Kuke-Miku kivi

Väga uhke kivi ja tore aare, ainult tee siia veidi problemaatiline. Ilmselt tulime siiski parimal võimalikul ajal, kus loodust veel väga polnud ja maapind enam-vähem kandis, nii et ettevaatlikult astudes jäid varbad kuivaks. Meie tulime kõrvalkivi juurest otse. Võtsime aardest kaasa seal juba aasta aega norutanud ahvikese-ränduri. Suur aitäh peitjale!

Kivi suur ja uhke, kartsin hullemat maastikku.

Aitäh aarde eest!

Oh jah, oli see vast padrik. Ikka rämedalt pidime raiuma oma matšeetedega ja peale suuremat sorti vaevlemist jõudsime nulli. Aare oli äge ja korvas piinad. Aitäh!

Lähenemine ei olnud küll lihtne, aga silm kohe puhkab sellist aaret leides. Raudbetoon vundament ja raudkarp tala tagavad, et aare jääb ka peale tornaadot alles täpselt oma kohale :) Aitäh!

Auto jäi hüdrojaama parklasse. Ilm oli mõnus ja soe, jalutuskäiguks sobiv. Tee aardeni oli veidi märg ja mudane, aga kõige kehvem lõik ootas meid alles lõpus. Ilmselt kehvasti valitud lähenemistee. Õnneks jäid varbad kuivaks ning saime ka selle kivi ülespildistatud. Aare oli kvaliteetne, aitäh!

Sain nullis avamisega parajalt pusida. Õnneks lahendas kella rihm olukorra, millega maast proovitud puurisu hätta jäi.

Leitud. Ei tea mida ma siin enne kartsin maastiku osas… aga leid koos sinna kõndimisega tuli lihtsalt

Õhtune väljasõit, jalutus. Igal pool on eramaa sildid. Teise kivi juurest sukeldusime metsa.
Tänud

leitud

Paras seiklus oli selle aarde juurde minek. Otse kohale ja ringiga tagasi. Korralik raie seal tehtud tõesti, aardega kõik korras. Aitäh! :)

Nimetame selle siis hoolduseks. Karbi kaane alumine osa oli "lahti" jäetud. Muidu aga aare alles ja korras, kuigi nüüd pole ta ammu enam võsas. Kahjuks asub ta veel ka eramaal. Võibolla korjame ka varsti ära. Ei taha seal omanike maade sõjas oma karpe hoida.

Metsaraie tõttu oli kohati päris kehva liikuda, aga saime nimed kirja, aitäh!

Maa oli kohati märg ja metsatööst päris räsitud aga kohale jõudsime ja nimed said kirja. Aitäh!

tänud

Leitud!

Tänud peitjale!

Leitud, aitäh!

Meie jaoks siis teine kivi. Lähenemine ei olnud kõige mugavam ja otsustasin lahkuda teist teed pidi, see oli viga. Nüüd oli oluliselt raskem, välja saime lõpuks. Aitäh!

Kivi üle vaadatud. Sai selline ekstreemsemat sorti otse löikamistega matk. Kepid vajusid poole teekonna vältel kohati poole meetri sügavusele, aga lumi ja kummiku lai tald vedasid veel välja ja kui möned kohad välja arvata, siis väga mülkasse ei vajunudki. Tore. Aitäh.

Tervitame eelmärkijaid! Meie need olime.
Tulime samuti Laulimäe kivi poolt ja kobasime mööda märga mustsõstravõsa. Aga seda oli seal palju. Abivahend oli omal kaasas ja aardekast jah nii kurvalt üksi sinna seisma jäänud. Tee hüdroelektrijaama poole tagasi oli õnneks kergemini läbitav, kuigi ka metsamasinate poolt mullaseks sõidetud.

Tulime siia pärast Laulumäe kivi külastamist. Kuna küla juures oli olnud uhke viit mõlema kivi nimega, siis arvasime, et mõnus teeke viib ka naaberkivi juurde. Hakkasime mööda metsateed sammuma, kuid õige pea selgus, et tee läheb ikka täitsa vales suunas. Eks tuli siis liikumissuunda korrigeerida ja üle langetatud puude hüpelda, sumbata metsamasinate jälgedes ja ka natuke vesisemal maastikul. Kummikud olid õnneks heaks abiliseks sellisel matkal. Kivi paistis juba kaugelt, sest ümbruses on enamik metsa maha võetud. Mõned puud siiski olid veel püsti.
Püsti oli ka aare täies hiilguses. Aardekarpi revideerides märkasime, et vihjes olev abimees on miskipärast karpi pandud, kuigi tal on ju täitsa oma pesa loodud. Panime ta siis sinna, et järgmistel leidjatel oleks käepärast.

Tagasi liikusime otsesuunas Laulumäe kivi poole ja metsas ragistades märkasime seal ühte perekonda kivil turnimas. Meile tuttavate nägudega nad polnud ja seetõttu me seltskondlikuks ei hakanud. Mööda teed minema jalutades vaatasime korraks veel selja taha ja nägime, et nad suundusid aardekarbi poole. Et siis ikka olid geopeiturid :)

Täname peitjat väikese metsaseikluse ja kvaliteetse aarde eest!

Kui eelmise kivi juurde minek oli selline mõnus jalutuskäik, siis siia andis ikka tulla. Esiteks pidime ületama veetakistuse. Õnneks olid minul saapad, aga Liinal kahjuks linnakäimad, millega oli päris keeruline kuiva jalaga liikuda. Pealekauba on siin võsa maha võetud ja sellest võsast läbi murdmine, võttis omajagu energiat. Ei tea, kas siia oodatakse ka tulevikus külalisi, äkki sellepärast võetaksegi võsa maha. Aga kohale me jõudsime. Tõeliselt mõnus mürakas oli kivi. Aare ilmutas ka end kiirelt. Natuke läks aega nänni valikuga, aga õnneks suutis poiss omale õige asja leida. Tänud aarde eest ja uue huvitava koha tutvustamise eest.

Tulin naaberkivi juurest vihmasajus otse läbi metsa, ei olnud sel metsal viga midagi. Münti ei olnud aga tööriist ajas ka asja ära. Aitäh!

Leitud, aitäh!

Kui siia ka mingi (geo)rada viis, siis meie seda ei leidnud. Kohale tulek ja ka ära minek oli üpris vaevaline läbi võsa ja märjema ala läbimise tõttu. Ott jõudis ka kaks korda ära kaduda. Koha peal samas oli tore teostus.

Leitud, logitud.

Mitu aastat tagasi laulimäe kivi aaret logides, kiikasin küll siiapoole ka, aga tol hetkel ei tundunud väikeste lastega mõistlik siia sealtpoolt suruma hakata. Täna sai siis Kuke-miku uue võimaluse. Esimene katse läänest läheneda kukkus muidugist tänu telliskividele kolinal kokku. Nüüd mitu aaret hiljem olin jõudnud hüdroelektrijaama juurde ja aeg oli uus katse ette võtta. Pärast silla ületamist võtsin otsejoones suuna aarde poole. Mitmekülgne maastik ja mõnus võsateraapia saatis mind terve tee. Seega aastaaeg soosis igati toimetamist. Leitu üllatas mind. Aare oli uhke ja igati korras.

Tänud.

Laulimäe kivi juurest püüdsin leida loogilist teed ka siia. Esialgu jalutasin veidi mööda teed, lootuses, et leian raja kivi juurde, kuid ei leidnud. Seega keerasin end metsa poole minema. Paarsada meetrit vahelduva koosluse ja pinnaga metsa ning kohal olingi. Teele jäi ka üks üsna vesine lõik ning seal sain ka ühe matkajalatsi päris mudaseks. Tagasiteel olin juba targem. Igatahes veidi peale keskööd olin kivi ja aarde juures. Huvitava faktina nägin, et aare peidetud täpselt kolm aastat tagasi.

Aare leitud, nimi kirjas ning saigi leitud kahel erineval kuupäeval kaks aaret. Üks käik, kaks aaret, kaks päeva kirjas. Jajaa, (te ei pea seda mulle ütlema) ma tean ise ka, et nii on nõme, et sellest on kuidagi saanud mäng, mille sees on veel teine mäng, mis tegelikult ongi suurem kui see esimene mäng ise, aga veel huvi on sedasi end proovile panna ning eks paistab, millal sellisest taktikast isu täis saab ja enam konkreetseid päevi vaatama ja lugema ei pea. Igatahes, see oli 590. järjestikuse leiu päev. Kaks aastat pole enam kaugel, 140 päeva veel ja ongi tehtud! :)

Tänud aarde eest!

Teel ühe kivi juurest teise juurde leidsime maast kellegi välja prinditud geopeituse kaardi. Korjasime prügi üles ja ragistasime läbi metsa kohale. Hämaras leidsime ka kodutee. Tänud. Tundub, et selle aasta viimane aare :D
Head vana lõppu!