See on üks väike rabake Põhja-Kõrvemaal Ikla-Oandu matkatee lähistel. Suuri laugastikke siin pole, kuid paar kaunist veesilmakest siiski.
Siia peidetud raba-aare on kättesaadav ka neile sprinter-tüüpi geopeituritele, kellel kogu aeg kiire ühe täpi juurest teise juurde ja mõnekilomeetriseid rabamatku ette võtta ei soovi. Suhteliselt lihtne ligipääs, kuid mõnusa vaikuse ja rabamaastiku tunde saab kätte küll. Räätsasid siin vaja pole, saab hakkama ka kummikuta. Võta siis hetk nautida rabalõhnasid ja pilvede peegeldust laukalt.
See on üks väike rabake Põhja-Kõrvemaal Ikla-Oandu matkatee lähistel. Suuri laugastikke siin pole, kuid paar kaunist veesilmakest siiski.
Siia peidetud raba-aare on kättesaadav ka neile sprinter-tüüpi geopeituritele, kellel kogu aeg kiire ühe täpi juurest teise juurde ja mõnekilomeetriseid rabamatku ette võtta ei soovi. Suhteliselt lihtne ligipääs, kuid mõnusa vaikuse ja rabamaastiku tunde saab kätte küll. Räätsasid siin vaja pole, saab hakkama ka kummikuta. Võta siis hetk nautida rabalõhnasid ja pilvede peegeldust laukalt.
Aitäh aarde eest!
Mõnus jalutuskäik rabas. Tegelikult tuttav koht, kuid tänu aardele sai minna rohkem sügavale sohu :)
Kui Harakajärve juurde pääses tõesti meeldiva jalutuskäiguga, siis siia enam nii lihtsalt ei saanud. Aga vähemalt sai. Nüüd oli küll hea meel, et mu hommikused kahtlused kõhklused, et kas võtan kutsa täna metsa kaasa või jääb koju, päädisid õige otsusega. See oleks talle liig olnud. Eks ta ikka hakkama oleks saanud, aga mitte just lihtsalt ja suht vana koera ei tahaks enam kuidagi kiusara nendest murdunud ja langenud puudest üle ronimisega. Tagasitee käänasid väheke esialgsest rajast kõrvale ja siis sain isegi väheke lihtsamalt. Aga laugas oli ilus, täitsa vette kutsuv kohe, aga tegelikult ta kindlasti veel minu jaoks külm ja ega ilgi just püalav polnud, meeldivalt soe vaid.
Tänud peitjale rappa kutsumast ja aaret peitmast.
See aare sai kõrvalepõikeks teise aarde otsingul. Kirusin kõiki pikali viskunud kuuski ja suundusin üle mäe lauka poole. Täitsa laugas. Koos sinitaeva peegeldusega. Tänan peitjat!
Natuke olime kahtlemas, et kas ikka venitame kulgemise siiani. Jah sai võitu ja see oli õige otsus. Loomulikult mängis positiivses emotsioonis imeilus ilm oma osa, peegeldades järvedelt ümbruskonna ilu kahekordseks. Aga tähtsusetud polnud ka taaskordne rabakulg ja toredad aardekonteinerid.
FP soovitustega lisan logile kahtlemata.
Tulime vaatama miks lihtne aare nii kaua leidmata on. Ei olnud leidmata, staaresmaleidja logi oli ees. Aitäh!
Põhimõtteliselt kohustuslik kõrvalepõige hiliselt lõunapausilt tagasi pöördudes. Teada on ka see, et Heleni loodusaarded täitsa meeldivat laadi astumised, metsikut võsa ei pea üldiselt lammutama ja hullud mudamülkad ega prügihunnikud eriti teele ei jää - seetõttu võis eeldada, et saab suurema vaevata hakkama, peaaegu sprinteri moel :o) Aitäh, FTF kell 15:20.
Aare avaldatud.