1978: Esimene GPS satelliit
Kirjeldus
1978 aasta aardega saab alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid. Keegi ei keela eraldi aastatega liikuda ka tagurpidi :)
Seeria idee kuulub Madisele ja antud aasta sai välja valitud, kuna sobib geopeituritele vast hästi. Küll oli asi tol hetkel tänapäevasest süsteemist väga kaugel, kuid just sellel aasta 22. veebruaril viidi orbiidile esimene prototüüp satelliit OPS 5111 (NAVSTAR 1). Aastaks 1993 oli ringi lendamas kõik töökorras 24 satelliiti. Ja nagu teada, siis aastal 2000 lasti asi kasutusse ka tsiviilisikutele. Tehnikat on orbiidil muidugi selle aja jooksul kõvasti täiendatud ja nimikangelasest sai juba kolm aastat peale starti kosmoseprügi.
Antud kohas midagi selle aastaga seost vast ei ole. Küll aga on seal kõrvuti kolm õhku lastud patarei alust. Keda sellist sorti ajalugu huvitab, siis ringi vaadata seal tasub.
Seotud lingid:
1978 aasta aardega saab alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid. Keegi ei keela eraldi aastatega liikuda ka tagurpidi :)
Seeria idee kuulub Madisele ja antud aasta sai välja valitud, kuna sobib geopeituritele vast hästi. Küll oli asi tol hetkel tänapäevasest süsteemist väga kaugel, kuid just sellel aasta 22. veebruaril viidi orbiidile esimene prototüüp satelliit OPS 5111 (NAVSTAR 1). Aastaks 1993 oli ringi lendamas kõik töökorras 24 satelliiti. Ja nagu teada, siis aastal 2000 lasti asi kasutusse ka tsiviilisikutele. Tehnikat on orbiidil muidugi selle aja jooksul kõvasti täiendatud ja nimikangelasest sai juba kolm aastat peale starti kosmoseprügi.
Antud kohas midagi selle aastaga seost vast ei ole. Küll aga on seal kõrvuti kolm õhku lastud patarei alust. Keda sellist sorti ajalugu huvitab, siis ringi vaadata seal tasub.
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud. äge aare!
Tänud aarde eest!
Siin võserikus oli tuul väiksem, kuid seeeest jällegi maa märjem. Kampsuni olin vahepeal selga pannud aga kummikuid ei taibanud, viitsinud jalga ajada. Jõudsime toreda aardeni, kuid järgmise aarde poole minemiseks valisime siiski natuke tagasi minna ja siis mereäärset teed kasutada. Aitäh, aare meeldis!
Leitud ja logitud. Täitsa uhke satelliit. Tänud!
Juba teine satelliit, mille niimoodi metsast leian. Teel aardeni nägime päris lähedalt kahte kitse. Aitäh aarde eest!
Käisime selle idast saabunud rändrahnu juures ja leidsime ka aarde
Uus logi.
Maaamet pakkus idast mingit väikest teed, aga see kohe üldse ei sobinud, lihtsalt mets. Jõudsin ringiga lähemale ning siis ka aardeni. Täitsa lahe. Ainult uut logiraamatut oleks vaja. Aitäh peitjale!
Leitud,logiraamat hävinenud.
Jälle ma ei teadnud, et siin Paldiski poolsaare tipus on niivõrd ägedaid suurtükipatareisid olnud. Ega aardest endast seda teada kohe saanudki, kui aarde juurest ära sai minema hakatud, siis betoonitükid metsa all jäid silma. Ja vaatasin kohe, et pole looduslikud, igasuguseid erinevaid kive sees jne. Ja kaardiga tööd tehes sain aru et jah, õhkulastud patareid. No väga äge igastahes. See korvas selle võssis trampimise koheselt ka ära.
Aare ise ka kvaliteetaare. Seega võib igati rahule jääda ja FP väärt kindlasti.
.
Tundub, et uuel peitjal oli enda aarde jaoks logiraamatut vaja: https://www.geocaching.com/live/log/GL1C8GE93
Tõstsin konteineri ümber ja lappisin kokku. Õnneks keegi oli paberi logiraamatu asemele jätnud. Käib see ka hetkel. Taas ei saa aru kellel oli üliväikest täis soditud märkmikut vaja. Kui keegi läheb ja saab kaasa võtta logiraamatu mis sobib üpris tillukesse topsi (6-7cm läbimõõduga), siis oleks väga tänulik.
Väga tore aare, tänud selle eest!
Milline konteiner... :) Ilus teostus. Aitäh!
Leitud
GPS ajalugu oli ootamatult huvitav.
Jätsin auto raja algusesse ja tegin väikse jalutuskäigu. Täitsa tore vidin siin. Tänan.
Viisin uue logiraamatu. Aaret hoidev puu on vahepeal ümber kukkunud. Õnneks õige suunaga maa poole, niiet ei hakanud esialgu ümber tõstma. Võibolla mõnel järgmisel korral.
Leitud
Leitud
Veidi läks aega lähenemistee valimiseks, aga kokkuvõttes sai vist õigesti valitud. Tundus, nagu siia oleks mingi nõukogude UFO ka lisaks alla sadanud. Aitäh!
Nu tegelikult läksin aarde juurde üksi, kuna Mia arvas, et ei viitsi jalutada. Õnneks. Tee oli mõnus ragistamine. Teepeal mõtlesin, et milline küll aare olla võiks ja kae imet, nägi välja täpselt välja nagu ma vaimusilmis ette olin kujutanud. Tänud tänud aarde eest.
Sääskede ja parmude saatel sai läbi heinamaa ja võsa kohale ragistatud - õnneks jäi satelliit kiirelt silma ja pääsesime tagasi, ära nende tüütute putukate käest. Tänud peitjale!
Natuke sai rattaga võsas ragistatud ja satelliit üles leitud. Aitäh.
Kuna lähenesin hoopis teiselt poolt kui enamus geopeitureid, siis jäi esimesena silma aare ning alles peale logimist nägin millest siinne maastik koosneb. Tänud näitamast!
Aardeni tee leidmine oli väljakutse, aare ise jäi kiirelt silma. Lisasin aardesse trükkplaadi. Aitäh peitjale.
Tore, et kõik vanad satelliidid pole kosmoseprügiks jäänud. Miskit on ka tagasi maa peale uudistamiseks toodud. Vahva aare, aitäh peitjale!
Leitud.
Leitud
