Eesti Vabaõhumuuseum

Käisime oma muuseumikaarte tuulutamas. Või pigem leotamas, sadas kogu aja. Aga info saime kätte ja kolmanda korraga kasti ka lahti. Aitäh!

Pühapäevane jalutuskäik imeilusa sügisilmaga. Seekord polnud probleemi ja saime ruttu aru, mida otsima peame. Aitäh!

leidsime. ilus sügisene jalutuskäik.

Puudu olevad punktid taastatud.

Sel nädalal toimub Kodutütarde pealinnalaager ja täna külastasime Vabaõhumuuseumi. Leidsime vahepunktidest ja aardekirjeldusest vajaliku info ja lõpus panime nime kirja. Uhke aardekonteiner!!! See on suurim, mida olen näinud mängu jooksul! Supersuur aitäh peitjale!

Sel nädalal toimub Kodutütarde pealinnalaager ja täna külastasime Vabaõhumuuseumi. Leidsime vahepunktidest ja aardekirjeldusest vajaliku info ja lõpus panime nime kirja. Uhke aardekonteiner!!! See on suurim, mida olen näinud mängu jooksul! Supersuur aitäh peitjale!

Kuna nüüd on juba kahes vahepunktis avamiseks vajalik info puudu, siis sai omanikuga konsulterritud ja vajalik info saadud. Tänud aarde eest.

Kuna nüüd on juba kahes vahepunktis avamiseks vajalik info puudu, siis sai omanikuga konsulterritud ja vajalik info saadud. Tänud aarde eest.

Taas üks aardeotsing mis võttis tavapärasest enam aega. Alustatud sai sellega 2023 aasta mihklipäeval mil lahendus purki sai ja logi siis lõpuks kirjas 2025 aasta jüripäeval. Vahepeal oleme muuseumis käinud mitmeid kordi aga alati on mingi põhjus olnud, et pole õnnestunud logida.
Jätsime TB ja võtsime taas palju toredaid muljeid. Eriti lahe oli Jüri-Jaagu talu kiviaial patseeriv süsimust kass kel justkui valge sõrmus ümber saba. Vabastasime selle tegelase ühest tüütust puugist ja pidasime päeva kordaläinuks. Tänud peitmast!

Tänane soe päikesepaisteline ilm lausa kutsub vabas õhus ja miks mitte vabaõhumuuseumis liikuma. Oleme siin varemgi käinud, suisa orienteerumisvõistlusel kunagi, aga tegime taas tiiru peale. Nimed kirjas. Aitäh peitjale siia kutsumast!

Jäi leidmata, kuna maja, kus aare peaks eeldatavasti pesitsema, siiski ei olnud lahti ning (vist tänu sellele?) ei saanud ka läbitud punktides suurt midagi aru.

Tiiru tegime juba kevadel, aga siis ei pääsenud kastile ligi. Nüüd käisime jalutamas ja saime ka aarde logitud. Täname aarde eest!

Väga kena jalutuskäik ja väga vahva aare.
Aitäh peitjale!

Aarde kast kolis uude kohta. Nüüd on see Sassi-Jaani talu rehemajas. See hoone on aastaringi avatud, niiet alati saab ligi kui muuseum lahti on. Viimasest punktist on info kadunud. Üritan ka selle lähiajal taastada. Seniks: >

Tegime lõunapausil väikese jalutuskäigu. Lõpuks aardeni jõudes oli nõks veider lindi alt läbi ronida, kuid saime siiski kenasti logitud. Kui vaatasin, et kust Sepa talu rahvas ka pärit on, siis olin üllatunud, et mitte lihtsalt Võrumaalt, vaid hoopis mu kodukülast. Isa kinnitas üle, et tõesti naabrite saun siia toodud ja ta isegi mäletab, kui see hoone veel meite man oli.

Kogu muuseumi peale oli vaid üks hoone, kuhu sisse pääses ja see ei olnud see maja, kus aare end peidab. Jalutuskäik tehtud ja vajalik eeskujulikult leitud, aga nime kirja ei saanud. Pikalt veetsime õige hoovi peal aega, et ehk keegi ikka tuleb, aga kahjuks mitte. Võib olla kunagi satun veel siia.

Vahepunktides läks info leidmine kiirelt. Kast tuli ka kohe esimese korraga lahti. Kasti leidmine oli ainus asi, millega me toppama jäime. Lõpuks saime ikkagi nägijaks. Väga hea teostus, aitäh!

Muuseumiööl sai kohe avamisel kohale tuldud. Tegime terve ringi ära, uudistasime muudki põnevat ja saigi karbikese lukk avatud.
Pärast käisime veel mingit pudrumudru maitsmas.
Tänud aarde eest

Leitud

See aare oli tänase päeva peamine eesmärk - kuuest vahepunktist suutsime meie mingit infot talletada kolmes nagu lõpus selgus. Sepa talus olnud perenaine oli geopeitusest teadlik, aga mitte aarde asukohast. Andis küll paar vihjet, et kus olla võiks. Me siis kontrollisime ja veendusime, on tõesti seal. Järgmine etapp - karbi avamine. Kui ainult kolmest punktist saime info kokku, siis oli aeg brute force meetodi kasuks. Kõigepealt proovisin mina mitut moodi, ei midagi. Siis võttis Mirjam üle, proovis ja proovis eri variante. Samal ajal kirjutasin mina peitjale ja ühele varemleidnule ja just siis, kui olin kirjad ära saatnud, siis Mirjamil lukk avanes. Ning me siiani ei tea, mis see õige asi oli, mis tegime. Igatahes saime nimed kirja panna, sisu imetleda ja siis karbi sulgeda. Mirjam veel püüdis teist korda avada lukku, aga ei õnnestunud enam. Mõistatuseks see meie jaoks jääbki. Hiljem premeerisime ennast kehakinnitusega Kolu kõrtsis. Aitäh kutsumast, ilm oli hea ja jalutuskäik samuti suurepärane.

Vabaõhumuuseumis olen ma lapsena käinud küll pea iga aasta, niiet enamik väljapanekut on mul juba pähe kulunud. Isegi ühel jaanipäeval olen ma siin käinud. Täna tundus kõik samasugune nagu alati, kui välja jätta see, et vahemaad tundusid lapsena ikka üüratult palju pikemad kui praegu :D Kõige rohkem pakkus põnevust uus kolhoosimaja. Kui need rehielamud jäävad ettekujutustes veidi kaugeks, siis see nõukogudeaegne sisekujundus oli küll selline, nagu vanavanaisa korteris vist eluaeg olnud oli :D Nostalgialaks 100 palun.

Aardest ka. Esimeses punktis lõime kaks teooriat, mida silmas pidada ning need kandsid ka teises punktis vett. Kolmandas punktis ei leidnud me aga midagi, neljandas jälle mõlemad. Viies ja kuues olid ka täitsa nulliringid, ei andnud ükski vihje end kätte. Otsustasime siiski aaret ennast ka vaatama minna. Aarde kodutalus oli väga muheda jutuga proua, kes meile talu tutvustas ning ka aarde jaoks vihje andis. Kuna rahvast oli tasuta sissepääsu tõttu üsna palju, siis pidime veidi ootama, enne, kui nööriga piiratud alalt karbi napsata saime.

Avamiseks kulus ilmatu aeg, sest pool informatsioonist oli meil ju puudu. Proovisime alguses loogikaga asja ajada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Märten kirjutas juba ka peitjale, ja muidugi täpselt siis, kui ta oli "saada" vajutanud, sain mina karbi lahti. Logimistoimingud tehtud ja karp nõuetekohaselt taas kinni, proovisin uuesti lukku avada, aga enam ei õnnestunud. Eks ma suht suvalt seal katsetasin ka - täna oli õnn meie poolel.

Aitüma aardemeistrile! Oli tore taas siia muuseumisse sattuda!

Väga tore perenaine seal talus. Tänud peitjale

Eile tekkis mõte, et vb saab Vabaõhumuuseumis veel hobusaaniga sõita, olime küll pisut kahtlevad, kuna lumi on jõudsalt sulanud aga külastamiseks leidis piisava põhjuse ka aarete näol. Saaniga sõitu ei saanud kùll aga vankriga ning lastel oli sellest palju rõõmu. Edasi jalutasime läbi kõik vahepunktid ning uudistasime kõike teele jäävat. Lõpus kohtasime talu perenaist ning tutvustasime enda kavatsusi aarde osas. Perenaine ei teadnud aardest midagi, kuid lubas meil lahkelt ringi uudistada. Peagi leidsime karbi ning natuke pusimist ja nimed said kirja. Panime aarde oma kohale tagasi, kuid natuke olime selle asukoha suhtes kahtlevad, kas aare on kolinud või kohapeal on midagi muutunud. Aitäh laheda teostuse eest!

VisitTallinna advendikalendris on avaneb iga päev üks tasuta muuseumikülastus, täna pääseb selle ilusa kingitusega Vabaõhumuuseumisse :). Meil on mitmetes listis olevates muuseumides aarded ja tegelikult on need kohad niisamagi ägedad vaatama minna, kasutage juhust ;).

tänud

Olime pikalt mõelnud vabaõhumuuseumi külastada ning täna lõpuks jõudsime sinna. Läksime ratastega ja sõitetud sai mõnus ringike. Alguses ei leidnud aaret üles, aga vaatasime sellest lihtsalt mööda. Mugud otsustasid ka meiega samal ajal seal uudistada, niiet läks natuke aega enne kui nimed kirja saime.

Laenutasime rattad ja asusime punkte kammima. Esimesel ringil ei saanud asjale pihta, teisel ringil teadsime, mida otsida. Tore niimoodi kultuurselt aega viita. Aitäh!

Käisime vahepunktid läbi ja leidsime vajaliku info. Aga et koroona tõttu on siseruumid endiselt suletud ja ustel tabad ees, siis jäi lõpp-aare kättesaamatuks. Tuleme tagasi!

Kõigepealt käisime kogu ringi omale sobivas järjekorras läbi ja seejärel külastasime ka lõppu. Kuigi vajalik info oli kogutud, pidime siiski aardekastiga natukene läbi rääkima enne kui ta meile oma sisu avaldas. Ehk oli alles, et keegi polnud mõnda aega tuld alla teinud. Aitäh, tore teostus!

See aasta ei tahtnud perega kokkusaamist kodus teha. Võtsime jõulutoidud kaasa ja tulime siia jalutama. Kogu peret kokku küll ei saanud aga uue, saladuses hoitud auto nägime ära. Ega meil suurt etnograafiahuvi ei olnud ja vabatahtlikutena on enamus siin piisavalt olnud ka. Tore, kui mugudele on selline aare, kus ei pea võssa sukelduma ega ka pead murdma. Väravas anti meile üks konkureeriv mäng veel kaasa aga see jäi järgmiseks korraks. Muidugi oli algul vaja lõpp üle vaadata, muidu oleksime veel mingeid tähti äkki koguma kippunud. Vahepeal sõime ja tantsisime ning pärast saime kingituse ka. Peagi oligi ring täis. Väike kahtlus oli koodi osas sest ei teadnud et võib ka kaks samasugust järjest olla. Sass sai aga luku lahti ja minu geopeituri au oli päästetud. Aitäh toreda ajendi eest siia tulla. Oli tore.