Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
Siinne aare on peidetud 2014. aasta advendikalendri 1. detsembri aardena ja tutvustab ühe Eesti lastekirjaniku ja luuletajaga seotud paiku Vasalemma vallas.
Kuigi vähesed teavad, kelle luuleridadele on kõige rohkem lastelaule kirjutatud, laulab igaüks jõulude ajal sellest, kuidas "tiliseb, tiliseb aisakell", "sõitsid saanid, sõitsid reed" ning et "üle lume lagedale viib meid kaunis talvetee". “Laskem, poisid, jalad käia, see on virulaste vahva tants”, “Minu väike hani, täna plehku pani”, “Kaerajaan”, “Eideratas” – kes neidki lugusid ei tea. Kõikide nende laulude sõnad on kirjutanud Julius Oro. Üldse on ta teadaolevalt kirjutanud 427 luuletust, 112 proosapala, 53 lauluteksti, 14 näidendit ja 47 raamatut.
1901. aastal Hiiumaal sündinud Julius Oengost(alates 1935 Õngo), kes kirjanduses kasutas pseudonüümina Oro nime, sai 1926. aastal Harjumaal Vasalemma kooli õpetaja ja külaraamatukogu juhataja. 1929. aastal ostis ta pangalaenuga Vasalemma jõekääru 5 ha maad ja ehitas sinna väikse maja. 1931. aastal laiendas ta elumaja ning püstitas mitmed abihooned. Siis rajas ta idüllilise aia ja lehtla.
Kahjuks sõja ajal 1941. aasta suvel viisid Vene väed Julius Oengo minema. Ta jõudis abikaasale visata ainult koolivõtmed. Keegi ei tea, kuhu ta on maetud. Räägitakse, et kui Paldiskis lükati loomavagunites inimesed merre, siis oli ka Oengo seal.
Õngode kodu juures on rahula, kus perekonnaliikmete haudade seas on sümboolne plaat ka Julius Õngole.
1987. aastal paigaldati elumajale mälestustahvel. Kahjuks hoone hävines tulekahjus 1998. aastal. Mälestustahvel on hoiul Vasalemma vallavalitsuses.
1999. a. otsustati Vasalemma vallas luua J.Oro nimeline lastekirjanduse preemia, et jäädvustada Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, õppe- ja lastekirjanduse autori, luuletaja, ajakirja "Laste Rõõm" tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse suunaja mälestust ja toetada Eesti lastekirjandust.
2001. aasta 16. märtsil avati Vasalemma mõisa pargis Julius Õngo 100. sünniaastapäeval mälestuskivi.
Aarde koordinaatide teada saamiseks külastagegi kõigepealt seda mälestuskivi. Kui olete kivil oleva infoga tutvunud, siis tehke mõned lihtsad arvutused.
Liitke kokku aastaarvudes olevad numbrid - see on arv x
Lugege kokku kõik kivil olevad tähed - see on arv y
Aarde koordinaadid on: N 59° 14' y-6,y-29" ja E 24° 15' x+6,x-6"
Seotud lingid:
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
Siinne aare on peidetud 2014. aasta advendikalendri 1. detsembri aardena ja tutvustab ühe Eesti lastekirjaniku ja luuletajaga seotud paiku Vasalemma vallas.
Kuigi vähesed teavad, kelle luuleridadele on kõige rohkem lastelaule kirjutatud, laulab igaüks jõulude ajal sellest, kuidas "tiliseb, tiliseb aisakell", "sõitsid saanid, sõitsid reed" ning et "üle lume lagedale viib meid kaunis talvetee". “Laskem, poisid, jalad käia, see on virulaste vahva tants”, “Minu väike hani, täna plehku pani”, “Kaerajaan”, “Eideratas” – kes neidki lugusid ei tea. Kõikide nende laulude sõnad on kirjutanud Julius Oro. Üldse on ta teadaolevalt kirjutanud 427 luuletust, 112 proosapala, 53 lauluteksti, 14 näidendit ja 47 raamatut.
1901. aastal Hiiumaal sündinud Julius Oengost(alates 1935 Õngo), kes kirjanduses kasutas pseudonüümina Oro nime, sai 1926. aastal Harjumaal Vasalemma kooli õpetaja ja külaraamatukogu juhataja. 1929. aastal ostis ta pangalaenuga Vasalemma jõekääru 5 ha maad ja ehitas sinna väikse maja. 1931. aastal laiendas ta elumaja ning püstitas mitmed abihooned. Siis rajas ta idüllilise aia ja lehtla.
Kahjuks sõja ajal 1941. aasta suvel viisid Vene väed Julius Oengo minema. Ta jõudis abikaasale visata ainult koolivõtmed. Keegi ei tea, kuhu ta on maetud. Räägitakse, et kui Paldiskis lükati loomavagunites inimesed merre, siis oli ka Oengo seal.
Õngode kodu juures on rahula, kus perekonnaliikmete haudade seas on sümboolne plaat ka Julius Õngole.
1987. aastal paigaldati elumajale mälestustahvel. Kahjuks hoone hävines tulekahjus 1998. aastal. Mälestustahvel on hoiul Vasalemma vallavalitsuses.
1999. a. otsustati Vasalemma vallas luua J.Oro nimeline lastekirjanduse preemia, et jäädvustada Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, õppe- ja lastekirjanduse autori, luuletaja, ajakirja "Laste Rõõm" tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse suunaja mälestust ja toetada Eesti lastekirjandust.
2001. aasta 16. märtsil avati Vasalemma mõisa pargis Julius Õngo 100. sünniaastapäeval mälestuskivi.
Aarde koordinaatide teada saamiseks külastagegi kõigepealt seda mälestuskivi. Kui olete kivil oleva infoga tutvunud, siis tehke mõned lihtsad arvutused.
Liitke kokku aastaarvudes olevad numbrid - see on arv x
Lugege kokku kõik kivil olevad tähed - see on arv y
Aarde koordinaadid on: N 59° 14' y-6,y-29" ja E 24° 15' x+6,x-6"
Seotud lingid:
Ega seda, millal ma viimati siin käisin ja nullis tehted ära tegin ja enda jaoks pooleli jätsin ajapuudusel, seda enam ei mäletagi. Aga küll on sellest rohkem kui 1-2 aastat tagasi. Ja vahepeal on isegi hävinenud see telefon, kus koordinaadid olid c:geo-sse salvestatud. Aga egas midagi, ongi hea vahepeal uuesti tulla. Esimese hooga õnnestus ka siin valesti koordinaadid kätte saada. Arvutuskäik oli õige aga eksisin ühe numbri sissetoksimisega, mis esialgselt juba antud. Kui ikka keset lagedat heinamaad peaks järgmine punkt olema, siis see ei tundunud õige. Peale eelmise korra arvutamist ja mäletamist, et see aare peaks ikka metsa sees olema.
Lõppu jõudsime juba üsna pimedas. Ja kui leidsime perekonnakalmistu üles, oli ka endal selge, et aare peab läheduses olema. Küll aga oli null meil nõka eemal ja kui ainukeseks valgusallikaks pimedas on telefon, siis annab ikka kuusenoorendikus otsida. Ja nii me sinna kinni ka jäime. Lõpuks tuli peitja endaga ühendust võtta ja kui oli teada, mida umbes otsima peab, siis kaua enam ei läinud.
Väga tänuväärt aare kohaliku kultuuriloo tutvustamise seisukohast. Sellised aarded avardavad maailmapilti ikka hästi ja ega kas ise ikka oskaks sellise info peale elus muidu sattuda. Kuigi ma nagu mäletaks, et kunagi on temast ka raadiosaadetu õnnestunud kuulata. Aga eks jah, tema kõige kuulsam teos on ehk isegi see väikene raamat "Muna". Seda on ikka üks põlvkond meist pea kõik käes hoidnud.
Aitäh väärt aarde eest!
Leitud, aitäh!
Peale vales kohas põhjalikku inventuuri saatsime lendu kirve. Ja voilaa, aare paistis juba eemalt silma.
Minu lühikese otsinguajaloo üks põnevamaid leide. Aitäh peitjale!
Kuigi alles maikuu lõpp aga sääsed on juba aktiivsed.
Tänud aarde eest!
Vaatasime algust ja käisime lõpus ära. Aitäh!
Selle aardega on mul oma ajalugu. Kõigepealt muidugi see, et tuli tunnistada, et polnud antud mehest kuulnudki, kuigi tema loomingut teadsin küll. Siis oskasin lihtsate numbritega lihtsaid tehteid tehes teha tillukese veakese, mis juhatas mind täiesti toredasse kohta, kus jõekene voolas ja tee läks kohe kõrvalr, ilus oli, aga aaret ei olnud. Nüüd aegu hiljem vaatasin uuesti, et mis värk taga siis ka on. Arvutasin uuesti, ja kae nalja, polnudki vaja nii kagele sõita, ikka paarsada meetrit enne oli õige koht. Kusjuures algul arvasin taas, et järjekordne vale koht, aga siis märkasin kalmukohti ning sain aru, et koht õige, aga ise lihtsalt pime. No selle üle loomulikult rõõmustas mustmiljon sääske, kes kogu suguvõsaga pidusöömale ruttasid. No vähemalt see osa, kes eluga lahkusid. Muudes kohatdes on valdavalt sääsed põdrakärbeste vastu välja vahetatud, aga mitte siin.
Tegelikult väga tore peidukas ja oleks ikka võinud varem näha, aga siis oleksid nii mõnedki sääsed tühja kõhuga jäänud, nii et nende õnneks läks natuke rohkem aega, kui viisakas oleks olnud.
Erkole tänud sellest mehest pajatamast, jälle targem ja tänu algsele mitteleiule jääb see nimi mulle nüüd kohe raudselt meelde. Ja loomulikult tänud ka aarde eest.
Väga põneva kohaga aare! Alguses uudistasin niisama ümbrust ja üritasin sugulussidemetest aastaarvude kaudu aru saada. Aga kõige suurem üllatus tuli siis, kui logiraamatu avasin ja nähtus, et eelmine leidja on Julius Oro lapselapselaps :)
Siin oli kodutöö ära tehtud. Tänud aarde eest!
Lõppu oli tee korralikult lahti aetud,isegi autole oli parkimiskoht,värsked jäljed ka lumes aga logiraamatus sissekannet ei olnud.Aitäh!
Mälestuskivi juures sai kunagi varem käidud, kodutöö oli vahepeal tehtud ja täna lõpu külastus. Aitäh tutvustamast.
Punkt oli kaardi peal mõnda aega ootamas. Täna tulime läbi. Siiakanti me üldiselt tihti ei satu. Tänud aarde eest!
Selle aarde osas saime natuke lihtsamalt, leidsime mingi info interneedusest ning sobitasime punkti kaardile. Täna kohal käies oli üllatus suur. Aardega kõik kombes, aitäh!
0 oli Margitile tuttav, nüüd tegime ka matemaatika ära. Ikka mitu korda, sest koht tundus uskumatu. Kuid kuna ka teised olid olnud sama hämmingus, siis läksime ikkagi kontrollima. Autoga saab kenasti ligi. Kohe täiesti privaatne kalmistu. Tänud!
Leitud
Arvutused viisid huvitavasse ja kindlasti õigesse kohta. Seal aga läks üsna tublisti aega enne kui karpi silmasin. Tänud peitjale!
Leitud
Kui asi on rõhutatult lumega leitav ja maastik 1,5, siis peaks see aare lausa tee pealt sirge seljaga nopitav olema, aga otsisin mis ma otsisin, leidmata ta mul jäi.
Mõnus külastus oli, suur aitäh!
Kõik vajalik sai varem kodus ära tehtud ja täna läksime logima. Kui kaardilt tundus, et saab autoga ligi, siis reaalsuses oli asi pisut kehva. Kuna jupike teed oli remonti saanud katkiste telliskivide näol ja mul polnud tahtmist ega julgust sealt oma autoga üle veereda, siis jätsime auto maha ja tegime jalutuskäigu. Nullis läks meil ikka uskumatult kaua aega enne kui selle nii lihtsa aarde üles leidsime. Ei suuda oma pimedust ära imestada. Aitäh!
Alguses käisime infot kogumas vist kaks aastat tagasi. Isegi ei mäleta enam, miks tookord lõpu külastamata jätsime, vist tundus kaarti vaadates väga imeliku kohana.
Täna sõitsime moe pärast taaskord kooli juurde, võtsime välja oma vana geomärkmiku ja õiged andmed ning võtsime suuna lõpu poole. Väga huvitav tee oli, mis ühes kohas lausa telliskividega parandatud. Lõpus autost välja astudes tekkis esialgu väike hämmeldus, et miks meid siia juhatati, kuid ringi vaadates mõistsime koha tähtsust kiirelt. Ja siis hakkasime aaret otsima. Oi-oi kui kaua me siin ringi tiirutasime ja mitte midagi märgata ei suutnud. Alles siis, kui hakkasime mõtlema, kus võiks kevadel olla linnupesa, leidsime ka aardekarbi. Aitäh aarde eest!
Sellest kirjamehest mina koolis ei olnud õppinud ja nüüd oli hea põhjus teadust saada. Vinge sell oma üheksa tütre ja lastelauludega. Aitäh peitjale näitamast.
Minevikus jäi leidmata, seekord uuesti kohal käies sai leitud. Tänan
Kivi juures tegime arvutused üle ikka mitu korda, sest ei uskunud hästi saadud tulemust - tundus olevat koht eikuskil. Et kõik klappis, asusime siiski teele ja jõudsimegi üsna loogilisse kohta. Väga sümpaatne multi - suur tänu kirjanikku ja temaga seotud kohti tutvustamast!
Multi aaret oli vaja ja see sai välja valitud ning peale arvudega pusserdamist õnnestuski aare pisut ootamatust paigast leida.
Tänan peitmast.
Kui sa kõike ei jõua siis tee pool, seekord me nii tegimegi :)
Väga eripärane koht, kuhu sattuda.
Aitäh näitamise eest.
Kolmanda korraga logitud. Lahendamise ajal olid teeolud väga halvad, ei hakanud isegi proovima. Teisel korral väga kaugele autoga ei jõudnud ja jalutada polnud ka aega. Täna oli võimalik autoga juba lähemale töristada. Jälle üks huvitav koht kuhu ilma geomänguta poleks kunagi jõudnud. Silmaringi avardamise eest FP. Aitäh!
Algusest olin numbrid võtnud täpselt aasta tagasi nagu mu FB check-in mulle meenutas. Puhas kokkusattumus, et täna jälle siiakanti oma väljasõidu olin teinud.
Lõpus oli kõrvalasuvate hoonete õues mitmeid inimesi ja värskelt oli käidud ka lahkunuid meenutamas. Tänan peitjat, täitsa tore multikas kujunes.
Huvitav aarde seiklus, sai uusi teadmisi meie ajaloost ja muusikast :) Täname ja laulame!