ühekorruselise barokse mõisahoone. Hoone viie akna laiune keskosa on kahekorruseline ning seda kaunistab nii fassaadil kui ka tagaküljel ovaalaknaga kolmnurkfrontoon. Ühekorruselised seinaosad on liigendatud liseenidega (ma ei tea, mis need on aga nii oli kirjas.). Mõisahoone ehteks on viilufrontoonide rokokoo-kaunistused. Tõenäoliselt on hoone ümber ehitatud mingist vanemast (keskaegsest?) ehitisest, sest ta parempoolse tiiva akenderütm on ebaühtlane, samuti ei ühti keldrikorruse aknad seal peakorruse omadega.

Aastal 1905 põletasid mõisahoone ülestõusnud, misjärel see taastati enam-vähem endisel väliskujul.

Aastal 1919 kolis mõisahoonesse kool. Praegu tegutsevad vallale kuuluvas ning hiljuti väliskujus restaureeritud hoones lasteaed-algkool ning raamatukogu. Kõrvalhooneid on säilinud vaid üksikud ning needki on tundmatuseni ümber ehitatud.

20.sajandi teisel poolel on mõisasüdamesse ja selle vahetusse ümbrusse püstitatud arvukalt uusi elu- ja tootmishooneid, millega Sipa on kujunenud arvestatavaks maa-asulaks.

11 juuli 2014 leidis Anna & [kallo]

Kabala mõis asub Raplamaal, see konkreetne mõis, mida silmas pean. Eestis on veel 2 Kabalat: Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Esimeses neis samuti mõis alles, teises minu teada mitte.

Raplamaa Kabala mõis asub NKT rajal, NKT 227 ja NKT 228 vahel, koordinaatidel 58.9329075, 24.6276744.

Kabala mõisat (saksa k Kappel) on esmamainitud 1469. aastal. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Hastferite ja von Krusensternide suguvõsadele. 1797. aastal omandas mõisa Kehtna mõisa tollane omanik Frommhold von Vietinghoff. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus Kabala mõis Kuusiku mõisa omanikule Otto von Lilienfeldile.

Mõisa peahoone on massiivsete paksude müüridega arhailine ehitis, mis vastab vanabalti mõisahoone planeeringule. Suur osa hoone keldritest ja ka müüridest pärineb arvatavasti keskajast — ta asukoht jõeäärsel künkal sobib ideaalselt vasallilinnuse jaoks ning ka ebakorrapärane müüriladu (eriti keldrites) viitab ümberehitustele vanadest ehitistest. Hoone keskosas paikneb Eesti üks ruumikamaid mantelkorstnaid, mille sisemõõtmed on ligikaudu 4x6 meetrit (praegu kasutusel koridorina).

Oma lõpliku kuju, mõõtmed ning kõrge kelpkatuse sai hoone arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil hoonet pikendati parempoolsest otsast. Väike eeskoda ning kaaraknad pärinevad 1860te aastate ümberehitusest. Mõisahoones asuvad kaasajal Raikküla vallavalitsus ja raamatukogu.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid. Neist vaatamisväärseim on peahoone esise väljaku vasakul küljel paikev ait 18. sajandist. Aida fassadi ilmestab viis kaarava. 20. sajandi algul lisati aida parempoolsele otsale kahekorruseline kuivatihoone. Ülejäänud kõrvalhooned on enamikus ümber ehitatud.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Raikküla valla territooriumile.

Lisatud pildid veidi varasemast ja praegusest ajast.

28 juuni 2014 leidis Maris [puutetundlik]

Harjumaal, Jõelähtme vallas asub 18. sajandi teisel poolel ehitatud Haljava mõis – vana jahimõis, kus peeti jahikoeri. Samuti kasvatati seal veiseid, kellelt saadud piim müüdi maha Raekoja platsi turul. Piima jahutamiseks kasutati talvel Kiia järvest murtud jääd. Täna seisab hoone tühjalt, kuid arengukava kohaselt on MTÜ Haljava võtnud eesmärgiks mõis korrastada ja taastada. Koordinaadid N: 59°23'53.25"
E: 25°11'6.15"

23 mai 2014 leidis Krista [kadari]

Marienhof in Kirchspiel Dorpat-St. Marien, Kreis Dorpat. Maarjamõisa mõis ehk Maarja mõis (Marienhoj), varemalt veel ka Kirotaja (Kyrotaya) ja Mulemõisa (Mulemois) nime kandnud, on Tartut ümbritsenud mõisatest kõige väiksem. Maarjamõisa mõis (saksa k Marienhof) asutati 1730tel aastatel, mil ta eraldati Tähtvere mõisa maadest.

Mõisa rajamise lugu pole täpsemalt teada. Poola ajast mainitakse ühte ja Rootsi ajast kahte omanikku; reduktsiooni käigus mõis riigistati. Teistel andmetel asutati Maarjamõisa mõis alles 17. saj. 30-ndatel aastatel, mil see eraldati Tähtvere mõisa maadest. 1909.a. seisuga kuulus mõis riigile, olles samal ajal Riia ja Miitavi (Jelgava) kreeka-katoliku piiskopi käsutuses. 1911.a. kingiti Maarjamõisa mõis Tartu Ülikoolile.

Mõisa ühekorruseline lameda katusega tagasihoidlik puidust peahoone on ehitatud arvatavasti 19. saj. algul. Hoonet kasutatakse elamuna. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, sealhulgas sepikoda. Mõisasüdames leidub väike park, mõisa juurde kuulub ka üks väheseid allesjäänud tiike Tartus. Tänapäeval ümbritsevad mõisasüdant kolmest küljest ülikooli kliinikud (Maarjamõisa järgi said siinsed haiglad omal ajal ka nime) ja biomeedikum; neljandasse külge jääb eramukvartal.

Külastamise ajal oli näha elutegevust hoonete sees, seega väga kauaks teiste eraelu segama ei jäänud. Koordinaadid parklale lähima nurga juures: 58 22 9.9732, 26 41 46.392

Allikad: http://www.mois.ee/tartu/maarja.shtml http://www.genealoogia.ee/tartu/moisad.htm

19 märts 2014 leidis Martin [matu07]

"Leidsin" Hellenurme mõisa, millest möödun iga kord vanaemale külla sõites. Lisaks käib ta selles mõisas toimuvas rahvatantsuringis.

1) Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Rõngu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Palupera valla territooriumile. Koordinaadid 58°08'08.4"N 26°23'01.9"E.

2) "Mõisa peahoone on katusekorrusega kiviehitis, mis on ehitatud 18. sajandi lõpul ning muudetud veidi 19. sajandi keskel. Hoone põhikorrusel on segmentkaarsed aknad, fassaadi ilmestab kahe akna laiune pealeehitus. Sissepääs paikneb vasakus tiivas, kuhu on tehtud puidust katusealune. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh kaunis kuusnurkne ait.

Mõisas elas kuulus loodusteadlane, akadeemik Alexander von Middendorff (1815-94). 1842-45 toimunud ekspeditsioonil uuris ta põhjalikult Siberit ja Põhja-Jäämere alasid. Samuti on ta olnud hobusetõugude aretaja. Alexander von Middendorff on maetud mõisa kalmistule."

3) Praegu täidavad mõisale kuulunud hooned mitmeid ülesandeid. Kõrvalhoones paikneb Palupera vallavalitsus. Vesiveskis on muuseum.

4) Kaasajal tegutsevad mõisa peahoones hooldekodu ja lasteaed.

9 veebruar 2014 leidis Anete [anete.maremae]

Tartus asub Raadi mõis. Võtsin mõisapargis olles koordinaadid N 58°23'59" E 26°44'27". Mõis on seal alles siiamaani. Ei hakka ümber kirjutama, lugege ise: http://www.erm.ee/et/kylasta/Raadi/Moisa-ajalugu Mõisapark on avatud kindlatel kellaaegadel ning nt jaanipäeval on seal suur jaanituli Seal on üleval erinevad näitused, nt alloleval pildil on näha seina peale üles pandud fotod.

8 veebruar 2014 leidis Loona Paula [paulaloona]

Kui avastasin, et selline tore aare olemas on siis otsustasin otsida omale kõige lähema vaba mõisa, milleks sai Tähtvere mõis. Mõis asub Tartu linnas, Tähtveres koordinaatidel 58 23 16.7 26 41 40.13. Kuna mõis on väike on ta kasutusel Maaülikooli Keeleteaduskonnana. Otsest teenust ta inimestele hetkel ei paku, aga kui keeleteadust õppima minna võid sinna sattuda küll. Kuna mõisa sisse on võimalik saada vaid spetsiaalse kaardiga, siis ei oska kahjuks öelda missugune see oli ning kas mõisa välimus on muutunud. Hetkel näeb mõis väljaspoolt väga hea välja ning vana prügikast, millest pilti ei saanud teha oli ka väga lahe.

25 detsember 2013 leidis unimilk [unimuts]

Sai see mõis leitud koos milkowitchiga. Lisaksin veel, et Suure-Kõpu mõis osaleb igasuvisel Unustatud mõisate mängus, siis on kõik külalised mõisa oodatud. Traditsiooniliselt pakutakse nõgesesuppi ja mõisapreili kooki. Selle mõisaga on ka teine aare seotud...

25 detsember 2013 leidis unimilk [milkowitch]

Viljandi maakonnas, Viljandi- Pärnu mnt ääres asub Suure-Kõpu mõis, mille koordinaadid on 58° 19' 7,06" 25° 18' 25,99". Mõis on olnud terve suure sajandi von Stryk´ide omand, seda ajast, mil keiser Paul I selle 1800 neile kinkis. Praegu tegutseb mõisas Kõpu Põhikool. Mõisa ümbrust korrastatakse ja "tuunitakse" pidevalt. Hetkel on käsil sepikoja konserveerimine, endise talli korrastamine (plaanitakse sinna tööõpetuse ruume). Mõisahoone ees olevas pargis on ühes kohas puude vahel mõisniku koera haud - ristiga kivi, seda niisama üles ei leiagi. Veel midagi huvitavat - legend räägib, et mõisast viib maaalune käik kirikuni. Mingid käigud on keldrikorrusel kindlasti, sest küljeukse juures paistab kinnimüüritud käigu- või ukseava. Ja loomulikult - siin kummitab.

17 detsember 2013 leidis Kleone [kleone]

Valisin mõisa, mis paistab koduaknasse. Rääma mõis asub Pärnu linnas, aadressil Raba 1 ja koordinaadid N 58°23'37.66" E 24°30'43.33". Rääma (Rawasaar) mõisa esmamainiti 1560. aastal, kui venelased Vene-Liivi sõjas selle olla maha põletanud, enne kui Vana-Pärnut rüüstama läksid. Edasi kuulus Rääma mõis Audru mõisa maade hulka, kuni Vene keisrinna Katariina II kinkis Audru mõisa ühes Rääma mõisaga 1725. aastal kammerjunkur Drevnickul, kelle järeltulijatele kuulusid need pikka aega. Rääma parki tunti hiljemgi Dreevniku pargina. 1876. aastal ostis mõisa Pärnu linn. 1920-1988 paikens Rääma mõisa härrastemajas Pärnu lastekodu (asutatud 1838, Eesti vanim). Hetkel on maja üsna räämas olekuga. Majas tegutses Pärnu Noorte Tehnikamaja. Hetkel mingi elutegevus seal veel käib, kuid enamuselt paistab maja olevat väljasurnud. 2012 aasta septembris avati mõisa lähedal männipargis 9 korviga Rääma disc-golfi park. Kel huvi võib tulla rada proovima ja ühtlasi visata pilk peale Rääma mõisale.

16 detsember 2013 leidis Hardi [hardiholpus]

Aruküla mõis (saksa k Arroküll) tekkis 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisana. Alates 1726. aastast oli ta eraldiseisev riigimõis. 1766. aastal omandas mõisa Karl Gustav von Baranoff, kelle aadliperekonna kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelsene omanik oli Peter von Baranoff.

Mõisa peahoone ehitati 1820tel aastatel ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoonena. Kelpkatusega hoonet ilmestasid eenduvatel külgrisaliitidel asuvad madalad kolmnurkfrontoonid. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku lisati hoone keskosale puidust teine korrus, mis muutis oluliselt hoone väliskuju.

Mõis asub Raasiku vallas (endises Harju-Jaani kihelkonnas).

Koordinaadid: 59° 35' 83,05" 25° 08' 15,08"

http://www.mois.ee/harju/arukyla.shtml

9 detsember 2013 leidis kamardik [kamardik]

Pagari mõis (saksa k Paggar) on rajatud 17. sajandil. Alates 1748. aastast kuulus ta von Stackelbergide suguvõsale, kelle valduses oli mõisasüda kuni baltisakslaste ümberasumiseni ehk Umsiedlungini 1939. aastal.

Mõisa puithoone. Hoone katuseääri ja kolmnukfrontooni kaunistab keerukas hammaslõikeline friis. Pagari mõisahoone on Eesti üks hilisemaid stiilipuhtaid klassitsistlikke ehitisi. peahoone on 1877. aastal ehitatud stiilne ühekorruseline hilisklassitsistlik

Härrastemaja praegune veranda on pärit 1950-te aastate kapitaalremondi ajast. Peahoone läänepoolsel otsafassaadil asus Stackelbergide perevapp, praegu meenutab seda kohta tume laik. Härrastemaja on sattunud suurde lagunemisohtu, kuigi tänu uuele katusele on suurele hävinemisele piir pandud. Siiski on siseehitused ja lappimised on rikkunud interjööri ja omaette vaatamisväärsuseks on jäänud vaid malmist keerdtrepp. Härrastemaja ostsid ära selle aasta kevadel hispaania jahimehed, kes plaanivad sinna pärast renoveerimist jahihotelli.

Ansamblina on püsima jäänud mitmeid abihooneid: krohvitud seintega paekivist tõllakuur, kelder, maakivist aednikumaja (sellest on kahjuks peale hiljutist tulekahju ainult seinad püsti), krohvitud seintega viljakuivati, puidust koolimaja (praegune seltsimaja, kus asub raamatukogu).

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida-Virumaale Mäetaguse valla territooriumile. Koordinaadid: 59° 15' 31,57" 27° 22' 47,67"

3 november 2013 leidis Halliki [lkillah]

Aare Kõltsu Kõuts sai oma nime just selle mõisa järgi. Esimest korda sain teadlikuks Kõltsu mõisast suvel kui osalesin jalgsimatkal Tallinn - Paldiski.

Kõltsu poolmõis asub Harjumaal Keila kihelkonnas (saksa k Wellenhof). N59,360027 E24,255333

Historitsistlik puidust peahoone on ühekorruseline liigendatud ehitis. 1891. aastal valminud puitpitsilise hoone katusel on sihvaka kiirviga haritorn. Nõukogude ajal tegutses mõisas pioneerilaager, mille tarbeks püstitati ümbrusse hulganisti uusehitisi. Kaasajal on mõis eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole säilinud või on need tundmatuseni ümber ehitatud. Arvatavasti ei ole neid eriti seal olnudki, kuna 19. sajandi lõpu topograafiline kaart liigitab mõisa suvilate alla. Praegu saab Kõltsu mõisa ruume kasutada koosolekuteks, kontsertiteks, vastuvõttudeks jne...

(info: http://www.koltsumois.ee/)

http://www.mois.ee/harju/koltsu.shtml

31 oktoober 2013 leidis Tiia [pagarid]

Mäetaguse vallas Ida-Virumaal asub Mäetaguse mõis koordinaatidega 59 13 27,8 ning 27 17 31,8. Vanimad teated Mäetaguse mõisast pärinevad 1542.aastast, kui see kuulus P. von Tiesenhausenile. Mõis vahetas korduvalt omanikke. 1736.aastast kuni 1919.aastal mõisa võõrandamiseni oli see von Rosenite aadliperekonna omanduses. Aastail 1922-1982 asus härrastemajas kool ja 1994.aastast on peahoones Mäetaguse vallavalitsus. Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1796.aastal. Oma lõpliku kuju sai hoone 1820. ja 1890. aastate ümberehituste ajal. Hoone ehteks on vestibüüli historistlik laemaaling. Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet, millest tall-tõllakuuri on tänaseks rajatud hotell Meintack, suplusmaja ja restoran. Viina-aidas on koha leidnud Jäägrimuuseum, kus on eksponeeritud karude elu-olu. Valmimas on käsitöömaja. Peahoone koos 9,4 ha pargiga on muinsuskaitse all. Renoveeritud mõisa saab külastada, ja seal toimuvad ettetellimisel ekskursioonid.

15 september 2013 leidis Signe ja [tomm]

Vigala vallas asub Vana-Vigala mõis, 58 46 44,35 ja 24 15 5,26.

Vanimad teated Sickenkoschka (Sikenkose oli Vana-Vigala küla vanem nimetus) mõisa kohta pärinevad 1426. aastast. Viimati kasutati ajaloolistes allikates Sikenkose nime 18. sajandil. Oma arengus on Vana-Vigala mõis tihedalt seotud olnud Kivi-Vigala mõisaga, kus asus sajandeid Vigala kihelkonna Uexküllide suguvõsa residents. Aastal 1772 hakkas suurmõisnik (omas Lääne-Eestis 38 mõisat) Berend Johann von Uexküll omale peamõisa rajama endisesse Sikenkose külla Vigala jõe põhjapoolsele kaldale. Viirsavist pinnas aga ei pidanud raskele kiviehitisele vastu ning savikihid libisesid ehitusega koos kõrvalolevasse jõkke. Uue maja ehituseks rammiti 1775. aastal vaiad maasse ning ehitati uus suursugune kahekordne hilisbarokne häärber (säilinud väikeste muudatustega tänaseni). Hoone esimene korrus on võlvitud. Aastast 1827 ehivad tänaseni mõisa vestibüüli seina kaks Pompeji väljakaevamistelt pärit bareljeefi, mille vanust hinnatakse 2500 aastani. 19. sajandi alguseks oli mõisakompleks üks Läänemaa esinduslikumaid. 1919. aasta Eesti maareformiga jagati mõisamaad taludeks. Uexküllid siirdusid Saksamaale. Tühjaks jäänud häärberisse rajati Vigala põllutöökool (vt Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool). 1975. aastaks valmis endiste mõisa lautade kohale uus kutsekoolikompleks. Vabanenud häärberisse kolis Vana-Vigala põhikool. Alates 1990ndatest aastatest on kunagiste mõisaomanike järeltulijad käinud korduvalt külas endises häärberis tegutseval põhikoolil, hoides kooli arengul silma peal, ning on aidanud kooli ka majanduslikult.

14 august 2013 leidis Anne [nuffi]

Ohhsaa kus on mõisaid, lisan enda tõökohale kõige lähema - Kirna mõis 58 51 00 0,6; 25 28 37,54. Kirna, Türi vald, Järvamaa. Mõis. Ravipark, keha energeetika korrastamine. Bioloogiline, geoloogiline energia torsioonväli. Alternatiivmeditsiin, loodusravi. Kirna mõis asutati 1620 taastate paiku, selle esimeseks omanikuks oli Hans von Fersen. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et Kirna mõis asub suure murrangulõhe kohal, mistõttu mõisa pargis toimivad madalsageduslikud elektromagnetilised väljad. Maa sisemusest tulevad võnked panevad pargis kasvavad puud ja teised taimed ning kivid võnkuma ja seal viibivate inimeste süda, vereringe ja teised organid lähevad “õigesse rütmi”. Nii toimub Kirnas inimeste looduslik tervendamine. Mõisaprouaks oli Helle Anniko, kes hiljuti meie hulgast lahkus. Loodan, et hea energia pargis püsib!

7 august 2013 leidis Piret [sylli]

Rakvere lähedal asuvat Mädapea mõisa on esmamainitud 1425. aastal.

Mõis asub koordinaatidel: 59 19´6" ja 26 15´5"

Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Renteln. Ühekorruseline punastest tellistest puitverandadega historistsistlikus stiilis häärber ehitati 1850.

Mädapea mõisas tegutses 1922 – 1965 kool.

Täna eksponeeritakse Mädapea mõisas kaasaegset Eesti kunsti ja käsitööd. Püsinäituseks on Aivar Juhansoni saržid, mida on välja pandud üle 800 pildi. Mõisas tegutseb Virumaa Kunstimuuseum ja Huvialakeskus Savikoda. Mõisas korraldatakse laatu, toimuvad koolitused ja kursused.

Hea teada: mõis on eravalduses ja igapäevaselt vaadeldav väljast; ettetellimisel korraldatakse giidiga mõisa tutvustavat ekskursiooni.

Mädapea mõisa olen ise sattunud erinevatel aegadel ja erinevatel põhjustel. See on üks hästi kordatehtud mõis ja seest vaatamist väärt.

http://www.puhkaeestis.ee/et/madapea-mois

31 juuli 2013 leidis Mario [kivist]

Kiltsi mõis Ridala vallas, Läänemaal asub koordinaatidel 58 55 12,07 23 31 12,55. Ei teadnudki, et see on kunagi mõis olnud - arvasin, et vene sõjaväe jäänuk nagu ülejäänud hooned seal. Jälle targem :-)

Haapsalu külje all asuvat mõisat on ladinakeelse nime Alba Curia nime all mainitud esmakordselt 1323. aastal. Hiljem käibis paiga nimena saksakeelne tõlge Weissenfeld (sama nimi eetikeelsel kujul - Valgevälja - on kaasajal kandunud üle lähedalasuvale külale).

http://www.mois.ee/laane/kiltsi.shtml

22 juuli 2013 leidis Ene, Ergo ja Edgar [edgar]

Võtsime kodule lähima... Vastemõisa, Suure-Jaani vald, Viljandimaa

Koordinaatidel: N58° 26' 29.6052" E25° 26' 47.6376"

Väljavõte mõisate kodulehelt http://www.mois.ee/vilj/vastemoisa.shtml

Vastemõisa mõisat (saksa k. Wastemois) on esmakordselt mainitud 1559. aastal. Pikkade sajandite vältel on mõis kuulunud kogu aeg riigile.

Praegu vägagi mahajäetud olukorras, mõned aastad tagasi võeti tee äärsest küljest võsa maha, muidu poleks vist tee pealt enam nähagi.

21 juuli 2013 leidis Margus ja [liinuzka]

Sai eelnevalt vaadatud üle, et kas Kolu mõis on juba kirjas, ja õnn oli minu poole peal ei olnud kirjas. Kuna plaan oli nv minna Türile, siis sai see ka eesmärgiks. Sel hetkel olid väravad kinni, seega sain pildi teha ainult väravate tagant.

KOLU mõis asub Türi vallas Järvamaal, ajalooliselt kuulus Türi kihelkonda. 58N 48' 04.13" ja 25E 15' 52.53"

Mõisa ühekorruseline liigendatud peahoone on puhta vuugiga historitsistlik tellisehitis. Hoone valmis 1890. aastal Erwin Bernhardi projekti järgi ning taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. Mõisal on on imeilus park, mille teeb ainulaadseks sügavas orus looklev maaliline Lintsi jõgi. Alates 1996. aastast on mõis eravalduses; restaureeritud on mõisahoone väliskuju (sh taastatud vahepeal hävinud torn) ning korrastatud park. (info: www.mois.ee)

Mõis kipub viimasel ajal omanikke vahetama iga kahe aasta tagant. 1995. aastal ostsid Kolu mõisa Türi vallalt Concordia ülikooli rajajad Mart ja Mari-Ann Susi, 2007. aastal läks see pankrotivarana müüki, uueks omanikuks sai PMC Ehitus. Kahe aasta pärast pani ettevõte mõisa jälle müüki, sest raha hoonet ennistada polnud.

Hetkel on mõis väljast ja ka aed kenasti hooldatud.

12 juuli 2013 leidis Kertu Liisa [kertuliisa]

Sai käidud suvel Pilguse mõisa juures. Interneti aadress on www.pilguse.ee. Kordinaadid on 58 15 37,23 ja 21 58 52,5. Mõis asub Saaremaal, lümanda vallas. Päris mu vanaonu lähedal. Käisime külas mu vanemal ja vanaonul kes elavad mõlemad Saaremaal. Mõis on väga heas seisus. Seal korraldatakse erinevaid üritusi ning seal saab ka ööbida. 1558. aastal sai alguse mõisa kujunemine. Mõisa on omanud palju erinevaid meresõitjaid. 1909. aastal rajati mõisa vaimuhaigete varjupaik. 2000. aastal hakati sinna rajama koolitus-ja puhkekeskust. Hetkel on see kasutusel kui nn külalistemajana.

9 juuni 2013 leidis Liina [menope]

See aare on mul peas leitud juba 2-3 aastat tagasi. Teadsin kohe, millise mõisaga oma leiu kinnitan ja kuna vastavat mõisa keegi kirja pannud ei olnud, siis tuli ainult ennast kokku võtta. Uskumatu muidugi, et minu valitud mõis on jätkuvalt, ka peale 2-3 aastat ikka võtmata... Ju jääb piisavalt tee pealt kõrvale.

Niisiis. Holdre mõis - Helme vallas Valgamaal. Holdre mõisat on esimest korda mainitud 16. sajandil. Aastatel 1630–1767 kuulus see Holleritele, kelle nimest on tuletatud ka mõisa nimi (Hollershof, saksa k). 1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool, mis tegutses seal kuni 1960ndate aastateni. Lisaks asusid hoones veel raamatukogu, külakeskus jm kohaliku valla asutused. Peale kooli sulgemist kohandati mõisahoone pioneerilaagri tarbeks. Alates 1990test aastatest on mõis eravalduses, kuid seisnud tühjalt ja kasutuseta.

Kahjuks on mõisa ainus säilinud hoone (härrastemaja) olnud pikki aastaid avariilises seisukorras ja näeb oma lukustatud aedade sees välja üsna trööstitu. Väga loodan, et mõisast saab kunagi veel asja.

Ise sattusin esimest korda Holdresse 2008. aasta kevadel ja tol korral pääsesime kuidagi maja ümber ka jalutama (kas tõesti ronisime üle aia??). Sai ka pilte tehtud, aga kahjuks tehnilise saamatuse tõttu ei ole mul säilinud perioodist 2006-2009 ühtegi ülesvõtet. Kahju. Oleks saanud seisukorda võrrelda.

Koordinaadid on 57° 56' 38.22'' 25° 44' 25.3''

http://et.wikipedia.org/wiki/Holdre_m%C3%B5is http://mois.ee/vilj/holdre.shtml

19 mai 2013 leidis Anna ja Sander [anna]

Viti mõisa juures peatusime tagasiteel Tallinnasse, sõites tagasi aasta esimeselt grillilt Väänast. Mõis on Vääna kõrvalmõis, asukohaks tänapäevase jaotuse järgi Harku vald / Harjumaa ning ajaloolise jaotuse järgi Keila kihelkond / Harjumaa (N 59° 26' 31" E 24° 22' 34"). Mõisahoone on kenasti siniseks võõbatud, selle ees ilutsevad elektriautod ja mõisas tegutseb hooldekodu. Erilised tänud Sassile, kellel geopeituse kaart peas on ja nipid käpas on.

12 mai 2013 leidis Carolys, Mari-Liis, Mikk, Matis, Taavi [sun123451]

Partsi mõis asub Hiiumaal Pühalepa valla territooriumil koordinaatidel 58.95558 ja 22.87408.

Partsi mõis asutati 1620tel aastatel. Hilisematel sajanditel sai temast Hiiu-Suuremõisa kõrvalmõis. Mõisa peahoone on 19. sajandi teisel poolel ehitatud väike ja lihtne viilkatusega puithoone.

Tänapäeval on hoone eravalduses ja kasutusel elamuna, seetõttu pildi tegemiseks kellegi koduaeda ronima ei hakanud.

Täpsemalt: http://www.mois.ee/laane/partsi.shtml

10 mai 2013 leidis Reino [errvee]

Tartu-Rapla-Tallinn georetkel jäi teele Lohu mõis, mis sai meile nö "aardemõisaks". Koordinaadid: N 59 08' 00" E 24 46 57.4

Lohu mõis on rajatud 1620tel aastatel Ruila ordumõisa territooriumile Hans von Maydelli poolt. Hiljem oli mõisa omanikuks von Ulrichid, kes püstitasid peahoone, mis hiljem jäi valitsejamajaks. 1779-ndal aastal ostis mõisa Otto Wilhelm von Krustenstern, kes ehitas uue kahekorruselise barokse mõisahoone. Erinevalt teistest mõisatest oli hoonel fassaad pargi poole.

Hiljem läks mõis von Baranoffide omandusse, kelle ajal ehitati mõis ümber neogooti stiilis, detaile lisati aiale, sildadele.

1970-80ndate aastatel kuulus mõis tehasele Desintegraator, praegusel hetkel on mõis eravalduses.. Jõudumööda on mõisa restaureeritud.

9 märts 2013 leidis Sander ja Kristofer [sander_s]

Valisime välja Jägala mõisa Jõelähtme vallas/kihelkonnas, Harjumaal. Koordinaadid: N 59° 25' 0.7" ja E 25° 14' 15.7".

Ei hakka mois.ee kirjeldust ümber jutustama. Lühikokkuvõte ja vast ka kõige silmatorkavam/huvitavam pool on see, et mõis on aastakümneid jäänud militaristide poolt hõviatud kinnisele territooriumile. Minu umbkaudne pakkumine, et juba alatest 1920ndatest kui sinna asus I vabariigi ajal kaitsevägi, pole tavainimene mõisa lähedusse vabalt pääsenud. Seetõttu tuli ka pilti teha kaugelt traataia tagant.. mõisahoone külg siiski pildile jäi.

Uue vabariigi ajal, aastatel 1992-2002 tegutses seal Kalevi Üksik-jalaväepataljon, mis suleti "ebasoodsa logistilise asukoha ja sobimatuse tõttu kaitseväe üldise arengukavaga". Ise vahetult selle sulgemise järel aega teeninuna olen kuulnud arvukaid kuulujutte selle küllaltki jubedatest tingimustest, eriti olukorras kus likvideerimine oli kõigile ette teada ja kaadrikaitseväelastest need kes vähegi said üritasid lahkuda juba varem, jättes viimasteks kuudeks ajateenijad sinna mitte just kõige kirkama kaadri meelevalda.

Täna annavad Jägalas tooni mahajäetud, lagunevad ja igasuguse otstarbeta hiiglaslikud nõugkogude ajal püstitatud "uus"ehitised. Õige oleks nad muidugi õhku lasta, kuid odav lõbu see ilmselt ei ole ja näha saab kaua nad seal veel silma riivavad. Nende kõrval ja kohati isegi vahel on mitmeid täiesti 21. sajandi tasemel sanitaarses korras elamuid kus elu käib... kummaline kuid tore et keegi selliste naabrite kõrval paiknevatesse hoonetesse nii tõsiselt investeerida viitsib. Seda mida seal sõjaväeosas jätkuvalt toimetatakse mina kui tsiviilisik tõesti ei tea.

Rohkem infot mõisa kohta
http://www.mois.ee/harju/jagala.shtml

Veidi kaitseväe plaanidest ning galerii linnaku sisemusest kuhu meie ei pääsenud:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitsevae-uue-jagala-linnaku-ehitamise-asemel-voetakse-kasutusele-olemasolevad.d?id=65276582#!/12264085/pilt.delfi.ee

25 detsember 2012 leidis Markko, Kadri, Itiliis [synnip]

Minu meelt mööda üks ilusaima nimega kohti Eestis on Ingliste, kus asub ka mitte vähem ilusam rüütlimõis

Tänasel päeval asub Ingliste mõis Kehtna vallas, Raplamaal (59 01 069 ja 24 56 774), omal ajal käis ta seevastu Juuru kihelkonna alla.

Mõis ehitati enam-vähem oma tänasel kujul 1760. aastal, mõningate mässude ja tulekahjude tulemusena on seda ümber ehitatud. Mõis on kuulunud nii Anrepitele kui von Staalidele, viimastele on kuulunud ka paar kilomeetrit eemal asuv Hõreda mõis kui ka mõned teised lähikonnas asunud/asuvad mõisad.

Tänasel päeval on mõis eraomandis, omanik vaeb jõudu-mööda restaureerimise plaane. Hetkel on mõisakompleksist korda tehtud ait-kuivati, kus külarahvas koos käib

17 november 2012 leidis Tanel [timix]

Raasiku mõis asus Harju-Jaani kihelkonnas, tänapäeval Raasiku alevikus Raasiku vallas (koordinaatidel 59°22'17"N 25°8'42"E). Mõisa peahoone oli kõrgel soklil paiknev ühekorruseline kelpkatusega kivihoone. Hoone oli ehitatud arvatavasti 19. sajandi keskpaigas või teisel poolel. Peahoone ümber paiknes suur park ning arvukalt kõrvalhooneid. Mõisahoone põletati 1905. aasta detsembris ning seda hiljem enam ei taastatud. Praegu on poolvarisenud varemetena alles vasakpoolne osa soklikorrusest, mis jääb saja aasta jooksul sinna kasvanud suurte puude varju peitu. Soklikorruse parempoolne osa on ümber ehitatud tootmishooneks. 20. sajandi teisel poolel rajati mõisakompleksi Raasiku Elektromehaanikatehas, kes püstitas mõisakompleksi arvukalt uusi tootmishooneid. Tootmise tarbeks ehitati tundmatuseni ümber ka säilinud kõrvalhooned. Ka kaasajal paikneb mõisasüdames hulk tootmisettevõtteid.

1 oktoober 2012 leidis Karl [zdrk]

N: 59° 22,763' E: 24° 32,248' Hüüru mõis

Hüüru mõis asub Harju maakonnas Saue vallas (vanasti kuulus Keila kihelkonda). Antud mõis asutati 1560. aastal. Hetkel tegutseb seal raamatukogu (vähemalt ukse peal oli niimoodi kirjas). Mõisakompleksi kuulus ka varem Vääna jõe kaldal olev veski, mis praegusel ajal tegutseb söögikohana "Hüüru veski"

9 september 2012 leidis rohtvee pere [rohtvee]

Hiiumaal asus kunagi Kõrgessaare mõis. Säilinud on viinaköök, ait, valitsejamaja ja kaks lubjapõletusahju ning park. Viinaköök pakub toitlustust ja majutust ning asub koordinaatidel 58° 58' 56" N, 22° 28' 12" E.

http://www.mois.ee/laane/korgessaare.shtml

3 august 2012 leidis Kristjan [sportlane]

Pajaka mõisast (saksa k Pajak) pärinevad varaseimad teated 1452. aastast. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Taubedele, 17. sajandi lõpul von Wrangellidele. Põhjasõja järgselt olid mõisa valdajad nii von Zoeged, von Luederid von Knorringud kui ka von Mohrenschildtid. 1808. omandas mõisa Peter von Stackelberg, kes lasi mõisasüdame esinduslikus klassitsistlikus stiilis välja ehitada. 19. sajandi algul kerkis mõisa stiilne klassitsistlik peahoone, mis oli otstest ühekorruseline, keskelt aga kahekorruseline. Hoone keskrisaliiti kaunistas tihe astmikviil, fassaadi aknaid kaarjad ehisfrontoonid. Keskrisaliidi servi ilmestasid medaljonid. Fassaadi otstes olid ühe akna laiused kolmnurkfrontooniga külgrisaliidid. Arvatavasti peahoonega üheaegselt kujundati ka ülejäänud kompleks. Tallinn-Pärnu maanteelt Vardi lähedusest tehti mõisa kahe kilomeetri pikkune noolsirge sihitee, mis suundus otse peahoone keskteljele. Viimased pool kilomeetrit sellest teest kujundati kauni allena. Sadakond meetrit enne peahoonet ületas sihitee Kasari jõe, kust algas suur mõisapark. Esinduslikud kõrvalhooned - ait, tall-tõllakuur, valitsejamaja jne - paiknesid peahoone esise auringi äärtes. Arvukad majandushooned asusid enamjaolt peahoonest lõuna pool. 1889. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll, viimaseks 1919. aasta võõrandamise eelseks omanikuks oli Michael Markgraf. Mõisa peahoone hävis 1933. aastal tulekahjus, misjärel ta jäi varemetesse. Veel 1960tel aastatel olid selle müürid ulatuslikul määral säilinud, kaasajal on sellest alles aga vaid üksikuid müürijuppe. Varemeis on suur osa auringi äärsetest kõrvalhoonetest, ainult kahekorruseline ait on säilinud enam-vähem algkujul. Majandushoonete enamik on vähemal või suuremal määral ümber ehitatud. Mõisasüdamesse suunduv sihitee ja allee on alles, kuid Kasari jõel paiknenud sild ei ole säilinud. Sihitee järglane - kaasaegne Vardi-Pajaka-Riisipere kruusatee - ületab Kasari jõe mõisa majandushoonete juures, kunagisest sihitee sillast paarsada meetrit allavoolu. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile. Praegusel ajal mõis mingisuguseid teenuseid ei paku. Mõis asub koordinaatidel N59 04 24.89 E24 25 11.56

30 juuli 2012 leidis Silver [mater7]
Peale 20 km rattasõitu tahaks kangesti leidmisrõõmu jagada. LOO mõisat (saksa k Neuenhof) on esmamainitud 1536. aastal. Loo mõis kuulus Kolga mõisa omanikele (de la Gardie'dele ja von Stenbockidele) kuni 20. sajandini. Faktiliselt oli tegemist Kolga kõrvalmõisaga. Mõisa peahoone oli algselt ühekorruseline puitehitis, pärinedes kas 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest. Hiljem lisati algse hoone parempoolsesse otsa täiskahekorruseline eenduv tiibehitis. Vanem hooneosa oli keskelt kolme akna laiuselt kahekorruseline. Mõisasüdant läbiv Kolga jõgi oli mõisa kohal üles paisutatud maaliliseks väikeseks paisjärveks. Suur hulk kõrvalhooneid paiknes peahoonest loodes teisel pool Kuusalu-Juminda teed paisjärve ääres. Teise maailmasõja järgselt oli hoone kasutusel korteritena. Peahoone hävis 7. märtsil 1981. aastal tulekahjus.. Kuni 21.sajandini olid praktiliselt kõik hooned varemetes. Tänaseks on taastatud on väike aidahoone peahoone esise auringi ääres ja konserveeritud ka teiste ehitiste müürid. Kuna territoorium ( ka paisjärv) on eravalduses ja kiviaiaga ümbritsetud, siis lähemale kahjuks ei saa. Sillalt avaneb ilus vaade mõisahoonetele, taastatud ait on tee ääres näha. Kuigi bussipeatus ja oja kannavad Loo nime, on küla sildiks Soorinna. Jääb Kuusalu – Muuksi – Leesi teele. Sild, mis asub paisjärve ja oja vahel on koordinaatidel 59◦29´27´´N, 25◦28´49´´E.
http://www.mois.ee/harju/loo.shtml

30 juuli 2012 leidis Silver , Maret ja Co [mater7]
Ühe Kolga mõisnikele kuuluva mõisa (Kiiu) ma juba nimetasin. Kuid väikemees leidis, et peaks reklaamima ka teisi Kolga abimõisaid. Tema soovil siis Tsitre suvemõis ja Loo abimõis. 19. sajandil sai Euroopa aristokraatia seas üha populaarsemaks reisimine, tervise-parandamine kuurortides ning suvitamine. Suvelosse, mis varem olid eelkõige kroonitud peade eesõiguseks, hakkasid ehitama ka jõukamad mõisnikud. Suvemõisad ei olnud orienteeritud mõisamajandusele, esikohale tõusid vaimu ja keha naudingud, mida pakkus kaunis ehitus- ja pargikunst ning loodus.Üheks esimeseks taoliseks oli Keila-Joa (1833), mida ilmestas dramaatiline kosk, vaheldusrikas pargimaastik ning lähedalasuv meri. Ühe suurima ja ekstravagantsema suvemõisa lasi 19. saj II poolel ehitada TSITRESSE (saksa k. Zitter ) Kolga mõisnik Carl Magnus von Stenbock. Kolga mõisaomanike Stenbockide pere elas terve suve Tsitres. Sügisene tagasikolimine Kolgale oli eriti lastele ja noortele vastumeelne, sest siis algas guvernantide juhendamisel õppetöö ja rangem elu. Suvemõisa peahoones ja seda ümbritsenud villades elasid suviti ka Stenbockide sugulased ja sõbrad. Soome lahe ääres asunud Tsitre suvemõisa nimetati Eesti silmapaistvamaks (paiknes Kuusalu vallas). Seal sai supelda, purjetada, ratsutada, tennist mängida. Mõisa hooned hävitati nõukogude okupatsiooni ajal, alles jäi ainult kapteni ja sadamahaldaja talu — Merila talu — ja 1892. aastal püstitatud mälestuskivi mõisapargi rajajale krahv Karl Magnus Stenbockile. Tänapäeval on Tsitres mälestuskivi pa rgi rajajale, kuid tekst on puude vilus raskesti loetav; mõisapark on küll metsistunud, kuid looduskeskuse poolt rajatud puude õpperajal on võimalik leida ja määrata erinevaid puuliike. Pargi süda asub suurte pärnade juures koordinaatidel 59◦31´2´´N, 25◦30´53´´E. Infostendil on ka Tsitre suvemõisa ajalugu ja vanu fotosid. Jääb Kuusalu – Muuksi – Leesi tee äärde.. Mõisapargi alal ja mere ääres paiknevad suurepärased telkimis- ja lõkkekohad. Parki on peidetud ka geopeituse aare „Sinine“.
http://et.wikipedia.org/wiki/Tsitre_m%C3%B5is

27 juuli 2012 leidis Erle, Ellika [kriau]
Üks igati tore aare. Kodutöö sai tehtud korralik. Kahju, et kõiki mõisasid ülesse anda ei saa. Aga võtsime ette Juuru mõisa. Täna V. Prausti tehtud tööle oli hea võimalus jagada Teiega täpsemat infot. Küll aga pildid on veidi teise nurga alt kui mõisa info juurde algselt lisatud. Asukoha koordinaadid: N59°04'09,829" E24°56'32,111"

Juuru mõis - Joerden in Kirchspiel Joerden, Harrien.

Juuru mõisat (saksa k Joerden) on esmamainitud 1682. aastal. Tollal kuulus mõis von Fersenitele. 1798. aastal siirdus mõis von Kursellide aadliperekonna omandusse. 19. sajandi teisel poolel oli mõis nii von Stackelbergide kui ka Rausch von Traubebergide valduses. Sama sajandi lõpul sai ta naabruses asuva Maidla mõisa kõrvalmõisaks. Pikk ühekorruseline mõisa peahoone on ehitatud algselt arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. Tollal oli ta keskse mantelkorstnaga tüüpilise vanabalti planeeringuga ehitis. Historitsismiperioodil on hoonet ümber ehitatud. Tollal lisati talle eenduvad tiibosad ning keskel asetsev väljaulatuv koda. Fassaadi vasakpoolsesse ossa kujundati lahtine kaaristu. Peahoone esise auringi äärtes paiknevad viimasega 45-kraadise nurga all paigutatud lihtsakujulised ait ja tall-tõllakuur. Ülejäänud kõrvalhooned asetsesid läheduses. Teise maailmasõja järgselt paiknes mõisahoones haigla. Alates 1980test aastatest seisab hoone tühjalt. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Juuru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Juuru valla territooriumile.

Kasutatud materjal: http://mois.ee/harju/juuru.shtml

Lisaks vaatasime ka Keava mõisa, mis oli oma välimuselt vägev ning mõisa ümbrus on täielik vastand Juuru mõisa omale. Nii, et ootan väga järgmiste otsijate pilte.

26 juuli 2012 leidis Kalle ja Liidia [kreal]
Salla mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rakke valla territooriumile. Asukoha koordinaadid on N 58° 57,248´ E 26°22,648´ Salla mõisat (saksa k Sall) on esmamainitud 1479. aastal. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Harpe. Mõisa peahoone on kahekorruseline baroksete sugemetega varaklassitsistlik ehitis, mis pärineb tõenäoliselt 1770test aastatest. Fassaadi keskosal on lame kolmnurkfrontoon. Salla mõisapark.sai tugevalt kannatada 2001-2002. a. laastavates tormides. (Peaks olema ümbruskonna liigrikkaim). 1921/22 õppeaastal kolis Salla härrastemajja kool , kus see asub tänaseni .Praegu Salla Põhikool.

24 juuli 2012 leidis Maret [mater7]
KIIU MÕIS paikneb Harjumaal Kuusalu vallas, Tallinnast 37 km Narva poole. Oleme siin korduvalt käinud nii tornlinnuse kohvikus, vallavalitsuses kui ka mõisa pargis jaanitulel, kuid koordinaate ei ole varem jäädvustanud ja pilti peahoonest polnud - tegime selle ära. Koordinaadid võetud mõisahoone ees: 59◦26´49´´N (59.44869)ja 25◦23´3´´E(25.38252). 1348. aastal esmamainitud Kiiu mõis (saksa k Kida, ka Kyda) kuulus 16. sajandil Fabian von Tiesenhausenile, kes lasi sajandi alguses sinna ehitada teadaolevalt Eesti alade väikseima vasall-linnuse ehk kindlustatud eluhoone (mida tänapäeval tuntakse Kiiu Torni nime all).Varasematel aegadel Mungatornina tuntud ümarast tornlinnusest on meieni algupärasena säilinud kolm alumist korrust. Tornlinnuse teine korrus oli elukorrus, seal paiknes nii kamin kui ka voodinišš. Kaks kõrgemat korrust olid kaitsekorrused. 1973. aasta restaureerimistööde ajal lisati neile (arvatav) neljas kaitsekorrus, millele viitas säilinud müüritrepp. Taastati ka kolmanda korruse väline puidust kaitsekäik (urdaaz). Kaasajal töötab tornlinnuses kohvik, mis töötab praegu vaid ürituste ajal ja ettetellimisel. Kohvik Kiiu Torn – kontakt tel. 607 3434, 520 8079. Alates 1581. aastast kuulus Kiiu mõis Kolga mõisa omanikele, kelleks algul olid Pontus de la Gardie’d, alates 1658. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Stenbockid, kes ise Kiiul ei elanud, vaid andsid mõisa rendile. Ajavahemikul 1699-1907 moodustas Kolga mõis koos Kiiu, Kõnnu ja Loo mõisaga fideikomissi (antud usaldusväärsetesse kätesse kasutamiseks) . 18. sajandi lõpul rajati torni lähistele lihtne kivist peahoone, millele anti 20. sajandi algul uus, juugendliku baroki vaimust lähtuv ilme .Tema väliskujunduses on kasutatud vahelduvalt neobaroklikke ja –klassitsistlikke elemente (lillepärjad, vanikud). Mõisamaja-esine väljak oli algselt raamitud tall-tõllakuuri ning tänaseks hävinud aidahoonega. Peahoone trepi ette viib klassikaline ringtee. 1907. aastal fideikomiss lõpetati ja Kiiu mõis müüdi Talurahva Põllupangale ja maad müüdi taludeks. Ansambli kujunduslikuks teljeks oli vanale Narva maanteele suunduv puiestee, möödub ka Kiiu tornlinnusest). Uue maantee suhtes paikneb Kiiu mõisahoone aga nö. “seljaga”. Mõisahoone taga on väike vabakujunduslik park. Hoone on säilinud veidi lihtsustatud kujul — kadunud on haritorn ning hulk fassaadikaunistusi. Kõrvalhoonetest on alles vaid üksikud ning needki on ümber ehitatud. 20. sajandi teisel poolel on mõisaümbrus muutunud arvukate uusehitiste lisamisega suureks maa-asulaks. Ka uus Tallinn-Narva maantee asetseb ajaloolisest teest 700 meetri jagu lõuna pool. Nõukogude ajal oli mõisahoones kolhoosi kontor. Praegu asub mõisas Kuusalu vallavalitsus ja Kiiu noortekeskus.
http://www.kiiu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=6&Itemid=21 http://, http://www.mois.ee/harju/kiiu.shtml

22 juuni 2012 leidis Carmen ja Agu [aqq]
Luutsniku (saksa keeles Lutznik) rüütlimõis asub Võru maakonnas Haanja vallas, 3 km Läti piirist koordinaatidel N57°37'31.00", E26°59'58.46". Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Glasenappide aadliperekonna omandusse. Mõisa viimane omanik oli Christine von Glasenapp. Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus. Suur kahekorruseline puhta vuugiga tellishoone ehitati 1960-ndatel. Hoonel on nii hilisklassitsistlikke elemente (pilastrid ja kolmnurkfrontoon) kui ka neorenessanss-elemente (kaaraknad). Hoone on säilinud enam-vähem algkujul. Mõisas oli hulganisti kõrvalhooneid, need on aga paljud varemeis ja ümber ehitatud. Mõisahoonet on kasutatud koolimajana ja seal on näidatud kino. Praegu mõisahooneid ei kasutata ja mõis peaks olema müügis.

15 juuni 2012 leidis Sjoma [sjoma]
Peningi mõis (59.336139N, 25.154561E)sai iseseisvaks majandusüksuseks 1686. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Raasiku mõisast. Varem asus mõisa kohal suur Raasiku küla. Mõisa rootsiaegseteks omanikeks olid Torstenssonid. Alates 18. sajandi alguskümnenditest kuni 1907. aastani kuulus mõis von Baranoffide aadliperekonnale. 18. sajandi teisel poolel ehitasid von Baranoffid mõisa kahekorruselise hilisbarokse peahoone. Hoonet ilmestas nii fassaadil kui ka tagaküljel kolme akna laiune eenduv keskrisaliit, millel on lame kolmnurkfrontoon. 1905. aastal põletati mõisahoone maha ning ülestõusnud tapsid mõisa tollase omaniku Arthur von Baranoffi. See seik oli Kirbla kihelkonnas asuva Vanamõisa omaniku Otto von Budbergi tapmise kõrval teine juhus, kui 1905. aastal ülestõusnud mõisniku tapsid. Karistussalklased maksid tapmise eest hiljem julmalt kätte. 1907. aastal siirdus mõis von Schillingite valdusse, kes mahapõlenud peahoone veidi muudetud kujul taas üles ehitasid. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Werner von Schilling. Hiljem asus mõisahoones nii kool kui ka kolhoosi osakonnakeskus. Alates 1990test aastatest on hoone seisnud tühjalt ja lagunenud. Rüüstatud hoone on kaasajal praktiliselt varemeis. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Mõisakompleks on viimastel aastatel eraomanduses ja aiaga piiratud. Tagasihoidliku poolkelpkatusega valitsejamaja katus kukkus 2011. aasta talvel suure lume tõttu sisse. Antud mõis jäi silma sellepärast, et selle mõisa läheduses olevas külas sai minu lapsepõlv otsa.

12 detsember 2011 leidis Helen Pikkat [eren]
Ungru mõis asub Ridala vallas, Läänemaal. (58 55 2,0 ja 23 28 59,3) Kes läbi Haapsalu Rohukülla praamile sõitnud, on seda kindlasti tee ääres märganud. Mulle jättis juba esimesel kohtumisel sügava mulje. Kusjuures korduvate kohtumiste jooksul mulje kahvatunud ei ole. Erinevates ilmastikuoludes mõjub loss alati veidi erinevalt, kuid alati mõnusalt salapäraselt. Kontrastina mõjuvad kõrvalasuvad lennuväljahooned. Ungru mõis (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Omal ajal seiskusid tööd rahapuudusel, kannatada sai ta sõjas ning ka sõjaväelaste tõttu, kes varemeid lennujaama radade täiteks kasutasid. Viimastel aastatel on varemeid natukene kindlustatud, kuid mingit korraldatud tegevust mõis hetkel ei paku. http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml http://avasta.laanemaa.ee/ungru_loss.html

11 detsember 2011 leidis Aivar, Kadri ja Anni [paadialune]
Meie kodukoha lähedal on Uuemõisa mõis, mis asub Ridala vallas Läänemaal, koordinaadid on N 58 56 35,85 E 23 34 49,79. Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539, mil ta oli piiskopimõis. 17. Saj. de la Gardie'dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a. püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920tel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Ridala vallavalitsus ja Uuemõisa Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik. Ka ise oleme seal mõisas külastanud mõningaid kontserte ja käinud ka seal asuvas vallavalitsuses asju ajamas.

17 september 2011 leidis Hannes [hpalang1]
Seda aaret saab vormistada nii, aga saab ka teisiti. Ma reserveerisin selle Neeruti mõisa jaoks Virumaal. Mäletan, kuidas ma varases lapsepõlves ta torni imetlesin - nii ilus ja kõrge ... Siis oli seal vist sovhoosikontor, igatahes olen saanud sisse astuda uksest ja natuke vaadata. Täna viis tee mööda; keerasin sisse, vaatasime neid kellukakujulisi aknaid seal tornis ja tegime pildi. Koordinaadid 59 18 41 ja 26 9 51, kihelkond Kadrina. Juugendlik, voolav, teistmoodi kui teised. Käinud käest kätte, Buxhövdenid ta asutasid, Nierothid jätsid nime. Viimased aastakümned on ta tühi. Ehk on varsti tarvis sinnakanti jälle minna...
http://www.postimees.ee/47918/neeruti-mois-vaagub-hinge/ http://et.wikipedia.org/wiki/Neeruti_m%C3%B5is_%28Kadrina%29

16 august 2011 leidis Alex [alex]
Tänased rännakud viisid mind sellistesse kohtadesse:Vääna rüütlimõis Harku vallas 59 23.334 ja 24 24.886 ning Kumna mõis 59 19.502 ja 24 26.996.Esimeses on täna lasteaed-algkool ning raamatukogu ja teises...palju "era"silte aga tegelikult ma ei teagi ja pikad-sisisevad mõisavahid. Vääna mõisast (saksa k Faehna) pärinevad varaseimad teated 1325. aastast. Keskajal kuulus mõis Padise kloostrile. 16. sajandil oli mõis von Tiesenhausenite omanduses. Vääna mõis oli tollal välja ehitatud kivist vasallilinnusena, mille varemed on mõisapargi lääneosas veel praegugi alles. Varemeid on küll 19. sajandi nn "varemetekultuseperioodil" mitmeti muudetud ning täiendatud. Vääna: http://www.mois.ee/harju/vaana.shtml Kumna: http://www.mois.ee/harju/kumna.shtml

9 august 2011 leidis Uku, Pille [puella]
Väätsa mõis asub Järvamaal Väätsa vallas, ajalooliselt kuulub ta Türi kihelkonda. Koordinaadid: N 58°53'17" E 25°27'8". Mõis kujunes sinnakanti 16. või 17. sajandil, aga praegune hoone pärineb 19. sajandist ja on värskelt renoveeritud. Mõisas tegeldi põllumajanduse, viinapõletamise ja tõuhobuste kasvatamisega. Säilinud on laut, tall, aidahooneid ja valitsejamaja, mis kõik on ka tänapäeval kasutusel. Mõisa peahoones tegutseb hetkel kool (kuid seal saab korraldada ka pidulikumaid üritusi) ja selle läheduses on ka korralik staadion. Tallis tegutseb võõrastemaja, laudakompleks on lautadeks ümber ehitatud.
Möödasõidul märkasime seda mõisa tegelikult hoopis tee äärest paistnud saarekese ja sellel asunud paviljoni tõttu. Tiik ja saar on mõisapargi ajaloolised osad, aga paviljon on uuem ehitis. Paraku ununes neist hiljem pilt tegemata.

6 august 2011 leidis Anni [mushroom]
Viitina mõisa mainiti esmaselt 1542. aastal. 1782. aastani kuulus mõis von Vietinghoffidele, kust tuleneb ka küla nimi. Hiljem on mõis kuulunud nii von Kruedeneridele, von Jürgensonnidele, von Igelströmidele, von Richteritele kui ka Samson von Himmelstjernadele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõis Arthur von Wulfi omanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Rõuge valla territooriumile. Praegu püstiolev kahekordne mõisahoone ehitati 1896. aastal. Ühel pool mõisa asub kaunis järv (sügavus u. 11 meetrit), teisele poole jääb mõisapark. Mõisaparki on rajatud lastemänguväljak ja võrkpalliväljak. Mõisakomplekti kuulusid veel tall, sepikoda, kuivati, mõisavalitseja hoone ning tärklise- ja piiritusevabrik. Kaasajal on peahoones olnud Viitina põhikool. Praegu tegutseb seal Viitina lasteaed ja raamatukogu. Kõrvale on ehitatud sauna- ja puhkemaja suvitajatele. Mõisa peahoonest üle järve jääb minu suvila. Sellepärast ka selle mõisa valisin. :) Koordinaadid: N 57°41'28,2" E 26°56'43.8"

3 august 2011 leidis Fred [fxz]
Kõljala mõis 58°22΄13.59˝, 22°41΄6.84˝; X6470747.6;Y423067.8
Keskajast pärineva mõisa alad olid von Buxhoevedenitele läänistatud juba 13. sajandil; hiljem loodud mõis (saksa k Köljall) oli von Buxhoevedenitele omanduses kuni 16. sajandi alguseni. Alates 1677. aastast kuulus mõis von Osten-Sackenitele. Nemad püstitasid 18. sajandi lõpul mõisa ka tänini säilinud peahoone, liites sellesse vanemate kivihoonete osi.
Konstantin von Buxhoevedenilt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones tegutses kuni 1955. aastani kodumajandus- ja põllutöökool. Mõisahoone restaureeriti 1980. aastal kohaliku kolhoosi poolt. Kaasajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mõned ümber ehitatud kõrvalhooned. Saaremaale Püha kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pihtla valla territooriumile.
http://www.mois.ee/saare/koljala.shtml

29 juuli 2011 leidis Andres,Taago,Nelet,Merike [andukutt]
Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Kanepi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Põlvamaale Valgjärve valla territooriumile.Pikajärve mõis (saksa k Langensee) loodi 1749. aastal, mil ta eraldati ida pool asuvast Valgjärve mõisast. Algselt kuulus mõis von Schreiterfeldtidele, kuid hiljem käis ta palju käest kätte. 1873. aastal omandasid mõisa von Muellerid, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane omanik oli Elmar von Mueller.Mõisa praegune hoonestus pärineb von Muellerite ajast ning suur osa sellest on ehitatud 20. sajandi alguses. Mõisa peahoone on 1908. aastal valminud historitsistlik ehitis. Hoone esimene korrus (soklikorrus) on maakividest, teine korrus krohvitud. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, suur osa neist maakividest. Fassaadi ilmestab suur eenduv veranda ning kaunid väljaehitused. Kaasajal on mõis eravalduses ning toimib majutus- ja toitlustuspaigana, samuti saab seal korraldada mitmesuguseid pidusid ja üritusi.Kordinaadid N58 04 12,3 E026 35 32,7

24 juuli 2011 leidis Martin, Merle, Allan & Toits [toits]
Kukruse mõis asub Ida-Virumaal, Kohtla vallas, Kukruse külas koordinaatidel N59 23.143 E27 21.641. Kukruse mõis on oletatavasti rajatud aastatel 1410–1453 ja mõisa on esimest korda mainitud 1453. a., kui mõis kuulus Fromhold Lodele. 1745. a päris võlgades mõisa Caspar von Engelhardt. 1762. a omandas Kukruse Christopher Friedrich von Toll, kes pani aluse Tollide suguvõsa pikaajalisele valitsemisele Kukrusel. Nii oligi Kukruse mõis kuni mõisamaade natsionaliseerimiseni aastal 1923 seotud Tolli nimega. Kukruse mõis kannab endas jutte ja mälestusi ajaloo suurkujudest, oma aja kangelastest – perekond Tollidest. Loetelu valdkondadest, millega von Tollid on tegelenud, on tõepoolest mitmekesine ning see teeb Kukruse mõisa ainulaadseks Eestis. Selline mitmekesine eri valdkondade olemasolu annab läbilõikelise ettekujutuse siinsete mõisate tegevusest ja mõisnike suguvõsade huvidest, kui taustsüsteemiks on baltisakslus. 1770. a sai mõisa omanikuks lipnik Carl Gustav von Toll, kes tänu faktile, et tema abielu oli lastetu, asutas 1780. a Tollide suguvõsa fideikomissi (mittemüüdav pärandmõis). Esimeseks fideikomissi omanikuks aastatel 1781-1841 oli Friedrich Ludwig von Toll. Pärast tema surma sai uueks omanikuks Robert von Toll, kes seejärel lahkus sõjaväest ja pühendas kogu energia Kukruse mõisa ürikute kogu täiendamisele ja väljaandmisele. 1877. a. päris mõisa Hermann von Toll, kes rentis selle oma pojale Benno von Tollile. Hermann von Toll pani aluse põlevkivitööstusele, lastes rajada 1916. a katsekaevanduse. Kuna mõis oli rendilepingu alusel 1923. aastani rendile antud, siis ei mõjutanud 1919. aasta maaseadus Kukruse mõisa ja inventar ei kuulunud võõrandamisele. Rendilepingu lõppedes aga mõisa inventar siiski võõrandati, põllumajandusministeerium maksis välja kompensatsiooni ning mõisamaa läks asunikutaludele ja härrastemaja põlevkivitööstuse käsutusse. Mõisas elas ka teisi kuulsaid von Tolle. Neist tuntuim oli näiteks sõjaväelane krahv Carl Friedrich von Toll, kes ülendati Vene armees koguni jalaväekindraliks ja koostas Napoleoni vastu mitu sõjaplaani. Kuulsaimaks Tolliks tuleb aga pidada geoloogi ja polaaruurijat Eduard von Tolli (1858 – 1902?/teadmata), kes jäi kadunuks seoses Sannikovi maa otsingutega. Aastatel 1892-1894 viis Eduard von Toll läbi geoloogilised uurimised Yana, Indigirka ja Kolyma jõgedes, läbides igal aastal ligi 25 tuhat kilomeetrit. Tema auks on nimetatud mitmeid objekte nii taime- kui ka loomariigis, paleontoloogias, geograafias. Nii on Eduard von Tolli auks nimetatud Taimõri poolsaare loodekaldal asuv laht, Tollievaya jõgi, Stolbovoi saare põhjaneem, Kotelnõi saare väin ning Bennetti saarel asuv Jääneem jpt. 1925. a avati mõisamajas vene algkool, mida on nimetatud ka Kukruse vene emigrantide algkooliks, selle ülalpidajaks oli vene emigrantide komitee. Endises härrastemajas paiknesid ka kaevanduse tööliste korterid, hiljem kasutati härrastemaja mitmepereelamuna. Hiljem oli mõisa peremeheks koondise „Eesti Restauraator” Viru Restaureerimisvalitsuse Jõhvi osakond, kes planeeris siia restaureerimiskeskust. Alates aastast 2004 kuulub Kukruse mõisakompleks Kohtla vallale. Härrastemaja renoveerimistööd kestsid aastail 2009 – 2010. Külastajatele avati mõisahoone ja ekspositsioonid 2010.a. oktoobris polaarmuuseumina Kukruse Polaarmõis.

12 juuli 2011 leidis Kaur [kaurp]
Sausti Mõis asub koordinaatidel N 59ᵒ18´27.71 E 24ᵒ46´51.88 Ajalooürikutes mainitakse Sausti Mõisa esmakordselt 1453. aastal. 1546. aastal ostis Mõisa Paul von Scharenberg, pannes aluse nende suguvõsa ligi kaks sajandit kestvale haldusperioodile. 17. sajandi esimesel veerandil Scharenbergide poolt ehitatud uhkest härrastemajast on säilinud vaid kolm paekivist võlvidega keldrit, mis on osaliselt kaetud mullaga ja mida rahvas kutsub Keldrimäeks. 1757. aastal ostis Mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen, kes lisaks 18. sajandil püstitatud Valitsejamajale ehitas 19. sajandi keskpaiku klassitsistlike sugemetega Härrastemaja vanema osa. 1891. aastal, peale Tiesenhausenite kolimise Saksamaale, omandas Mõisa Jõhvi kodanik Nikolai Abel Ruben, kelle valitsemise ajal Mõis oma lõpliku ilme omandaski. 20. sajandi esimesel kümnendil ehitati sellele juurde juugendstiilis kahekorruseline osa. 1919. aasta maareformi käigus kolis endisesse mõisamajja kohalik algkool. Kool töötas Saustis kuni 1968. aastani, peale mida kasutati hooneid majanduslikul otstarbel. 1999. aasta lõpus alustati Mõisa laiaulatuslikku taastamist ürikute järgi, mis enamjaolt on tänaseks lõppenud. Härrastemaja interjööris on tänaseks säilinud trepivõre, osa tiibuksi, keraamilistest plaatidest põranda mosaiik, keldritrepid, kaminakaunistused ja mõningad muud detailid. Peale Härrastemaja on mõisas säilinud Valitsejamaja, Viinaköök, Hobusetallid, Ait-kuivati ja Aidad. Rajatud on kolm parki ja tarbeaed, istutatud kastani-, pärna- ja viirpuualleed rohkem kui 4000 puu ja põõsaga. Ehitatud on kaasaaegne biopuhasti ja puurkaev. Paistiigis kasvatatakse karpkala. Mõisa tänane arengukava on suunatud sellele, et tulevastel põlvedel oleks mida vaadata, millest rõõmu tunda ja tõdeda, et on veel kohati killukesi ehedast Eestimaast. Hetkel töötab Mõis konverentsi- ja koolituskeskusena, pakkudes majutust Külalistemajas. Koostöös Kiili vallaga korraldatavad Mõisakontserdid on saanud sooja vastuvõtu klassikalise muusika austajatelt. Samuti on Sausti Mõis tuntud eksklusiivsete pulmapidude ja juubelite korraldamise kohana. Sausti Mõisa võib pidada käesolevaks ajaks üheks paremini taastatud mõisaks Eestis, mille kinnituseks on Eesti Presidendi poolt väljastatud kaks auhinda "Kauni Kodu" konkursil - 2004. aastal Külalistemaja ja 2008. aastal Härrastemaja eest. Balti riikide presidendid Toomas Hendrik Ilves, Valdis Zatlers ja Valdas Adamkus kohtusid Balti Presidentide Nõukogu raames Sausti Mõisas 25. novembril 2008.

19 juuni 2011 leidis Jon-Paul [jpbarr]
Wassalem in Kirchspiel Matthias, Harrien Padise mõisa omanikud von Rammid eraldasid Vasalemma 1825. aastal iseseivaks mõisaks. Von Rammide kätte jäi Vasalemma mõis kuni 1886. aastani. Siis siirdus ta von Baggehufwudtide aadliperekonna valdusse, kelle omandusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 1894. aastal valmis mõisas Konstantin Wilckeni projekti järgi ehitatud kahekorruseline neogooti stiilis puhta vuugiga paekiviehitis, mis on Eesti üks ilusamaid omataolisi. Liigendatud seintega ja astmikviiludega hoone üht nurka kaunistab kaheksatahuline torn. Hoonele on omapärane mitmete akende kujundamine nn "pseudo-teravkaarsetena" - akna kohal asub seda jätkav teravkaarnishsh. Hoone peasissepääs asub torni all ning seda kaunistab teravkaarne meisterlikult tahutud katusealune. Selle kohal asub väikerõdu. Kõrvalhooned asusid mõisast nii põhja pool, teisel pool Tallinn-Keila-Haapsalu maanteed, kui ka lõuna pool. Mõisasüdant piidas ida poolt Vasalemma jõgi, kust oli üle ehitatud kivisild. Kivisilla mõisa poolses otsas oli puhta vuugiga paekivipostidega värav, kust suundus kitsas tee otse peahoone ette. Eduard von Baggehufwudtilt võõrandatud mõisahoones tegutseb alates 1922. aastast kool. 2000ndatel aastatel on hoonet osalt restaureeritud. Säilinud kõrvalhoonetest on suursuguseim mõisasüdamest mõnisada meetrit põhja pool asetsev paekivist tuulegeneraatoritorn. Vasalemma jõel asetsenud kivisillast on alles vaid otsapostid, kaasaegne maanteesild on viidud paarkümmend meetrit põhja poole. Samas on säilinud vana silla otsas paiknenud väravapostid ning ka sepisväravad. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Madise kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Vasalemma valla territooriumile. Alates 1919.aastast tegutses seal kool. Seda on kasutatud ka kontsertsaalina. Kuna Laitse mõis(meie pulmapeo koht) oli juba võetud siis sai valitud Vasalemma oma. Mõlemad on sarnases stiilis ning alati pakuvad silmarõõmu nendest mõõdumine. Koordinaadid: N 59 13' 49.3" E 24 15' 6.52" Thanks to my wife for writing/copy pasteing this one for me :P

17 juuni 2011 leidis Hans [osseth]
Orina mõis asub koordinaatidel N59 02 45.63 E25 53 3.33. Orina (varem ka Orgena ja Organko) nime all tuntud mõis pärineb aastast 1623, kui Jonatas Döbritz pantis maa Rootsi riigilt ning ehitas siia talu. 1628.aastal kinkis kuningas Adolf II oma rüütlile veel Jalalõpe ja Keika küla. Üsna soistele maadele hakati aastatel 1639-1654 rajama uut rüütlimõisat. Mõisate registrisse kanti Orina (Orgena) 1643.aasta. Mõisnikuks oli Hans Johann Dobbrovitz. Mõis on kuulunud naisliini järgselt läbi sajandite ühele suguseltsile: Dobbrowitz´id (algne nimi Döbritz muudetud)- Saltsa – Tisenhausen´id- Schilling´id. Arvatavalt 18. sajandi keskel olid suuremad ehitustööd mõisas algatatud Frommhold Tiesenhauseni poolt. 19.sajandi II poolel ehitati Julius von Schillingi poolt historistlikus stiilis puidust juurdeehitused. Hoone keskosas on nelja sambaga portikus, mis on lisatud hoonele 1860tel aastatel koos II korruse ja veranda ehitamisega. Orina mõisas on sündinud admiral Nikolai von Schilling (1828- 1910), kuulus Põhjamere hoovuste spetsialist ja Põhja- Jäämere jäätriivi tundja. 1873.aastal osales ta Franz Josephi maa avastusretkel. Wilczeki saarel nimetati üks neem tema auks Schillingi neemeks. Mõisa ümbruses toimus 1918. veebruaris kohaliku Punakaardi ja pealetungivate Saksa väeosade vahel verine kohtumislahing, mis lõppes Punakaardi lüüasaamisega. 1919.aastast on mõis olnud koolide käsutuses. Algul paigutati mõisa Orina Kõrgem Algkool, seejärel alustas samas hoones tööd ka Järva- Jaani Tütarlaste Täienduskool ning 1938.aastast oli mõis kodumajanduskooli kasutada. 1947.aastal muudeti kodumajanduskool mehhaniseerimiskooliks, kus õppisid peamiselt poisid. Järva- Jaani Kutsekeskkool kasutas mõisat kuni 1996.aastani, mil kool likvideeriti. 1997.aastast on mõis munitsipaalomandis ning sinna rajati Järva-Jaani Gümnaasiumi tütarlaste käsitööklass ja õppeköök. 1999.aastast asub mõisas Järva-Jaani Muuseum, mis on registreeritud 2004.aastast MTÜna Järva-Jaanis, Pikk 1 aadressil (Järva-Jaani kool). Säilinud on kutsekooliaegne traktoriõppe pöördlava, II korrusel on üles seatud muuseumitoad, kus kajastatakse killukest Järva-Jaani kihelkonna ja koolide ajaloost.

15 mai 2011 leidis Hanno [hanno5000]
Karinu mõis asub Järvamaal, Järva-Jaani vallas, Karinu külas, koordinaadid N 59 02 19 E 25 57 32. Mõis eraldati 1666. aastal Andreas von Roseni poolt Väinjärve mõisast. 17. sajandil rajati mõisa härrastemaja, mis oli lihtne puust hoone koos väikese iluaiaga. 1770. aastatel lasi Hans Heinrich von Rosen rajada uue barokse peahoone. Kivist härrastemaja oli ühekordne ja kelpkatusega. 1821. aastal lisati Karl Wilhelm von Roseni nõudmisel klassitsistlik sammasrõdu. 19. sajandi lõpul lasi tollane mõisnik Paul Alexander von Rosen juurde ehitada klassitsistliku tiibhoone. Peale võõrandamist asus peahoonesse kool, mis tegutses seal 2000. aastani. Hiljem tegutses mõisas veel klaasikoda, praeguseks on mõis müügis.

8 mai 2011 leidis Ann ja Iff [annafra]
Rüütlimõis Uue-Harmi asub Kose kihelkonnas, Kõue vallas, Harjumaal. 59° 7' 7,27" 25° 12' 13,53" Antud mõis eraldati Vana-Harmi mõisast 1646. aastal. Esimesteks omanikeks olid Loded,seejärel liikus mõis omanikult omanikule. Kõige kauem valitses mõisa Zoege von Mannteuffelite aadliperekond (poolteist sajandit). Mõisasüda ehitatigi esinduslikult välja 19. sajandi algul klassistsistlikus stiilis Peter Zoege von Manteuffeli valitsemis ajal. Hetkel asub mõisas Harmi põhikool, mis on tegutsenud alates 1921. aastast, peale seda kui mõis Natalie von Hoyningen-Huene´lt võõrandati. 2007.a sai Harmi kool Harjumaa kauni kooli tiitli. Aastal 2011 on võimalik mõisa külastada "Unustatud mõisad 2011" raames.

22 aprill 2011 leidis Aare & Carolina [caro]
Vaatasin kodus juba välja mõisa, mis jääks geotuuri teele. Valik langes Uue-Varbla mõisale lihtsalt selle pärast, et ta oli Varbla kiriku aarde lähedal.
Koordinaatidele 58 25 05.43 ja 23 45 52.57 jõudes leidsime eest armsa väikese sammastega mõisa. Peremees toimetas õue peal ning oli meid lahkesti nõus sisse laskma. Tänapäeval töötab mõisas eramuuseum. Uudistasime ringi, peremees rääkis juttu, kirjutasime selle aasta esimese logi külalisraamatusse. Ühest täiesti tavalisest aardeleiust kujunes mõnus ja üllatav mõisa külastamine. :)
Ajaloost ka veidi:
Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Varbla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Varbla valla territooriumile.
Uue-Varbla mõisa (Neu-Werpel)peahoone pärineb 18.-19.sajandi vahetusest. (Vana-Varbla mõisa kohta on vanimad kirjalikud teated 1426.aastast).Vana-varbla mõistast eraldus Uue-Varbla mõis 1799.a. Mõisa viimane baltisakslasest omanik oli Carl Julius Immanuel Schmidt. 1919 ostis mõisa šveitsi kodanik Schär.
1950-1980 oli mõisa peahoone sovhoosi keskuse hooneks, kus asus kontor ja rahvamaja. Hoones on säilinud mantelkorsten, selles asuvate maalingu katketega.Hoones on rida algseid detaile, maalinguid jms.
Hoone jaotumine mitme omaniku vahel teeb hooldamise raskeks.

26 märts 2011 leidis Alksy [alksy]
Tumala (Thomel)koordinaadid 59° 32' 14,70" 23° 2' 13,84" Mõis kujunes Liivimaa ordu poolt 1495. aastal Schulmannidele antud Läänimaa keskusena. Alates 1671. aastast oli mõis von Stackelbergide käes, nende omandusse jäi see kuni 1919. aasta riigistamiseni. Mõisa peahoone oli kahekorruseline kelpkatusega varaklassitsistlik kiviehitis, püstitatud tõenäoliselt kusagil 1800. aasta paiku. Riigistamise järel kolis mõisasse kool; 1930. aastatel hoone lammutati ja asemele ehitati moodsam koolimaja. Meie päevini on säilinud mitmed kõrvalhooned ning pool kilomeetrit põhja pool asuva von Stackelbergide matusekabeli varemed.

26 märts 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Vaemla (rüütli)mõis (saksa k Waimel, Waimel in Kirchspiel Keinis, Wiek (inseln Dagö)), koordinaatidel N 58 50,056´ E 22 49,767´, mainiti esmakordselt 1598.a., 1660. aastail oli see juba Wachtmeisterite Hiiumaa valduste keskuseks. 1684.a. läks mõis kroonule, 1725.a. anti keiserliku kingitusena A. W. Wachtmeisterile, kelle kaudu mõis paarkümmend aastat hiljem Stackelbergide omandusse jõudis. 19. sajandil olid mõisa omanikeks von Gernetid, hiljem aga A. von Richter ja 1902. a. N. von Hoyningen-Huene. Aastatel 1908-1922 kuulus mõis parun G. C. von der Pahlenile; siis see riigistati. Katusekorrusega kivist peahoone püstitati mõisa arvatavasti 18. sajandi lõpul. Suur hulk kõrvalhooneid paiknes nii ümber peahoone esise auringi kui ka peahoonest lääne ja lõuna pool. Praeguseks on peahoonest järel vaid vormitu rusuhunnik. Ka kõrvalhoonete enamik on hävinud; vaid tall-tõllakuurist on alles enamik müüre koos viiluotsi kaunistavate poolkaarsete aknaavadega. Mõisasüdamest on peamiselt alles vaid park (kinnismälestis nr 23561), mida on viimastel aastakümnetel hooldatud. Alles on ka mõisasüdamest 300 meetri jagu edelas paiknev villaveski (arhitektuurimälestis nr 23564)koos ajaloolise sisseseadega. Paekivist hoone on 1841. aastal ehitatud Vaemla mõisa heinaküüniks. Aegade jooksul on majas olnud külapood, jahuveski ja 1950-tel organiseeris ENSV kohaliku tööstuse kombinaat siia villavabriku. Vanad masinad toodi siia mandri-Eestist ja töötasid 1987 aastani. 1992a. andis vanale majale uue elu perekond Valdma, kes tegi hoonele ja masinatele põhjaliku remondi. Nagu eelnevast selgus, pakub ammusest mõisast teenust vaid villavabrik. Palju huvitavat infot võib veel mõisa kohta leida arhiivi infosüsteemist AIS. Aarde leidja seekord ise pildile ei jäänud, kuna asus pildistamise hetkel teisel pool objektiivi. Tekst pärineb lisatud linkidelt.
http://www.mois.ee/laane/vaemla.shtml http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23564 http://hiiuvill.ee/about-us/ http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23561

24 märts 2011 leidis Koit [koit46]

Väike-Rõude mõis (saksa k Klein-Ruhde) asub Haapsalu-Lihula mnt ääres (kordinaadid:N58° 46,771' E23° 53,350'). Mõis on rajatud eraldiseisva üksusena 16. sajandi lõpul. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Harry von Maydell. Tõenäoliselt 18.-19. sajandi vahetusel valmis mõisas suur kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Hoone tegi ainulaadseks asjaolu, et enamik esinduskorruse - teise korruse - ruume olid kaetud maalingutega. Midagi säärast oli Eestis kõrvale panna vaid Norra mõisas Järvamaal.

Teise maailmasõja järel oli hoone kasutusel korteritena, kuid jäeti 1960ndatel aastatel maha, sest ta hakkas tugevalt lagunema. Hoone lagunes lõplikult ja varises kokku 1970ndatel aastatel, sh hävisid ka kõik ainulaadsed maalingud. Praegu on müürid kahe korruse kõrguses alles vaid otstes, keskosas on teise korruse müürid varisenud. Kõrvalhoonetest on alles tühiseid müüriosi.

Varemetes ning võsastunud pargiga mõisat on väga raske üles leida. Mõisa suunduv sihitee keerab Lihula-Haapsalu maanteelt lõuna suunas maha 500 meetrit Haapsalu pool Rõude Kabelimäe surnuaeda. Kaasaegne maantee on seal aga õgvendatud ja asub veidi põhja pool, mistõttu mõisa sirge sihitee algab kasutamata jäänud vana tee looke äärest. Sihitee algust tähistavad graniitposti jäänused.

Mõisasüdames filmiti 1970ndate aastate lõpul 1905. aasta sündmusi kajastava filmi "Jõulud Vigalas" Vigala mõisahoone põletamisstseen.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Martna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Martna valla territooriumile.

27 oktoober 2010 leidis Lapsuliblikas [lapsuliblikas]

Teostan ühe ammuse plaani ja kannan ka käidud mõisa sisse. Valisin Eesti mõisaks Pruuna mõisa, mille ajalooga on mul ka isiklik seos.

AJALUGU:

Pruuna mõisast (saksa k Tois) on esmateateid 1478. aastast. Tollastelt omanikelt Toysz'idelt sai mõis ka oma saksakeelse nime. Mõisa eestikeelne nimi pärineb muide ta järgmiselt omanikult Brun Drolzhagenilt. 17.-18. sajandil vahetas mõis tihti omanikke - ta on läbi käinud nii von Scheidingite, von Staalide, von Fersenite, von Taubede, von Tollide, von Hastferite kui ka von Scharenbergide kui ka paljude teiste aadliperekondade käest. 1793. aastal müüs Ewald von Scharenberg mõisa von Dellingshausenitele, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Kõrgel sokil asetsev neorenessans-stiilis ühekorruseline peahoone püstitati mõisa 1860ndatel aastatel. Hoone fassaadi ilmestab ta keskosas pilkupüüdev üheksa kaaravaga altaan (sissepääsuesine varikatus). Veidi eenduvaid kahe akna laiuseid külgrisaliite kroonivad kolmnurkviilud. Tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, ainult et altaani asemel on seal eenduval keskrisaliidil kolm kaarakent.

Arvukad kõrvalhooned asetsesid enamjaolt peahoonest lõuna ja lääne pool. Tagasihoidlik poolkelpkatusega valitsejamaja avaneb fassaadiga peahoone esise auringi küljele. Mõisasüdamesse edelast suundunud tee oli 800 meetri pikkuses kujundatud alleena; viimased 600 meetrit sellest oli sirge sihitee, mis oli suunatud peahoone keskteljele.

Mõis võõrandati ta viimaselt omanikult Carl Eduard von Dellingshausenilt 1919. aastal. Samal aastal kolis peahoonesse kool, mis tegutseb Lehtse põhikooli nime all seal tänini. Hoone vasakpoolsesse otsa on tehtud juurdeehitus. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, kuigi reeglina vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud kujul.

Alles on ka mõisa sihitee, kuid see ei ole kasutusel, kuna sihiteel olev raudteeülesõit on kaasajal suletud. Praegune raudteeülesõit (Lehtse-Tapa maantee ülesõit) asub ajaloolisest ülesõidust 350 meetrit lääne pool, kogu mõisasüdame sissesõit käibki kaasajal lääne poolt Lehtse-Tapa teelt.

Allikas: Eesti mõisad http://www.mois.ee/jarva/pruuna.shtml

ISIKLIK SEOS:

Pruuna mõisas asub Lehtse kool, milles õppis kunagi mu ema. Ma ise sain ema koolimaja vaatamas käia siis, kui olin kooli minev juts (viimane vaba suvi enne kooli). Kooli direktor Sidrun andis meile võtmed pihku ja lubas vaadata kõike, mis huvi pakub. Olen Lehtse kooli kohta kuulnud kümneid ja kümneid lugusid. :)

KOORDINAADID:

Koordinaadid 59° 14′ 9″ N, 25° 51′ 7″ E Kümnendsüsteemis 59.235833°, 25.851944°
http://www.mois.ee/jarva/pruuna.shtml

10 oktoober 2010 leidis Hanne, Vaiko [chi]
Tõstamaa mõis, Tõstamaa vald, Pärnu maakond

58° 20' 36,0" 23° 59' 43,3"

Tõstamaa mõisat (saksa k Testama) on esmamainitud 1553. aastal, mil ta kuulus Saare-Lääne piiskopile. 16. sajandi keskpaigas möllanud Liivi sõja järgselt said mõisa omanikeks von Kursellid. 17.-19. sajandil kuulus mõis enam kui kakssada aastat von Helmersenidele. Von Helmersenide ajal püstitati mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone, mis valmis 1804. aastal. 1831. aastal omandasid mõisa Staël von Holsteinid, kelle valdusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Põhjalikud ehitustööd võeti mõisas ette Wilhelm Fromhold Staël von Holsteini ajal 1860-70tel aastatel. Vana peahoone ehitati 1875-77 põhjalikult ümberhistoritsistlikus stiilis. See ümberehitus lisas hoonele lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus jooniakapiteeliga sammast ning kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka viimastel aastatel restaureeritud laemaalingud. Ka stiilne sisehooviga tall-tõllakuur sai praeguse pilkupüüdva välimuse 1870tel aastatel, mil ta ehitati põhjalikult ümber sama sajandi algul püstitatud rajatisest. Alates 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Viimastel aastatel asub hoones ka maailmakuulsa kunstniku ja filosoofi Nikolai Roerichi maalireproduktsioonide püsinäitus. Esimene mõisahoone korrastamine võeti ette 1970te aastate teisel poolel, mil seal toimusid filmi "Jõulud Vigalas" mõisa sisevõtted. Kavakindlalt on mõisat restaureeritud alates 1996. aastast. Suuremahulised restaureerimistööd lõppesid 2004. aasta suvel hoone välisfassaadide restaureerimisega. Lisaks koolile asub peahoones ka väike muuseum.

Tekst pärineb Eesti mõisaportaalist http://www.mois.ee/parnu/tostamaa.shtml

Mõisa panoraami näeb siit http://mois.tostamaa.ee/pano/

2 oktoober 2010 leidis E ja I [kimmid]
Põhjaka mõis asub Järvamaal, Peetri kihelkonnas koordinaatidel N 58 53 44,0 E 25 40 20,90. 19. sajandi alguses eraldati sama kihelkonna Koordi mõisast. Esimeseks omanikuks sai Paul Gotthard von Dücker. 1816 ostis mõisa Karl Gustav Mellin. Alates aastast 1820 on olemasolev peahoone. 1828 ostis koha meditsiinidoktor Christoph Heinrich Rinne. Rüütlimõisaks kvalifitseeriti aastal 1847, ning omanikuks sai 1864 aastal Carlos Rinne. 1884 ostis mõisa Konstatin Stackelberg Palu mõisast ja antud kohast sai karjamõis. 1919 peale võõrandamist sai mõis Vabadussõjas võidelnud Richard Jannole. Lastetu pere jättis mõisa abilisele Maria Tiikile, kes elas seal kuni 1992. Peale seda on mõis olnud mitmete omanike käes. Alates 2007 aastast toimetavad Põhjakal kolm kokka: Ott, Joel ja Märt. Nende tegemistest vt. www.pohjaka.ee. Kellele meeldivad veidi teistsugused söömakohad või vajavad kehakinnitust geotuuri käigus, siis soovitan kindlasti külastada.

26 september 2010 leidis Urmo [floyd]
Üksnurme mõis (saksa k Uxnorm) asutati 1630tel aastatel. Mõisa esmaomanik oli Heinrich Hastfer. 1795. aastal omandas mõisa Karl von Gernet. 1846. aastal omandas mõisa Julius von Ramm, kellelt ta 1853 siirdus Dietrich von der Pahleni valdusse. 1882. aastast läks mõis naabruses asuva Saku mõisa omanikele von Baggehufwudtidele. Alates 1900. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Antropoffite aadliperekonna valduses. Lihtsakoeline kahekorruseline peahoone püstitati mõisa 1860. aastal von der Pahlenite ajal. Hoonet ilmestab küllalt lame plekk-katus ning madal soklikorrus. Esinduskorruseks ehk peakorruseks oli mõisahoones teine korrus. Peahoone läheduses asus ka hulganisti kõrvalhooneid. Mõisa peahoone on säilinud tänini kuid viimased aastad on ta seisnud tühjalt ning ilma akende/usteta. Säilinud on ka mõningaid kõrvalhooneid, kuid neid on reeglina ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saku valla territooriumile. Allikas: http://www.mois.ee/harju/yksnurme.shtml Mõis on ka Üksnurme-Metsanurme loodus-ja matkaraja üks läbitavaid punkte. GPS koordinaadid N59 16 55,4 E24 37 47,0
http://www.sakuvald.ee/5523

30 august 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Ülenurme mõis on asutatud Rootsi ajal, kui Rootsi kuninganna Kristiina andis siinsed maad Bernhard Busselbergile vahetuskaubana Tartus asuva kivimaja eest. 18.-19. sajandil oli mõisal mitmeid omanikke nagu Zweybergid, von Löwised, von Reinthalid, Cancrinid jpt. Viimane võõrandamiseelne omanik oli eestlane Peeter Muna. 1924. aastal mõis riigistati ja jagati taludeks.

Mõisa historitsistlik kahekorruseline puidust peahoone on ehitatud 1850.-70.aastatel ning esindab nn šveitsi stiili. Hoone on kaunistatud keeruka puitpitsiga. Arvukad kõrvalhooned, millest mitmed on silmapaistvad maakivist ja punasest tellisest ehitised, paiknevad omaette kompleksina peahoonest veidi eemal. Kivihoonete müürid paistavad silma põnevate kivimosaiigina kujutatud loomade rohkuse poolest. Peale II maailmasõda on mõis kuulunud Ülenurme sovhoosile ja 1960.aastatel Eesti Põllumajandusülikoolile, olles selle õppe- ja katsemajandi keskuseks. Alates 1981. aastast tegutseb mõisas Eesti Põllumajandusmuuseum, mille ekspositsiooniruumid asuvad kõrvalhoonetes.

Mõisa peahoone koordinaadid on: N 58 18' 59,4'' ja E026 43' 26,5''. Mõis asub Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme alevikus; Tartu-Maarja ja Nõo kihelkonna piiril.
http://epm.ee/

19 august 2010 kommenteeris Carolina [caro]
Mul on väga kahju aga ma juhin tähelepanu kirjeldusele - NB! Iga mõisa võib "leida" vaid 1 kord. Sama mõisa korduskülastused ei lähe leidmistena arvesse!

19 august 2010 ei leidnud Sander-Sven [stother]
Samuti Pidula mõis mida sai külastatud ja korrastatud Õpilas Maleva Pidula I rühma poolt :) Kordinaatideks on : 58°23'24";22°1'1" Ning siis tuleb see sama tekst mis minu sõbralgi: Pidula – XVIII. sajandi rüütlimõis Saaremaal Pidula on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Ka mõisa peahoone ehk härrastemaja on üsna vana ja vanaaegne. Hilisbaroki stiilis kohalikust Selgase dolomiidist rajatud hoone tõenäoline ehitusaasta on 1728. Hiljem on härrastemaja laiendatud mitmel korral, on tehtud “euroremonte", nendest viimane suuremahulisem samal ajal, kui ehitati härrastemaja kõrvale kivist valitsejamaja, ehk 1858. a. Pidula asub Kihelkonna vallas, täpsemalt Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole. Mustjalani on 7 km ning Ninase uute sadamasse 14 km. Kuressaarde on teed 32 km. Pidulat hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana, tänu läbimõeldud proportsioonidele ja paljudele maitsekatele detailidele, millest tuleb mainida peafassaadi räästakarniisid, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, uhke poolkelpkatus, sümpaatne portikus ning ilusad luukidega aknad. Härrastemaja sees on säilinud töökorras suurepärane mantelkorsten (saks. Mantelschornstein), kaks ilusat saali ning ühes väiksemas toas haruldased baroksed, akantusmotiividega laemaalingut. Pidula mõisaansamblile lisab väärtust suur park, milles on näha nii regulaarseid barokkmotiive – ristuvaid alleesid – kui ka inglise pargi vabu teemasid. Pargi taimestik on mitmekülgne ja huvitav. Põlispuudest on kõige uhkem kauges parginurgas kasvav 13-haruline pärn, von Tollide suguvõsa perepuu ehk “die grosse Linde". Pargi sees asuvad ka muinasaegse Pidula maalinna vallid.
http://pidula.ee/joomla/index.php?option=com_content&task=section&id=5&Itemid=27&lang=et

19 august 2010 leidis Sandor [sandor]
Pidula Mõis, Saaremaal, Pidulas. Täpsem info allpool ja antud lingis. 58°23'24";22°1'1" Pidula mõis on üks vanemaid mõisasi Saaremaal. Mõisa on käinud viimased suved korrastama SA Õpilasmalev. Mõis ootab renoveerimist, hetkel tehakse korda külalistemaja, mis peaks saama valmis 10.10.10. Alles hiljuti toimus seal üritus Mustjala muusikafestival (14-17 juuli). Pidula – XVIII. sajandi rüütlimõis Saaremaal Pidula on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Ka mõisa peahoone ehk härrastemaja on üsna vana ja vanaaegne. Hilisbaroki stiilis kohalikust Selgase dolomiidist rajatud hoone tõenäoline ehitusaasta on 1728. Hiljem on härrastemaja laiendatud mitmel korral, on tehtud “euroremonte", nendest viimane suuremahulisem samal ajal, kui ehitati härrastemaja kõrvale kivist valitsejamaja, ehk 1858. a. Pidula asub Kihelkonna vallas, täpsemalt Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole. Mustjalani on 7 km ning Ninase uute sadamasse 14 km. Kuressaarde on teed 32 km. Pidulat hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana, tänu läbimõeldud proportsioonidele ja paljudele maitsekatele detailidele, millest tuleb mainida peafassaadi räästakarniisid, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, uhke poolkelpkatus, sümpaatne portikus ning ilusad luukidega aknad. Härrastemaja sees on säilinud töökorras suurepärane mantelkorsten (saks. Mantelschornstein), kaks ilusat saali ning ühes väiksemas toas haruldased baroksed, akantusmotiividega laemaalingut. Pidula mõisaansamblile lisab väärtust suur park, milles on näha nii regulaarseid barokkmotiive – ristuvaid alleesid – kui ka inglise pargi vabu teemasid. Pargi taimestik on mitmekülgne ja huvitav. Põlispuudest on kõige uhkem kauges parginurgas kasvav 13-haruline pärn, von Tollide suguvõsa perepuu ehk “die grosse Linde". Pargi sees asuvad ka muinasaegse Pidula maalinna vallid.
http://www.pidula.com/joomla/index.php

10 august 2010 leidis Margo Elli [hiiumees]
hiiumaal käina vallas orjaku külas kordinaatidel: N 58° 47' 47,91" E 22° 45' 49,70" asub orjaku mõis.Orjaku mõisa esimesed hooned rajati eeldatavasti 1604 - 1612. Orjaku mõisa asutamise ajaks võik üldiselt pidada 20 märts 1603 aastal. ajaloost:1602 a., mil sõjaõnn Rootsi-Poola sõjas rootslastele selja keeras, otsis Eestimaa kuberner oma truumatele alamatele ümberasumisvõimalusi Hiiumaal. Hiiumaa foogt B. v. Kalden vastas 24.jaan. 1603, et Hiiumaal on läänistamata ainult Orjaku vakus, mujal veel 6-7 talupoega ning veel 6-7 Jausa kalurit ja see on ka kõik mida saaks anda Fabian Wrangelile. Selle ettekande peale andiski asehaldur Anders Lennartsson 20. märtsil 1603 a. Tartumaa maanõunikule Fabian Wrangelile elatumiseks Orjaku küla Nähtavasti suri F. Wrangel samal aastal katku või jäi sõtta. 1603.a. katk laastas Hiiumaad nii rängalt, Hiiumaa foogt oma kirjas 1604 märkis, et F. Wrangeli talupojad on niivõrd vaesed, et neilt pole midagi saada ega võtta. Lisaks tegid 1612 a. suvel taanlased Saaremaalt ränga rüüsteretke Hiiumaale, mille tagajärjel enamus maid sööti jäi. Veel 1624 a. oli 12 adramaad 20-st söödis. 1624 sai Orjaku mõisa omanikuks Jakob De la Gardie kes ostis riigilt ära suurema osa Hiiumaast. Ümberkorraldustega muutus mõis tugevamaks ja kuna De la Gardied pidid oma suurte valduste tõttu üleval pidama mitut ratsateenistuse meest, siis muudeti mõis ratsurimajandiks. Ratsurimajandit kutsuti Nina Hof e. Nina mõisaks. 1712 a., pärast Põhjasõda, jäid endised De la Gardie Hiiumaa valdused riigile. Kuni sajandi lõpuni anti seda rendile mitmetele tsaaririigi ametnikele ja kõrgematele ohvitseridele. 1796 a. tagastati senati ukaasiga ka Orjaku ja Partsi mõis Ebba Margareta pojapojale Magnus Johan Stenbock-ile. Kuna mõis oli 17 saj. keskpaigast kuni 19 saj. alguseni küllalt väike ja vaene, majandati teda sel ajal küllaltki huvitavalt. Omanikud (Dela Gardied või riik) rentisid või andsid teda kasutada kas teenete või teenistuses olemise eest. 17 sajandil elasid tihti vähemalt ratsuriteenistuses olevate meeste perekonnad mõisas. 18 sajandil rentnikud enamasti ise mõisas ei elanud ja mõisa kasutasid allrentnikud. Kusjuures rentnikud vaheldusid tunduvalt kiiremini kui allrentnikud, kes andsid seda kohta põlvest põlve edasi. Näiteks aastast 1754 oli allrentnikuks Axel Pontus Selle, peale tema surma 1759 jäi allrentnikuks tema lesk Catharina Westring ja peale tema surma 1778a. sai allrentnikuks tema tütremees Karl Johan Rose. 1818.a. pantis M. J. Stenbock Orjaku kümneks aastaks Vaemla ja Aadma mõisate omanikule Karl Johan v. Gernetile. 2. juulil 1821a. müüs K. J. v. Gernet mõisa edasi Karl Magnus De la Gardiele, kelle kätte kaks aastat tagasi oli läinud ka Emmaste mõis. Sellest ajast peale jagas Orjaku Emmaste, kui peamõisa saatust, olles kõrvalmõisaks ühiste omanike valduses. Võib arvata, et sellest ajast algas mõisa sihipärasem arendamine ja ülesehitamine. 1835 laiendati Orjaku küla hävitamisega mõisa maid. Arvatavasti pärinevad aastaist 1840-1842 ka tänaseni säilinud hoonestus (kivihooned), s.h. mõisa peahoone. 1870 sai pärimise teel Emmaste ja Orjaku mõisa omanikuks Karl Magnuse kasupoeg krahv Brevern De la Gardie 1899.a. müüs Brevern De la Gardie lesk Emmaste koos Orjakuga Alexander v. Hoyningen-Heune-le, kellelt need mõlemad võõrandati Eesti Vabariigi maareformiga. Selle saj. alguses oli oli Orjaku mõis eeskujulik karjamõis, mille karjalaudad ja meierei olevat leidnud äramärkimist terve tsaari Venemaa ulatuses. Esimese Maailmasõja ajal saadeti viimane mõisnik Alexander von Hoyningen-Heune sakslaste kasuks spioneerimise süüdistusega Siberisse. Viimasena elasid mõisahoones 1920-ndatel asunikud, kes ehitasid samal ajal Orjaku külla jagatud maadele talusid. Mõisa peahoone hakkas lagunema ja tassiti talumeeste poolt ehitusmaterjalina laiali. Nüüdseks on mõisa ait uuesti taastatud ja töötab Dagen Haus külalistemajana.

10 juuli 2010 leidis jandra, eve, liis ja maret [multifoon]
mõisatega on mul see suvi väga tihe kokkupuude olnud, olen näinud nii kurbi varemeid kui väga ilusti renoveeritud mõisaid, kõik mingil moel omapärased ja huvitavad. otsust, millist meid leidmisena logida, oli päris raske teha, lõpuks osutus kaalukeeleks asjaolu, et palupera mõis on vist ainus, mille ees õnnestus ka mul endal pildile jääda :) niisiis, tänapäeval asub palupera mõis valgamaal, palupera vallas, aga ajaloolise jaotuse järgi kuulus tartumaale otepää kihelkonda. koordinaadid on 58 6 56 ja 26 20 3. varseimad teated palupera mõisast pärinevad 1582. aastast. tänane peahoone pärineb 1860test aastatest. 1933 kolis mõisasse kool, mis tegutseb seal tänaseni. hoone on kenasti korras ja meie andsime seal unustatud mõisate päeva raames väikese kontserdi, pärast mida sai kohvikus ka mõisakooki mekitud.
http://mois.ee/tartu/palupera.shtml

22 juuni 2010 leidis Pisike ja Tarks [pisike]
Mõis mida külastada sai välja vaitud juba ammu. Seda just selle pärast, et nooruses nii mõnedki korrad seal laagris olnud ja oli soov näha mis seal edasi on saanud.
Asukohaks siis 58* 31" 53,4' ja 23* 41" 33,3'
Oli säilinus täpselt samal kujul kui ma mäletasin, peahoone püsti ja remonti tehtud minimaalselt. Mäletan u 15-20 aasta tagust aega.
Sisse ei saanud sest ees oli kuri märk kus ähvardati koeraga ja eriti kedagi liikumas ei näinud, et luba küsida.
Mõis endiselt spordikooli kasutuses milleks vanasti oli OSK praegust nime isegi ei tea. Jutus on kirjutatud Tallinna spordikool.
Külastajatele pakutakse vaid spordilaagri võimalust.

Illuste mõisat (saksa k Illust) on esmamainitud 1646. aastal. Alates 1871. aastast oli mõis von Maydellide omanduses. Kahekorruseline juugendsugemetega heimatstiilis peahoone püstitati mõisa arhitekt Otto Wildau projekti järgi 20. sajandi algul. 1912. aastal valminud hoonel arvestatavad kõrvalhooned puudusid, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast Paatsalu mõisat, mis kuulus ka von Maydellidele. Ametlikult oligi Illuste tollal Paatsalu kõrvalmõis. Kahe mõisa pargid ulatusid omavahel otsapidi kokku; pargi läänepoolses (merepoolses) osas asus mõisaomanike von Maydellide perekonnakalmistu. Kaasajal kuulub mõis Tallinna Spordikoolile ning on kasutusel suvelaagrite pidamise paigana. Von Maydellide perekonnakalmistu on kahjuks rüüstatud juba mitmed aastakümned tagasi. Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Karuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Varbla valla territooriumile.

1 mai 2010 leidis Liia ja Ants [groll]
Saaremaal Sõrve poolsaarel koordinaatidel N: 57°57`12" E: 22°07`28" asus Mõntu mõis. Mõis kuulus aastail 1873–1919 Oskar von Ekesparrele, kes arendas välja mõisa hooned ja pargi. Härrastemaja sai selline, et pärast mõisa riigistamist noore Eesti Vabariigi poolt, mahtus sinna üle 100 õpilasega algkool ja koolijuhataja ametikorter. Mõisahoonest on järel vaid künkad ja kooli asupaika tähistav mälestusmärk. Hoolimata sõjakahjustustest, on pargis säilinud hulk haruldasi puuliike, pargi mereäärselt pangalt (viis meetrit üle merepinna) avaneb kaunis vaade Liivi lahele ja Mõntu sadamale. Siin alustas mõisaomaniku poeg Harry von Ekesparre (1880–1916) looduse fenoloogilisi vaatlusi ning jälgis lindude rännet. Tema tegevus äratas tähelepanu Riia loodusuurijate seltsis, kus tekkis 1906. aastal mõte asutada Mõntu mõisa Saaremaa bioloogiajaam. Idee arenedes otsustati hiljem Kihelkonna kasuks, kus bioloogiajaamaga liideti ka Vaika linnukaitseala. Mõisast mõnisada meetrit põhja pool kõrguva astangu serval, üle Sääre maantee, seisis Ekesparrede kodukabel, mille keldrisse oli maetud ka noor loodusuurija. Kabel lõhuti ja kelder kaevati segamini läinud sajandi viiekümnendatel kuni seitsmekümnendatel aastatel.

16 aprill 2010 leidis Janar [maffia666]
Sai külastatud taaskord Atla mõisa, mis asub praegusel ajal Saaremaal Lümanda vallas Atla küla lähedal koordinaatidel 58°17,944' 21°56,086' Mõisast ei suutnud netist kahjuks erilist infot leida. Ajaloolisele Saaremaale (Oesel) kuulunud kihelkonnas paiknes 14 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 5 riigimõisat. Sellele lisandus 4 karjamõisat. Atla mõis (Attel) oli riigimõis. Praegu on seal ainult varemed ja endistest majadest künkad.
http://www.mois.ee/kihel/kihelkon.shtml

1 aprill 2010 leidis Peep, Kadri [parrot]
Leitud pekadripi koosseisus.

1 aprill 2010 leidis Kadri ja Peep [pekadrip]
See kord siis võib öelda, et "leidsime" Viljandimaal, Saarepeedi vallas asuva Välgita (saksa k Welketa) mõisa, mis on Eesti üks vanimaid puitmõisaid. Ajaloolise jaotuse järgi asus Viljandimaal Viljandi kihelkonnas. Tegelikult muidugi oleme sealt mööda sõitnud vähemalt sadu kordi, aga nüüd sai auto peatatud ja hoonet natuke uudistatud. Tõsi küll ainult väljaspoolt. Mõisahoone on eraomandis.
KOORDINAADID
58° 28´19,5”
25° 38´58,9”
Välgita mõisast pärinevad varasemad teated 16. sajandist. Alates 17. sajandi lõpust kuni mõisa-ajastu lõpuni 20. sajandi algul oli Välgita riigimõis. Mõisa peahoone kohta suhteliselt väike rõhtpalkehitus kaetud kõrge uuendatud laastudest poolkelpkatusega. Seinad on varem olnud väljast kaetud rõhtsa laudisega. Tiheda raamijaotusega segmentkaarsete ülaosadega aknad on ümbritsetud baroksete dekoratiivsete puidust raamistustega ja omavad luuke. Peafasaadi keskteljel asub kalasabamustris laudise ja segmentkaarse ülaosaga valgmikuta kahehõlmaline peauuks. Teine uks asub tagafassaadis. Peauks viib eeskotta, mille taga asub massiivne ajastule iseloomulik mantelkorsten. Säilinud on tüüpiline 18.saj. iseloomulik plaanilahendus.
Hoone sisemisest rikkalikust dekoorist on kaasajani järele jäänud üksikud detailid. 1980-ndatel aastatel hoones toimunud remonttööd on pooleli jäänud. Remondi käigus eemaldatud detailid on suures osas kaduma läinud või asuvad samas hoones. Väärtuslikud ahjud on hävinud.
Mõisahoone on kaasajal eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole praktiliselt säilinud, samuti ka parki.

14 märts 2010 leidis Ef ja Märt [mart]
Tegelikult sai see mõisahoone leitud enda jaoks juba päris mitu aastat tagasi, täpselt sellel päeval, kui 1982 aasta Rägavere EÕM rühm ennast ühel ilusal juunikuu päeval sinna sisse seadis ja üritas edasisel seitsmel nädalal olla valmis kõigeks, milleks üks tubli õpilasmaleva kollektiiv olla suudab. Siis ei teadnud ma veel, et selle hoone asukohta saab väljendada ka 59°18΄47.04˝, 26°37΄42.71˝, ei kujutanud ettegi, et kunagi on olemas selline mäng, nagu seda on geopeitus, ei olnud aimugi, et tegemist on paigaga, mis elu lõpuni meelde jääb. Sel päeval ei teadnud me isegi seda, et tegemist on vana Põlula mõisaga, meie jaoks oli ta vaid üks paljudest koolimajadest, mis kohandatud suvel kõplajate ja kivikorjajate elupaigaks.
Mida päev edasi, seda rohkem õppisime me seda kohta tundma. Maja koosnes kahest osast - vana puitosa, milles oli suur saal, köök, kus oma kätegagi sai kartuleid lahti riietatud, ülalkorrusel kohaliku kooli funktsionääride korterid. Kogu selle puithoone krooniks oli torniterrass, kus nii mõnelgi sumedal suveõhtul, peale heinapallidega hullamist, sai vaikse kitarritinistamise käigus mõnuletud.
Mõisahoone juurdeehituse pööning meie elutubade ja sauna peal oli aga meile suurim tõmbenumber. Kui kõplapõllust ja heinalakast aega üle jäi, sai kõik oma oskused ja ideed suunatud sinna ... tulemuseks oli iga keskkooli õpilase unistus tollel ajal - diskobaar, kus tants ja trall ei lõppenud nii mõnigi kord enne hiliseid hommikutunde.
Mõisahoonest mõnikümmend meetrit kirdes, tiikide kaldal asus omal ajal viinavabrik. Küll juba aastaid päris varemeis, kuid nii mõnigi malevaüritus sai just tänu neile müüridele endale kindla olemuse. Asendamatu koht oli see ka rebaste ristimise tarvis.
Mõisahoonest kagus, pisut metsavahel, seal oli laululava koos külakiige, jaanitule aseme ja pisut veel edasi, täismõõdus staadioniga.
Ka täna asub mõisahoones Põlula põhikool. Loodetavasti pakub see hoone tänastele õpilastele sama palju põnevust ja emotsioone, kui ta pakkus päris mitu suve aastaid tagasi õmmikatele, kes ei teadnudki siis, et nad "suvitavad" endise Viru-Jaagupi kihelkonna territooriumil, Rägavere kolhoosi maadel. Mõisa torniterrassilt on näha hea ilma ja fantaasia korral nii Struve poolt kasutatud objekte, kui ka monument Tobedusele. Lisaks asuvad läheduses Kunda jõel ainus riiklik kalavarude taastamisega tegelev kalakasvatus ja umbes samakaugel, kuid siiski kuivema koha peal erakätes olev piisonifarm.

6 detsember 2009 leidis Liina ja Puhh [debora]
Leidsime Kohila mõisa. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Hageri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kohila valla territooriumile. Mõisa ümber oli aed ja see oli kinni, seega natukene eemalt kordinaadid on: N:59°10'25,5' E: 24°45'01,4' Kohila mõisat (saksa k Koil) on esimest korda mainitud 1438. 16.-18. sajandil kuulus mõis von Wrangellide perekonnale, alates 1771. aastast kuni 1906. aastani aga von Brevernite aadlisuguvõsale, kes ehitasid mõisakompleksi ka esinduslikumalt välja. Hiljem kuulus mõis Kohila Paberivabrikule. Kaasajal on hoone eravalduses, selle vasakus tiivas tegutseb kauplus.

25 oktoober 2009 leidis Eveli, Helve ja [nipnip]
Võrust ligi 30 km lõuna poole, Haanja vallas, Ruusmäe külas, asub Rogosi mõis. Rogosi mõisast (saksa k Rogosinsky) on esimesi kindlaid teateid 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky. Sealt pärineb ka paiga nimi.

Tihti on arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering – sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit. Kolmest küljest on ta ümbritsetud vesitõketega.

Rootsi ajal (alates 1620ndate aastate lõpust) läks mõis von Liebsdorffide omandusse, kelle kätte ta jäi enam kui 130 aastaks. Von Liebsdorffide omandusajal püstitati mõisa läänetiiba kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Tollal oli juba olemas ka kastelli välismüür, kuid vaid väga madalana. Peahoone jäi kastelli läänetiivaks.

12. augustil 1776 omandas mõisa Christer Johann von Glasenapp, kelle aadliperekonnaga jäi mõis seotuks kuni 1919. aasta riigistamiseni. Von Glasenappide omandusajal püstitati peamiselt kastelli tiibehitisi. Sissepääs sisehoovi kujundati 19. sajandi teisel poolel kauni historitsistliku väravatornina.

Von Glasenappidelt võõrandatud mõisahoonesse kolis 1934. aastal kool, mis teguteb seal tänini. Alates1990test aastatest on mõisat mitmes järgus restaureeritud. Uue välimuse on saanud kastelli tiibhooned ning 1999 taastati ka väravatorni imekaunis historitsistlik tornikiiver.

Praegu tegutsevad Rogosi mõisas Ruusmäe kool, lasteaed ja külalistemaja. Väga ilusaks on tehtud järvesilma laugel kaldal asuv mõisa park. Kaunis koht nii vaatamiseks ja miks mitte pikemat sorti puhkamiseks.

Rogosi mõisa koordinaadid:
N57°38.177' E27°5.245'

14 oktoober 2009 leidis Renee [renee49]
Leidsime Hiiumaal Käina vallas Putkaste mõisa. Asukoht on Putkastes (Saksa keeles Putkas)Koordinaadid:N: 58°83,691` E: 22°79,74". Kuulus Stackelbergide aadliperele, kuni 1919a võõransamiseni. Esma mainitud 1529a. Peahoone on kõrgel soklil asetsev poolkatusega kiviehitis. Olemas on ait ja tall tõllakuur. Mille vahel paikne puidust tööliste maja. Kõrvalhooneid on rikkunud arvukad tulekahjud. Töölistemaja puitosa põles maha 1990ndatel. 2007 kevadtalvel hävitas kahjutuli aida, j'ttes vaid kivimüürid. Tänu sellele kahjuks ei pakuta seal teenuseid.

4 oktoober 2009 leidis Taavi [gecko]
Seli mõis

Seli küla, Rapla vald, 79604 Rapla maakond
Koordinaatidel: N 59°6'6.94" E 24°49'21.09"

Seli küla kohta pärineb esmateade aastast 1241 Taani hindamisraamatust (Selkius).
Seli mõis oli olemas juba 1474 aastal(Sellige), mil läänimees Hans Lode müüs selle koos veskiga Pirita kloostrile.
Mõisa omanikeks on olnud Wrangelli, Meyendorffi, Roseni, Stenbocki, Tiesenhauseni ja teiste aadlisuguvõsade esindajad.
1832. aastal müüs Johann von Stenbock mõisa krahv Paul von Tiesenhausenile, kelle suguvõsa kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamise järgselt sai mõis Punase Risti omaks ja on seda tänapäevani.
17. sajandi lõpul oli mõisamaja puidust ja õlgkatusega.

Täna on mõisaansambli peahoone kahekorruseline krohvitud paekiviehitis, mille põhiosa pärineb 1770-ndatel aastatel maanõunik Gustav Erich von Roseni ajast, kuid selle algsest ilmest on üsna vähe säilinud. 19. sajandi II veerandil, Tiesenhausenitele ajal ehitati tagafassaadist tugevasti eenduvad tiibehitised. Samal ajal kujundati ka siseruumid. 19. sajandi lõpus täiendati hoonet rõdudega, tagafassaadile lisati veranda. Pärast 1905. a. põlemist taastati maja mõnevõrra muudetud kujul. Saali sisekujunduses sai valitsevaks neoklassitsism. Saali naaberruumis on neorenessanss-stiilis kahhelahi.

Peahoone-esist muruväljakut ümbritsevad tall-tõllakuur, ait ja valitsejamaja. Peahoone taga on liigirohke looduslik park allikaile rajatud tiikide ja Keila jõe kaldaterrassidega. Pargis on säilinud klassitsistlikus stiilis rotundjas paviljon, mis restaureeriti 1997. a. Mõisaansambli tuumikut piirab kõrge paekivimüür.

Seli mõis kui kultuurimälestis kuulub muinsuskaitse alla.

Praegusel hetkel asub seal Seli Tervisekeskus.

Seli Tervisekeskus paikneb looduskaunis kohas Keila jõe äärers Raplamaal Seli mõisa hoonetes. Seli Tervisekeskus on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, kus korraldatakse taastusravi vabadusvõitlejate ja represseeritute ning sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele.

Sai isegi seal 05.08.2009 - 10.09.2009 taastusravil oldud!

3 oktoober 2009 leidis Heike [deggy87]
MUUGA MÕIS Muuga küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa. Koordinaadid: N 59° 6' 40,5"; E 26° 38' 2,21". Ehitas 1833-73 nimekas kunstnik, akadeemik Carl Timokleon v. Neff, siseviimistlus tehti 1871 ja 1877. Hoone kavandamisel on osalenud ka mitmed Peterburi arhitektid: A. P. Brüllov, L. Bohnstedt, D. Grimm, O. P. Hippius jt. Hoone neorenessanssvormid ja mõned kujundusvõtted viitavad L. Bohnstedti loomingu ülekaalule. Mõisahoone restaureeriti 1987-94 (sisekujundus L. Pärtelpoeg). Alates 1. novembrist 1944 töötab selles hoones Muuga Põhikool.

30 august 2009 leidis Ann [ann]
Särevere mõis asub Järvamaal, Türi vallas koordinaatidel N58° 46' 56,89" E25° 25' 50,17" Pildi tegin juba varakevadel, aga millegipärast ei lisanud. Ja nüüd avastasin, et seda ei ole siia veel kantud. Niisiis. Särevere puidust kahekorruseline mõisahoone on ehitatud 18.sajandi lõpus. Esimesed teated Särevere mõisast pärinevad aastast 1611, kui Särevere omanik oli Peter Känfer. Aastal 1614 panditi Särevere küla ja veski Wolter Tiesenhausenile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks. Omanik oli siis Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbrandt aastani 1744. Hetkel kuulub mõisahoone Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolile ja seal töötavad kooli käsitööklassid, raamatukogu ja muuseum.

29 august 2009 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Järvamaal, Türi vallas, Türi-Näsuvere maantee ääres väikevoorel, asub TORI mõis, koordinaatidel N 58 48,23 ja E 25 28,59. Mõis loodi 17. sajandil, mil ta eraldati Särevere mõisast. Arvatavalt 1820-tel aastatel ehitati mõisa ühekorruseline klassitsistlik kivist peahoone. 1919.a. võõrandamise järgselt oli mõisas pikki aastakümneid kool. Oma kooliteed alustas seal Leelo, mil kooli oli jäänud 8 õpilast ja 3 klassi ja 1 õpetaja. Esimene klass jäi selles koolis ka viimaseks, siis suleti kool. Pärast olid mõisas korterid, seal olid mitme lähedase küla postkastid, tuli kauplusauto, saalis peeti pidusid ja nii see mõis lagunes. Praegusel ajal on mõis eraomanduses ja on väljastpoolt kenasti korda tehtud .

29 august 2009 leidis Kalle [sookoll7]
Patküla küla asub Valga maakonnas Helme vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 229 elanikku. Varaseim teade Patküla mõisa kohta on aastast 1517. Eestikeelse nime sai 16. - 17. sajandil omanike Patküllide järgi. 1861. a. kuni võõrandamiseni 1919. a. kuulus v. Strykidele. Pargis asunud puidust härrastemaja on hävinud. Omaette alaansamblina on ruudukujulise väljaku ääres alles kapitaalsed ait-kuivati ja sellega sarnane kolme laia väravaga tall-tõllakuur. Juba tükk aega seisavad hooned tühjalt ja ilma hooleta. Koordinaadid N57`58.824 ja E25`54.823

28 august 2009 leidis Laur & Carol [laur]
Avanduse mõis asub Simuna külas, Väike-Maarja vallas. Mõis on suhteliselt kehvas olukorras, aga siiski tegutsevad seal mitmed erinevad "asutused": Simuna Osavalla Valitsus, Muusikakool Naisteklubi ja Simuna Raamatukogu. Mõis asub koordinaatidel 59° 02,681' 26° 23,555'
Mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone on ehitatud mitmes järgus ning on saanud oma lõpliku kuju 20. sajandi algul. Vanim osa on hoone parempoolne ots, mis on 1760. aasta paiku ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis. 19. sajand lisas sellele vasakule tiivale mitmeid juurdeehitusi.
http://www.mois.ee/viru/avanduse.shtml

11 august 2009 leidis Triin, Kati ja Malle [liinu]
Vändrast kümnekonna kilomeetri kaugusel asub Võidula e. Karolinenhofi mõis. Koordinaadid on N58°42'22,4'' E25°05'31,7'' 19. sajandil rajati Käru jõe kaldale klaasivabrik. Vabrik valmistas algul pudeleid, hiljem ka aknaklaasi. Tehase läbilööginumber oli spetsiaaltöötlusega fotoplaatide valmistamine, mida turustati 20. sajandi algul tervel Tsaari-Venemaal ja Lääne-Euroopaski. Klaasitehas sulges uksed 1920te lõpu majanduskriisi ajal. Peahoones tegutseb hetkel kohalik rahvamaja ning raamatukogu, kõrvalhoonete varemed ja endised asukohad on siltidega ära märgitud.

7 august 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

7 august 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [tralls]
Laeva mõis asub Tartumaal Laeva vallas Valmaotsa külas koordinaatidel N 58° 28' 10", E 26° 23' 6". Ajalooliselt asus ta Kursi kihelkonnas. Hoone on korrastatud ja veidi ka ümber ehitatud. Hetkel asub kunagises mõisa peahoones RMK Laeva kontor.
http://www.mois.ee/tartu/laeva.shtml

30 juuli 2009 leidis Jan [muhujan]
Ühe pereürituse käigus sai taas Pädaste mõisas viibitud. Ajaloolise jaotuse järgi Saaremaale, Muhu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Saare maakonna, Muhu valla territooriumile. Koordinaadid N 58º32'58" E 23º16'38". Esimesed kirjalikud ülestähendused mõisa kohta pärinevad 1566 aastast mil Taani kuningas Fredrik II andis mõisa üle von Knorr’ide perekonnale viimaste teenete eest Taani riigi ees. 19.sajandil toimus mõisakompleksi ulatuslik laiendamine. Praegused maakivist kõrvalhooned on ehitatud 1870-1890. Sel ajal oli see von Buxhoevedenite omanduses. Mõisakompleks koosneb praegusel hetkel härrastemajast, tõllakuurist, juustuvabrikust, kahekordsest aidast, sepikojast ja puutöökojast. Praeguseks hetkeks on enamus mõisakompleksi kuuluvaid hooneid restaureeritud ja seal asub luksuslik boutique hotell ja SPA. Pädaste mõisakompleksis asuv hotell oli esimene Eesti hotell, mis võeti vastu mainekasse Small Luxury Hotels of the World gruppi. Lisainfo http://www.mois.ee/saare/padaste.shtml
http://www.padaste.ee/

25 juuli 2009 leidis Jaanika,Elvis,Kris ja Karlis [ullunt]
Külastasime taaskord Eidapere mõisa.Eidapere karjamõis rajati aastal 1828 Vändra kihelkonnas Pärnumaal(tänapäevaselt siis Raplamaal Kehtna Vallas),1885 muudeti see rüütlimõisaks.1921 aastal kolis mõisahoonesse 4-klassiline algkool.14 aprill 1930 põles mõis maha.1932 talvel ehitati mõis taas ülesse.(1980 aasta paiku ehitati juurde tiib,millesse asus lasteaed.) 16.12.1994a kolis kool uude kohta.Käesoleval ajal asub mõisahoones õpilaskodu. Viimati külastasin mõisa selleks et Kris lasteaiast koju tuua.Igatahes valdas soe tunne,meenus aeg kui sai seda kohta külastatud päevast päeva.Minu,Jaanika,koolitee algas selles majas 1982 aastal ja lõppes 1990aastal.Siis küll vahest lausa vastumeelselt,sest eks vahest tüütas õppimine ära ka.Nüüd oleks tahtnud rohkemgi ringi vaadata,aga parasjagu oli seal laager.Ei hakanud laagrilisi segama.Vaatasime,tegime pildi ja edasi. Kordinaadid 58 45 30,3 24 56 52,15

29 juuni 2009 leidis Katrin [katrin]
Sai siis punkt pandud Kuremaa mõisaga:D Asub see siis Jõgevamaal, Kuremaa keskmes. Kuremaa mõisat (saksa k Jensel) on esmamaintud 16. sajandi algul, mil ta kuulus von Wrangellidele. Hiljem oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Põhjasõja järgselt kuulus mõis nii von Pistohlkorsidele kui ka von Liphartidele. 1834. aastal ostis mõisa Alexander von Oettingen, millega algas seni tagasihoidliku mõisasüdame esinduslik väljaehitamine. Präegusel hetkel kasutatakse mõisa muuseumina.
Koordinaadid: 58°44΄13.62˝, 26°32΄6.88˝

22 juuni 2009 ei leidnud Kärt [keity001]
Peri mõis Põlva kihelkonnas. Kahjux nüüdseks on ta oma tegevuse lõppetanud aga tema kõrvale on kerkinud palju uusi ehitsi.Esimesel pildil siis mõis! http://www.mois.ee/voru/peri.shtml

Muudetud mitteleidmiseks, kuna ei vasta aardeleiu tingimustele.

15 juuni 2009 leidis Heleene [miremel]
Viljandi mõis asub Viljandi linnas Lossimägede veerul, lauluväljaku kõrval. Järjekorras on ta juba kolmas sellenimeline - esimene asus lauluväljaku taga ja hävines täielikult Põhjasõjas, teine oli praeguse Laidoneri monumendi koha peal ning hävitati 1930ndatel. Praegune mõisahoone on ehitatud 1878. aastal. Lossimägede kandist võib leida ka mitmeid mõisa abihooneid - kuulus Pärimusmuusika Ait näiteks. Peahoones oli mingil perioodil ka midagi Viljandi politseijaoskonna taolist, kuid hetkel on ta üsna nirus seisus ning viljandi.ee andmetel eravalduses. Koordinaadid N 58 21 44,2 E 25 35 37,5

2 juuni 2009 leidis Karin ja Pille [pillekene]
Leidsime Partsi mõisa, mis asub Põlva vallas. Mõisa peatrepi koordinaadid on 58° 04' 01,1" 27° 04' 31,8" . Partsi mõis (saksa k Parzimois) kuulus 17. sajandil Tartu Ülikooli asutajale Johann Skyttele. Edaspidi kuulus mõis mitmetele omanikele. Mõisa peahoone on 19. sajandi teisel poolel ehitatud ühekorruseline puhta vuugiga tellishoone. Peahoone on säilinud enamvähem algkujul. Pikka aega tühjalt seisnud hoone ees on elupuuhekk niivõrd suureks ja tihedaks kasvanud, et see ei võimalda hoonet enam lähedalt korralikult fotole jäädvustada. Hoone on tühi, aknad osaliselt kiledega kinni kaetud. Vahelaed osaliselt sisse varisenud. Ahjudel metallosad küljest lõhutud. Ümbrus suhteliselt trööstitu. Ühtki silti ega viita mõisa juurde ei juhata.

24 mai 2009 leidis Maario [loom]
16. sajandil rajati Rägavere (Reggafer) mõis, Linnape mõisa karjamõis. Asus Järvamaal Ambla kihelkonnas, praegu siis Lääne Virumaal, Tapa vallas. Nõukogude ajal oli kasutusel esimese kolhoosikontorina. Hiljem ning ka praegu kasutusel elumajana. N 58°13.958 E 25°47.792

18 mai 2009 leidis Helen [leenu]
Laimjala mõis asutati riigile kuulunud valdusena juba 17. sajandi II poolel. Nagu suur osa teisigi Saaremaa mõisaid, oli see riigi haldamisel ka 18. sajandil. Tollane väheldane, sümmeetrilise põhiplaani ja kelpkatusega ühekorruseline härrastemaja ei erinenud pea millegi poolest paljudest teistest Saaremaa mõisahoonetest. Alles 1793. a. doneeriti mõis kindralmajor Jakob Pistorile. Järgnevatel aastatel vahetas mõis korduvalt omanikke. 1808. a. omandasid mõisa Nolckenid. Ilmselt langeb nimetatud aega ka tänaseni säilinud vana, Kuivastu - Kuressaare maantee 40. kilomeetril asuva, mõisakeskuse väljaehitamine. Endine talupoeglik peahoone ehitati ümber klassitsismi printsiipidel. Esifassaati ilmestati katusepinnast korruse võrra kõrgemale kerkiva keskrisaliidi, krohvrusteeringu ja nelja joonia sambaga kaunistatud portikusega (hävinud). Hoone esine "au hoovina" kujundatud väljak piirati traditsioonilises asetuses ja kujus kõrvalhoonete - aitade ja tallidega. Veel praegu valvavad hoone peasissepääsu 20. sajandi algul Saaremaal moes olnud dolomiidist lõvikujud (Allikas: www.saaremaa.ee). Laimjala mõis asub Saare maakonna kaguosas, koordinaatidel 58°25'33,98" ja 23°0'0,87". Ajalooliselt Saaremaale Pöide kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Laimjala valla territooriumile. Mõisahoones asuvad praegu Laimjala vallavalitsuse, raamatukogu-teabetoa, perearsti, sidejaoskonna ja Terje Peedu Laimjala hambaravi ruumid. Täiendavat infot Laimajala valla kohta leiab aardessilt http://www.laimjala.ee

7 mai 2009 leidis Kristi [excelsior]
Ilus ja unikaalne neo-gooti stiilis Eivere mõis asub Paide vallas, Eivere külas. Eivere küla mainitakse esmakordselt 13. sajandil, Eivere mõisa aga 1552. aastal, kui perekond Zoeg selle omanikuks sai aastani 1585. Pärnu kreisiülem Richard Rosencrantz ja tema pärijad olid mõisa omanikeks aastatel 1621-1726. Pärast seda oli mõisal veel palju erinevaid valdajaid kuni 1836. aastani, mil von Stackelbergide suguvõsa sai Eivere mõisa omanikuks. Eivere mõisahoone praegune fassaad on pärit 1912. aastast, kuid teine hoone pikendus ehitati 1875. aastal ja vanimad osad on pärit 17. saj. algusest. Reinhold von Stackelberg oli mõisnikuks 1912. aastal, kuid ehitustööd lõpetas ta vend Ernst mõned aastad hiljem. Pärast Teist Maailmasõda (1945) kuni aastani 2000 oli Eivere mõisas lastekodu ja vanurite hooldekodu. Praegused eraomanikud ostsid mõisakompleksi 2003. a märtsis ja nad on alustanud seal restaureerimistöödega, mille eesmärgiks on taastada mõis sellisena, nagu see oli 1900. aastate alguses. Praegu pakub Eivere mõis majutus- ja toitlustusteenust ning mõisa saab üürida erinevateks üritusteks. Koordinaadid mõisa ees: 58°56'53,59" 25°33'21,8"

28 aprill 2009 leidis Rivo [rt]
Luua mõisa (saksa k Ludenhof) ajalugu ulatub tagasi keskaega. Mõisat on esmamainitud 1519. aastal, mõisa nimi pärineb von Ludenitelt, kellele ta oli keskajal Tartu piiskopi poolt läänistatud. Alates 1620test aastatest kuulus mõis von Strömfeldidele.Mõis asub Palamuse kihelkonnas(Jõgeva maakonnas,Palamuse vallas).Praegult asub mõisas Luua Metsanduskool. Koordinaadid: 59°39'19,97" 26°36'5,43"

26 aprill 2009 leidis Liisu ja Erik [hel]
Atla Mõis asub Raplamaal Juuru vallas. Rüütlimõis kuulub Eesti vanimate mõisate hulka, mis asutati peale Eesti alade alistamist ristisõdijate poolt. Esimene teade on aastast 1422, mil Atla mõis läks müügitehinguga üle Herman van Todewynile. Mõis on praegu taastatud ja elumajaks kohendatud, endisesse karjalauta on rajatud keraamikatööstus ja keraamika kauplus. Päris muheda loo saab lugeda mõisa kodulehelt kus on mainitud Voldemar Panso isa Hans Panso mälestus aastast 1905. Koordinaadid 59°03'55,4" 25°00'12,3"

1 aprill 2009 leidis mina [diesel]
millegipärast pole keegi veel mu "kodumõisa" leidnud. panen siis kirja. kloostri (padise) mõis asub lääne harjumaal, padise vallas, padisel. wiki andmetel mainitud mõisa juba 1319. aastast 1622 kuni võõrandamiseni 1919 kuulus mõis von Rammide perekonnale. hiljem on mõisahoones muuhulgas olnud ka kool, kus hulka kohalikku rahvast haridust saanud, teiste seas ka palju minu suguvõsa esindajaid. hetkel on mõisal uus omanik ja renoveerimine lõpusirgel. mobla näitas mõisa ukse ees koordinaatideks 59,2279 ja 24,1419 (dd,dddd)

14 märts 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Vihterpalu mõis asub Harjumaal, Padise vallas, 59°15,695' 23°52,343'
Esimest korda on Vihterpalu ajaloolistes allikates mainitud 15. sajandil, kui maade vahetamisega liideti Vihterpalu Padise kloostriga. Rootsi kuningas kinkis Padise maad kolmekümneaastase sõja lõppedes Riia mõisahärrale Thomas von Rammile 1622. aastal. Tänutäheks saadud kingitus jäi jõuka von Rammide suguvõsa valdusse aastani 1919, mil Eesti Vabariik mõisa riigile sundkorras välja ostis.
Sarnaselt paljude teiste mõisatega sai ka Vihterpalu lagunemine alguse nõukogude võimu ajal. Vahepeal kasutati mõisa koolina. Eesti taasiseseisvumisel 1992. aastal läks mõis tagasi von Rammide suguvõsa omandusse. Kuna mõis oli aastatega siiski nii halba seisundisse sattunud, loobus Rammide perekond omandist ja nad kinkisid selle ilma tingimusi esitamata Eesti riigile. 1994.aastal ostis mõisa grupp Norra ärimehi eesmärgiga renoveerida mõis tänapäevastele tingimustele vastavaks, aga nemad läksid koduteel septembris "Estoniaga" põhja (sh ka ainsad mõisat puudutavad originaaldokumendid).
Pärast mitmesuguseid keerdkäike ostis mõisa soomlasest ärimees, kes aga pidas projekti liiga mahukaks ning müüs selle edasi praegusele omanikule Timo Lembergile, kes tegi mõisa restaureerimisest oma elutöö. Praeguseks on mõis suuresti restaureeritud ja seal saab näiteks ööbida ja muidu vaba aega veeta (31 hotellituba, saun, restoran, sigaritoad, seminariruumid, helikopteri maandumisplats jne).
http://www.vihterpalu.ee/

10 märts 2009 leidis Kristo Ingrit Carmel [kristof]
"Lagedi mõis - Laakt in Kirchspiel Jürgens, Harrien" Lagedi mõisat (saksa k Laakt) on esmamainitud 1397. aastal. 16. sajandi lõpul kuulus mõis Hans Wahtmeisterile, 17. sajandi lõpul aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõja järgselt oli mõis algul Aleksei Menshikovi omanduses. 1727. aastal sai temast riigimõis, kuni 1758. aastal omandas mõisa Peter August Friedrich von Holstein-Beck. 18. sajandi lõpus sai Lagedist riigimõis, mis 1859. aastal siirdus Eestimaa Rüütelkonna valdusse. 1873. omandas mõisa Rudolf von Ungern-Sternberg. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanikuks Rudolf von Harpe. Mõisa pikk ja lihtne ühekorruseline kivist peahoone kujunes arvatavasti mitmes järgus. Oma jälje jätsid hoonese nii 17., 18. ning osalt ka 19. sajand. Ei ole välistatud, et hoone sisaldab ka keskaegseid osi. Oma lõplikul kujul on hoone lihtsa välimusega kelpkatusega ehitis, mille fassaadi ilmestas ebasümmeetriliselt paiknev veranda. 1960-90tel aastatel on hoonet tugevalt ümber ehitatud (eriti tagaküljel). Hoone on kaasajal kasutusel elamuna. Peahoone asetses tagaküljega vastu teed, hoone fassaadi ja Pirita jõe vahele jäi park. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool. Neist esinduslikem oli 1889. aastal ehitatud stiilne historitsistlik puhta vuugiga paest viinavabrik. Viinavabrik rekonstrueeriti 1981-83 kultuurikeskuseks. Säilinud on ka mõningaid muid kõrvalhooneid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile. Täna asuvad endise mõisa territooriumil hobusetallid ja ratsamaneez. http://www.mois.ee/harju/lagedi.shtml Viinavabriku koordinaadid on 59º25'3,76" 24º56'31,25"

10 märts 2009 leidis Lembit [polekala]
Muraste mõis (saksa k Morras) asutati arvatavasti 1620tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Ericus Beck. 1848. aastal sai mõisa omanikuks Otto von Krusenstern, kes ehitas mõisasüdame senisest esinduslikumana välja. Ta lasi sinna püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ning katuserinnatisel väike ehisviil. See-eest oli väga esinduslik aga taga- ehk pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn. Peahoone taga asus avar park. Kõrvalhooned asetseid peahoonest enamjaolt ida pool. Osa neist ümbritses peahoone esist auringi. Alates 1880test aastatest kuulus Muraste (ja ka Rannamõisa) von Weymarnide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoonesse lastekodu, mis tegutses seal 1990te aastani. 1995. aastal siirdus mõisahoone eravaldusse, kuid jäi tühjalt seisma. 2001. aasta tulekahju muutis hoone varemeteks, hävitades vahelaed ja katuse. (http://www.mois.ee/harju/muraste.shtml). Muraste mõis asus Keila kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse kohaselt asub mõis Harjumaal, Harku vallas. Mõisahoone koordinaadid on 59 27 26,8 ja 024 25 38,6. Selle mõisa valisin seetõttu, et mu vanematekodu seal samas ligidal ning mõisa kõrvalhoones sai omal ajal ka 5-6 aastat koolis käidud.

4 veebruar 2009 leidis Tanel [tanelq]
Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz), oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas. Tänapäeval jäävad mõisa alad Pärnu maakonda Saarde valla territooriumile.

Voltveti mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. 17. sajandil olid omanikeks Wolffeldtid, kelle nimest tuleb ka mõisa eestikeelne nimi. Põhjasõja järel kuulus mõis Krüdeneride aadlisuguvõsale. Aastal 1786 läks Voltveti mõis Riidajast pärit Strykide valdusse, kelle kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimaseks omanikuks enne võõrandamist oli Heinrich von Stryk. Pärast võõrandamist läks mõisahoone põllumajandustehnikumi omandusse.

Hetkel on mõis siis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse üks osadest.
N 58° 8'54.10" , E 25° 2'40.14"
http://et.wikipedia.org/wiki/Voltveti_mõis

1 veebruar 2009 leidis Cleed [cleed]
Tali mõis
Mõisa koordinaadid: N58*4'5.55'' E24*46'25.42'' Tali (Freyhof) rüütlimõis, Pärnumaal, Saarde vallas, Tali külas. Kunagine Saarde kihelkond.
19. sajandi alguseks oli Tali talu jagunenud kaheks. See juhtus tollel ajal mitme põlistaluga. 1839. aasta Rückeri spetsiaalkaardil on Tali märgitud juba külana. 1834. aastast on teateid ka Veelikse (Felix) ja Pihke taludest, mis panid aluse praegustele küladele. Veelikse veskit mainitakse esmakordselt 1826. 1828. aastal asutas Jäärja mõisnik Massi taludest Marina (Marienruhe) kõrvalmõisa. Tali karjamõisa rajamise aega pole teada, kuid 15. oktoobril 1860 ostis Marie Christine Frey, sündinud paruness Krüdener, Jäärja karjamõisa Tali (Talli) koos vesiveski, kõrtsi, metsa ja 273 taalri 77 krossi väärtuses talumaaga, kogupindalaga 54 2/3 ruutversta (umbes 6221 hektarit), 95 000 hõberubla eest. Liivimaa kubermanguvalitsuse patentide alusel 15. novembrist 1861 ja 19. jaanuarist 1862 kinnitati see Freyhof´i rüütlimõisaks.
1902. aastal ostis Tali mõisa Gerhard Gustav von Samson-Himmelstjerna, kes oli selle omanik kuni 1918. Seejärel ostsid mõisa mitu eestlast eesotsas professor Heinrich Kopliga (hilisem Tartu Ülikooli rektor) ja Kaarel Partsiga (hilisem Riigikohtu esimees), kuid viimase ostulepingu tühistas Riigikohus ning mõis läks harilikus korras jagamisele.

31 jaanuar 2009 leidis Laurikas, Pillekas, Reno, Sänts [laurikas]
Randvere rüütlimõis asub Kaarma kihelkonnas Saaremaal ning tekkis Udensemide läänivalduste keskusena, mida on esmamainitud 1504. aastal. Hiljem oli mõis pikka aega riigi käes, kuni vene keiser Paul I kinkis selle 1798. aastal Carl Magnus von der Osten-Sackenile. Olles lühikest aega nii von Buxhoevdenite kui ka von Huenede käes, ostsid 1826. aastal mõisa taas von der Osten-Sackenid. Nende kätte jäi mõis kuni 1919. aasta riigistamiseni. Mõisa peahoone oli pikk ja madalate seintega ühekorruseline rookatusega puithoone. Tõenäoliselt, (mõisa ajalugu arvestades), on tegemist 19. sajandi alguse ehitusega, kuigi stiili järgi võiks püstitusajaks julgelt pakkuda ka 18. sajandit. Võõrandamise järel kolis mõisahoonesse kohalik kool. 1930. aastate lõpus kooliks sobimatu mõisahoone lammutati ning asemele püstitati moodsam koolimaja. 07. märtsil 1928 aastal asutati Raamatukogu, Haridusselts “Kungla” nime all ning asus vanas mõisahoones kuni selle lammutamiseni 1934 aastal. 1936 aastal valmis koolimaja uus osa ja raamatukogu sai sinna ruumid. 1946-1956 asus raamatukogu koolimaja II korruse koridoris. 1956. aastal kolis aga II korruse korterisse ja sealt juba praegustesse ruumidesse I korrusel.

Praegu tegutseb mõisas raamatukogu ja Mittetulundusühing Randvere Tööõppekeskus.
http://www.randvere.ee
Pilt juba varasemast ajast tehtud, nüüd said võetud ka koordinaadid: N 58°18.425 E 22°24.278
http://www.rto.planet.ee/1/d/?Tere_tulemast

1 jaanuar 2009 leidis Triin [linnapreili]
KURISTA mõis asub tänases Võnnu vallas (ajalooliselt Võnnu kihelkonnas), Tartu-Räpina maanteest paarisaja meetri kaugel. Samuti asub Kurista nime kandev mõis Jõgevamaal, Laiusel.
Peahoone koordinaadid – 58° 15' 55.92", +27° 0' 12.07". Tänasel päeval seisab mõisa peahoone tühjalt. Peahoonet ümbritsevad suured puud, mis annavad aimu kunagisest mõisapargist. Kurista piirkonna 2003-2008 arengukava andmeil kuulub mõis Eesti Kaitseliidule ning loonud MTÜ Kurista mõisa korrastamiseks, eesmärgiga luua sinna noortekeskus.

http://www.mois.ee/tartu/kuristav.shtml

24 detsember 2008 leidis Rein [muhhin]
Matsalu mõis asub Läänemaal Lihula vallas (ajalooliselt Karuse kihelkonnas) ja koordinaatidel N 58.44,023 ja E 023.41,637. Selle mõisaga olen isiklikult seotud oma lapsepõlve ajast. "Õndsal" ajal üritati teda korda teha ja ühes tiivas elasid ka ukrainlased, kes maja remontisid. Remontimise eesmärgiks oli Matsalu Looduskaitseala keskuse kolimine Penijõelt Matsalu mõisa. Paraku jäi kogu asi pooleli ja maja laguneb jälle. Nüüd juba eraomanduses olevana. Lapsed (k.a. mina) saime seal suvel taskuraha teenida vanade terveks jäänud katusekivide puhastamisega. Ja neid ei olnudki nii vähe!
http://www.mois.ee/laane/matsalu.shtml

27 september 2008 kommenteeris priit [armastan]
mõis asub nissi vallas kivitammi külas

12 september 2008 kommenteeris helinor ja priit [armastan]
Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli nimi sai tuntuks konflikti tõttu Tallinna linnaga. Ta piinas surnuks ühe oma Tallinna põgenenud talupoja, minnes sellega vastuollu Tallinna linnaõigusega, mille kohaselt aasta ja ühe päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 nädalat) linnas viibinud isik oli linna kaitse all. Aadlik sattus kohtu alla mõrvatud talupoja venna kaebusel, kes oli Tallinna tänavaprügitajaks. Aastal 1535 maikuu (7.) päeval hukati mõõgaga aulik Johann Uexküll Riisiperest. Ta oli oma talupoega esmalt mõnitanud ning raskesti piitsutanud ja siis ta paku sisse löönud ning kaks ööd seal suure külma käes kinni hoidnud, nii et tal jalad ära külmunud. Siis võttis ta puuhalu ja lõi talle külmavõetud jalgade alla ja seejärel puuga kaks korda vastu pead, nii et mees hinge heitis. Seda tunnistas tema (Uexküll) foogtide ja kodanikkude ees. Mahalöödud talupoja sõbrad ja tema vend olid temale tee linna kinni pannud; tema tuli siiski linna, ja nii kaebasid siis talupoja sõbrad tema peale. Ta tunnistas, ilma et teda oleks piinatud, et ta on nõnda toiminud, nagu ülal kirjutatud, ja pakkus palju raha, et sellest (surmamõistmisest) pääseda: seekidele ühe küla ning iga aasta kogu oma eluaja jooksul seekidele ühe sälitise rukkeid ja linnale 1000 marka. Seda ei võinud kohus lubada. Sündigu rikkaga samuti nagu vaesegagi! Jumal heida armu hingele! ...hukati kohtu otsuse järgi Johann Uexküll Riisiperest ja tema naisele anti tagasi kõik., mis tema taskust leiti, tema mõõk, surnukeha, kirikuriided jne.; ainult riided, mis tal seljas olid, kui teda hukati, kuuluvad timukale. Nendega pole rael mingit pistmist. vana riisipere mõisa ajalugu (praegu on koha nimi kivitammi küla)

11 september 2008 leidis priit ja helinor [armastan]
15. sajandi lõpul kuulus mõis von Uexküllidele. 59°5'59.9" 24°15'36.3"
http://www.mois.ee/harju/vriisipere.shtml

9 september 2008 leidis Hannes [jussike]
Mõisaid on Eestis palju, kuid tutvustaksin lühidalt minu jaoks kõige olulisemat, sest käisin seal kaheksa aastat koolis. Tegemist on Maidla mõisaga Ida-Virumaal, kus asub kool veel praegugi. Mõisahoone on valminud 1767, sellele lisaks on ehitatud pargiserva ilus spordihoone. Kooli sööklas peahoone keldris tegutseb ka pubi. Igasuvisel mõisatuuril on Maidla mõis olnud huvilistele avatud.
Peahoone koordinaadid 59 kr 20 min 10,8 sek, 27 kr 00 min 49,3 sek.
Maidla mõis asub Ida-Virumaal Maidla vallas endises Lüganuse kihelkonnas. Mõis on kuulunud Wrangellide perekonnale, üle-eelmise sajandi lõpust kuulus von Löwis`te perekonnale. Pilte Maidla mõisast saab vaadata Maidla Põhikooli koduleheküljelt.

23 august 2008 leidis K ja M [gpseurope]
Avastasime Puurmani mõisa, täitsa Tallinn-Tartu maantee kõrvalt.
Puurmani mõisa (saksa k Schloß Talkhof) asupaigas paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residentsiks. Linnuse ehitamise tingis tõenäoliselt Tallinn-Tartu maantee Pedja jõe ülestuskoht, mille kaitseks see rajati. 1877-81 kerkis mõisa Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Hoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga. Interjöörides lisandub neorenessansile neobarokk. Vaatamist väärt on ka peahoonet ümbritsev suur palk mitme silla ja skulptuuriga ning tellistest piirdeaiaga. Peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse 1926. aastal kool, mis tegusteb seal tänini.
Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Kursi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Puurmani valla territooriumile.
Kui on plaanis jahtida lossi aaret, vaadake kindlasti üle ka loss :)
http://www.gpseurope.eu

20 august 2008 leidis Maria ja Mark [mark]
Sai siis vaadatud Saaremaa mõisate kaarti ja välja valitud Loona mõis, milles asub praegu Vilsandi rahvuspargi keskus. Mõis asub siis Kihelkonna vallas, Saaremaal. Muu nõutud lisainfo mõisa kohta asub seonduvas URL-is ja ei hakka seda siia ümber kopeerima. Küll aga siis asukoha koordinaadid: 58° 19' 58"N, 22° 01' 12"E.

Tegime ka jalutuskäigu kõrvalhoonete juures, mis välimuse järgi on hea peremehe kätt tunda saanud.
http://www.mois.ee/saare/loona.shtml

19 august 2008 leidis Aivar [aizar]
Sai juba mitmendat korda külastatud Laitse mõisa -- hea pisemate konverentside/team eventide jaoks, korralik köök, saun ja hotell. Eriti lahe on see, et tegemist on tõeliselt südamega taastatud mõisaga ja omanikud, kes seal ka praegu elavad, on õigusega uhked oma kätetöö üle.

Natuke ajaloost -- niipalju, kui on aarde kirjelduses nõutud: Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kernu valla territooriumile. Koordinaadid 59° 11' 47,91" 24° 23' 16,36"

Pikemat ajalugu võib lugeda http://www.mois.ee/harju/laitse.shtml või siis http://www.laitseloss.ee/ajaluguEE.php. Kui sinna satute, võtke pubist viina ja heeringat ja rääkige otse omanikega -- kuulete nii vana naise vaimust kui noortevanglast ja postkontorist..

15 august 2008 leidis Jansa ja Savo [savolanna]
Nabala mõis asus ajaloolise jaotuse järgi Harjumaal Jüri kihelkonnas, käesoleval ajal jääb ta Harjumaale Kiili valla territooriumile. Koordinaatideks on N 59°16,448' E 24°52,401' Mõisast pärinevad esimesed teated 1475 aastast. 1510. aastal vahetas mõisa omanik Bertram Junge selle koos Tallinna Mihkli Nunnakloostriga Palmse mõisa vastu. Mõis oli keskajal välja ehitatud väikelinnusena. Kaasajal on sellest järel vaid kaks väikest küngast peahoone esisel muruplatsil. 16. sajandi lõpul lõppes seal kloostri tegevus ja mõisa omanikuks oli Eestimaa Rüütelkonna eelkäija Maanõunike kolleegium, alates 1685. aastast lühikest aega ka kloostri hoonetes tegutsemist alustanud Gümnaasium (praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi eelkäija). Alates 18. sajandist kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Eestimaa Rüütelkonnale. Mõisa ühekorruseline kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusel. 1990tel aastatel on hoone esiküljele lisatud kahekorruseline kaaravadega rõduehitis.
Praegusel hetkel on mõis eravalduses ning kasutusel mitmesuguste ürituste läbiviimise kohana. Mõis on ümbritsetud aiaga ning värav suletud, nii et ilma eelneva kokkuleppeta territooriumile ei pääse. Meil õnnestus seda kaunist kohta külastada seoses sugulase pulmapeoga. Võin julgelt soovitada seda kohta misiganes pidude pidamiseks :)
http://kn.ee/nabala

12 august 2008 leidis Maku ja Jaanika [maku]
Tihti olen just Oti mõisast mööda sõitnud ja mõelnud, et mis seal on, nüüd siis sai mindud ja uudistatud. Kahjuks oli aia peal silt, et ilma omaniku loata isenemine keelatud. Hoovis oli näha haljastuse uuendustöid. Saaremaa üht vanimat mõisat on esmamainitud 1309. aastal, mil ta oli lähedal asuva Pöide ordulinnuse majandusmõis. Saksa keeles kannabki mõis seetõttu nime Peudehof. 1343. aastal Pöide linnuse hävitanud Jüriöö ülestõusu järgselt siirdus mõis von Uexküllide aadlisuguvõsa omandusse, olles nende valduses pikki sajandeid. 1720tel aastatel läks mõis pärandusena von Aderkaside aadliperekonnale, kes tõenäoliselt püstitasid tänini säilinud ühekorruselise kivist peahoone. Oma praeguse kuju sai mõisahoone 1850. aastal, mil ta ehitati senisest pikemaks ning keskosale lisati teine korrus. Ehitustööd toimusid mõisa tollase omaniku, Saaremaa maamarssal Karl Wilhelm Ottokar von Aderkasi juhtimisel, kust pärineb muuhulgas ka mõisa eestikeelne nimi Oti. 1919. aastal von Aderkasidelt võõrandatud mõisa peahoone oli hiljem kasutusel nii korteritena, masina-traktorijaama keskusena kui ka Põllumajandustehnika Tootmiskoondise kontoriruumidena. 1990tel aastatel eravaldusse siirdunud mõis restaureeriti ning toimib kaasajal eksklusiivse majutuspaigana. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, sh dolomiidist raiddetailidega ait. Saaremaale Pöide kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pöide valla territooriumile. Mõisa kordinaadid: N58 30,182 E23 03,557
http://www.mois.ee/saare/oti.shtml

3 august 2008 leidis Marko, Annika ja Kirke [bigmarx]
Tapa mõis asub koordinaatidel 59°15'0.00"N ja 25°56'10.50"E. Täpsemalt Tapa linna servas Paide maantee ääres sõjaväeosa kõrval. Tapa mõisat on esmamainitud 1629. aastal, mil ta kuulus von Tiesenhausenitele. Alates 1782. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Fockide aadliperekonna omanduses. Mõisa viimane omanik oli Axel von Fock. Mõis ehitati esinduslikult välja 18.-19. sajandi vahetuse paiku. Arvatavasti 1810-20tel aastatel püstitatud klassitsistlik peahoone oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselised otsad olid katustatud kõrge kelpkatusega. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid paiknes Tapal küll mitte mõisahoone esise ringi ääres, vaid erandlikult selle taga. 1920-80tel oli Tapa mõis sõjaväe valduses, mil mõisa peahoone palju kordi ümber ehitati, sh ka täiskahekorruseliseks. 1920-30ndatel aastatel resideerus seal soomusrongide üksus. Pikupüüdev portikus säilis hoonel kuni 1941. aastani, mil taganevad punaväelased hoone süütasid. Hoone taastati saksa ajal 1943 vanade müüride põhjal, kuid ilmetuna ja ilma portikuseta. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuigi ta on pikalt seisnud tühjalt. Kõrvalhoonetest (mille kohal praegugi asub kaitseväe territoorium) ei ole alles praktiliselt mitte midagi. Säilinud on suur osa mõisa parki ja alleed.
http://www.mois.ee/jarva/tapa.shtml

15 juuli 2008 ei leidnud Kats [carina]

Leitud Malla mõis koos kasutajaga [Tan121]
Muudetud aarde omaniku palvel mitteleiuks. Põhjus: ühte mõisa saab leida üks kasutaja korraga.

15 juuli 2008 kommenteeris Kac, Jaana ja jäljekoer Luna [tan121]
Ei ole harjunud leidmise teatele koordinaate lisama, seega ka meil ununes see MALLA MÕISA kohta kirjutada :) 59° 30' 02,7" 26° 35' 23,9"

15 juuli 2008 leidis Kac, Jaana ja jäljekoer Luna [tan121]
Meie valisime tutvustamiseks Malla mõisa, mida võib märgata, liikudes Siberi aardest otseteed mööda Viigri 1 aarde poole. Kaci kadunud vanaisa elas mitu aastat ühes Malla mõisa kõrvalhoones, mistõttu on mõis seotud meie jaoks ka isiklike mälestustega. Esimest korda nimetatakse Malla (Mallula) küla tõenäoliselt 1240. aastatel koostatud Taani hindamisraamatus. Taas mainitakse Malla küla aastal 1425. Mõis esineb allikates esimest korda 1443. aastal, kui selle omanikuks oli Jörgen Wrangel. Wrangeleid peetakse Malla vanima kivist mõisamaja ehitajateks. 1560. aastal Jacop von dem Levenwolde pärandi hulgas Malla küla mõisa kõrval enam ei nimetata. 17. sajandi algul põles Hornidele kuuluv mõisa kivist peahoone. Aastatel 1631-1635 ehitati mõis taas üles ning aastatel 1651-1654 püstitati mõisa uus kivist peahoone. 1700. aastal alanud Põhjasõjas mõis rüüstati ning sõja järel kasutasid uued omanikud Löwenwolded mõisahoonena puitehitist, vanu kivihooneid mainitakse vaid varemetena. 18. sajandi II poolel oli Malla mõis maakonna suurimaid. Mõisasüdame väljaehitist hinnati küllaltki heaks, nii peahoone kui ka kõrvalehitised olid sajandi lõpus kivist. Maydelli ajal 1821. aastal oli mõisa peahoones tulekahju. Kahju oli suur, ent hoone siiski taastati. 1880. aastal toimus nüüd Tiesenhausenitele kuuluvas mõisas taas suur tulekahju, milles hävisid täielikult härrastemaja ja veel kuus kõrvalhoonet. Elumaja, mida täiendati ehituse käigus tiibhoonetega, taastati alles mitme aasta jooksul. Aastatel 1919-1965 asus võõrandatud mõisas kool. Hiljem kuulus hoone Eesti kalatööstusele ja Kunda Tsemenditehasele. 1999. aastal said mõisa omanikeks Sirkka ja Toivo-Kalervo Kauhanen.

28 juuni 2008 leidis Siim, Triin, Iris, Timo [siimyl]
koos votega :)

13 juuni 2008 kommenteeris Triin, Siim, Timo [vote]
Lisan siis asukoha ja koordinaadid Lasila mõisale. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile. 59° 15' 3,44" 26° 12' 57,72"

11 juuni 2008 leidis Triin, Siim, Timo [vote]
Külastasime mõisa, kus ma käisin 1. aasta koolis. Tegu on Lasila mõisaga, mis nüüd on Lasila Põhikool. LASILA PÕHIKOOL: Lasila Põhikool töötab kahes hoones: 19.sajandist pärit mõisamajas ja 1972.a. valminud lasteaiamajas. Mõisaansambli juurde kuulub park. Majaesise tiigi kaldal asub akadeemik Karl Ernst von Baeri mälestuskivi. Koolil puuduvad spordiruumid, kuid pargis on võrkpalliväljak ja kooliõuel kaasaegse kattega korvpalliväljak. Kool asutati Lasila mõisa härrastemajja aastal 1922 ning suleti 1973.aastal, mil seal alustas tööd Energia kolhoosi osakonna keskus. Aastal 1986 alustas mõisahoones uuesti tegevust kool (lasteaed-algkool, algkool 1986-1995, põhikool alates 1995). Kool loeb oma vanust alates1786.aastast ja tähistas 2006.aasta mais hariduselu 220.aastapäeva. LASILA MÕIS Põhiliselt 19. sajandi teisel poolel kujunenud ansambel. Mõis eraldus Vohnja mõisast 17. sajandil. Peahoone (1880. - 90.-ndad aastad) on ebasümmeetrilise liigendusega, ühe-kahekorruseline neogooti elementidega historitsistlik tellisehitis, esifassaadil lai eenduv eeskoda ning kahel nurgal flankeerivad koonuskiivriga tornid. Enamik ukse- ja aknaavasid on kaarsillusega, nende kohal kaarsimsid. Interjöörid restaureeriti 1976. a. Kõrvalhoonetest on olulisemad peahoone vastas teisel pool tiiki paiknevad kahekorruseline viinavabrik (vanemad osad 19. sajandi keskelt, rekonstrueeritud 19/20. sajandi vahetusel) ja ühekorruseline puidust teenijamaja (19. sajand). Peahoonet ümbritseb vabakujunduslik park, peahoone ees on mälestuskivi akadeemik K. E. v. Baerile (A. Jürjo, 1976).

8 juuni 2008 leidis Lauri & Rita [algaja]
Sai siis "leitud" kodule lähim mõis. Kohapeal on hetkel vaid visuaalne elamus, kuna toimub suuremahuline taastamine ja hoone on enamuses ümbritsetud tellingutega. Eks sügise poole saab näha, kuidas asi õnnestub. Samas hoones asub ka kindral Laidoneri muuseum, millele teemakohane eksponaat on õuel kõigile uudistamiseks. Mõisa koordinaat on järgmine N 59°30,092' E 24°50,078'
http://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml

13 aprill 2008 leidis Liis & Sven [234u]
"Leitud" sai siis Essu mõis, mis asub Lääne-Virumaal Rakverest 10km põhjas Tallinn-Narva maanteelt Kunda peale viiva maantee 2,5. kilomeetril. Essu mõisa peaukse koordinaadid on N59° 25' 48,3" E26° 22' 08,6".

Essu kui inimeste asupaiga ajalugu ulatub 8.aastatuhandesse e.m.a. ehk keskmisse kiviaega. Lähedal asuvalt Lammasmäelt välja kaevatud ja "kunda kultuuriks" nimetatud arheoloogilised leiud lasevad oletada, et praeguse Selja jõe ääres juba tol ajal elati. 6 saj. m.a.j. oli nüüdsel Lääne-Virumaal juba 12 asulat ja nende seas on mainitud ka Essu Esimesed kirjalikud teated Essust pärinevad aga 1241.a. Taani Hindamisraamatust, kus on kirjas, et kuue adramaaga Jesse (Gesse?) küla kuulus Taani vasallile Thiedricus de Kivaelile, kes oli Virumaa võimsam vasall. Tema valdused koondusid Tarvanpea linnuse ümber ja Toolse sadama alla.
1402.a.läks Essu Wrangellide aadlisoost esiisale.
Essu mõis tekkis ajavahemikus 1406 -1496.a Essu küla asemele ning läks 346 aastaks Wrangelli järeltulijate valdusse.

1894.a. toimus Essu mõisahoone ulatuslik ümberehitamine. Peahoone ehitati osalt pooleteise osalt kahekorruseliseks. Fassaad ilmestati laiade ümarkaarsete aknaavadega, raskepäraste sakmeliste karniisidega. Essu mõis on laialdane vabaplaneeringuline klassitsistlik ansambel, mille juurde kuulub ka 8 ha suurune park. Ehitustöid teostas arhitekt, insener ja ehitusmeister Frederic Modi, kes oli eeskätt ehitusmeister ning vähem loominguliste eeldustega arhitekt. Ta projekteeris põhiliselt majandusotstarbelisi kõrvalhooneid nagu valitsemismaja, ait, viinavabrik, laudad jm.
Esimese Maailmasõja ajal käis Essu küla käest kätte ja seda rüüstasid nii tsaari-, saksa- kui ka punasõdurid. 1917.a elas Essu mõisa pööningul I Eesti polgu rood.
1941.a seati Essu mõisas sisse üks vangilaagritest Virumaal, mis oli selleks nagu loodud oma pikkade pimedate koridoride, paksude seinte ja sügavate keldrite tõttu.
„Õitsengu“ kolhoosil oli vaja kontorit ja kolhoosikeskust ning otsustati üles ehitada vana mõisahoone. Kolhoosil oli raha ehitamise jaoks olemas kuid puudus ehitusluba. Luba saadi tänu sm Käbinile, kelle auto Põdrusel katki läks ning Essu töökotta parandad toodi.
1978. aastal lisati hoonele mahukas juurdeehitus, millega muudeti tugevalt mõisahoone ilmet.
1995. aastast kuulub Essu mõis Helle-Maris Kiissile. Samal ajal algas mõisas ruumide ümberehitamine – mõisahoonesse rajati kauplus, 12 kahekohalist tuba, köök ning baar.
1996. aastal ehitati mõisasse 18 minigolfirada.
2000. aastal rajati vanasse tallihoonesse kahe rajaga bowlingusaal.
2002.a ehitati ümber 6 kahekohalist tuba neljaks kahekohaliseks toaks.
2003 renoveeriti välisfassaad ja lamekatus.
2005. renoveeriti kõrvalhoone majutushooneks.

21 märts 2008 leidis PW, Mari ja Anne [pw]
See aare sai küll täitsa kogemata leitud :-) Tegelikult hakkasin parte pildistama ja siis märkasin taustal aaret. Tegemis on Kehtna mõisaga, asub koordinaatidel 58°55΄22.3˝ 24°52΄24.4˝.
http://www.mois.ee/harju/kehtna.shtml

4 märts 2008 leidis Harrys [harrys]
Selle 'aarde' leid oli minu puhul vaid nina uksest välja pistmise vaev- asub hoone kiviviske kaugusel. Tegu endise Halinga mõisaga, koordinaadid 58 35' 45.6" N 24 29' 26.1" E. Algselt oli hoone suhteliselt väike, alles hiljem on peale ehitatud teine korrus. Nõukogude ajal oli kasutusel ühiselamuna, nüüd asub seal vanadekodu (Halinga turvakodu). 1764. aastal külastas mõisa Katariina II. Tema tuleku puhul valmistati uus tee- mõisast otse läbi metsa Pärnu-Jaagupi alevini.
http://www.mois.ee/parnu/halinga.shtml

28 veebruar 2008 leidis Jaanus [jmets]
Esimesed teated Jäärja mõisast (saksa k Saarahof) pärinevad 1442. aastast. Pikkadel sajanditel on mõis olnud paljude omanike valduses. See on kuulunud nii von Mengdenitele, von Bussenitele, von Engelhardtidele ja von Gruenewaldtidele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Johannes von Ungern-Sternberg. Ühekorruseline lihtsa vormiga puidust peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Meieni on hoone säilinud algselt veidi lühemal kujul ning ka muus osas ümber ehitatult. Mõisas paikneb Jäärja metskond. Mõisas on säilinud ka mitmeid stiilseid kõrvalhooneid peamiselt 19. sajandist - kaaravadega ait, tall-tõllakuur jt. Mõned kõrvalhooned on varemeis. Kuni Põhjasõjani asetses Jäärja mõisa lähedal ka Saarde kihelkonna keskus koos kihelkonnakirikuga. Sellele viitab ka kihelkonna saksakeelne nimetus Saara. Hiljem ehitati uus kihelkonnakirik kümmekond kilomeetrit põhja poole praeguse Kilingi-Nõmme linna lähedusse. Keskajal hõlmas Jäärja kihelkond ka praegu Lätimaale kuuluvaid Raamatu (läti k Ramata) ümbruse alasid. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Saarde kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Saarde valla territooriumile. N 58:02:32 E 25:00:47.


http://www.mois.ee/parnu/jaarja.shtml

23 veebruar 2008 leidis Laululind [laululind]
Maarjamäe asub Tallinna lahe idakaldal, kesklinna poolt tulles enne Piritat. Nime eestipärane variant läks käibele alles 1930. aastate lõpul, saksakeelne Marienberg oli mõisa vahepealse omaniku krahv Orlov-Davõdovi pandud nimi - nähtavasti oma abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või tütre Maria auks.
Mõisa koordinaadid on N59 27' 09" E24 48' 36"
Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimunud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'.
19. sajandi algul rajati Strietbergile suhkruvabrik, hiljem Rotermanni tärklise- ja piiritusevabrik. 1873. a. ostis mõisa Peterburi krahv kindralleitnant Anatoli Orlov-Davõdov. Krahv lasi vanade hoonete kõrvale ehitada suvemõisa peahoone ja mereni ulatuva trepistikterrassi. Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor Robert Gödicke. Hoone valmis arvatavasti 1874. a. Historitsistliku peahoone kõrval on pseudogooti stiilis paekivist torn. Torni seinale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga 'Fortitudine et constantia'.
1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale. Aastail 1926–28 rajati trepiterrassi ette mere äärde praegune Pirita tee, mis katkestas senise otseühenduse merega. 1932.-1937. aastani töötas suvemõisa peahoones restoran. 1937. a. asus siia Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool. Peahoone fassaadi ilmestanud veranda ja rõdu lammutati. Orlov-Davõdovite vapikilp asendati lennukooli omaga.
1940. aastal läks Maarjamäe Nõukogude armee kätte. Kui sõjavägi hoonetest loobus, ehitati loss tihedalt täis ühisköökidega kortereid. Alumisel korrusel tegutses pisike toidupood, mille laoruumiks oli endine kaminasaal. ENSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa hooned Eesti Ajaloomuuseumile, mis tegutseb seal siiani.
http://www.eam.ee/est/ajalugu/loss

3 veebruar 2008 ei leidnud kaido(2) [kaits747]
Kõike võib leida 1 korra :( Iga inimene leiabki asju enda jaoks 1 korra. Mina ei leia ...
http://www.waymarking.com/

2 veebruar 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Me oleme seda mõisa korduvalt leidnud, sest meie maakodu asub mõisa lähedal. Viimasel ajal on aga kogu aeg pimedas sinna mindud, nii et pilti mul temast ei olnud ja seega ei hakanud leidmist üles riputama. Aga mis ma ikka lobisen, asjast kah! Leitud sai üks Eestis asuvatest Karitsa mõisadest, teine peaks jupp maad lääne pool veel olema. Meie leitud Karitsa mõis asub Karitsa külas, Rakvere vallas, Lääne-Virumaal. Koordinaadid on 59 17 17, 26 20 03. Pikka aega tegutses mõisas kool, kuid see suleti 1977. Paljud ümbruskonna keskealised mäletavad mõisa hästi, sest kusagil ~25 aastat tagasi on siis vingeid pidusid peetud. Nüüd on mõis usklike käes. Nii, et kui külastaja usub õiget asja, siis on ta siia kindlasti teretulnud.

1 veebruar 2008 leidis telc [telc]
Kadrina vallas, 59 20´52" ja26 6´25" on Undla mõisa peahoone koordinaadid. Praegu asub mõisas Kadrina Hooldekogu, ennemuiste oli kõrvalhoones ambulatoorium - põnnina on mind ennastki seal remonditud.. Lähedal Loobu jõgi, kena mõisapark, paisjärveke, vesiveski eksiilis ja "Flora" tsehh, Põllepaela ja Teeviitade aarded. Veel sealkandi mõisu - Hulja, Vohnja, Kihlevere, Udriku, Kolu, Polli, Imastu, Saksi ja Jõepere.

27 jaanuar 2008 leidis Maris [max]
Leidsin Maidla mõisa Saue vallast (varem kuulus Hageri kihelkonda), koordinaadid N 59 12 41,9 E 24 34 40,2. Eestis on kokku 5 Maidla nimelist mõisa. Valisin selle mõisa, sest Joonas oma Nimekaimude logis [ID:20640] ütleb, et selles külas mõisa polegi. Tegelikult oli küll, kuid nüüd on alles vaid varemed. Ja Maidla mõisa viimane lugu kõlab nõnda: Eesti ajal ostis taluperemees oma ainukesele pojale pulmadeks mõisa (selle majaosa, mis oli säilinud). Perre sündis 2 poega ja tütretirts. Kuid siis tuli sõda, pereisa jäi sõtta. Perenaisele jäi 3 väikest last ja lagunev mõisahoone. Mina sain mõisas pika laua taga istuda, kui oli perenaise 80 juubel. See oli üsna ammu. Pildil on Maidla mõis tänasel päeval.

21 jaanuar 2008 leidis Raivo [raivo]
Sõidan iga päev vähemalt korra mööda Aaspere mõisast. Asub see Haljala vallas Lääne-Virumaal koordinaatidel 59 25 20 26 08 19. Mõisa ajaloost võib lugeda internetist ja kirjandusest. Kuni 1966 aasta tulekahjuni peahoones tegutses mõisas lastekodu. Pärast tulekahju hoone taastati. Hiljem asus seal 70-ndatel ehitatud kooli söökla, külaraamatukogu, sidejaoskond, ka majutati töölisi ja malevlasi. Mõis tagastati Eesti Punasele Ristile, kes müüs selle kunagisele lastekodu kasvandikule. Viimane püüdis ühtteist ette võtta kuid ilmselt kõrge ea ja kehva tervise ning vastuolude tõttu ametkondadega loobus. Praegu kuulub mõis siinkandis tundmatule äriühingule. Mingit tegevust ei toimu. Juba kümme aastat tagasi lahkus sealt kooli söökla, tänavu suvel sai raamatukogu uue asupaiga külakeskuses. Alates käesolevast õppeaastast ei tööta tänu vallajuhtide pahatahtlikkusele ka enam mõisa naabruses asunud põhikool.

20 jaanuar 2008 leidis Miki [miki]
Mõisad, vol2 ehk siis vigade parandus. Eelmine kord sai suure õhinaga juba leitud mõis üles riputatud. Endine Järvere mõis (saksa k. Jerwen) asub Vagula järve ääres. Looduslikult hästi planeeritud ansambel rajati Sõmerpalu abimõisana 18. sajandil. Täpsemalt eraldati Sõmerpalu mõisast 1766. aastal, kuid oli edaspidigi kasutusel faktiliselt Sõmerpalu mõisa osana ehk kõrvalmõisana. Pargis eraldi asuv väike historitsistlik härrastemaja, nn. vanaproua elamu valmis 20. sajandi alguses. Kõrvalhooned on valdavalt ümber ehitatud, park heas korras ja rikastatud rohkete võõrpuuliikidega. Koordinaadid N57° 51,078' E26° 52,823' Mõis müüdi enampakkumisel 5,4 miljoni eest erakätesse, oksjonil osales ka rahandusminister Aivar Sõerd, kes oma 5miljonilise pakkumisega jäi teiseks.

20 jaanuar 2008 leidis Aare [karuonu]
Hummuli mõis asub samanimelise asula keskuses, N57 54, 403 E26 03,501 . Väliselt hästi säilinud. Praegu kasutab mõisahoonet Hummuli Põhikool. Täpsema info saamiseks kliki juuresolevat linki. Siinsamas toimus ka 29.07.1702 Vene ja Rootsi vägede vaheline lahing Põhjasõjas, kus hukkus mõlemal pool kokku umbes 4500-5200 võitlejat.
http://www.mois.ee/vilj/hummuli.shtml

18 jaanuar 2008 leidis Triin [trine]
Endalegi üllatuseks leidsin täna kodule lähima mõisa vaid 400m kauguselt (59° 23' 16,0" 24° 39' 14,0"). Olgu siis Mustamäe mõisa leid ühtlasi teistkordne äramärkimine mu elu esimesele, Hohenhaupti aardele.
1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe mõisa oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Jälgimäe piir Tallinna linna ja Harku mõisaga kulges tollal mööda Mustamäe harja. Karjapidamiseks vajaliku rohumaa saamiseks vahetas Glehn Harku mõisalt tüki Mustamäe-alust maad Jälgimäe külge. Mäe alla rajas ta ka õunapuuaia, kaks samasugust aeda olid mäe peal. Puuvilja ja piima müük kujunesid karjamõisa peamisteks sissetulekuallikateks.
Loss sai valmis 1.oktoobril 1886. Ehituse plaani koostas Glehn ise, varustades oma elamu keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega, mis kokku pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Ka sisekujundus oli ebatavaline: allkorrusel asunud esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Pärast Glehni lahkumist suure sõja eest 1918.aastal jäi loss peremeheta ning kiiresti kandsid Nõmme elanikud laiali mööbli ja uksed, aknad. Lossi kive kasutati ehituseks.
Lagunev tondiloss pälvis 60. aastatel TPI Meeskoori tähelepanu, kes unistasid, et peatselt Mustamäel valmivale uuele ülikoolilinnakule, on juurde vaja klubihoonet, mis mahutaks ülikooli taidlejaid. 1966. aasta kevadel toimuski esimene ühistöö päev, kus puhastati lossi keldrid prahist ja algas ehitustöö, mis kestis ühtekokku 11 aastat: loss taas-avati 24. märtsil 1977.aastal. 1986.aastal - TPI 50.sünnipäevaga seonduvalt õnnestus lossis viia läbi suur kapitaalremont, mis oluliselt parandas lossi siseilmet ning 1998.aastal, TTÜ 80. sünnipäeva aastal, viidi läbi taas lossi noorenduskuur. Tänaseni asub seal TTÜ kultuuriklubi.
http://www.panoramio.com/photo/369251

15 jaanuar 2008 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Külastasime üht kodule lähimat mõisa. Valisime selleks Sagadi mõisa. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vihula valla territooriumile. Sagadi mõisat on Von Risbiterite valdusena esmamainitud 1469. aastal. 1977 alanud suuremahulised restaureerimistööd lõpetati suurelt osalt 1980ndate aastate lõpuks. Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas mõisas asuvad metsamuuseum, hotell, restoran ja koolituskeskus. Mõisa koordinaadid 59 32 14 26 05 04.
http://www.sagadi.ee/

15 jaanuar 2008 leidis andres [andres]
Külastades populaarseid vaatamsiväärsusi - Valste juga ja Ontika pankrannikut - jääb tee äärde Ontika mõis, asukohaga 59 26 12 ja 27 17 55 (http://www.mois.ee/viru/ontika.shtml) Vastavalt portaali Virumaa (http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$402) andmetele ilmus Ontika mõis ajalooallikaisse 17.saj. keskpaiku (Guth Ontika), praegune mõisakompleks rajati 19. sajandi teisel poolel..Eklektikasugemetega peahoone fassaad on tagasihoidlik, neid ja sisemust restaureeritakse Ontika arendus-koolituskeskuse tarbeks. Maakonnas on Ontika arendus-koolituskeskus arvestatav tegija. Korrastatakse ka kõrvalhooneid. Renoveeritud mõisahoomes hoone on kohandatud paarikümne-kohaliseks hotelliks ja väikesearvuliste õppegruppide õppeklassideks.

14 jaanuar 2008 ei leidnud Miki, Tibu ja Laura [miki]
Külastasid siis täna Harku mõisat (saksa k Hark) mida on esmamainitud 1372. aastal. 1710. aasta septembris sõlmiti Harku mõisahoones kapitulatsiooni- ja rahuleping Vene vägede, teiselt poolt Rootsi vägede ja kohaliku aadelkonna vahel. Nimetatud leping pani aluse 18.-19. sajandil siinmail toiminud Balti erikorrale, millega Eesti ei muutunud tüüpiliseks Vene provintsiks, vaid säilitas laialdase autonoomia. Praeguse mõisahoone väliskuju (lisatud pildil) andsid von Ungern-Sternbergid, kelle valdusesse mõis sattus 1836 aastal. Asub ise koordinaatidel N59° 23,110' E24° 34,648' Pildistamine toimus pilkases pimeduses autotulede kumas, (ava 2,4, säri 15sek.)

14 jaanuar 2008 leidis Carolina, Aigar ja Andreas [katsulas]
Peale mõningast mõõtmist selgus, et järjekordseks virtuaalseks aardeleiu vormistamiseks on kõige lähemal paiknevaks mõisaks Kostivere mõis (N59 25' 37,2" E25 05' 45,2"), mille olemasolust esimesed teated pärinevad 1397. aastast. Keskajal kuulus mõis pikka aega Pirita kloostrile, varustades munki ja nunnasid aia- ja köögiviljasaadustega. Kahekorruseline kivist härrastemaja ehitati XVIII saj. lõpus, kuid see põles 1905.a. rahutuste käigus. Viimase mõisniku A. J. von Dehni ajal peahoone taastati, kuid mitte päris endisel kujul. Maja ümbritsesid majandushooned, sealhulgas ka veski ja viinavabrik. 1920-ndail aastail muudeti Kostivere riigimõisaks ning 1941.a. sovhoosiks. Nõukogude perioodil oli peahoones Tallinna linnuvabrik-sovhoosi (AS-i Tallegg eelkäija) Kostivere osakonna keskus. Praegu asub mõisa ruumides postkontor. Mõisa asukohaks oli omal ajal Jõelähtme kihelkond, praeguse süsteemi kohaselt aga Jõelähtme vald.
http://www.mois.ee/harju/kostivere.shtml

14 jaanuar 2008 leidis Jazzy [jazzy]
Minu teele jäi täna selline kena mõis Tallinna lähedal nagu Saku mõis. Asub koordinaatidel: N 59° 17' 55" E 24° 39' 59". Millal Saku mõis tekkis, seda täpselt ei teagi keegi. Väidetavalt olla Saku vanaaegne nimi olnud Kaia. Mõis asus kunagi keset sood ühel künkal, aga kuna pinnas oli kehv, siis uus omanik leidis parema koha ja ehitas mõisa sinna. Omaniku nimi aga oli Sack. Rahvas aga lisas "u" tähe, et lihtsam kutsuda. Kaia-st aga sai hiljem Kajamaa küla. Hilisema ajaloo kohta tuleb ise lugeda :) Mõisahoones tegutsevad: peosaalid, seminarikeskus, majutus, saun, Pubi von Sackenmeck, raamatukogu jne
http://www.sakumois.ee/

14 jaanuar 2008 leidis Triibik [triibik]
Mina „leidsin“ Tohisoo mõisa. Tohisoo mõis asub Kohilas, peahoone koordinaadid on N 59 09 36 E 24 45 54. Tohisoo mõis on ehitatud aastatel 1586-1620, mil Tohisoo (Tois) küla kuulus Hans Burdtile. 1744.aastal pärandus mõis Berend Johann Wrangellile, kelle järglased pidasid mõisa kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt. Praegune, historitsistlikus stiilis mõisahoone sai valmis 1910. aasta paiku, veidi enne Esimese maailmasõja puhkemist 1914. aastal. Tohisoo mõisas on tegutsenud nii Kohila algkool, rahvamaja kui teise maailmasõja ajal ka saksa vägede hospital. Hetkel tegutseb mõisas Kohila Koolitus- ja Kultuurikeskus ning näiteks suviti toimub mõisapargis Kapa Rock. Tohisooga seotud legende võib leida baltisakslase Carl Mothanderi raamatust "Parunid, eestlased ja enamlased". Seal räägitakse nii Rootsi kuningas Karl XII ja tema külaskäigust Tohisoole, kui ka sellest, et Keila jões, mõisa lähedal, usutakse olevat suur hõbeaare. Mõisa kohta võib veel vaadata: http://www.tohisoo.edu.ee/.

12 jaanuar 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Hagudi mõisa parimad päevad on selgelt möödas. Hoonestus oli suuresti püsti, kuid nägi sama väsinud ja hall välja kui päev, millal me sinna sattusime. Hagudi mõis on tuntud kui ümbermaailmasõitja Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) sünnikohana. Adam Johann von Krusenstern juhatas 1803-1806 aastatel esimest Vene ümbermaailmareisi. Mõis rajati sinna 17.sajandi teisel poolel Anrepite perekonna poolt. Mõisa vägistati jõhkralt Nõukogude ajal. Hoone muutus praktiliselt rusuhunnikuks. Praegu on mõisa omanikuks Inglismaalt pärit Ray Brough, kes plaanib hoone rastaureerida ja rajada sinna mereteemaline hotell. Praegu ei paista aga ühtegi sellesuunalist tegevust. Hagudi mõisa koordinaadid L-Est: 548705 6547850.

6 jaanuar 2008 leidis Rain [taiks]
Jäneda mõis asutb umbes 70 km kaugusel Tallinnast Piibe maantee ääres. Loss on ehitautud eelmisel sajandil ühe Inglise lossi koopiana. Millise ma enam ei mäleta, eks see uurib järgi, kellel huvi . Endises mõisa hobuse tallis asub Musta Täku tall, mõnus söömiskoht. Ka hobused on alles (mitte selles söömiskohas) ning juurde on toodud ka üks eesel, kelle häält suvepoole on tihti kuulda.

5 jaanuar 2008 leidis L@SSIE [lassie]
Tartu kesklinnale kõige lähem endine mõisakompleks asub 58° 22' 16" 26° 43' 52" ehk siis aadressil Salme 2D. Tegemist on Karlova mõisaga, mis eraldati aastal 1793 Tähtvere mõisast. Algsele, 18 saj. lõpul ehitatud ühekordsele puithoonele lisati 1830 a. neogooti stiilis elementidega kaunistatud kahekorruseline juurdeehitis, mille arhidektideks J. W. Krause ja J. G. Kranhals. Mõis kuulus Carl von Krüdenerile, 19. saj. sai mõisa endale vene kirjanik F. Bulgarin. 1919 võõrandati mõis von Bulgarinitelt, selles oli kaua aega ühiselamu ja pedagoogilise kooli õppeklassid. 1996 aastal ostis lagunenud ja räämas mõisahoone Õpetajate Seminarilt 800 000 krooniga Taisto – Taimo kängsepp. Praeguseks on mõis renoveeritud ning selle ühes osas pakutakse majutusteenust.

5 jaanuar 2008 leidis Maarika [maarikam]
Tartu linnas asub Jaama mõis koordinaatidel 58/23/01 ja 26/44/48. Mõisat nimetatakse esimest korda 16. sajandi lõpus. Alguses kuulus mõis Tartu linnale, vahepeal oli Steiernhelmide perekonna valduses. 1733. aastal ostis linna mõisa tagasi. Varem oli peahoone palkidest, uus kivist klassitsistlikus stiilis härrastemaja sai valmis 1847. aastal. Hoone ehitamisel lähtuti ülevenemaaliselt kehtestatud tüüpfassaadist. Kõrvalhoonetest on vanemad härrastemaja kõrval asuv ühekordne puust valitsejamaja, ait ja tall-tõllakuur. Jaama mõis oli linna majandusmõis kuni II maailmasõjani. Nõukogude perioodil kasutati hoonet vanemate sugulaste väitel Nõukogude armee poolt, nagu paljusid teisi Puiestee tn piirkonna hooneid. 1993-94. aastatel hoone renoveeriti Maarja kooli tarbeks, mis tegutseb seal siiani.

3 jaanuar 2008 leidis Posu [posu]
Sai siis Põlvamaal, Räpinas lapsepõlve mängumaalt igaks juhuks Sillpää Lossi kaemas käidud. Kohapeal selgus et tegu õnneks siiski ka samas Räpina Mõisaga. See seik oli natuke problemaatiline minu jaoks, kuna kutsutakse teist, nii mõisaks kui lossiks. Tuli välja et Mõisa peahoone (58°5'50'' ja 27°27'2'') ongi ühele poole ka Loss. Täna on Lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum ning Räpina Vabahariduse Ühenduse Räpina Rahvakool ja ühes nurgas ka pisike Baarike. Vee energiast tehakse täna kahes kohas elektrit. Veski on küll töökorras aga minu teada enam ei kasutata. Peenemat juttu saab lugeda viitest.
http://www.mois.ee/voru/rapina.shtml

2 jaanuar 2008 leidis Aulo & Merli [aulo]
Kohala mõis (59.41715 N 26.53606 E) Maakodukohtade (nõnda ongi, elukaaslasel lausa kaks elamist sealkandis - Uhtna ja Muru) lähedal, seega lugematul arvul kordi seal käidud, samuti Kalvis jms lähedalasuvates ning seetõttu ka oma Geopeituse kogemust alustasime just Lääne-Virumaal paiknevatest aaretest. Asukoht: Kohala, Lääne-Virumaa. Mõis heas korras, mitmete firmaürituste toimumispaigaks, võimaldades lisaks sisetingimustes korraldatavale ja ööbimisvõimalusele ka metsamänge, kanuutamist, hobusega sõitmist jms.
http://www.kohalamois.ee

2 jaanuar 2008 leidis Leho [morgot]
Peale viisakusvisiit Nissi surnuaiale sai aarde jaoks ära käidud ehitise juures nimega Riisipere Mõis mis asub 59'06,947N 24'17.117E.

See mis ta oli kunagi vanasti saab lugeda Eesti mõisad kodulehelt ja Wikipeediast. Autoriõiguste kiuste ei hakka seda siia uuesti kirjutama.

N-Liidu ajal oli seal aga lastekodu kus üks mu tuttavgi elanud. Tema jutu järgi on seal maa alused tunnelid kuhu nii mõnigi laps ära eksis.

Präegusel ajal on hoone maha jäetud ja seisab tühjalt, ta on küll konserveeritud ja sissesõidu teel on keelumärk aga midagi huvitavat seal pole.

Piltideks tulevad küll kahjuks suvised pildid kuna täna kohalejõudes oli piisavalt pime, et oma seebikarbiga enam pildistada ei saanud.

1 jaanuar 2008 leidis Ivar, Raimond, Valijana [ib777]
Meie leidsime Käravete mõisa. 1. Kus mõis asus/asub: Järvamaal Ambla vallas Piibe mnt ääres Käravete alevikus paisjärve kaldal. Pargi tuumiku moodustab pikk paisjärv Ambla jõel, mille äärel kõrgendikul asub peahoone N 59ŗ 11' 25,6'' E 25ŗ 46' 22,0". 2. Milline ta oli/on: 18. sajandi keskpaiku ehitati väike barokne mõisamaja, mida 1820. aastatel krahv Rehbinderi ajal pikendati külgedelt. Puidust juurdeehitis hoone otsas pärineb 19. saj lõpust. Ait ja tall-tõllakuur raamivad peahoone esist auhoovi .Samas on veel puust noor paruni maja ja viinavabrik koos nuumhärgade talliga. Suure tiigi keskel oli vanasti saar, kuhu viis sild. Tiik süvendati ja tehti korda 1999.aastal. 3. Mis mõisast on saanud: seisab tühjana. 4. Kas ta praegusel ajal pakub külastajale mingit teenust: ei.

1 jaanuar 2008 leidis Anti & Kertu [duke]
Koordinaatidelt N58 14.512' ja E26 34.609 leiab Luke mõisa parkimisplatsi, kust on hea alustada jalutuskäiku Luke aarde poole, sest nii viib tee läbi suurema osa mõisakompleksi andes hea võimaluse selle kõigega tutvuda.

Täpsemalt asub Luke mõis Tartumaal, Nõo lähedal. Mõisa enda hoonetest ei ole just palju säilinud, näiteks peahoone hävis tulekahjus 1944 aastal (mõisa juures oleva infotahvli andmetel). Selles peahoones asus enne hävimist kool, mis pärast edasi valitsejamajja koliti (1. pilt) ja lõpuks üldse kinni pandi. Mõisa park on aga hästi hooldatud ja säilinud ning selles olevad kujud on kindlasti omaette vaatamisväärsus.

Meie jaoks oligi see omamoodi kaks-ühes aardeleid :)
http://www.mois.ee/tartu/luke.shtml

31 detsember 2007 leidis Gerto [gernel]
Tegemist siis Tammiste mõisaga mis asutati 16-nda sajandi teisel poolel. 19 ja 20-ndal sajandil ka ümber ehitatud. Hetkel on mõis ja ka mõisa kõrvalhooned kasutuses hooldekoduna. Mõisa peaks leidma järgmistelt koordinaatidelt: 58° 22,485' 24° 34,023'

30 detsember 2007 leidis Paavo [speedy]
Mooste mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Mooste vallas Põlvamaal. Algselt asus mõis aga Võrumaale kuuluvas Põlva kihelkonnas. Mõisa peahoone koordinaadid on N 58° 09' 40" E 27° 11' 39".
Kauni Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud mõis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Vaatamisväärsed on valitsejamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikoda jne. Eraldi vajavad äramainimist arvukad väravaehitised. Erakordselt kaunis on mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on saanud inspiratsiooni keskaegsest kindlusearhitektuurist.
Mooste vald omandas enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest 2004. aastal. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater ja valitsejamajas tegutseb Mooste Külalisstuudio. Mooste mõisa peahoones saab läbi viia kultuuriüritusi ja tähistada ühiskondlikke sündmusi. Allikas: Mooste valla kodulehekülg.
http://www.mois.ee/voru/mooste.shtml

30 detsember 2007 leidis Helen, Samuel ja jäljekoer Juss [helen]
Otsustasime külastada Harku mõisa, mis asub 59 23 07,2 ja 24 34 41,5. Esmakordselt on seda mõisa mainitud aastal 1372. 18 sajandil on antud hoones sõlmitud tähtsaid poliitilisi leppeid. Seal on asunud ka alaealiste koloonia. Täna võis hoone seinalt lugeda, et seal tegutseb Põllumajandusülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut. Mõisa seisukord on enam-vähem, päris korralik plekk-katus paistis olevat. Läheduses on Harku mets, kus valgustatud jooksu-suusarada.
http://www.mois.ee/harju/harku.shtml

30 detsember 2007 leidis Maret & Merle [maret]
Isegi armsas kodulinnas leidub meil üks mõis (59° 21,0166' 26° 21,0166'), rohkem tuntud Rakvere Teatri hoonena. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. Mõisa peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone. Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks.
http://www.mois.ee/viru/rakvere.shtml

30 detsember 2007 leidis Merle & Maret [merle]
Käisime Vasta mõisa juures (59° 27,575' 26° 41,458'). Mõis asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas. Vasta mõisa (saksa k Waschel) on esmamainitud 1398. aastal. Alates 1940. aastast asub mõisahoones kool. Juba kolm aastat käib mõisakompleksi renoveerimine, et muuta see tänapäeva nõuetele vastavaks lastesõbralikuks kooliks.
http://www.mois.ee/viru/vasta.shtml

30 detsember 2007 leidis a, l, c, a [andri]
58° 58' 58''; 25° 47' 18''. Tegemist on Esna mõisaga. Kunagi kauges noorues olin suviti seal lähedal vana-tädi juures. Antud mõisas sain ka oma elu esimese palga - 18 rubla ja 75 kopikat :)
Mõisa ümbruses on allikaid.
Mingi moment tekkis ka idee mõisa maale aare peita ... aga see on jäänud ajapuduse tõttu tegematta.

http://www.mois.ee/jarva/esna.shtml

29 detsember 2007 leidis jorruw [jorruw]
Lisaks Loomariigile (vt) oli teinegi põhjus Järvamaal Koerus käia – Koerus alevikus asuv Aruküla mõis (vanasti oli Aruküla Koerust eraldi). 58 57 35 ja 26 00 53. Välimus on selline olnud juba ligi kaks sajandit, praegu värv väljast üsna koorunud. Mõned aastad tagasi oli majas osa koolist – selles paiknesid algklassid – ja maja ennistamine käis sees tasapisi, mõni saal oli päris võimsaks juba tehtud. Usutavasti kõik samal moel jätkunud.

Toona õnnestus veeta seal mitu toredat nädalat suvepraktikal. Siis kuulsime rahva käest mõisa kohta mitmeid põnevaid lugusid - näiteks et tüdrukute wc-s, vist vasakult teisest v kolmandast potist käivat väljas kummitus. Ja üks kuulus lahmakas kivi on ühe klassiruumi sees kapis, kust alt pidi minema maa-alune käik lähedalasuva viimase mõisniku von Tolli kabeli juurde. Kivi igatahes oli olemas, nägime seda ka ise ööpimeduses, käigu kohta ei tea;)

29 detsember 2007 leidis Liina, Liisa, Triin & Paavo [speedy]
Täna külastasime pärast ilmselt olematut Kantsi aaret väga omapärast kantsi Emajõe ääres - Kavastut. Kavastu (saksa k. Kawast) rüütlimõis asub Tartumaal Luunja vallas, omal ajal asus mõis Tartu-Maarja kihelkonnas. Mõisa peavärava koordinaadid on N 58° 22' 44.0" E 27° 02' 43.8".
Emajõe vasakul kaldal, jõe alamjooksul asuvat Kavastu mõisa mainiti esimest korda 1544. aastal. Kavastu mõis nagu paljud teisedki, on käinud aastasadade jooksul aadliperekondadel käest kätte. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones 1924. aastal vanadekodu. Mõisa peahoone ja hulk kõrvalhooneid hävisid 1944. aasta sügisel Emajõe kaitselahingutes. Mõisast on säilinud suur park ning paar kõrvalhoonet. Alles on ka ilus Tartu poole suunduv paari kilomeetri pikkune pärnaallee, mida mööda meiegi mõisani sõitsime.
Mõisasüdame lähedal asub päris omapärane praamiületuskoht, mis on tänasel päeval ainus toimiv praamiületuskoht Eesti jõgedel. Praegune praam on algse puitrajatise asemel valmistatud küll metallist, kuid sellele on külge monteeritud 1899. aastast pärinev vändaga käsiajam, mida kasutatakse siiani. Meie praami kasutada ei saanud ja seepärast sõidan Kuninga aarde juurde homme teist kaudu mööda maismaad.
Mõis on suurepärases korras ja selles tegutseb külalistemaja "Varastatud Parve hotell" :) Tere tulemast!
http://www.mois.ee/tartu/kavastu.shtml

29 detsember 2007 leidis Liina, Mairi ja Priit [maipri]
Pärnu linna piires asub Sauga mõis. Koordinaadid: 58° 24' 6,7" 24° 27' 38,2". Ajalooliselt kuulus Eliisabeti kihelkonda. Esmane mainimine mõisa kohta on olnud 1560. aastal. Teise maailmasõja ajal kolis mõisa ja selle territooriumile sõjavägi, kes 1990 aastatel sealt lahkudes jättis hoone tühjaks ja mõis rüüstati. Praegu leiab koordinaatidelt vaid mõisa varemed. Ümbruskonnas midagi väga vaadata pole. Küllaltki palju laga ja sõjaväe ehitiste varemed.

29 detsember 2007 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Sai siis jälle Mõdrikul käidud. Koordinaatidel 59:18.2982 ja 26:27.3115 asub Mõdriku mõis (saksa k. Mödders). Mõis oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jäävad Mõdriku mõisa maad Vinni valda Lääne-Viru maakonnas. Mõdriku mõisa on esmakordselt mainitud 1470. 1927. aastal asus hoonesse kodumajanduskool, mille järeltulija tegutseb seal siiani. Kooliks siis Lääne-Virumaa Rakenduslikkõrgkool, kus sai ka ise tarkust taga aetud ;)

28 detsember 2007 leidis Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Leitud juhuslikult Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Kiikla külas asuv mõis koordinaatidel: N59°16'58" E27°14'7" Selles mõisas elas kunagi hulk mõisnikke, kes hoolega talurahvast ahistasid. Vahelduseks oli seal ka intelligentsemaid sakslasi, nagu näiteks Friedrich Gustav Arvelius, kes kirjutas seal oma tähtsamad eestikeelsed teosed "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetuse-Ramat" ja "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat". Minu vanavanaema oli seal mõisas kodanlisel ajal ammena ametis.

Pärast sõda elasid seal mõisas lühikest aega mu vanaema ja vanaisa oma lastega. Vanaisa pruulis samagonni ja müüs ka teistele külameestele.

Nõukogude ajal oli seal kolhoosi "Juuni Võit" kontor, kultuurimaja, kus oli ka kino ja peeti pidusid ning postkontor. Teisel korrusel, ehk pööningul, elas üks vene perekond, kes pööningul sigu kasvatas.

Praegu on mõis müüdud kellelegi, kes sellega midagi peale ei oska hakata. Maja väljast enamvähem korras, seest mitte.

28 detsember 2007 leidis Ain [aints]
Kolga rüütlimõis (N59 29,464 E25 36,634) paikneb Harjumaal Kuusalu vallas. Esmamainimine 1298.a. Mõisakompleksile eelnes tsistertslaste mungaklooster, mille varemed lammutati mõisa esimese kivist peahoone ehitamisel 1642.a. Praeguseks säilinud hooned rajati peamiselt 18. sajandil (vt. skeem). 1980.ndatel aastatel alustas mõisakompleksi restaureerimistöid tolleaegne S.M. Kirovi nim. Kalurikolhoos, teha jõuti üsna vähe. Peahoone on suhteliselt heas korras, restaureeritud on ka valitsejamaja ja tall külalistemajana. Suvise seisuga oli mõis Stenbocki Perekonna Fondi omanduses, seda pakuti müüa 29 miljoni krooni eest. Mõisa juures tegutsevad muuseum, restoran, külalistemaja ja kauplus. Ümbruskonna rahvas teab rääkida ka mõisas tegutsevast kummitusest, koguni mitmest. Räägitakse sedagi, et lähisugulastena abiellunult ja lapsi saades olnud mõisarahvas mõnevõrra opakas. Kui mõisa varad pärast 1940.a. natsionaliseerimist laiali kanti, siis juhtusid nad väga erinevatesse lähema ja kaugema ümbruskonna taludesse, kus võib praegugi mõni kummaline ja ebatalupärast vurfi mööbliese leiduda. Kui lähed otsima Sinist aaret Tsitres, siis vaata ringi ka sellise pilguga, et siin tegutses Kolga mõisa suvemõis, mida tunti Eestis ja kaugemalgi peenema seltskonna suvituskohana, kuhu veel esimese vabariigi ajalgi käis Tallinnast laevaühendus.

28 detsember 2007 leidis Riho [rihomilo]
Ruila rüütlimõis asub ka endise Hageri kihelkonna piirides ja praegu Kernu vallas Ruila külas. 1417. aastal esmamainitud mõisas (saksa k Ruil) oli keskajal Tallinna linnusekomtuuri residents. Alates 1622. aastast oli mõis von Ulrichide valduses. 17. sajandil eraldati tollal ülisuurest mõisast mitmeid teisi mõisaid (ka Haiba mõis). 1859 püstitasid mõisaomanikud (arvatavasti vanemate ehitiste põhjal) praeguse peahoone, mille esimene korrus on kivist, teine puidust. Hoone ja seda ümbritsev park on muinsuskaitse all. Mõisa peahoones asub kool, mõisa tallides tegeletakse ratsutamisega. Säilinud on kõrvalhooneid ja mõisapark. Kasutatud on Vikipeediat ja Kernu vv kodulehte.

28 detsember 2007 leidis Nella [nelladella]
No selle aarde leidmine läks küll kergesti. Nimelt asub minu töökoht endises mõisa peahoones. Haiba rüütlimõis asub endise Hageri kihelkonna piirides ja praegu Kernu vallas Haiba külas. Esimesed teated Haiba mõisast on 1672. aastast. 1908. aastal müüdi mõisamaad taludeks. Mõisahoone pärineb 18. sajandi lõpupoolelt ning on kõrgel soklil asetsev ühekorruseline L kujuline kivihoone. Hoonele ehitati 19. sajandi teisel pooleljuurde kaks historitsistlikku puitnikerdustega verandat. Muinsuskaitse all pole. Nõukogude ajal paiknes hoones sovhoosi kontor, 1993. aastast on seal Kernu vallamaja. Kasutatud on Vikipeedia materjale.

28 detsember 2007 leidis Vahur [vahur]
Rohu mõis (Rocht) — rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal. Ajalooliselt Leemtsate (ehk siis minu suguvõsa) algkodu. Puidust kahekordne mõisahoone hävines 1940ndatel segastel asjaoludel tules (räägitakse puskariajamisest ja sellest tekkinud tulekahjust) Mõisast on säilinud ainult omapärane ja teatavat kuulsust omav kiviparketilõik. Mõisapark dendroloogiliselt huvipakkuv ning kaitse all. Mõisa varemete koordinaadid on: L-est x6553049 y642522

27 detsember 2007 leidis Pille- Riin ja Ermo [pioneer]
Eks panen endagi referaadi tulema! Tegelikult oli päris huvitav otsida infot ühe konkreetse mõisa kohta ning mitte teha copy/paste mois.ee-st. Tervitused Kaidole!Tallinna ringtee ääres Jürist edelas, koordinaatidel N 59° 20´ 17´´ E 24° 50´ 32´´ ja aadressiga Rae vald Kurna küla Õlleköögi tee 11, asub Kurna mõis. Ajaloolise jaotuse põhjal jäi mõis Jüri kihelkonna territooriumile. Mõisade riigistamisel 1919. aastal jäi Kurna mõis “Maaseadusega” Tallinna linna pidada. 19. sajandi teisel poolel ehitati mõisakompleks von Knorringite perekonna poolt esinduslikuna välja. Sinna püstitati historitsistlik puidust peahoone. Peahoone on liigendatud põhiplaaniga, kõrge kivist sokliga; keskosa ühekorruseline, mõlemas otsas kaks täiskorrust. Peasissepääsu ees on katusega palkon, hoone tagaküljel pikk ja kitsas lodza. Laudvooderdisega seinte kujunduses on profileeritud karniisid, pilastrid, puitpits. Anfilaadset ruumijaotust täiendab keskkoridor. 19. sajandil ehitatud kõrvalhooned - karjahoov, tall, sepikoda, õlleköök jm. - paiknesid pargi põhja- ja lääneküljel. (Olev Suuder, Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997) 1991. aastal hakkas mõisakompleksi taastama Kurna Mõisa AS, kes jõudis kõigi kivist abihoonete katused maha võtta ning läks seejärel pankrotti. "Taastamisest" jäid järele vaid rohtukasvanud müürid. Puithäärberit pakuti ka Jüri Makarovile, kuid hinna ja tegeliku seisukorra vahe oli liiga suur: 2,4 miljonit krooni lagunenud ehitise eest (kuigi kaasa anti ka liigirikas park nelja tiigiga) oli siiski üle mõistuse kallis. („Kuidas osta mõisat” Kaido Einama, Pühapäevaleht jaanuar 1996). Mõisahäärber hävis 2002. aasta sügisel tulekahjus peaaegu täielikult. Alles jäi vaid parempoolne tiibhoone ning parempoolse otsa vähesed söestunud varemed. Huvitav fakt Kurna mõisa kohta on ka see, et jämedaima Eestis teadaoleva tüvega sanglepp (ümbermõõt rinnakõrguselt 4,3 m) asub kusagil Kurna mõisa pargis. 2007 aasta detsembris avati Kurna mõisa aidas vana- eesti stiilis söömi- ja lõõgastuskoht „Üksik rüütel”, kuhu omanikud investeerisid üle 23 milj. krooni. „Üksikus rüütlis” on restoranid „Röövlikoobas”, „Rüütlisaal”, „Kalapalee” ja „Kohviorg”. Lisaks tegutseb hotell „Aida säng”. Ise pole veel Jüri residendina jõudnud „Üksikus Rüütlis” käia, aga lähipäevadel saab see kindlasti teoks – välimus on igatahes paljulubav! Kasutatud allikad: www.mois.ee; www.eestigiid.ee; http://et.wikipedia.org; www.calluna.ee

27 detsember 2007 leidis j444 [joonas444]
Lokuta mõisa (saksa k Tecknal) mainiti esimest korda 1460. aastal (koordinaadid on mõisal N 58 49 13 ja E 25 24 26). Ta asub tänapäeval Järvamaal, Türi vallas, Türi linnas (ajalooliste jaotuse järgi Järvamaal, Türi kihelkonnas). Tellistest peahoone püstitati mõisa aastail 1875-88 kuid hoonet moonutati tugevasti nõukogude ajal mil see muudeti pigem kolhoosile sarnanevaks. Ka parempoolne ots tehti kahekorruseliseks. Tänapäeval on mõisa uks avatud vaid valituile – seal tegutseb Lokuta lasteaed. Hoone on tänapäeva hästi säilinud, pragusid pole, seinad püsti, midagi ei varise. Ainult välimus on kummaline. Ning kõrvalhooned on enamuses ümberehitatud. Peaks vist sobima?

27 detsember 2007 leidis Ove [ove]
Kuna elan lühikese jalutuskäigu kaugusel Saue mõisast, siis selle kohta ka lühidalt kirjutan. Saue mõis asub tervikuna (s.h. mõisapark) Saue linna territooriumil. Mõisa peamaja sissepääs asub koordinaatidel N59°19'29.8", E24°33'57.7". Saue mõisa kohta avaldatud ajaloolised daatumid on eri allikates erinevad aga mõisa rajamise ajana mainitakse 16.sajandit. Mõisa praeguseni säilinud ja kasutusel olev peahoone on väidetavalt valminud 1792a. koos peaväljaku ümber asuva aida ja tõllakuuriga. Mõisale ligipääsuks rajati kaunis allee ja peahoone taha rajati suur mõisapark. Kõik mõisaehitised on siiani ka säilinud ja kasutusel (v.a. mõisa pargimaja). Esimene teadaolev mõisaomanik oli Remmert von Scharenberg kuid mõisakompleksi ehitised on enamuses rajatud Friedrich Herman von Fersen poolt 18.sajandil. Hiljem on mõisal olnud palju omanikke ja kõige rohkem erinevaid omanikke oli mõisal 20.sajandil. Mõisas on tegutsenud näiteks vanadekodu, haigla, masina-traktorijaam, tuletõrjedepoo ja Saue linnavalitsus. Ka minu enda lapsepõlvest on möödunud Saue mõisas tegutsenud lasteaias. Täpsemalt võib Saue mõisa ajaloo kohta lugeda Eesti mõisportaalist www.mois.ee või Saue mõisa koduleheküljelt www.sauemois.ee. Praegu on mõisa omanikuks perekond Kriisa, kes rendivad mõisaruume pidulike ürituste läbiviimiseks ja pakuvad ka majutusvõimalust. Mõisakompleksi juures asub praegu ka ratsaspordiklubi kuigi mõisa koduleht seda miskipärast ei maini.