Hassalaid

Aare automaatselt avatud.

Aare automaatselt kättesaamatuks märgitud.

Alustasime sõbrapäeva just selle aardega. Tegime kenasti vajaliku kõne ja saime autoga sadamasse sisse. NIi saime jalavaeva vähendada 2x0,5km. Pärast mõningast sammumist nägime juba tuttavaid geosõprade tallamustreid, mille järgi oli hea suunda hoida. Aardega vaeva nägema ei pidanud, siis oli juba eelnevate külastajate poolt välja kaevatud. Panime nime kirja ja jätkasime teed 000 suunas. Tänud!

Taas imeilus ilm et jää peale minna ja paar aaret ära logida. Kuna eelnevad otsijad olid siin alles käinud siis arvasime et ilmselt on maantee ees aga ei, tuul oli enamasti need jäljed minema puhunud! Õnneks päevasel ajal oli kaugele näha ning lihtne suund peale võtta ja aarde poole tatsama hakata. Aga ega siis ka nullis lihtne ei olnud. Kuidas me ei leia sellises suuruses aaret kui ta alles välja kaevatud oli! Eks siis togisime ja tagusime ise ka ringi kuni lõpuks ta Kristini kepi alla jäi ja kaevasime uuesti välja, ei tea kas oli tuul siin keerutanud või kardeti mugusid või mis... Igatahes aitäh peitjale!

Vot seda aaret andis ikka otsida. Kepp on mõistlik talvel ikka kaasa võtta. Tunnistan üles, et kui Pärnu geokamp aarde leidis - nimelt Harrys, olin ma hoopis teiselpool põõsaid. Aga lahked kaaslased andsid mulle ka ikka loa logida. Kena leid, tänud! ( :

Lähenemistee otsimine oli elamus omaette. Lõpuks ikka kambakesi ühe sobiva leidsime ja edasi siis jäätunud merele. Kompass on ikka hea asi. Vaatad c:geos-st suuna aardeni, lahutad sealt 10 (sest meil siin deklinatsioon 10 kraadi) ja edasi kasutad kompassi. Sest see ei kuluta telefoni akut. Ilm oli pilvitu, nii et sai vaadatud, et "tuleb minna selle tähe suunas". Null oli õnneks täpne ja õnneks oli ka matkakepp kaasas. Sest (kõva, tihket) lund oli ca 40 cm jagu ja aare ise on keset lagedat. Sai siis null juures kepiga läbi lume toksima hakata ca 10 cm vahedega ja mingil hetkel kostuski veidi teistsugusem heli- kui tabasin paksu lume all olevat aardekasti. Peitjale tänud!

Jäin täna laidude ekspeditsiooni stardist Pärnusse asjatama ja kohe kui vabanesin, võtsin suuna Paatsalu poole. Peagi kohtusin teistega ja asusime koos ligipääsu sadamasse otsima. See polnudki võimalik - igas teeotsas aed või tõkkepuu ees. Lõpuks parkisime ikka esimese tõkkepuu taha ja sealt edasi kandjavarvas mere peale. Jää kandis vägevalt, kuigi oli natuke ikka kõhe ka siin kuuvalgel ja lume krudinal aarde suunas liikuda. Kohale jõudes ootas ees tühi lumine väli ja üks puu. Asusime siis lume seest aardekarpi otsima. Lõpuks harryse matkakepp tegi õiget häält ja lume alt, maa seest, tuligi otsitav välja. Aitäh!

no oli see vast ikaldus: kõikse keerulisem oli leida koht, kus parkida ja merele minna. lõpuks langes liisk peasadama kasuks. vesi kandis viksilt ja viisakalt, kuid nullis tabas pirakas nõutus: lumised tuisuvaalud ja kuivanud hein. toksisime seal kuuekesi keppidega maastikku, kuni Harrisel käis kolks. kaevasime ja kangutasime kuni saime logitud. aitäh!

Rentisime sadamast paadi ja teel Oosäärele saime ka selle logitud. Aitäh!

Jõudsime enne rahu ära käia.

Käesolev talv on olnud mõnus, detsember ja jaanuar (vähemalt kuni tänaseni) on pakkunud suurepäraseid võimalusi suusatamiseks. Õnneks on aardeid, kus saab ühildada suusatamise ja geopeitumise soovi. Merejääl suusatamine tundus täna hea mõte. Võtsime suuna Pöörilaiule, algne plaan oli sealt otse ka Hassalaiule suusatada, aga jää peal oli lumi paks, nii jäi suurema ringi mõte katki, suundusime tagasi autoni, kus hakkas aga ikkagi Hassalaid ka kripeldama, väljas ju alles valge. Sõitsime Paatsalu sadama kanti asja uurima, sealt linnulennult oli laiule kõigest ~1,5 km, Pöörilaiu ~8+ km kõrval ju lihtsalt väike sutsakas, nii saidki suusad jälle välja ja hakkasime sihtmärgi suunas liikuma. Lumi oli siingi paks, suusatada polnud just kerge, aga niisama jalutada ka ei tahtnud, soov oli ju suusatades need laiud käia.

Kohale jõudes tõmbas meid muidugi ka puude juurde, kuidagi ei tahtnud uskuda, et aare pole seal, aga koordinaat näitaks visalt hoopis eemale, kus valitses lihtsalt paks lumeväli, mõned kibuvitsatutid vaevu lume alt välja paistmas. Ohjah, no nüüd oli hämming, kaevasime pisut lund siit ja sealt ja veel mitmest kohast, ilma suuskadeta vajus kohati üle põlve lumme, seega tundus asi üsna lootusetu. Kirusime end, miks enne ei süvenenud logidesse või kodutööd ei teinud, kirusime sellist peitmisviisi ja olime mitteleiuga leppimas ning valmis loobudes tagasiteele asuma. Sõbrakõne siiski utsitas veel korra proovima ja läksin tagasi eeldatavasse kohta, rõõm oli suur kui suusakepp tabas teisel katselt miskit kahtlast, veidi lume kühveldamist ja tõdesime, et õnne peab ka olema, see leid oli küll puhas juhuse asi. Tagasitee autoni oli pärast leidu igatahes mõnusam kui see oleks olnud mitteleiuga lahkudes.

Oli pisut raske, aga tore suusaseiklus.

Tõstsime kambaga oma suure kanuu üle Kuradisilla ja tulime ka Hassalaidu väisama. Siingi peitis ennast 1 aare. Ilma süvenemata kõndisin kohe puu juurde. Ja vaata, aga vaata, laiul ei ole mitte 1 puu vaid lausa 2.
Puu küljes ma aaret ei leidnud ja mõtlesin, et mis seal siis ikka. Teised hüüdsid, et nad leidsid midagi huvitavat. Siis alles tegin geoäpi lahti ja sain aru, et olin nullist eemal. Läksin siis vaatama mis teised, mugud, leidsid ja voilaa avasin nende leiu, kus oligi aare.
Tegime saarel väikse pikniku ja vaatlesime erinevaid kive. Ja viskasime lutsu. Mega mõnus ja nauditav. Aitäh korraliku aarde eest!

Esimese veepeatuse tegime siin. Ma olin oma peas ette täitsa kindel, kus Hassalaiu aare meid ootab aga vot võta näpust, sealt leidsime ainult 2 muna :D. Aarde leidsime ikka ka loetud sekundid hiljem ja katusega katta saime teda peale logimist lausa kaks korda, sest Indy jooksis esimese asetuse suure hooga lihtsalt laiali. Aitäh veeaarde eest, need on alati nii lahedad projektikad.

Kaks päeva tagasi Ruhnus olles tuli eksprompt mõte, et teeks kohe veel ühe merereisi. Kiire kõne Paatsalu sadamasse andis julgust juurde, et paadi saame sealt ja nii me täna hommikul uuele veeseiklusele vastu läksime. Kui kõik ametlikud toimetused sadamas tehtud, siis aitas sadamakapten paadi vette lükata ja meie võtsime suuna Hassalaiule. Väike tuuleke oli mõnusalt jahutav ja laid paistis sadamast ju nii lähedal, et tundus lihtne paadisõit. Ega ta midagi hullu polnudki, poolel maal vahetasime sõudjat ja suure hooga otsemat teed saarel randusime. Esmalt vaatasime need kaks puukest üle ja leidsime ühe puu alt kaks suurt linnumuna. Aare oli ikka natuke eemal ja täie tervise juures. Kui nimed kirjas, Indyl kiire suplus tehtud, siis taas paati ja järgmise sihtmärgi poole. Suur tänu aarde peitjale!

Sadam oli teada, sadamavaht andis veel õpetussõnu teele kaasa. Üksik puu sel saarel on tähtis maamärk. Aitäh!

Esmaspäeva õhtul tuli teade, et laidudele minek. Ei ole midagi selle vastu, kui viiakse kohale.
Aare korras. Aitäh.

Leitud ja logitud. Aitäh!

Tänud

Зимник но 5.

Jätkame pikkade jalutuskäikude sarja, mille peamiseks põhjuseks jäätunud veed.

Selle aardega läks nii, et suvel polnud aega ja valikutest jäigi järgi jäätunud meri. Ilm veidi tuuline, vähese lumesajuga, temperatuur nulli ümber. Lumi tekitas jää peale kareda pinna ja libeduse pärast ei pidanud muretsema. Küll aga mõnes kohas jää kumises nagu õudusfilmis.

Aardele lähemale jõudes nägime, et Paatsalu puhkekeskuse poolt tuleb pr Suusataja! Laiule jõudsime ühel ajal. Vahetasime viisakusi. Tema puhkas jalga, meie logisime aarde.

Teisel pool Ooo säärt paistis lahtine vesi. Ka laiu otsas oli lahtine koht. Kummaline.

Peale Oosääre matka tulime veel ka Hassalaiult läbi. Ega siin tegelikult ju midagi vaadata väga polegi. Kuulsime, et kohalikud kutsuvad seda ühepuulaiuks. Kuigi tegelikult kasvas seal kaks puud. Aarde leidsime kiiresti. Sadamasse tagasi aerutades tekkis päris tugev külgtuul. Õnnes meile siiski soodsas suunas ja saime kenasti sadamasse. Aitäh aarde eest!

Assaraks, et siis Hassalaid!!

Tänased plaanid olid veel eile hommikul üsna ebanormaalsed. No nii umbes üksteist ebanormaalset, millest esimene ehk numbrita täpikese ebanormaalsus oli meie poolt kontrollitud. Aga lõunasöögi ajal tabati meid Kihnus Kurase kohvikust söömas ja kostus korraga üks OOO aarde jutt, mille peale mu muidu tukkuvas asendis aju reageeris ja silmad selle tühja halli kolu sees lõid äkki põlema.

Jutust sai plaan ja täna tuli vaid kokkulepitud ajal ja kohas olla, kus kapten meid koos jungaga juba ootamas oli.

Vesi oli sile, kui paberileht. Päike võttis iga sekund, mis võtta oli, tuuleke jahutas ja täiega tuus oli olla. Ega seda ilu pikalt nautida saanudki. Kiirelt olime kohal ja võtsime otse suuna aardeni ja enne, kui hoo sisse oleks saanud seisimegi juba aarde ees. Otsida polnud midagi. Tuli vaid konteiner avada ja nimed ritta laduda. Aardes olnud rändurid võtsime endaga ühes.

Edasi siit juba OOO aarde poole!

Aitäh!

SUP-id olid kaasas ja lihtsalt otsustasime, et davai, teeme selle Hassalaiukese ära. (P.S. Loodame, et sel korral siis sealsamas kõrval ca 3 päeva pärast uus aare ei avaldu :D). Registreerisime end vastavas kohas, kohalik proff vaatas üle, et meil kõik turvaline oleks ning hakkasime aerutama. Kohati oli ikka tükk tegemist, et nina õiges suunas hoida, kuid ei midagi hullu ja peagi olime laiul. Koordinaat näitas kenasti õigesse kohta, panime nimed kirja ja aerutasime tagasi. Oli ikka hea meel küll, et see aare tehtud sai.

Ainult sellest ei saa aru, et kuidas sellise koha maastiku raskusaste 3.0 on

Kolm päeva enne antud aarde avaldumist sai käidud OOO aaret leidmas ning sai vaadatud Hassalaiu poole. Antud aarde avaldudes oli eriti tore rõõmus tõdemus, et kui üks piirkond saab aaretest tühjaks, siis kohe mõnel järgmisel päeval tuleb uus aare, kuigi varasema mitme aasta jooksul pole midagi tulnud.

Alguses oli plaan tulla Paavo ja Marje stiilis idast, aga kui juba Paatsalu sadamasse tulime, siis tundus kiirem variant siis SUPidega vette minna. Maatuul küll hirmutas, aga läksime vette, kui olime end sadamale minekust teada andnud. Nad andsid väärt nõu, et seljakotile peaks panema helkurkleepsu, siis oleksime sadama radarile 1km asemel 10km+ nähtavad. Saarele jõudes oli seal palju linde, kes eest ära läksid. Panime nimed kirja ja hakkasime tagasi sõitma. Õnneks tuul polnudki nii hull ja midagi erilist ei juhtunud. Vihm oli ka väga õrn ja padukas meid ei tabanud. Jälle üks tore veeaare leitud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Linnud pesitsevad. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Oli kindel plaan sel talvel siin laiul ja Oosääre peal ära käia aga nädalad muudkui läksid ja läksid. Nüüd oli aeg niikaugel, et kui üldse veel saab siis see nädalavahetus on küll viimane. Terve nädala jälgisin iga päev ilmateadet ja uurisin jääkaarte, ausalt öelda ega mingit lootust jääle pääseda enam järgi ei jäänud aga võtsin ikkagi Rakverest teekonna ette, et saab mis saab. Võtsin Haapsalust tuttava ka kaasa sest üksi ei olnud mõtteski hulluks minna. Sadamas hakkasime endast ja tegevusest teada andma, härra vaatas meid siis nagu segaseid. Pikemalt (asjalikku)juttu ajades hakkas talle vist tunduma et ega me vist päris ullikesed linnavurled ei ole ja et varasemat jääkogemust meil ikka on erinevat ja piisavalt. Küsis siis et mis varustus meil vähemalt on, ütlesime et päästevestid (tegelikult turvavestid), jäänaelad, mobiili jaoks veekindel kott ja pikk kaigas. Need pidid head küll olema aga nendest on vähe. Andis meile siis korralikud paukvestid ja ka ühe plastikust supilaua pika köie otsas. Rääkis ka pikad selgitused hoovuste asukohast ja laiule mineku traektooridest ja sealt säärele minemiseks (otse need ei olnud). Vahetasime temaga otse helistamiseks tel numbrid ja salvestasime kiirvaliku alla. Kui nüüd päris aus olla siis ma ennem küll nii palju ei kartnud kui nüüd peale seda kõike. Kalda ääres oli üsna ok aga no umbes saja meetri pärast oli küll jama. Ega seda jää seisu on üsna keeruline kirjeldada ehk mõni pilt annab mingisugust aimu. Minul oli igal juhul hirm. Kohale me jõudsime ja logi sai kirja. Sellega ei olnud veel seiklus lõppenud, ees ootas Oosäär. Aarde eest tänud suured!

Kui juba kalapaadi juurde sattusin, siis otsustasin ka laiu üle vaadata. Tuleb tõdeda, et ilma kelku järgi vedamata ja jääpuuri õlal hoidmata on ka täitsa mõnus jääl jalutada. Aitüma peitjale!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Enne virtuaalset sai siin logi kirja pandud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.