Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nelja Kuninga Tee (NKT) on aarete sari, mis tähistab teekonda, mida mööda neli eestlaste seast valitud kuningat läksid 14. sajandil Padise kloostrist Paide ordulinnusesse, et ordult eesti rahvuse püsimajäämiseks soodsamaid tingimusi välja tingida. Sellele teele on peidetud tavalised aarded ning teele jäävates ajalooliselt olulistes kohtades on peidus multi- või mõistatusaarded.
Teekonda on kohandatud ja see ei pruugi ajaloolise teekonnaga kokku langeda.
Kirjutusvahend võta kaasa !
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=55179
http://www.hot.ee/n/neljakuningatee/
http://
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us#Nelja_kuninga_m.C3.B5rvamine
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC4022F
Logiteadete statistika:
175 (100,0%)
0
3
7
0
0
0
Kokku: 185
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
http://www.geopeitus.ee/aare/1892#524323
Meie esimene NKT lõik on 1-43. Kunagine algne plaan oli rada läbida jalgsi, aga nüüd siis teeme seda esimeses lõigus poolenisti jalgsi, see tähendab, et üks meist sõidab autoga ja logib ning teine patseerib edasi Johannese ja vankriga. Vahepeal vahetasime. Kahekümnenda aarde juures jooksime otsa Saksa geopeituritele, kes on ka tulnud seda ägedat ussi logima. Kolmekümnendast aardest parkisime ennast kolmekesi autosse ja liikusime edasi ühiselt, senikaua kuni poiss andis teada, et nüüd on aeg koju minna.
Teise lõigu aareteks sai 44-250 ja hakkama sai 10,5 tunniga. Seda lõiku läbisin ma üksi. Täna imetlesin seda võrratut teostust, mida omanikud on selle aarde seeria valmistamisega loonud. Võrratult logija sõbralik teostus. Võta ja logi. Kõik on viimse nüansini läbi mõeldud ja nii lihtsate vahenditega. Kui kätte jõudis kesköö, hakkasin mõtlema, et mis jama see on, et mu näpud on täiesti külmunud. Aga ega ma sellest segada lasknud. Lõpuks panin kell üks öösel 250-nda aarde logi kirja ja hakkasin kodu poole sõitma. Nüüd peatus mu pilk termomeetril ja sealt vaatas vastu -2 kraadi. Ah sellel põhjusel oligi mul siis külm.
Kolmas lõik siis 251-467 ja aeg 12 tundi. Ilm oli võrratu, nagu eelmine kord. 279-nda aarde juures kohtusin Sandri ja Reigoga, kes olid kuidagi kimbatuses. Lappasin logisid ja näe imet ongi aare teise kohta viidud. Nemad suundusid tagasi, mina aga edasi. 371 aarde juures olin kimbatuses ja ei osanud sellest maha võetud võsa hunnikust kuidagi aaret leida. Kuna nägin, et enne mind on käinud Sigrit ja Herki, siis võtsin kõne neile ja sain teada, et aare täitsa olemas. Seega sai ka see aare kirja. Mingi neljasajanda aarde juures sõitis mulle vastu üks jeep ja imede ime vastu vaatasid mulle Maris ja Laur. Väike vestlus läbi autoakna ja edasi võiduka lõpu poole. Enne Väätsat õnnestus mul veel kokku joosta Priidu ja Etheliga, kes liikusid ka vastas suunas. Natuke enne kella 23 sain siis selle seeria viimase aarde kirja. Minu austus kasvas iga korjatud aardega selle seeria loojate suhtes. Sellist asja luua ja ka veel üleval pidada. Tee olete võrratud. Müts maha ja sügav kummardus teie ees. Suured tänud teile.
Oli vahva rada. Mõned mõttevälgatused sai lisatud seeria esimestesse ja viimastesse logidesse.
Suured tänud.
Uhh.. Päev otsa sai mööda väikese liiklusega teid kolistatud, siin laksas reaalsus (ehk tiheda liiklusega maantee). Aga leidsin siiski koha, kuhu geomobiil seisma jätta ja sain päeva viimaseks planeeritud aarde ka logitud. 76 NKT-d (kui lugemine nüüd sassi ei läinud) ja minul toss väljas. Ja vähemalt vähekegi nuusutatud seda fantastilist, ainulaadset ja üldse meeletult ägedat aardesarja. No tõeliselt kurb, et mul selliseid päevi kahjuks vist enam ei tulegi. Oleneb muidugi, millal täpselt aarde peied peetakse. Äkki õnnestub üks NKT-päev veel ette võtta.
Logimise järjekord on puhta sassi läinud, sest tegelikult algaski see NKT geopäev üldse nende nelja suure tee ääres asuva aardega, mis eelmisel korral pimeduses ja tiheda liiklusega maanteel kuigi ahvatlevad ei tundunud. Seekord saime probleemideta nopitud.
Panin geokolksmudamobiili kiirust valvama ja ise läksime aaret logima. Tänud
Siin oli väga sobiv tee, kus oli piisavalt ruumi parkimiseks. Anna parkis selliselt, et mööduvad autojuhid võiks politseipatrulli kahtlustada. Wazesse vist ei ilmunud selle lühikese ajaga vastavat märget. Tänud!
Üks tore päev veedetud NKT rajal 209-98.Aitäh!
Kolm optimisti ja üks pessimist jätkasid täna Nelja Kuninga Tee avastamist, Jalaselt Lehetu ristile. Teekonnal saime tunda nii päikest ,pilvi ja lõpuks ka vett. Kahjuks vett saime rohkem. Enamus aardeid leidsime jooksult, mõnda sai ka otsida. Kõik mis plaanis sai leitud ja enamgi veel. Suured tänud peitjatele aarete eest.
Mitmekesi meeleolukas kulgemine NKT rajal. Päevast pool oli vihmata ja pool päeva saatis meid vihmake, NKT 209- 98. Tänud peitjale.
Viis minutit eelmisest aardest. Iseenesest olid need Pärnu maantee äärsed aarded päris leidlikud, aga see magistraal ise muutus tiheda liikluse tõttu küllalt kiiresti tüütuks. Alguses tahtsin nagu maru kiiresti siia kohale jõuda, aga nüüd tahaks juba sama kiiresti siit minema ka.
Heade ja mitte niiväga heade asjaolude kokkulangemise tõttu õnnestus lõpuks teha algust kauaoodatud NKT-sarjaga, mitte küll sellisel viisil ja sellisel ajal nagu algselt plaanitud sai, aga ka täiesti mõnusal viisil, mis hiljem mõeldes ei erinenudki niiväga palju algselt plaanitust. Esimesed ~470 logi saavad kahetsusväärselt vähe sisu endasse, oma maratoni võtame kokku ikka NKT 467 logis :) Siiski-siiski võin juba praegu öelda, et sarja peitjaid võin küll nende töö eest tänada kasvõi 500 korda. Aitäh peitjatele! :)
Kõige Hirmsama Pärnu Maantee esimene aare - siia pääses õnneks suhteliselt ohutult ligi. Aitäh!
Tekkis kiusatus viimasel hetkel GC lehe Hidden Creatures challenge ära teha. Nüüd vaid 2 puudu :)
Tulime Soomest ja sõitsime Pärnu kaudu koju. Mõtlesime, et kuna rattad on kaasas, siis teeks väikse jalasitrutus-rattasõidu ja võtaks mõned NKT-d ära. Aitäh peitjale!
Järjekordne õhtu NKT radadel. Vahvad topsid, rõõm otsida ja leida. Läbitud said punktid 140-180. Suured tänud peitjatele!
NKT jalgsimatka teine päev. Ööbimisvarustuse ülevaade NKT 201 juures. Aitäh!
Väike NKT suts sõidul Lätti. Leitud said need mis jäävad suure magistraali äärde ja siis vee lmõned Varbolasse sissesõidul ka. No nii et umbes oleks ümmargune number järjeks - et sassi ei läheks statistika. Aitähh rajameistritele ja hooldajatele. Seekord oli üks kirsike ja üks tähelepanuväärne objekt ka :) , selle eest eriline tänu. Aitähh logitud NKT 140 - NKT 145.
Mul läks unerütm kapitaalselt katki. Pole hullu, juhtub ikka. Seis oli igatahes selline, et reedel-laupäeval olin järjest umbes 30 tundi üleval, siis tegin 5 tundi "lõunauinakut" ja ärkasin keskööl vastu pühapäeva. Parajalt jabur olukord. Esimesed kolm tundi mõtlesin elu üle järele ja tulemuseks sain, et vist oleks vaja midagi rutiinist väljaraputavat teha. Mõeldud-tehtud.
Jõudsin rajale mõni minut enne viite hommikul. Mingeid erilisi plaane ega varusid polnud, vaid varupatareid lambile jõudsin tee peal Statoilist haarata. Vaatasin pimeduses möödavuhisevaid veoautosid, ajasin võsaürbi selga ja asusin mediteerima.
Algus tuli üsna raskelt. Maanteel oli pime ja ebamugav, ise olin väga uimane ja rütm ei tahtnud sisse tulla. Varbolas veetsin päris pikalt kortermaja ees elupuid kallistades ja tänasin õnne, et kõik veel magavad. Edasi hakkas vaikselt rütm sisse tulema, mingi hetk hakkas kuusirbi taha ka kerge kuma tekkima. Kella vaadates arvutasin välja, et päikesetõusu ajaks peaksin kenasti metsateele jõudma. Ideaalne.
Ohukotsu-Jalase metsavahelõik oligi vist minu selle päeva üks lemmikuid: tõeliselt ilus metsatee, hommikuselt härmas ja vaikne loodus. Ainult mina, loodus ja... noh, pidevalt tiksuv traktoripodin. Küll aga hakkas kõht vaikselt tühjaks minema. Kaasas polnud midagi. Uurisin kaarti ja otsustasin järgmise maanteeni ehk NKT 218-ni välja murda, et siis vahepeal Raplas söömas käia. Nii saanudki. Ostsin veel peotäie müslitalasid ja kotitäie singipirukaid edasiseks kaasa.
Kui veri oli kõhust tagasi pähe jõudnud, saavutasin õige hea rütmi. Päike paistis, topsid tulid kiiresti, unisust polnud. Puhas nauding. Ajapikku kadus päike siiski pilvede taha ja ilm kiskus sombusemaks. Küll aga tuli pärast Kehtna kandis raudtee ületamist päeva teine lemmiklõik - supermõnusad kurvilised kruusateed, ilusad vaated ja armsad metsatalud.
Suuremale teele jõudes oli kohe tunne, et olin jõudnud järgmisele levelile: asfalt, saabuv pimedus ja väga järsud teeperved. No nii järsud, et madalapõhjaline tuleb kogu täiega asfaldile jätta. Paha-paha. Nagu sellest veel vähe oleks, lisandusid pimedad kurvid ja puidust teepiirded. Sõitmiseks VÄGA lahe tee, aga minu piir oli saavutatud: ohutunne ei lubanud enam iga aarde juurde parkida, leidsin kaugemal ühe ohutuma koha ja võtsin lähiaarded jalgsi. Teepervel jalutades möödus aeglaselt ka politseibuss ja olin kohe õnnelik oma otsuse üle, sest ma ei oleks tahtnud sealset (tehniliselt legaalset) parkimisviisi kaitsta, iseendaga nõustumata.
Peagi läksid teeperved jälle pargitavaks, aga valgus sai otsa. Viimane valgus kadus, kui autos ühte logirulli kuivatasin ja viie minuti pärast uuesti väljudes ei leidnud lambita enam peidukohta üles. Ka väsimus ja magamatusest tingitud peapööritus olid tagasi. Algne ideaaleesmärk ehk NKT 300 oli saavutatud, aga...
Millal veel tuleks elus võimalus saavutada üksinda ühe päevaga 200 aardeleidu? Ilmselt ei tulegi. Uus siht - NKT 340. Tegelikult olin selleks hetkeks oma ressursi juba ammendanud ja iga edasine leid tuli kujundlikult läbi higi, vere ja pisarate. Pidevalt tuli otsida vähegi ohutumat pesa parkimiseks, ümberringi pimedus ja mööduvad autod, põldude vahel tõusis külm tuul, enda sooritusvõime oli allapoole igasuguseid mõistlikke näitajaid. NKT 333 juures tuligi esimene ametlik mitteleid: no ei suutnud selles staadiumis enam seda kuusehekki nii põhjalikult läbi kammida. Pluss ootas ees võimalus lõpuks ometi suurelt teelt maha saada. See oli suur kergendus.
Viimased seitse leidu tulid jälle suure vaevaga, igaühte täpselt maha loendades. Aga kui viimase ettenähtud topsi kork kell 8 õhtul kinni klõpsatas, oli tunne, nagu saaks millelegi suuremale joone alla tõmmata. Olgu, üksinda 200 leidu päevas on igati tähistamisvääriline tulemus. Aga olulisem oli ehk isegi see, kui seada endale mingi arbitraarne suur eesmärk, 15 tundi järjest selle nimel aktiivselt rabada ja soovitu lõpuks saavutada. Üksinda tehtud pikad georingid on üldse kuidagi teistmoodi. Täielik kvaliteetaeg iseenda, oma mõtete ja ümbritseva maailmaga suhestudes. Ammu oli midagi sellist vaja. Aitäh peitjatele kogu tehtud töö ja nähtud vaeva eest!
NKT 140 kuni 246.
Start Tallinnast umbes kell 11.30 ja lõpp Tallinnas umbes kell 22.00.
See aare leitud kell 12.25.
Aitäh peitjatele!
Kati saatsime logima ja pidasin vanematele erinevate aarete kohta tutvustust, senikaua kui Kati logitud sai. Aitäh.
Opaa, kus siin oli sipelgaid. Rohkem energiat läks nende riietelt maha rapsimisele kui aarde otsimisele. Logi kirjutamiseks püüdsin natuke sipelgavabama koha leida, aga see oli üpris mõttetu tegevus kui just vahepeal autosse poleks pugenud ja see tundus tüütu. Panin siis tantsides puhtasse logiraamatusse nimed kirja. Pärast oli veel pool teed selline tunne, et sipelgad on mulle särgi alla pugenud :)
Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kuid konteineris võib olla vale numbriga tops ja logi. Läheb aega kuni trass jälle korda saab.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuni me arutame kuidas edasi tegutseda ja võimalusel vigade kõrvaldamiseni jääb aare, suure vandaalitsemise tulemusena, ajutiselt kättesaamatuks.
Meie esimene NKT. Jäi Pärnu tee peale. Leitud!
Kui jõudsin autoga aareteni NKT 140 - 143, siis teadsin kohe, et autoga ma suurel maanteel parkima ei hakka. Samas ei kujutanud ette, kui hirmus võib olla jalgrattaga ... autod kihutasid minust nii ligidalt mööda. Kõige hullemad olid loomulikult veoautod. Vuhh ja vuhh, kimasid maanteel, mina värisesin nagu haavaleht oma murutriibukese peal. See vaid mu seikluse esimene etapp. 12h jalgrattal = öine geipeitus, leitud-logitud NKT 150- 333! Miinus mõned aarded, mis jäid kadunuks.
NKT kolmas õhtupoolik. 9/14st Kiire leid. Tänud! Topsikuhoidja metallosa on katki.
Nagu ikka NKT puhul, siis kaugele ei pea sõitma et järgmist aaret leida. Sellele mina väga ligi ei saanud kuna lomp laiutas ees ja saapaid polnud kaasas. Aga Dianal olid saapad ja nii sai ka aare logitud.
Tänase NKT-tuuri esimene aare. Eelmine NKT tuur toimus jalgsi (1-139), mis ühes kahetunnise unepausiga kestis kokku 19 tundi. Seekord tegin tuuri autoga (140-333), kestvus kokku 15 tundi (kella 6:00-st kuni 21:00-ni).
NKT jalgsimatk, 3. päev. Asjad kuivasid ööga ilusti ära, õhtul anti mulle lahkesti selle paremaks korraldamiseks koguni lisaradiaator…:). Ja peale seda, kui olin hommikusöögilauas hotelli enam-vähem vaeseks söönud – tänane minek on ju 106 karpi ja päeval ampsamiseks võtta vaid pähklid ja cornybatoon – ning kuiva koti uuesti kokku pakkinud, asutasingi ennast taas rajale. Ning üllatus-üllatus – vihma hakkas tibama :D. Tänase esimese leidsin kl 09:59 ja vaatan, et Reigo alustas samuti oma noppimisega ning on kuskil esimese kahekümne juures. Saab siis näha, millal must mööda joostakse :).
Võtsime mõned. Aga õhinapõhiselt ei jaksanud lapsed ka üle viie neid võtta. Vahetasime siis vahepeal õhinaid.
Tänase NKT alguse esimene aare :) Leitud ja logitud! Kaunist kevadet :)
Kevadvaheaja NKT-rattaretk Riisiperest Raplasse. Leitud ja logitud NKT 117-180 (v.a. 142-144).
Found on 15.11.2014 during our geotour including 1-140 from trail and 153 caches total for Saturday. Kiitokset kätköstä ja Aitäh peitjale. Logged using 6* acronym to save room for log.
We were six stars, Kilpert Tell, Mrs Tell, susuki, PJ-King, hemppu01 and me MikaS. It would have been a pain in the ass to log all in every cache. We used six stars as a short cut.
Otsustasime tänase päeva pühendada NKT-dele. Mis see endast kujutab, oskab juba igaüks ise ette kujutada: sõit, peatus, logi ja nii lõputult kuni pimedani :D
Aarded NKT 135-143 ja 145, 146 1eitud ja logitud teel pealinnast kuurortlinna. NKT 144 peab veel teinekord hoolsamalt otsima.Tänud.
Tee on siit palju kordi mööda viinud ja ootamatul kombel on isegi siin midagi uut avastada. Mitte küll otseselt siin, kuid edaspidi. Sel hetkel me seda veel ei teadnud. Aarde leidsime kiirelt. Jätkuvalt hea teostus.
Uuesti NKT radadel. 121-143 ja 145-217 paaritud numbrid. Metsavahelised lõigud olid veel jääs. Minnes pelgasin kõige rohkem, et topsid on kinni külmunud aga ei kõik tulid kenasti lahti.
Valisime tänase ilma just NKT läbimiseks. Autoga on see suht tobe, rattaga samuti parajalt tüütu. Nii sai otsustatud see jalgsi ära teha. Täna sai ette võetud punktid 119-140. Autoni jõudes valitses õues igatahes kottpimedus. Täname!
Tänane ilm tundus just olema õige NKTga taaskordseks kohtumiseks. Leitud aardelaekad 140 - 119. Kuna kõndisme kogu vahemaa ja seda veel 2x (edasi tagasi), siis sai päris vahva matk, mis lõppes juba päris pimedas. Tervitused ja tänud peitjatele
Siirdusime Pärnusse jõule pidama ning otsustasime neli Pärnu maanteele jäävat aaret üles otsida. NKT-d 140-143.
Kuna teekond viis seatl läbi, sai võimalus ära kasutatud ja aare üles otsitud.
Parkisime ja suundusime kuuse poole... ja siis metsa.. täitsa metsa. 30m tuuriga jõudsime aardeni.. ja siis tallatud rada mööda tagasi. Aga oligi selle päeva viimase aarde jaoks natukene rohkem liigutamist. NKT81-140
Teel Tallinnast Pärnusse sai kõigepealt Kernu kadaka juures äge mõistatusaare üles leitud ja siis otsustasime ka mõned NKT sarja aarded ette võtta, mis teepeale jäid.
Pikk päev algas 8.00, pärast statoili peatust, kohvi ja hommikusööki läks lahti. Alustuseks NKT jupp.
Seekordsed neli NKT-d täitsid Pärnu maanteel hommikuvõimlemise funktsiooni. Nagu ikka, leid kiire ja georada kenasti ees.
Teine NKT aardejaht. Päev 2.:) Leitud, logitud. Tänud :)
Ja ja... geopeiturid tegid peegelpõranda peal kükke, jalas polnud pükse, üldse...
Rattaretke teine päev. Aardeid leitud Eestis 501, maailmas 632.
Jätkasime täna oma "Teeme ära" aktsiooni NKT-de osas. Alustasime Ellamaa kandist ja lõpetasime Varbola juures. Täitsa mitu aaret sai ära võetud. Aitäh!
HTKML. Naljakas on mööda sulanud jälgi.
Väike trip et leida veel leidmata NKT seeria aarded ;) Aitäh, oli vahva!
Alustame siis sellest, et igal juhul hommikul sisse ei magaks, keerasin juba õhtul kella tunni jagu ette ära, muidugi aga tark telefon tegi seda ise ka, ehk veel talvise aja järgi ärkasin ma plaanitust tunni jagu varem, ehk umbes siis kuskil kella kuue ajal hommikul. Seda nägin ma alles siis, kui olin näinud teisi maja peal olevaid kellasid. Olles ülimalt vähe maganud, keerasin ma kella õigeks, panin uuesti samaks ajaks äratuse ja läksin tagasi magama. Teisel katsel suutsin juba õigel ajal ärgata. Siis oli veel vaja ratas kokku panna, mõned võileivad kaasa teha ning saigi teele asuda. Kohapeal oli ilm oodatust tunduvalt parem, teeolud olid ka muidugi meeldivalt head. Ainult mõne üksiku koha peal oli selline ebameeldiv puder. Alustuseks võtsime numbrid 117-154, välja arvatud 153, sest seda ei olnud lihtsalt seal, kus see olla võiks. Muidugi jäi see üks ainuke värvimata täpike väga ebameeldiva koha peale. Ei oskagi hetkel veel ette kujutada, millal sinna tagasi satub. Siis keerasime otsa ringi ning võtsime ka 116-79. Ega siis oli päev juba õhtus ka tuli hakata tagasi Riisipere poole sõitma, et ikka koju ka veel tänase kuupäeva sees jõuaks. Teele jäid veel mõned üksikud aarded, mida me nagu väga leida ei suutnud, sest olime selliste 1.5/1.5 täpikestega juba vägagi ära harjunud. Egas midagi, järgmine kord pole ehk seda lund ka segamas, siis vast leiab needki üles, mis täna leidmata jäid. Kokkuvõttes oli mega lahe päev, kilomeetreid ei tulnudki nii mega palju, 65 oli neid vist, kui õigesti mäletan. Mäletan veel, et mingisugune õel tegelane nimega Priit käis number 101 juures kiusamas ning pärast oli veel turbas ka rattaga vastas, et saaks ikka öelda, et ma ka olen talvel sõitnud, nagu teiesugused hullud seda teevad. Kuna päris pikalt pole nii kaua järjest ratta seljas istutud, siis täna enam nii väga istuda ma ei tahtnud, ei usu, et hommegi veel väga tahan, aga midagi pole teha, tuleb.
Ratas tee äärde ja logi kirja. Mugavuse huvides kirjutasime "T,K". Tänud, väga lahe seeria!
Õigus ta on, et suurim raskus on logirullilt õige koha leidmine. Järjekord vist pole kõigile eriti tähtis olnud.
Pärast Kernu kadakat tegin ettepaneku vaadata üle paar teele jäävat NKT aaret, mida Aigar eriti innukalt ei toetanud, kuid oli nõus mind autost välja laskma. Sumpasime punktini ja kirjeldasin veidi konteinerit puu taga seisvale Aigarile, panin logi kirja ning marssisime autosse tagasi. Konteiner oli päris äge. Kõige rohkem võttis aega logirullil õige koha leidmine.
Selle puraka võtsin ka eile ära ja siis aitas kah selleks korraks ning ajeed Pärnu poole
Siit algas minu aasta viimane ja NKT esimene georetk. Tegutsesin nagu vilunud jäljekütt. Lumise talve challange´ina võiks selle raja läbi teha ilma gpsi ja kaardita, ainult jälgi otsides. Hea oligi jälgi taga ajada, nii oli kindel, et kiirus püsib jääs teele kohane.
Täna jätkasime NKT seeria otsimist-leidmist. Aardeid sai leitud nii kuuselt kui pajult. Leidsime neid lähemalt ja kaugemalt, kergemini ja raskemini, kiiremalt ja aeglasemalt. Lume paksus ulatus pahkluust kuni puusani. Üks aare tuli paksu lume alt välja kaevata. Georadade astumised olid kukesammust hiilgase sammuni. Aga mets oli imeilus! Ja mõned aardeleiud tulid muusika saatel! Ühe aarde juurde ilmus kes-teab-kust naabrivalve ehk lõbus noor hundikoer, kes pidi meid surnuks ehmatama! :) Tänud peitjatele sportliku ja mõnusa pühapäeva eest!
Ühesugused aarded on ikkagi erinevad, sest asuvad ju erinevates kohtades, pisutki erinevas ümbruses. Aare korras. Aitäh!
Alates NKT 1 on minu logides eestlaste 14-nda sajandi vabadusvõitlusega seotud killukesed: 140. Nimetatud mehed pole loomulikult ainukesed, kes kohalike kuningatena ajaraamatu lehekülgedele jõudnud. Kindlasti tuleb meenutada maavanem Lembitu ja liivlaste vanema Lembewalde kaasaegset ning nimekaimu, kuralaste kuningat Lammekini (Lammechinus, rex de Curonia) – kõik need kolm väärikat meest seostuvad nimeliselt ja olemuslikult läänemeresoomlaste müütiliste rahvalaulude kangelase Lemminkäisega, kes Kaleva poeg ja ’tule poeg’.
Puhtalt drive-in. Aare oli valel pool puud, muidu oleks ka aknast kätte saanud.
Aare leitud ja korras. Logitud. EVEJ. Uskumatu, et kaks mugudest metsatöölist ka parasjagu samas paigas- mehed vaatasid kahtlustvalt, kui ligemalt uurima ei hakanud.
Aare jäi silma ja näppu kiiresti. Vesi vulises üsna hoogsalt, seal oleks juba peaaegu kanuuga sõita kannatanud. See siis tänase aardetripi viimane. Järgmisel korral üritame edasi. Tänud, väga mõnus seeria - õnneks see meil veel ka jätkub - 140 ju ikka veel leidmata + mõistatus. Tänud!
Mingi salatunne ütleb mulle, et NKT seeriast saavad kõige populaarsemateks just topsid 140 kuni 143.
140.siin vaadatud sai tarka aparaati
mis hoopis teisale meid saatis
seal oli kraav ,mis vaikselt vulises
ja heinakoormat vedav traktor põrises
Leho tegi siin ühe suurema puu lõpuni katki. Enne oli kuivanud jurakas püsti.
Viis minutit hiljem ja nätaki! Käes! Eks power traili on siiamaile juba ammu oodatud, kas just nii suure maantee ääres tema parim koht on... Siin tuli passida, et liiklusvoolu tagasi pääseda.
Siin oli väga hea geoparkla aardepeitjate poolt ette valmistatud. Aare leitud kell 15:42, täname!