Joosu Mōis

seekord ei leidnud aga tulen tagasi kui nii hämar pole 🙊

Tehtud

Uhke mõisa allee, kõik masendavalt võsas. Aare ise suvalise kännu all, kohas kust mõisa läbi selle võsa ei näegi üldse. Koordinaat hüppas kõvasti. Püüdsin saada veidi täpsema numbri, et järgmistel oleks natukenegi lihtsam. D on veel toredaid märkusi selle aarde kohta mida ma siin ei jaga. Thank you Taku. For cache GC734E3 Logged August 26, 2025 13:13 by kaits747. Vihje suur känd. Koordinaat N57 56.116 E027 02.021 (+/-3m) 7005 leid.

Kohe kui Võru-Põlva maanteelt ära pöörasin hakkas midagi koitma. Mõtted nagu "Oh ei!" ja "Jälle valel ajal siin!" Siiski parkisin auto ja asusin vahemaad vähendama, sest kolmas suvi ma end siit tõesti uuesti leida ei tahtnud. C:geo tegi nalja ja nii ma sain omajagu nõgeseid ja muud rohelust kurguni. Olin juba loobumas, kui nõgese võssist eraldusin, kuid siiski tuvastasin vähe loogilisemast kohast aarde. Aitäh, vist! Iseloom kasvas küll veidi!

Siin mul pea täpselt kolm aastat tagasi tekitatud mitteleid ootamas. Kuna aastaaeg oli täpselt sama ja kuna mäletasin vaid tohutut lokkavat rohttaimestikku, siis ega ma eriti entsiastlik polnud, kuid tulin ikka vaatama. Jupi aega ikka tiirutasin ringi, kuid see hüplev null ja enda vähene vaist kutsusid ikka ühte ja samasse kohta tagasi. Eks ma siis tuulasin seal ikka kordi, aga ei essugi. Aga ei tahtnud alla ka anda ning lõpuks ikkagi sealtsamast ma selle topsi ikkagi leidsin. Palju kasu oleks olnud, kui see lumega keeruline oleks atribuutides ära märgitud. Kuid hea meel ikkagi, leitud ta ju sai. Tagasiteel avastasin, et siin lausa mingi allee moodi asi, tundub, et kui park veel korras oli, oli siis vägagi ilus. Praegu kahjuks lisaks sõnajalgadele pakutakse ka ohtralt nõgeseid, nii et järjekordselt vale aastaaeg, kuid koht kodust nii kaugel, et sobivamal pole kohe kuidagi sattunud. Tänud peitjale aarde eest

Leitud. Aitäh!

Nõgesed pidid kasulikud olema.. eks ma siis lihtsalt läksin neist läbi ja tundsin, et olen veel vägagi tundlik :)

Tänan peitmast.

Kunagi sai siin otsimisest loobutud, sest õudne võsa oli ees. Praegu oli just võsa lõigatud ning jalutuskäik mõisapargis osutuski jalutuskäiguks pargis. Aare leitud nigu niuhti! Aitäh

Jäin jänni. Meetrised nõgesed, märjad ja kleepuvad taimevarred, langenud puud, lagunenud müürid, puugihirm ja hüplev GPS - ei midagi positiivset. Ehk teine kord, kui vaim küpsem.

Olen siit autoga enne korduvalt tööasjus mööda sõitnud. Kuna mu autorong on mõnikümment meetrit pikka ja mõnikümmend tonni raske, siis enamasti sellised aarded jäävad võtmata hoo pealt. Peab ikkagi vabal päeval tagasi tulema. Aga selles mõttes oli tore, et kaart tõi siia ja sai jalga sirutada, väikesed nõgesepoisid juba ootasid, et saaks hammustama hakata ja plättaritega oli siin äge. Ega kaua otsima ei pidanud, loogikaga kiiresti lahendatav. Eks veel viimane majaots püsib aga hea oli ära näha, et milline see hoone siis kunagi olnud on. Aitäh.

Nullist tõesti polnud mõtet otsida, nagu ka varasemad logid ütlevad. Võtsime loogika appi ja leidsime!

Mõis ja aed olid kõrges rohus, aga aimu tema kunagisest ilust sai. Aarde leidmine võttis ikka natuke aega. Aitäh peitjale!

Siin lokkavas looduses ei osanud kohe midagi otsida. Kuna vihjet ka polnud, siis oli suht ajuvaba seda otsustusvõimetut nulli taga ajada.

Leitud, logitud, tänan!

Eelmine kord käis siin metsa maha võtmine ja oksi ja lehti oli igal pool. Seekord tulime uue sooviga aare leida. Päris tükk aega tuli otsida enne kui silma jäi.
Tänud

Saatsin oma hoolealused Võhandu maratonile ja enne paaditassimispunkti jäi aega mõni aare noppida. Aitäh!

Leitud tänan

Piirkonnas käivad raietööd.Puud maha raiutud. Null oli suurtest rattajälgedest segi pööratud. Tõdesime kaotust, kusagil aaret ei paistnud.

Leitud, tänud!

Võss on nii metsik, et peaaegu oleks hoone nägemata jäänud. Eks alla sadav vihm ka muidugi suunas pilgu pigem maha ja peale vohava looduse muud just palju ei näinud. Õnneks aare oli nullist lihtsalt leitav. Aitäh!

Nõustun eelkirjutanutega, et raskusastme põhjal oodanuksime teistsugust maastikku, mitte maas vedelevaid roikad täis võsa, kuhu tuleb endal ettevaatlikult teed rajada… Aitäh siia juhatamast, üldpilt kurb.

Olime veidi pettunud. Ei oleks uskunud, et nii võsastunud ja roikaid-oksi täis maapinnale pannakse raskusastmeks 1.5. Ja muidugi väga varemeis ja nukker mõis ise. Kurb kuidagi.

Siin saime selle maastiku raskusastmega ikka täielikult petta. Saigi tuldud ainult sellepärast, et pidavat lihtne olema, tegelikult saime hoopis märga võsa ja padrikut "nautida" ;) Ei saa aru, et kui hoone, mida näidata tahetakse on juba niigi lagunenud ja võsastunud, miks siis aarde veel omakorda metsikusse võssa peab peitma.

Tegelikult selle aardega seoses oli ikka üks vahva emotsioon ka. Naabrid on omale väga toredad lillepotid tee äärde meisterdanud. Ilma selle aardeta oleks see nägemata jäänud.

Leitud. Tänud!

Leitud

Leitud, kuiv, korras, tänud peitjale.

Esimene mitteleid hinge all, oli aeg suunduda kuhugi, kus ikka nime suurema tõenäosusega kirja saaks panna. See oli kõigile Magusaid poste logis mainitud kriteeriumitele vastav ning nii saigi suund siia võetud.
Auto jätsime postkasti juurde ning tatsasime mööda teed kuni kaart näitas, et aare on umbes 60 meetri kaugusel. Oli natuke võsane, aga otsustasin otse minna, sest ring ei tundunud palju juurde andvat. Võsakartlikud peremugud võtsid aga suuna pikemale ringile ning minu suureks üllatuseks hüüdsid mulle, et siit läheb rada. Mida? Maas on 20 cm lund ja kusagil on rada? Eriti veel sellisel kohas oli mul kohe selge, et mööda seda rada tahame me kindlasti minna.
Jäljed viisid meid otse aardeni. Ilma oleks siin kindlasti kauem läinud. Logiraamatust vaatasid vastu eelmisel päeval käinud kodulinlaste nimed. Aitäh teile! Nimi kirjas suundusime edasi Savijärve poole. Aitäh!

Leitud.

Oma aja täitsa ära elanud mõisake, väga nukras seisus teine. Aare ise sai kiirelt leitud ja logitud.

Joosu mõis on küll kahjuks omadega täitsa õhtal ja päästmisele enam ei kuulu. Kõigepealt tatsasime läbi võsa aarde juurde ja panime nimed kirja. Tagasiteel ma ei suutnud vastu panna ja läksin pooleldi sisse varisenud hoonesse piiluma. Jäi mulje, et keegi kunagi vast ikka plaanis mõisa korda teha. Näiteks keldris on virnadesse laotud vanad katusekivid. Väga palju ringi liikuda siiski ei julgenud. Oli tunne, et kui korra riivad mingit tala, siis kukub ka teine pool majast kokku. Koht pakkus mulle oma mahajäetuse tõttu põnevust. Aitäh!