Hilisõhtul, 2.septembril 1951 maabus siia Põõsaspea randa neljameheline luuregrupp Rootsist. Varitsuses olnud Nõukogude piirivalve ja Rootsis ettevalmistuse saanud eestlastest luurajate vahel puhkes lühike ja ohvriterohke lahing. Hukkusid kõik neli Rootsist tulnud luurajat.
Kõigi Nõukogude poolel hukkunute arv ja nimed on seni selgusetud. Kindlalt on teada, et lahingus langes piirivalve vanemleitnant Mihhail Kozlov. Kozlovist tegi tollane võim kangelase. Spithami kordonile anti tema nimi, nagu ka Nõva kooli pioneeriorganisatsioonile. Kozlovi ja lahingu mälestuseks püstitati randa okupatsiooni ajal koguni kaks mälestuskivi. Iga aasta sügisel toodi siia pioneere. Üks mälestuskivi oli langenud Kozlovile ja teine kangelaslikele piirivalvuritele, kes vaenlase maaletungi tagasi lõid. Mõlema kivi plaadid on praeguseks kadunud.
Mälestus hukkunud eestlastest oli kuni 2014 aastani jäädvustamata. Eesti luurajatele mälestusmärgi rajamise initsiaator on Hugo Tõrs, kelle onu Lembit Ustel siin lahingus langes. Kõik mälestuskivi paigaldamise kulud kattis Hugo Tõrs ise. Ta ütles: "Mälestuskivi on selleks, et mäletada nende nelja mehe vaprust, julgust ja truudust."
Puhake rahus, vaprad eesti mehed! Teie soontes voolas vaba Eesti mehe veri!
Hilisõhtul, 2.septembril 1951 maabus siia Põõsaspea randa neljameheline luuregrupp Rootsist. Varitsuses olnud Nõukogude piirivalve ja Rootsis ettevalmistuse saanud eestlastest luurajate vahel puhkes lühike ja ohvriterohke lahing. Hukkusid kõik neli Rootsist tulnud luurajat.
Kõigi Nõukogude poolel hukkunute arv ja nimed on seni selgusetud. Kindlalt on teada, et lahingus langes piirivalve vanemleitnant Mihhail Kozlov. Kozlovist tegi tollane võim kangelase. Spithami kordonile anti tema nimi, nagu ka Nõva kooli pioneeriorganisatsioonile. Kozlovi ja lahingu mälestuseks püstitati randa okupatsiooni ajal koguni kaks mälestuskivi. Iga aasta sügisel toodi siia pioneere. Üks mälestuskivi oli langenud Kozlovile ja teine kangelaslikele piirivalvuritele, kes vaenlase maaletungi tagasi lõid. Mõlema kivi plaadid on praeguseks kadunud.
Mälestus hukkunud eestlastest oli kuni 2014 aastani jäädvustamata. Eesti luurajatele mälestusmärgi rajamise initsiaator on Hugo Tõrs, kelle onu Lembit Ustel siin lahingus langes. Kõik mälestuskivi paigaldamise kulud kattis Hugo Tõrs ise. Ta ütles: "Mälestuskivi on selleks, et mäletada nende nelja mehe vaprust, julgust ja truudust."
Puhake rahus, vaprad eesti mehed! Teie soontes voolas vaba Eesti mehe veri!
Kozlovist lugesin veidi varem seal radarikompleksi juures. Muidu tore jalutuskäik kivini, parmud tahtsid elusast peast nahka panna vaid. Peitjale tänud!
Väga äge aare, aitäh peitjale!
Väga ilus koht 😍
Tänud aarde eest!
Vahva kõrvaline kohake, kus merd imetella. Luurajate lahingu lugu on ka muidugi väärt meeles pidamist. Kuiv ja korras, tänud.
Tänud peitjale !
Ilus koht. Aitäh kutsumast.
Aitäh :)
Leitud
Leitud
Leitud! Nullpunkt telefoni ekraanil muudkui liikus eest ära, mis põhjustas kõvasti okste vahel ragistamist.
Leitud!
Polnud sellest kivist midagi kuulnud, oli mõnus rahulik koht. Mets oli vaikne ja meri täiesti tüüne. Aitäh!
Leitud ja logitud
Igasuguseid lugusid tolleaegsetest anastajate "vägitegudest" on palju kuuldud, aga tollest juhtumist siiski mitte. Kuivõrd tänuväärne, et meid mehi mäletatakse ja mäletatakse, kes olid valmis riskima oma eluga, et võõrad meie maalt taanduma sundida. Kohapeal lugesin infotahvlitele talletatud info läbi ja kuna taas oli see privaatsena tunduv rand hõivatud lausa lisaks inimestele ka koerte poolt, siis käisime selle õige kuuse juures vaid ära, panime logi kirja ja autoni tagasi. Kutsa natuke pettunud oli, et ta sulistama ei saanud ja paela otsast lahtigi ei lastud, aga elu on karm, peab leppima. Tänud peitjale lugu tutvustamast ja aaret peitmast.
Carolys muudkui jättis auto seisma ja ajas mu välja, et mine ja logi nüüd ära. Oli see siin alles kaunis koht. Aitäh paika näitamast!
Möödasõidul tegime siingi peatuse ja märkisime nimed logiraamatusse. Aitäh koha tutvustamise eest!
Leitud. Aitäh!
Vaprad mehed. Infotahvli järgi suutsid võtta päris mitu sibulat kaasa. Aitäh!
Vapustavalt kena vaade avanes rannale lähenedes! Ei olnud siin varem käinud, kuigi see kant mulle väga tuttav :)
Kuna olin sellest sündmusest just kevadel lugenud, siis oli väga huvitav siia kanti tulla ja oma silmaga seda näha. Oli põnev! Tänud!
Leitud.
Ühest eelmisest aardest saadud sini-kollane auto sai Maru poolt randa ära peidetud samal ajal kui me Mihkliga võsas aaret otsisime. Nii et kui keegi tahab eriti hardcore otsimist teha, siis palun väga, rannas liiva all on ka aare kuskil.
Sõjardi juurest siia. Koht nii äge ja privaatne, et jätsime selle omale tagavaraks, juhul kui ametlikes telkimiskohtades ikka täielik muguuputus on. Õnneks siiski ei olnud ja rahvuspargi reeglid jäid sel korral rikkumata. Maru muidugi pistis kohe jugama, niikui eemalt merd nägi. Me, rongavanemad, siis otsisime aaret. Sellised Eesti ajalooga looduskohad mulle meeldivad. Tänud siia kutsumast!
Mõnus jalutuskäik, iluskoht, aare heas seisus.
Ikka igast metsatukast võib midagi vaatamist väärt või mõne killukese ajalugu leida. Küll on hea, et on geopeitus, mis minusuguseid ka kohale juhatab. Aitäh!
Kahjuks oli keegi arvanud, et koera järelt koristades on hea see pakend visata puu otsa, mistõttu esimese hooga sattusime väga vale "aarde" otsa. Õnneks oli õige asi ka varsti käes. Aitäh!
Ilus rand ja põneva ent kurva ajalooga koht. Tänan
Jalutuskilomeetreid oli kogunenud päris palju, aga siiski otsustasime õhtul veel mere äärde minna päikeseloojangut vaatama. Jalutasime läbi metsa kohale ja esmalt hakkas silma imekaunis rand. Tegime siiski väikse kõrvalepõike aarde otsimiseks ja pärast tutvusime ka infotahvliga. Täitsa põnev lugu. Aitäh aarde eest!
Koht oli väga kena, aare omal kohal ja saime logitud.