EKS: Vasalemma Uueveski
Kirjeldus
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Vasalemma jõe ääres Uueveski varemetes. Veskikoht on kantud ka pärandkultuuri objektide hulka. Veskit peeti sada aastat tagasi, hiljem oli seal talukoht. Veski kuulus Ämari mõisale. Paisu ehitamisega ujutati üle mõisa heinamaad ja mõis laskis selle lõhkuda.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vasalemma jõel on täielik kuderahu aastaringi Vanaveskitammist allavoolu. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT . Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Vasalemma jõe ääres Uueveski varemetes. Veskikoht on kantud ka pärandkultuuri objektide hulka. Veskit peeti sada aastat tagasi, hiljem oli seal talukoht. Veski kuulus Ämari mõisale. Paisu ehitamisega ujutati üle mõisa heinamaad ja mõis laskis selle lõhkuda.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vasalemma jõel on täielik kuderahu aastaringi Vanaveskitammist allavoolu. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT . Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Täiesti ootamatu leid keset eimiskit. Aardega läks kiiresti, kuid mitte valutult, sest kukutasin ühe kivi enda pöidlale. Keksisin jalalt jalale ja ulgusin valust, Kaupo logis aarde.
Tänud aarde eest!
Autoga saime kuskil 300m peale,edasi väike jalutuskäik.Aitäh!
leitud
Teel siia tegin mõne peatuse ja korjasin pohli. Nüüd saab jõuluks moosi. Aardesse loomulikult trügisin läbi padriku ja tagasi normaalsemat rada mööda. Jalutasin jõe kaldal, kuulasin vee vulinat ja asutasin kodu poole tagasi. Tänan.
Ega ma siit mingit jalutuskäiku pargis ei oodanudki, aga see aarde juurde minek ületas isegi minu ootused. Tagasi sai otse loomulikult leebemalt. Ei tea kohe ise ka, kuidas ma sihukese padriku üles leidsin, aga leidsin noh. Koera kaotasin ka ära. Kohe meelega ei hõikunud teda, et las luusib auto ümbruses parem ringi. Aga kui peale logimist teele ronisin, polnud teda kuskil. Tuli ikka jupi aega hõikuda, enne kui ta kõrvad hüpete ajal nõgestest paistma hakkasid. Küll tal oli ikka hea meel taaskohtumise üle. Loodan et ta vähemalt ei arvanud, et võiksin ta sinna jõeveerde maha jätta. Tänud peitjale aarde eest.
Eeltöö oli tehtud, sai päris lähedale sõita. Kedagi ei kohanud. Tänud aarde eest!
Täitsa üllatav, et seda lihtsat aaret pole juba 2 aastat GP-lehe mängijad külastanud. Võtsin täna selle teekonna ette. Olin valmis ka pikemalt jalutama, kui tee autosõidu jaoks kõlbmatu või raskelt läbitav. Tegelikult tänu külmunud pinnasele saab hetkel peaaegu treppi sõita. Koht on põnev, vaatasin seal peale aardeleidu ka natuke pikemalt ringi. Soojal ajal ilmselt peidab rohelus vaatamiseks veel säilinud veskimüürid aga praegu oli küll siin mõnus ringi uudistada. Aitäh huvitavasse kohta juhatamast!
Maapind oli tugev ja sain päris kenasti autoga nulli lähedale. Oli oluliselt kergem, kui mulle kaardilt vaadates tundus. Aitäh!
Natuke sünge koht on siin.
Aitäh peitjale!
Need kohad, kus ma veel käinud pole ei paistagi otsa lõppevat. See oli üks nendest. Taaskord üks järjekordne EKS leitud. Tänud!
Nagu Lauri juba ütles, ajasime sealkandis üht teist asja ja aarde leidsime nö möödaminnes.
Läks õnneks et me seal varemetes ühtegi meriforelli ei kohanud. Ilmselt oleks puhtalt teadmatusest teda kohe ka häirima hakanud, sest me ei olnud aardekirjeldust lugenud.
Käisime LandRoveri sügissõidu orienteerumispunkte looduses tähistamas ning see aare jäi täpselt tee peale. Tänud kohta tutvustamast.
Aitäh!
Ilus koht. Tänan
Tänud peitjale siia kutsumast!
Päeva viimane leid sellest piirkonnast.
Tänud
Leitud, logitud, tänan!
Puhkuse ajal sai väike matk ette võetud, et minna pead tuulutama ja sihiks sai veidi keerulisem pähkel valitud. Kahtlus oli, et kas ikka leiab ülesse aga nagu näha siis vedas. Tänud
Kuna naaber aarde juurde oli päris pikk tee jalutada ja tõkkepuu oli all, siis ei hakanud sinna täna trügima. Seega võtsime ette hoopis selle aarde. Aarde juurde oleme kunagi proovinud tulla, aga mõlemad teed, mille eelmine kord valisime, osutusid tupikuks. Sellel korral sai valitud õige tee. Sõitsime rahulikult mööda lompe aarde suunas, ise tasakesi peas arutades, et kes küll on see jäälõhkuja olnud, kes enne meid siin sõitnud on. Aarde juurde jõudes, saime sellele küsimusele ka vastuse. Täna on üks peitur just enne meid siin käinud. Tervitused eelnevale logijale ja tänud peitjale aarde eest.
Juhtus nii, et ööbisin aardest paarisaja meetri kaugusel. Saabudes oli juba pime, ei viitsinud lambiga kohmerdada, jätsin aarde otsimise hommikuks. Kena päikesepaiste väljas, sõitsin nullist 80 m peale ning hakkasin vaatama, kuidas ligi pääseb. Vaata kuidas vaatad, ega muudmoodi paremini ei pääsegi kui tuleb lihtsalt üsna otse minema hakata. Läksin, tuuseldasin mõned minutid täitsa vale koha peal, lõpuks nihkusin Maa-ameti kaardi järgi veidi täpsemini punkti juurde ja saingi karbile näpud külge.
Sellega siiski otsingud päriselt ei piirdunud. Sest auto juures avastasin, et miskit oleks nagu puudu :o) Ei, seekord polnud autovõti kadunud. Geps rippus ka viisakalt kaelas. Aga telefon, va sindrinahk, oli kuhugi maha pudenenud! Arvestades taimekasvu tihedust ning kõrgust nulli ümbruses, võttis seest tiba õõnsaks küll. Ausalt öeldes kartsin, et niisama ei leia ma seda sealt iialgi üles ning tuleb metsa vahelt mõni seeneline kinni püüda, kes ehk lubab oma telefonilt ühe kõne teha. Plaaniga kodustele palve edastada, et nad iga paari minuti järel minu numbril helistaks, seni kui ma ise kõrvad kikkis võpsikus ringi tuuseldan. Siiski, esimese katse tegin ikka niisama ise, oma nägemise ja mitte kuulmise abil. Imede ime, õnnestuski! Eks püüan ajapikku endale vähem taolisi "aardeid" juurde peita, paraku tundub trend pigem vastupidine - sel aastal olen keskmiselt korra kuus geotuuril kas unustanud või kaotanud midagi olulist loodusesse, et saaks ikka tagasi nulli minna ja veel otsida :P
Küll siin Vasalemmas on keeruline leida lähenemisteed kalakaitse seeria aaretele. Läks siingi aega, lendama õnneks siiski ei pidanud, lõpuks leidus teeots, kus eramaaga ei ähvardatud. Tänud.
Siin oli ka omajagu tegu õige teeotsa leidmisega. Teid justkui läheks, aga igalpool keelumärgid ees. Lõpuks siiski õnnestus ka üks selline leida, kust kohale sai. Aitäh peitjale.
Leitud ja tänud
Leitud
Leitud.
Tänan aarde eest!
Tänud.
No selle aardega on küll nüüd nii, et midagi halvasti öelda ei tahaks, aga hästi öelda nagu ka ei saa. Seda siis selle ligipääsu osas. Vanajumal on viimasel ajal need taevakraanid ikka päris korralikult lahti keeranud ja et on ainult ning ainult plusskraadid, siis muidugi on see kõik vihmana alla tulnud. See omakorda tähendab, et vett on igal poolt: põllul, metsas, kehvematel teedel. Ning see ligipääsu tee just nende kehvemate hulka liigitub. Esimese hooga valisime lähenemiseks üldse vale tee ja see viis meid tupikusse. Kui siis aga õigest teeotsast sisse keerasime siis jah.. oli näha, et siit on metsa välja veetud, igal pool veoautode jäljed, tee üsna madalaks sõidetud, suured lombid teel, tee keskosa võrdlemisi kõrge. Teisalt, oli hea, et kõik oli sula, siis sai minnes auto põhjaga seda tee keskmist kõrgemat osa siledamaks tõmmata. Tagasi oli sellevõrra kergem juba tulla. A tee ise oli ikka nii pikk, et tundus, et varsti hakkab vist maailma lõpp kätte jõudma. Aga ei, enne seda ilmalõppu jõudsime ühe metsast väljaveetud oksavirnani, mis ootab oma aega. Sealt polnud enam midagi, tsipsti aardeni, nimed kirja ja tagasi. Ei kohanud kedagi, st, ühtki kalameest mitte. Kui olime tagasi kõva kattega teel, siis üks kits kablutas küll auto eest läbi. Õnneks reaktsioon oli hea ning sai kits jätkata oma tegemisi ning meie oma omi, st. minna autot pesema :)
Tänud aarde eest!
Lisasin uued Kalakaitse Seltsi puumündid, mis Jüri Nurk saatis. Tere tulemast jõe äärde loodust nautima ja kalu kaitsma! Õnnestus "vahele jääda" härradele Jüri Nurk ja Tõnis Milling isiklikult. :D Olin just tulnud aarde juurest, kui äkitselt justkui maa alt ilmusid okste praksudes välja kaks meest laigulistes. :D Kõlas küsimus: "Tulite loodust nautima?" Tundsin nägupidi mehed ära ja seega pikka seletamist polnud. ;) Anti telefonitsi teada ka Põllküla paisu juures olevale varitsusele, et on tulemas neoonkollases jalgrattur kalu kaitsma - oma mees - ärge maha jookske. Olin ju sinnapoole minemas. Ei tea, kas neil oli väike pettumus, et ei tabanudki röövpüüdjat või oli suurem rõõm, et röövpüüki ei toimunud? Igatahes mul endal jäi kohtumisest hea tunne, et ma polegi üksi siin laupäeva õhtul pilkases pimeduses jõge patrullimas ja kalade pärast muret tundmas. Tundsin end äkki vajalikuna ning kalakaitsjate tiimi oodatud liikmena. ;)
