Pakri poolsaar
Kirjeldus
Asukoht: 52 km Tallinnast lääne pool 59º16`01″ põhjalaiust 23º 43`50″ idapikkust. Pindala 101,8 km², sellest 33,9 km² mandriala, 12.87 km² Väike-Pakri saar, 11,6 km² Suur -Pakri saar.
Esimesed jäljed inimasustusest Pakri poolsaarel pärinevad juba rauaajast. XIII sajandil tekkis poolsaarele rannarootsi asustus (keskuseks praegune Laoküla), XVII sajandil alustasid rootslased sadama ehitamist.
Paldiski linn asutati tsaar Peeter I poolt 1718. a. kui Rogerwieki sõjasadam. 1760 ehitati välja väike kaubasadam ning Katariina II nimetas selle Baltijski Portiks. Paldiski nime sai aastal 1933. 1939 loovutati Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks, kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat Nõukogude Liidu sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad. Tippaegadel viibis siin 16 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri. Alates 1968.aastast suleti Paldiski täielikult seal avatud NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu ning ümbritseti okastraataiaga.
Viimane Venemaa sõjalaev lahkus 30. augustil 1994, linnas asunud õppeotstarbeline tuumareaktor loovutati pidulikult Eestile 26. Septembril 1995.a. Alates 15. maist 1994 kuni 20. oktoobrini 1996 on Paldiski Keila linna osa, alates 20.10.1996 iseseisev omavalitsusüksus.
Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel. Poolsaare tipus paikneb Pakri neem. Poolsaar on üks Põhja-Eesti lavamaa merre ulatuvatest osadest.
Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ning pindala umbes 40 km². Kõrgeim poolsaare punkt ulatub 31 m üle merepinna ja poolsaart merest lahutav klindijärsak moodustab ka siinkõrgeima, Pakri panga. Pakri panga piires eristatakse mõnikord omaette ka Lahepera panka, Leetse panka, Pakerordi panka, Uuga panka ja Paldiski panka. Pakri panga suurim kõrgus on umbes 25 m üle merepinna.Pakri poolsaarel on suuri rändrahne, sealhulgas Leetse Lodukivi. Pakri poolsaare klindil avanevad allikad (Pakri poolsaare allikad).
Aare on peidetud 2025. aasta advendiseeria 13. detsembri teise aardena.
Asukoht: 52 km Tallinnast lääne pool 59º16`01″ põhjalaiust 23º 43`50″ idapikkust. Pindala 101,8 km², sellest 33,9 km² mandriala, 12.87 km² Väike-Pakri saar, 11,6 km² Suur -Pakri saar.
Esimesed jäljed inimasustusest Pakri poolsaarel pärinevad juba rauaajast. XIII sajandil tekkis poolsaarele rannarootsi asustus (keskuseks praegune Laoküla), XVII sajandil alustasid rootslased sadama ehitamist.
Paldiski linn asutati tsaar Peeter I poolt 1718. a. kui Rogerwieki sõjasadam. 1760 ehitati välja väike kaubasadam ning Katariina II nimetas selle Baltijski Portiks. Paldiski nime sai aastal 1933. 1939 loovutati Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks, kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat Nõukogude Liidu sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad. Tippaegadel viibis siin 16 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri. Alates 1968.aastast suleti Paldiski täielikult seal avatud NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu ning ümbritseti okastraataiaga.
Viimane Venemaa sõjalaev lahkus 30. augustil 1994, linnas asunud õppeotstarbeline tuumareaktor loovutati pidulikult Eestile 26. Septembril 1995.a. Alates 15. maist 1994 kuni 20. oktoobrini 1996 on Paldiski Keila linna osa, alates 20.10.1996 iseseisev omavalitsusüksus.
Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel. Poolsaare tipus paikneb Pakri neem. Poolsaar on üks Põhja-Eesti lavamaa merre ulatuvatest osadest.
Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ning pindala umbes 40 km². Kõrgeim poolsaare punkt ulatub 31 m üle merepinna ja poolsaart merest lahutav klindijärsak moodustab ka siinkõrgeima, Pakri panga. Pakri panga piires eristatakse mõnikord omaette ka Lahepera panka, Leetse panka, Pakerordi panka, Uuga panka ja Paldiski panka. Pakri panga suurim kõrgus on umbes 25 m üle merepinna.Pakri poolsaarel on suuri rändrahne, sealhulgas Leetse Lodukivi. Pakri poolsaare klindil avanevad allikad (Pakri poolsaare allikad).
Aare on peidetud 2025. aasta advendiseeria 13. detsembri teise aardena.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud
Selle leiuga vedas, läks ruttu. Aitäh!
Leitud
Väga tore - seda otsimist oleks pidanud keegi filmima - see oli nii klassikaline vaatame kõik valed kohad läbi ja siis paneme nimed kirja värk :)
Leitud!
Tulime krüüsleid vaatama ja logisime mõned lähedalolevad aarded. Aitäh!
Leitud
olemas
Tore koht! Tundub et logiraamat on korduvkasutatav! Tänud!
Aitäh!
Tänud aarde eest!
Leitud, tänud!
Kuna esmalt oli ohtralt mugusid, siis jätsime selle aarde tagasiteele. Kodudest kaasa võetud kaks pastakat olid selleks hetkeks kadunud ja 1 pliiats oli eelmisesse aardesse jäetud. Õnneks abivahendite kotis oli alles täpselt 1 marker, millega nimed kirja saime. Hea parkimiskoht ning kaunid vaated! Aitäh!
Töösõit viis mööda. Lihtne leid.
Aitäh aarde eest!
Leitud
Joa juurest tagasi parklasse jalutades panime ka siin enda nimed kirja, aitäh!
Siin oli Karl kõige kiirem ja leidis aarde esimesena.
Kui kolm nädalat tagasi Elvega Paldiskis käisime siis sõitsime enne koju minekut infotahvli juurest ka läbi aga ilm oli väga külm ja rahvast palju, seega ei hakanud autost välja tulemagi. Täna olime Ingaga Paldiskis, ilm veel külmem ja rahvast endiselt palju kuid aarde leidmist need ei seganud. Oleks teadnud, et see nii lihtne on siis oleks juba aasta alguses ära loginud :D
Aitäh aarde eest!
Pakri poolsaar on tänu geopeitusele mulle juba päris tuttavaks saanud ja eks tuleb siia edaspidigi tulla, sest teine kallas mul puhta tegemata ja eks tuleb kindlasti ka uusi aardeid juurde. Tänud peitjale!
Loen mina seda kirjeldust ja võtsin kohe kaardi lahti, et ikka tegelikult ka on Väike Pakri suurem kui Suur või. Aga tundub, et nii vist ongi. Hmm. Kusjuures kui traataeda auk tehti ja Paldiskisse taas inimesi lubati, käisime kohe uudistamas. Tsiisas kui jube vene linnake tundus. Nüüdseks on pilt tunduvalt paremaks läinud, aga ikkagi ... Kuid poolsaar iseenesest on ikka väga ilusate kohtade poolest rikas, seoses geopeituse aarete otsimisega on nüüdseks juba kordi siis kondamas käidud ja ikka ning jälle avastad midagi toredat.
Nagu varasemalt logimas käinud on samuti maininud, oli ka täna siin jalutajaid küllaga, kuigi ilm seda tegevust just ei soosinud. Me küll ei kippunud rohkem väljas olema, kui logi kirja panemiseks just vaja oli.
Tänud peitjale aarde eest
Äärepealt oleks hakanud lumeusside pesasid uurima, õnneks jäi aare enne silma.
Kes otsib, see leiab :)
Leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Hea lihtne, juba varasemast tuttav teostus. Peitjale tänud!
Leitud.
Ma totakas otsisin midagi palju raskemat🤣
Leitud
leitud
Arvasin, et sellise ilmaga liiguvad ainult geopeiturid oma karbikesi taga ajades aga siin tundus, et selliseid hulle oli küllaga.. parkla oli autosid täis ja inimesed jalutasid siin ja seal. Meie läksime välja autost ainult nimede kirja panekuks.
Tänud aarde eest.
Siin ei läinud õnneks kaua, aitäh!