Jalutuskäik Ihaste tänavatel

Siia jalutama ikka ei jõudnud, ikka jalgratastega. Jalutuskäik sai kodus ära tehtud. Aga tore äratundmise rõõm oli küll, kui need samad tänavanimed teele jäid. Tänud!

Mõistatus sai kunagi talvel lahendatud, aga kui õigesti mäletan, siis ei tekkinud seda õiget kihku lumes sumpamiseks. Tänasel päikselisel päeval tundus see käik palju mõnusam. Aitäh!

Alustasin kunagi päris entusiastlikkult selle aarde lahendamist ja läksin ühte jalutuspunkti kohale. Üks jupp läbi tatsatud, sain aru, et kodus läheb kiiremini ja lõpetasin mõistatuse seal.
Täna ilusa ilmaga oli see perfektne aare, mida logima minna. Seda muidugi ainult teoorias, sest praktikas pidin tavalisest kindlasti palju rohkem mugudega rinda pistma. Aitäh!

Ihaste üle vaadatud ja aardelaekasse nimed jäetud.
Tänud kutsumast 💞

Ihastes on aegade jooksul ikka üksjagu käidud, tiirutatud ja erinevaid aardeid otsitud. Täna siis taas, et ka see aare üles leida. Aitäh.

Kohe peale avaldamist sai lahedatud, täitsa äge oli, mäletan, et olime siis sõidus kuskil ja telefonis pidi pusima, kuid ei midagi konti murdvat.
Täna oli aeg tulla ja nimed kirja panna.
Tänud aarde eest.

See Ihaste jalutuskäik oli mul alles pooleli kui Tartusse tulek mõtetesse tuli. Aga ühel kolmandikul meie tänasest seltskonnast oli ilusti kõik, mis meetodil iganes, põhiline, et oli, lõpuni tehtud. Praegu vaatasin, et mul oli lausa neli numbrit ja veel jumala õiged olemas, natuke olekski veel jäänud. Aga nüüd sain end võõraste sulgedega ehtida ja koos logima minna. Ei noh, mida peidukat. Õnneks oli meid täna rohkem, nii et hakkasime aga igale poole piiluma ja lund rookima. Kuskiltmaalt saimegi karbi näppu, jumal tänatud. Pole just mu meelispeidukoht, aga eks tuleb niisuguseidki ette ja seega kuuluvad läbiotsimisele.
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

See on trikiga. Mõned tänavad jalutasin läbi, teised sõitsin autoga, aga ainult valesid numbreid leidsin. Läbi katse-eksituse lõppu jõudes paistis, et läheb pikemaks sobramiseks, aga siin on peitja leebe olnud.

Mõistatuse osa oli väga lõbus, sai ikka tiirutatud neil Ihaste tänavatel :) Koha peale jõudes aga võttis küll kiruma, et oleks ikka pidanud kiiremini reageerima kui ilmaolud veel leebemad olid. Õnneks olid mõned nurgad siiski vähem kinni tuisanud ja karp peitis end ühes sellistest. Suur tänu peitjale Ihastet tutvustamast!

Päris tore mõistatus ja lõpp juhatas kohta, kuhu pole enne ümbrust avastama sattunud. Nullile lähenedes hakkas korraks hirmus, aga õnneks tõmbasin karbi kohe esimesest vaadatud kohast välja. Loodetavasti jääb ka suvel püsima, kui lapsed seal mängima hakkavad. Eduka leiu tähistamiseks tegin veel 2h jalutuskäigu mööda Ihaste tänavaid, pöörates erilist tähelepanu just selle piirkonna kõigi tänavate läbikäimisele. Aitäh!

Kodutöö oli täitsa tegemata, läksime nulli ja vaatasime, et kuhu siis edasi jalutada. Natule loll tunne tuli küll peale... aga eks siis hakkasim jalutama ja varsti saime ka aru, kust peaks karpi otsima. Selle koha lähistele on ennegi geopeituse raames satutud. Kui auto ära parkisime, siis tervitas meid üks vahva karumõmm ka. Aarde enda leidmisega ei läinud üldse lihtsalt. Eks oma osa mängis ka värskelt maha sadanud lumi, see et õues oli pime ja telefonist asjalikumat taskulampi polnud ka taibanud kaasa haarata. Ja oli kui kiirest telefoni aku tühjenes selle külmaga. Kui olime valed kohad hoolega läbi otsinud, siis tuli tops ikka sealt válja, kust esimesena olin otsinud ja vist isegi karpi katsunud... Aga väga tore jalutuskäik oli. Aitäh peitjale.

Väga mõnusa ülesehitusega mõistatus. Kohe oli aru saada, mis teha vaja ja tiimitööna sujus jalutuskäik imelihtsalt. Lõpus tegime algul akrobaatikat aga siis vaatasime maastiku raskusastet ja tulime maa peale tagasi. Nüüd hakkas ka aardekarp kiirelt silma. Aitäh toreda aarde eest!

Kui ülemõtlemisest sai loobutud, oli lahendusplaan olemas ja koordinaadidki varsti olemas. Logimise jätsime järgmisesse hommikusse. Tänud huvitava mõistatuse eest.

Targo kirjutas juba põhjaliku seletuskirja toimunust. Minu meelest tuli meil lahendamine küll päris efektiivselt välja :) Tore seiklus oli!

Aitäh peitjale mõistatuse, aarde, tee ja piparkookide eest!

Tegelt oli plaan olemas, sellele aardele kiir-reageerida. Aga muud asjad osutusid olulisemaks ja nii juhtuski, et päris kohe ei jõudnud reageerida ja päris õigesti ei õnnestunud reageerida. St mõistatuse esimese jalutuskäigu algusesse jõudsime alles u pool tundi pärast aarde avaldumist. Õnneks läks jalutamisega päris kiiresti, sest mõistatust lugedes sai päris kiiresti selgeks, mida peab tegema ja osutusime kiireteks jalutajateks. Lõpu koordinaadid käes, nii libedalt enam ei läinud, sest Tartus on 2 piirkonda, kus ma absoluutselt orienteeruda ei oska - Tähtvere ja Ihaste. Aga pikapeale saime siiski geomobiili nina õiges suunas pööratud ja suure tiirutamise järel ka lõppu kohale.

Aare oli selleks ajaks juba üle tunni aja seal külmetanud, kui me STFi (13:02) kirja saime. FTFijad olid küll õnneks talle seltsi pakkunud suure osa sellest ajast. Ilm väga välitegevusi ei soosinud, mu prillid kippusid kojamehi igatsema, nii sai üsna kiirelt siiski Aare pakutud soe tee ära lonksatud ja ennast tubaste tegevuste suunas liigutatud.

Aitäh peitmast! Väga ägeda ideega mõistatus ja ülikena lõpp!

Selle aarde leidmisega oli veidi kentsakas lugu, et katsetasime erinevaid meetodeid, nii lihtsamaid kui ka raskemaid, aga geokontrolli roheliseks ei saanud. Tegelikult olime lõpu lahti mõtestamisele lähemal kui me uskusime, aga kirvetama ka ei tahtnud selle külma tuulega hakata. Allanilt saime telefoni teel lõpuks hea idee, aga sel hetkel tundus kõige parem mõte koju minna, kõht täis süüa ja oma leitud lahendusi veidi katsetada. Kui kontrolli roheliseks saime, siis ei andnud see aare mulle enam rahu ja ajasin Annika tema soojast kodust jälle välja ja läksime seda pimeduses otsima. TTF sai kirja kell 18:50. Tänud peitjale järjekordse huvitava mõistatuse eest.

Olime stardikellaajaks end seekord valmis ajastanud ning varasematest aaretest lähtuvalt kahtlustasin algselt pigem muid piirkondi linnapiirist väljaspool. Esimesse punti jõudes silmasime ka konkurente, kes peatselt edasi liikusid. Miskipärast sai selle aardega seekord veidi üle mõeldud ja miskeid eriti raskeid lahendusviise genereeritud, mis ka geokontrolli roheliseks kohe üldse ei värvinud. Ka mõistatuse lahenduseks polnud mul seekord abivahendeid kaasas ja mobiilis oli veidi tüütu. Allan käis ühe idee välja, mis toimis ja nii lahendasime ka kõik lõpuni. Tegelt maru lihtne ja loogiline. Aarde juurde jõudsime juba pimedas, kergelt hakkas ka lund sadama. Mõnus koht, poldki siia veel sattunud:) TTF kell 18:50. Aitäh peitmast!:)

Ma võlgnen enamiku oma FTF-idest ilmselgelt anettlee17-le. Ka täna oli nii, et minul polnud geopeitusest mingit aimdust, tegelesin tont teab millega. Telefoniekraanil Aneti nime nähes tuli aga järsku meelde, et oi, 27.12 pidi ju veel üks advendiaare Tartus olema. Tehtud-mõeldud, viimasel hetkel hüppas Katrin ka kaasa ja panime Ihaste poole ajama.

Tagantjärele tarkusena oleks rapsimise asemel rahulikum järelemõtlemine ehk efektiivsema tulemuse andnud :D Praegu läks nii, et selleks hetkeks, kui mina olin auto algpunkti juhtinud, olid teised jõudnud lahti mõtestada, et see on rohkem pea kui jalgadega lahenduv ülesanne. Õnneks oli materjal aga hästi paralleliseeritav, nii et tiimitööna saime numbrid üsna kiirelt paika.

Järgmine väljakutse oli ootamatu: google maps arvas, et lõpp-punkti sõitmiseks on parim meetod sõita kõigepealt Kavastusse ja sealt mööda jõge tulla. Seda trikki on ta ka varem soovitanud, sest peab jõerandu sadamateks, kuhu ainult paadiga saab ning lähim auto->paat ümberistumise koht on tema arust Kavastus.

Viimasele sõiduetapile asudes märkasime ka konkurente ning andsime suurest ärevusest üle poriväljade ja üleujutatud rohumaade jalgadele valu, mille käigus mõnel õnnestus ka külg maha panna.

Lõpuks piirasime objekti igast küljest sisse ning Aneti silmad olid teravaimad. FTF kell 12:35.

Kui logi kirjas, siis alles märkasime, et peitja oli meie ukerdamist soodsast punktist jälginud ja peenikest naeru pidanud. Siiski kostitas ta meid tee ja piparkookidega, nii et lõpp hea, kõik hea ja suured tänud väga laheda mõistatuse eest!

////

(Selles naljas saaks jalutuskäigu asendada ka aardeotsimisega - mõelge, milline revolutsioon peresuhete hoidmises!)

Vanaisa Matil oli 100-aasta juubel.

Vanaisa tervis oli ideaalne – põsed punetasid, liigesed liikusid jne.

"Kuidas sul küll on õnnestunud säilitada selline hea tervis!?" olid külalised hämmingus.

"Kogu oma hea tervise võlgnen ma jalutuskäikudele värskes õhus," selgitas juubilar. "Kas paistis päike, sadas lund või vihma, puhus tuul – iga päev viimased 75 aastat käisin ma värskes õhus…"

"Aga kuidas oled sa suutnud hoida nii ranget režiimi!?"

"See on lihtne!" vastas papi. "Pulmaööl tegime naisega lepingu. Leppisime kokku, et millal iganes meil tüli tekib, siis see, kes eksib, läheb teeb pika jalutuskäigu värskes õhus…"

Aare avaldatud.