Ajaloost on teada, et Vasalemma karjääri rajas parun Nikolai von Dehni aastal 1931. Hetkel kuuluvad lubjakivi lasundi kaevandusõigused Nordkalk'ile ning nad alustasid tegevustega 1996.
Vasalemma karjäär, kus toodetakse erinevates fraktsioonides ja erineva kvaliteediga jahvatatud lubjakivitooteid tehnoloogilisteks ja enamasti ehituslikeks eesmärkideks.
Peamised tooted: lubjakivi, lubjakivi pulber
Nordkalki Vasalemma lubjakivikarjäär on piirkonna üks suurimaid karjääre. Tulenevalt karjääri suurusest ja maavara mitmekesisusest on meil võimalik pakkuda oma klientidele nii heade keemiliste kui ka füüsikaliste omadustega lubjakivi. Praegusel hetkel toimub karjääris ehitusliku lubjakivi kaevandamine, mida kasutatakse teedeehituses ja ehituses. Vasalemma karjääri ehituslikku lubjakivi iseloomustab hea purunemiskindlus.
Vasalemma lubjakivimaardla võeti maardlate nimistus arvele 1997. aastal kahe eraldi asetseva maardlaosana: Padise Paemurrud nr 1 ja Padise Paemurrud nr 2. (joonisel)
Padise Paemurrud nr 1 (Vasalemma asula territoorium, edelaosas rallikrossirada) maavara on arvele võetud tehnoloogilise lubjakivina. Killustiku survetugevusmark on 400 ja külmakindlusmark 25. Kivim on kõlblik ehituslubja ja madalamargilise killustiku tootmiseks. Ligikaudu 90% maardlaosa varudest on põhjaveetasemest allpool. Ala on osaliselt asustatud. Kvaliteetse tehnoloogilise lubjakivi saamine eeldab valikkaevandamist. Maardlaosa ei ole kasutuses.
Padise Paemurrud nr 2 maardlaosa paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas ja asub Vasalemma alevikust ida pool. Pindala: 539,55 ha. Ala paikneb Vasalemma kihistu avamusel. Kasuliku kihi moodustavad Vasalemma kihistu jämekristalliline, biohermne ja savikas lubjakivi ning Kahula kihistu savikas lubjakivi. Vasalemma kihistu keskmise paksus on 8,4 m (1,0–15,8 m) ja selle lamamis paiknevat Kahula kihistu lubjakivi on arvele võetud keskmise paksusega 22,9 m (0–31,4 m). Katendiks on saviliiv ja liivsavi keskmise paksusega 4,1 m (lisaks kasvukiht maksimaalselt 0,2 m).
Padise Paemurrud nr 2 maavara on arvele võetud ehituslubjakivina. Killustiku survetugevusmark on 400–600 ja külmakindlusmark 25. Ehituslubjakivi sobib killustikuks ja ehituskiviks.
Mäeeraldise põhjaosas leidub kõrgemargilist lubjakivi, millest toodetud ehituskillustik vastab purunemiskindluse kategooriale LA30–35. Padise Paemurrud nr 2 maardlaosa reljeef on tasane, karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse Vasalemma jõkke. Vasalemma karjääri mäeeraldises kaevandatakse Vasalemma kihistu lubjakivi. Lamamis olev Kahula kihistu lubjakivi jääb mäeeraldisest sügavamale. Mäetöödega ei tohi põhjavee tase praegu langeda alla 16,5 m, kuna see võib mõjutada Vasalemma aleviku ja ligikaudsete elamute veevarustust. Kui edaspidi kavandatakse kaevandada praegusest mäeeraldisest sügavamal asetsevat Kahula kihistu lubjakivi (varu on arvele võetud), siis tuleb leida lahendus ka võimalikele veevarustuse probleemidele või kaevandada karjäärist vee väljapumpamiseta. Maardlaosal paiknevad mõned pärandkultuuri objektid, looduskaitselisi piiranguid ei ole. Maardlaosast lääne pool on mõned III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvupaigad (joonisel).
Nordkalk ASil on lubjakiviga varustuskindlus olemas tunduvalt kauemaks kui aastani 2024, kui lõpeb kaevandamisluba, kuid vajalik on arvestada kivimi väga muutlikku kvaliteeti kogu maardlaosa alal. Väljaspool mäeeraldist on aktiivset tarbevaru 16 037 tuh m3.
Karjääris on laiendamisvõimalused olemas ka sügavuse suunas (aktiivse tarbevaru plokkide lamamis on arvele võetud 59 025 tuh m3 reservvaru keskmise paksusega 13 m) ja ka lõuna suunas, kuid siin tõenäoliselt kivimi kvaliteet ei vasta kõrgemargilise ehituskillustiku nõuetele. Maardlaosa läänepoolsel alal levib lokaalselt hästi töödeldav nn „Vasalemma marmor“ (marmorilaadse struktuuri ja tekstuuriga lubjakivi), mis sobib ehituskiviks. Kasuliku kihi – Vasalemma ja Kahula kihistu avamusalad (joonisel) levivad nii lääne (Vasalemma maardla Padise Paemurrud nr 1) kui ka ida (Suure-Aru looduskaitseala ning Tuula lubjakivimaardla) suunas.
Aardes on just Vasalemma karjäärist pärit lubja killustiku tükid. Võib mälestuseks ühe kaasa võtta, kui kellelgi pole. Aaret avastades arvestada ilmastiku olusid sest vihma ja lume korral võib olla libisemise oht.
Ajaloost on teada, et Vasalemma karjääri rajas parun Nikolai von Dehni aastal 1931. Hetkel kuuluvad lubjakivi lasundi kaevandusõigused Nordkalk'ile ning nad alustasid tegevustega 1996.
Vasalemma karjäär, kus toodetakse erinevates fraktsioonides ja erineva kvaliteediga jahvatatud lubjakivitooteid tehnoloogilisteks ja enamasti ehituslikeks eesmärkideks.
Peamised tooted: lubjakivi, lubjakivi pulber
Nordkalki Vasalemma lubjakivikarjäär on piirkonna üks suurimaid karjääre. Tulenevalt karjääri suurusest ja maavara mitmekesisusest on meil võimalik pakkuda oma klientidele nii heade keemiliste kui ka füüsikaliste omadustega lubjakivi. Praegusel hetkel toimub karjääris ehitusliku lubjakivi kaevandamine, mida kasutatakse teedeehituses ja ehituses. Vasalemma karjääri ehituslikku lubjakivi iseloomustab hea purunemiskindlus.
Vasalemma lubjakivimaardla võeti maardlate nimistus arvele 1997. aastal kahe eraldi asetseva maardlaosana: Padise Paemurrud nr 1 ja Padise Paemurrud nr 2. (joonisel)
Padise Paemurrud nr 1 (Vasalemma asula territoorium, edelaosas rallikrossirada) maavara on arvele võetud tehnoloogilise lubjakivina. Killustiku survetugevusmark on 400 ja külmakindlusmark 25. Kivim on kõlblik ehituslubja ja madalamargilise killustiku tootmiseks. Ligikaudu 90% maardlaosa varudest on põhjaveetasemest allpool. Ala on osaliselt asustatud. Kvaliteetse tehnoloogilise lubjakivi saamine eeldab valikkaevandamist. Maardlaosa ei ole kasutuses.
Padise Paemurrud nr 2 maardlaosa paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas ja asub Vasalemma alevikust ida pool. Pindala: 539,55 ha. Ala paikneb Vasalemma kihistu avamusel. Kasuliku kihi moodustavad Vasalemma kihistu jämekristalliline, biohermne ja savikas lubjakivi ning Kahula kihistu savikas lubjakivi. Vasalemma kihistu keskmise paksus on 8,4 m (1,0–15,8 m) ja selle lamamis paiknevat Kahula kihistu lubjakivi on arvele võetud keskmise paksusega 22,9 m (0–31,4 m). Katendiks on saviliiv ja liivsavi keskmise paksusega 4,1 m (lisaks kasvukiht maksimaalselt 0,2 m).
Padise Paemurrud nr 2 maavara on arvele võetud ehituslubjakivina. Killustiku survetugevusmark on 400–600 ja külmakindlusmark 25. Ehituslubjakivi sobib killustikuks ja ehituskiviks.
Mäeeraldise põhjaosas leidub kõrgemargilist lubjakivi, millest toodetud ehituskillustik vastab purunemiskindluse kategooriale LA30–35. Padise Paemurrud nr 2 maardlaosa reljeef on tasane, karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse Vasalemma jõkke. Vasalemma karjääri mäeeraldises kaevandatakse Vasalemma kihistu lubjakivi. Lamamis olev Kahula kihistu lubjakivi jääb mäeeraldisest sügavamale. Mäetöödega ei tohi põhjavee tase praegu langeda alla 16,5 m, kuna see võib mõjutada Vasalemma aleviku ja ligikaudsete elamute veevarustust. Kui edaspidi kavandatakse kaevandada praegusest mäeeraldisest sügavamal asetsevat Kahula kihistu lubjakivi (varu on arvele võetud), siis tuleb leida lahendus ka võimalikele veevarustuse probleemidele või kaevandada karjäärist vee väljapumpamiseta. Maardlaosal paiknevad mõned pärandkultuuri objektid, looduskaitselisi piiranguid ei ole. Maardlaosast lääne pool on mõned III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvupaigad (joonisel).
Nordkalk ASil on lubjakiviga varustuskindlus olemas tunduvalt kauemaks kui aastani 2024, kui lõpeb kaevandamisluba, kuid vajalik on arvestada kivimi väga muutlikku kvaliteeti kogu maardlaosa alal. Väljaspool mäeeraldist on aktiivset tarbevaru 16 037 tuh m3.
Karjääris on laiendamisvõimalused olemas ka sügavuse suunas (aktiivse tarbevaru plokkide lamamis on arvele võetud 59 025 tuh m3 reservvaru keskmise paksusega 13 m) ja ka lõuna suunas, kuid siin tõenäoliselt kivimi kvaliteet ei vasta kõrgemargilise ehituskillustiku nõuetele. Maardlaosa läänepoolsel alal levib lokaalselt hästi töödeldav nn „Vasalemma marmor“ (marmorilaadse struktuuri ja tekstuuriga lubjakivi), mis sobib ehituskiviks. Kasuliku kihi – Vasalemma ja Kahula kihistu avamusalad (joonisel) levivad nii lääne (Vasalemma maardla Padise Paemurrud nr 1) kui ka ida (Suure-Aru looduskaitseala ning Tuula lubjakivimaardla) suunas.
Aardes on just Vasalemma karjäärist pärit lubja killustiku tükid. Võib mälestuseks ühe kaasa võtta, kui kellelgi pole. Aaret avastades arvestada ilmastiku olusid sest vihma ja lume korral võib olla libisemise oht.
Aitäh peitjale!
Eks ei tundunud mõistlik hakata kõige järsemast nõlvast üles trügima. Külmaga on iga kivi ka libe. Läksime siis rahulikumat teed pidi üles ja saime aru, et ka siis oli ikka libe. Üleval oli ikka aru saada, et vana tehismaastik. Aga vahva koht, mida avastada. Aitäh aarde eest.
Leitud
Leitud, aitäh!
Käidud, nähtud, leitud :)
uisutasin siis autoga edasi mõõda seda jäist teed. Õnneks oli siia ka parkimiskoht sisse lõkatud ja ei pidanud autot väga kaugele jätma. Lõpus oli täna taaskord õnne tuule suuna ja lume sulamise koha pealt. Sest tänaste lumeoludega poleks ka siin ilma täpse nullita mingitest väljakaevamistest juttugi olnud. aardega kõik tippens toppens korras. Nii pirakat ja nännirohket aardekarpi pole tükk aega näinud. Vahva värk. Aitähhid
Täpselt paras jalasirutus koos väikese spurdiga lõpus. Aare väga heas korras, aitäh!
GP#5100
Parkisin end takso ette, mille taga mehed kalamehevarustust sortisid. Miks just siin, tont teab. Ise roomasin aardele järgi. Hädise põlvega oli see paras väljakutse ja natuke läks aega, enne kui kuhil silma jäi. Aitäh!
Aitäh peitjale!
Võtsin tuttavalt jalgratta ja tegin siin kandis väikese tiiru.
Alguses kasutasin mingeid äppe otsimiseks ja otsimine läks täiesti lappama. Lõpuks lõin ikka geopeituse lehe lahti ja kõndisin karbi juurde.
Leitud
Leitud kevadise jalutuskäigu ajal mööda siinseid aarete radu Vasalemmast Laitsesse. Aare on tip-top korras.
Aitäh aardemeistrile siia kanti kutsumast!
Autoga sai meeldivalt lähedale, mis oli päeva lõpetuseks pigem boonus. Ka viimane rummipall leidis siin oma otsa peale mäkketõusu. Tõus ise oli kergete killast nagu ka aarde leidmine. vaade hea, ikkagi mägi ju :-) Tagasi peitsin nii, et kivi aardele otse peale ei toetaks, sest see on end ajaga tõestanud, et lõhub ühel hetkel ka tugevana tunduva konteineri.
Mis eriti meeldis, olid kiri/kleeps logiraamatul :-D Aitäh noorele ja rohelisele Epule asjaliku aarde eest!
Ootasin oluliselt hullemat otsimist, aga osutus kiireks leiuks.
Täname peitjat!
Kui juba siinkandis olla, siis tuli otse loomulikult ka selle aarde juurest läbi põigata. Ilm polnud küll niisuguseks turnimiseks parim, aga tehtud ta sai ja lausa püstiasendis. Kirjelduse lugesin ka peaaegu kogu ulatuses läbi, kuigi teema jääb mu jaoks suhteliselt kaugeks. Aga peitjale aarde eest tänud.
Mitmel korral sai nõlvalt alla libisetud, kuid õnneks lõpuks ikka aardeni ka jõutud. Tänud peitjale kohta tutvustamast!
Leitud
Tänud aarde eest!
Ühest aardest jäi väheks, külastasin siis ammuse mitteleiu lõpuks leituks. Aitäh!
Leitud. Tänan
Tänud siia juhatamast! Ma täpselt ei saanud aru kuid tundus, et sipelgad tahavad peidikusse pesa teha.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare taastatud. Uus karp, logiraamat, kirjutusvahendid ja pisut nänni.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Otsisime küll pikalt, kuid millegipärast ei leidnud.
Aarde sisu vedeles mööda maad laiali ja karp on kadunud. Seetõttu võtan leitud sisu kaasa ja suhtlen peitjaga aarde taastamise osas. Seni ei ole mõtet siia midagi otsima tulla kuniks peitja aaret taastanud ei ole.
Leidsin aarde sisu maast ja panin nime logiraamatusse kirja
Tänan aarde eest!
Paksu lumega sai omajagu kaevatud, aga tookord jäi leidmata. Nüüd ajas muigama küll, kui nägime, kust kaevatud sai. Aitäh peitjale.
Talvel suure lumega käisime ja tuhnisime nagu metssead ringi, aga kärss kärnas ning jäi leidmata. Täna uus katse. Eelhäälestatus põhjalikule otsimisele andis sedakorda tunde, et leid tuli imelihtsalt. Tänud peitjale tutvustamast!
Tee hirmutas korraks ära- mõtlesin juba, et nüüd saab veel autot viimast korda selle talve lumest välja kaevata. Aga kuidagi vedas auto ikka välja ja aarde lähistel oli juba pigem kevadine, kuigi poriselt libe.
Leitud ja logitud. Aitäh!