Aidake minu kassi!

Mina olin üks Mareti logis mainitud kanbajõmmidest :) ..mõnus jalutuskäik öises metsas, mulle meeldis.

Aitäh aardemeistrile!

Oi seda kassi olen ma pikalt vahtinud. Läheks appi, aga pimedas ja üksi ja veel puu otsa, no ei tea. Täna õnneks oli paras kamp koos, seega välja tegemata kurjadest keelumärkidest läksime kohale. Tegelikult tegime välja küll, panime autod üksteise taha tee serva vilkuma ja jala astusime edasi. Tegime väikese põike majast möödudes läbi metsa ja juba see hädaline paistiski. Jummel kui kõrgele oli teine ikka roninud. No mida sa siis ikka muud peale hakkad, kui saadad kõige osavama talle järele. Igatahes sai selle aardega nüüd ühele poole ja tõele au andes mul ikka siiralt hea meel, üks ammu häirinud täpike sai rõõmsa naerunäo külge. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

Kass sai alla aidatud, kassi silmad vajaksid värskendamist, silma hakkas ennem kinnitus kui silmad.

Aitäh peitjale!

Mõtlesin proovida päevavalguses leida ja isegi õnnestus. Mina puu all olles peidukat isegi ei näinud, aga natuke eemal olles jäi kahtlane koht silma.

Hea, et pimedat ei pidanud ootama jääma.

Minu arust ei olnud selle kassi aitamises midagi imelikku - aga naabrimaja koer vaidlustas selle ja Herki sekundeeris. Igatahes - kass jäi peale mõningast keerutamist eemalt silma. Aitama läks Herki - ta ka rohkem kassiinimene. Ma aitaks pigem mõnda koera.

Igatahes aidatud sai ja peale maalainetel koperdamist liipasime tagasi sinna, kust tulime.
Aitäh peitmast!

Natuke imelik oli seal pimedas seigelda, aga tehtud sai. Õnneks intsidente ei tekkinud. 858. Aitäh!

See kass on tõenäoliselt ainus, kes ise puu otsast alla ei tuleks.

Leitud, logitud, tänan!

Tulime valges. Sai uuritud ja puuritud, esialgne osutus ikkagi õigeks.
Tänud

Kuna päike hakkas just silmapiiri taha vajuma, siis tundus õige aeg olevat kass õhtuks koju ajada. Tegelikult muidugi nii pime veel polnud, et taskulambiga midagi teha oleks, kuid igaks juhuks sai ta ikka taskusse pandud. Läksime sündmuskohale, vaatasime natuke ringi ja mõtlesime, millised puud Taxu kassile meeldida võiks. Valisime paar tükki välja, ajasime pead kuklasse ja varsti mulle tundski, et kellegi kõrvad paistavad. Salme läks vaatama, kas on ikka õige kass või lihtsalt silmapete. Täitsa õige asi oli ja logiraamatusse nimed kirja igatahes said.

Aitäh, väga lahe aare ja igati sobilik leid ilusa geopäeva lõpetuseks.

Tänasele aardejahile võtsime minu redeli kaasa kuigi ega ma ise teadnudki, mis aarde juures seda vaja läheb. Selgus, et selle siin. Soovitatavas parkimiskohas uuris Inga, kas võtame redeli kohe kaasa või otsime enne aarde üles ja tuleme siis redeli järgi. Tal nimelt oli asukoht kunagi leitud aga päris täpselt ei mäletanud kus see oli. Ma arvasin, et pole mõtet mitu korda edasi-tagasi käia ja võtame kohe kaasa. Kuna Inga arvas teadvat õiges suunas kulgevat rada, siis läksime korraliku ringiga, Inga ees ja mina redel õlal järel läbi metsa ja üle aasa. Seejärel hargnesime ja hakkasime kassi otsima ning Inga kadus kiiresti kuskile kaugele puude vahele. Kui ma lõpus järgi jõudsin, teatas ta, et VIST leidis aga kindel pole. Seni kuni ta telefonist mingit kinnitust lootis saada olin ma ilma redelita juba peaaegu kassi juures. Hea, et topsis harilik oli, nii sai kohe nimed kirja ja seejärel krabinal alla tagasi.

Kuna see redel just sulgkaalus pole, siis tagasitee valisin mina ning seekord liikusime sirgjoones, mina ees ja naerukrampides Inga järel, kellele tegi kohutavalt nalja, et ma seda kolakat ilma asjata kaasa tassisin (õelale inimesele ikka teevad teise kannatused nalja ju). Asi oli isegi nii hull, et vahepeal oli ühte naerupausi vaja, sest suurest naermisest tal jalad ei kandnud enam ja mulle hakkas tunduma, et äkki pean veel ühe kandami õlale viskama. Aga ise endale meenutasin ma natuke eelmisel päeval Asterixi multikast nähtud Obelixi kui ma seal metsas redel seljas ringi müttasin. Ühesõnaga, väga tore oli. Teinekordki. :)

P.S. värvikama kirjelduse või minu üle naermise õigustuse kuulmiseks palume pöörduda Inga poole.

Kui sisaliku tee jätab kivile jälje siis geopeituri tee jätab puule jälje. Mööda eelmiste jälgi ma õige leidsin. Väheusutav et ma siia kunagi öösel tulen. Aitäh!

Die Katze sai leitud. Õnneks valis ta endale hästironitava puu. Ja oli hea turvalise teostusega, et kui ta äkitselt küünistama peaks, siis jääb hing ta külge rippuma, mitte ei kuku alla.

Nunnu kass leitud.

Logiraamat tagasi omal kohal. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Logiraamat niiske ja võtsin kuivatamiseks kaasa. Lähiajal tagasi. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Üks lemmikumaid leide :)

Exe oli mitu tundi saanud kutsikaga mängida, jätsin ta autosse puhkama. Ega see teda väga ei rõõmustanud aga hakkama ta sai. Autot eravalduse kõrvale ei tahtnud väga jätta, leidsin muu lahenduse. Peataskulamp ja udu ei sobi kohe üldse kokku, ninast kaugemale suurt ei näinud, õnneks lemmik taskulambi viht näitas kaunisti abivajaja kätte. Pidin vaid ennast õigesti positsioneerima ja natukene vaeva nägema. Tagasi mõtlesin veidi teistpidi minna. Meeter siit ja sealt ja lõpuks lõpetasin omadega ikka täiesti ma-ei-tea-kus. Sain täie raha eest võssis ragistada ja redelit seljas lohistada. Logiraamat veidi niiske. (252) Aitäh!

Kuna siin kandis juba sai oldud siis ei tee ju paha ka pilk pale visata. Natuke pilgutasin puude all pea kuklas ja lõpuks märkasin midagi, no see peab olema. Natuke turnimist ja kass saigi leitud. Tänud peitjale.

Leitud

Selle aarde suhtes olid mul kõige suuremad kahtlused. Kuna oli veel valge, siis taskulambist polnud tolku midagi ja nii me seal tuiasime jupp aega erinevate puude all ringi ja püüdsime anomaaliat leida. Lõpuks õnnestus anomaalia tuvastada ja selleks oli õige puu all pikutav kadunud logiraamat. Kuna objekt oli nüüd selge, siis Madis käis ja registreeris külastuse ka raamatusse. Tänud peitjale!

Uus katse kassi aidata. Seekord olin ekstra ettevaatlik ja logirulli enam alla ei pillanud. Kuna lumi oli maapinnal peaaegu sulanud, siis proovisin otsida ka allakukkunud logirulli aga ilmselt oli see veel peidus mõne sulamata lumekuhja all. Sirgeldasin esimese logi uude logiraamatusse, Sanderi logi seal miskipärast silma ei hakanud.

Oli see alles leid, päris korralik turnimine :) Aga teostus oli supper, tänud :)

Kassil uued paberid olemas.

Kassi leidsin pimedas kohe üles, oli teine juba kaugelt näha. Lumise ja libedavõitu puu otsa ronimisel tuli aga olla ettevaatlik. Üleval ei saanud algul kuidagi aardetopsi oma peidikust kätte ja siis kui kaan avanes pudenes logirull puu alla lumme. Otsisin mis ma otsisin aga sügavas lumes oli see üsnagi lootusetu tegevus. Logirull jäi leidmata ja seetõttu ka siis mitteleid. Andsin peitjale äpardusest teada ja olin valmis ise uue logirulli aardesse viima aga peitja lubas seda ise teha.

Teatati logirulli kaotsiminekust. Lähen täna-homme ja panen uue.

Tammi juures mäe peal Leanne libises ja tegi endale nac haiget. Sellet6ttu jätsime EKS seeria pooleli ja hakkasime vaikselt kodu poole suunduma. Kodus piirkonda valides veel vaatasin seda aaret ka, aga siis ohkasin et see ju pimedust tahab ja meie ju tulime siia päise päeva ajal. Päev aga kulges oodatust kiiremini ja autosse istudes oligi juba hämarus kätte j6udnud. Esimese tee juures oli eramaa silt, aga järgmise tee otsas oli lisaks mootors6iduki keelule ka jalgsi kulgemise keelumärk. Aga kus häda k6ige suurem seal abi k6ige lähem. Suundusime tagasi suurele teele ja rammisin ennast teepervele lumme. Metsavahel ei olnud ju yhtegi piiranguid seadvat märki ;P Väsimus hakkas vaikselt v6imust v6tma. Tyrukud olid jube kahe vahel kas ikka viitsivad pimeduses metsa sumpama tulla. Kysisid et kui palju sinna maad on? Vaatasin gepsu mis näitas 240m ja vastasin tydrukutele et ca sada meetrit. No ok kui nii lähedal siis v6ime ju tulla ka. Lugesid samme ja ca 90m hiljem kysisid et kui palju veel jäänud on. Ytlesin et veel k6igest 150m. ??? tydrukutel oli hämming aga ega keegi poole pealt yksi pimedas tagasi vantsida ka ei tahtnud. L6pus seletasin ära mis tegema peab ja andsin lampi tydrukutele. Sama kiirelt oli ka kass leitud. Autos pakkisin endale rakmed ja slingid ka kaasa, aga l6pp oli selline m6nus geopeituris6bralik. Jälle yks leha Taimo vigur leitud. Kaks kummardust kraapsuga ja kolm kniksu ;)

Leitud

Valisime kassi otsimiseks ikka pimeda aja. Aega läks enne kui silmad vastu särasid. Allan käis nimede lisamisega teda turgutamas. Tänud öisele jalutuskäigule kutsumast.

Paistab sedamoodi,et eravaldurid on siin võimust võtnud ja isetegevuslikke märke püstitanud.Kuidagi saime nulli ja asusime vaatlema.Lõpuks Ingrid märkas kassi :) Mul nimelt selline kiiks ,et ühtegi geosõpra ei suuda keel ega meel nimetada pärdikuks.Nii et ikka ise tähtede poole :) Aitüma