Kallistus

Käisime aarde omanikuga siin lõpus ka koos enne kui meie teed hargnesid, aitäh toreda aarde eest :)

No mis viga õigetelt koordinaatidelt aaret otsida, proovi seda valedelt teha. Kuigi ega väga vale see asi mul nüüd polnudki. Pool koordinaadist oli kohe täitsa õige ja teine pool selline, mis saatis mind oma paarkümmend meetrit kõrvale. Eks ma ikka tuulasin tookord laiemalt ka, aga teisele poole, siia, kuhu oleks pidanud tegelikult tulema, ei tulnud. Saadanas küll, kui natukenegi peitja peale mõelda, siis oleks pidanud just siia poole, kus tegelikult ka aare oli, sammud seadma, aga... No juhtub ja kui aus olla, siis kindlasti mitte viimast korda, kuigi sellest on kahju, võiks ju.
Aga peitjale tänud toreda multi, armsa aarde ja sõbraliku abi eest.

Lahendatud vanal hallil ajal. Mälu on kehv, ei mäleta enam millal. Logimiseks olid olud pidevalt ebasobivad. Täna oli multit vaja, see jäi sobivalt teele. Ilma hämardudes jalutasime aardeni ja määrisime tutika logiraamatu ära. Aitäh nunnu aarde eest!

Mitte-leid ajab muidugist mõtlema, et kuda nüüd see aare rotti lastud. Käisin kaemas, kõik diti-miti, nii nagu algselt teinud olin, koordinaat on jh oluline, ega ise ka kohe ei leidnud mälu järgi. Võtsin paberid ära, logiraamat sai uus ja korralik, vast nüüd paar aastat pole vaja siia tulla.

Aitäh kõigile, kes aaret on külastanud!

Nullist sai info kogutud juba jupp aega tagasi ja lõppu oleme ka kaks korda piidlemas käinud, aga iga kord on olnud kärss kärnas ja maa külmand. Täna oli maa kohe eriti külmand ja otsustasime õnne proovida, sest kuigi üks mitteleid oli ees, siis meie saadud koodinaadi kiitis geokontroll heaks ja nii suundusimegi otsejoones sinna, kuhu juhatati ning imearmas konteiner ootas seal kenasti ees. Samas niisama kirvega oleks teda seal ikka paras ikaldus taga ajada, sulandub ta igati kenasti loodusesse. Nägime ka hooldusvajadust ja tõepoolest, topsis oli vaid üks loetamatu niiske nutsak. Kahjuks selgus, et tavaline (kollast värvi) PET-i logiraamat sinna ei mahu, see väiksem must mahuks, aga olime oma viimase sellise just eile ühte teise aardesse jätnud, seega läks asenduseks vaid üks logileht, aga vast ajab mingi aeg asja ära. Aarde endaga on kõik korras ja hooldusvajaduse võib maha võtta, aga kui kellelgi tummisem logiraamat varuks, võib siia poetada küll. Aitäh peitjale vahva mõistatuse ja toreda lõpu eest!

Taas üks aare, mille lõpu koordinaadid juba paar aastat oodanud, et lõpuks ka lõppu jõuaks. Igasuguseid variante oli laual, kuna siinsamas kõrval elab mul üks kunagine töökaaslane. Et saaks kohe suvel niisama aega veeta ja ujumas käia ja lisaks aardegi noppida. Aga no ei saanud teoks. Täna olin taas siinkandis ja kuigi oli juba kottpime, tundus ikkagi ahvatlev ära käia. Varustus kõik, mis pimedas otsimiseks niisuguses kohas vaja, sai endale külge pandud. Auto keelumärgi taha ja väike jalutuskäik. Tuulan ja tuulan nii nullis kui ka väheke laiemalt. Ei midagi. Loen logidest, et lausa kirvetajad leidnud kui kogu ala läbi kamminud, mul ju lausa koordinaadid olemas, aga ei essugi. Kusjuures, ega mul ei tulnud pähe omi koordinaate kontrollida, kuna mängin tavaliselt GC lehel. Praegu see GP kontroll saatis mu pikalt. Saadanas küll. Ju jälle mingi näpukas sees. Äkki tuleks taaskülastus teha ja ikkagi kogu ala läbi otsida. Nüüd peitja käest saadud teave ka olemas, et mida ja kui kõrgelt ma otsima pean.

Lõpuks see seiklus tehtud. Aitäh!

Vana logiraamat oli märg nutsakas. Logida sai suve alguses lisatud paberilehele, mis oli ka üpris niiske. Vajaks hädasti logiraamatuvahetust (minigripiga).

Millal alguses käisin ja ära lahendasin, ei mäleta enam! Sellest on möödas aastaid!

Selle aastane hooaja avamine oli tõsiselt hiljaks jäänud. Lõpuks aga jõudis kätte võimalus lõunaund tegev laps jätta isaga ning kiirelt ära käia. Pimesikutasin seal kauem kui kohane oleks. Ka eeltöö siia tulla oli üpris tegemata, sellepärast sai telefon üle vee toimetatud kilekotis, mis hambaharja kotis. :D Kahjuks ei teadnud ka, et aarde sisu on märg ning selleks ajaks kui tagasi jõudsin ja auto läbiotsisin, ärkas juba ka Triinu-Lys, kes ei tahtnud sellest midagi kuulda, et ma kuhugile uuesti lähen. Aitäh!

Täna lõpuks logitud. Milleks minna otse lihtsamat teed, kui saab keerulisemalt :D Nimed logiraamatus kuidagi kirjas. Lisasin veel eraldi paberil ka. Aitäh!

Leitud ja logitud aitäh :)

Õnneks ei lugenud selle aarde otsimise eel logisid. Muidu poleks vist julgenudki. Aga tegelikult läks kõik kui lepase reega.

Juba talvel käisin noorgeopeituritega nullis. Natuke aega vaatasime seal mõistatust üsna lollide lõustadega, aga kui ise oled tuhm, siis mõni kirkama mõistusega laps kulub ikka marjaks ära. Ja nii see koordinaat meile kätte tuli, üsna vähese vaevaga. Paraku oli talv tol hetkel vaid kalendri, mitte ilmanähtuste poolest. Seetõttu lõppu me ei jõudnud.

Aga suvel on paljud asjad lihtsamad ja nii ma täna lõppu minemise ette võtsingi. Teekond oli ootamatult lihtne. Lõpus aardeni jõudes ehmatas end korraks kangeks, aga ei läinud eriti kaua, kui end kogusin ja logiraamatu pihkus sain. Logiraamat on natuke niiske ja pude ja loojuva päikese kiirtes teda kuivatada kahjuks polnud mõtet. Aga logi kirjapanek on täiesti võimalik.

Aitäh peitmast!

Selle aardega oli üks rist ja viletsus. Mõistatus sai lahendatud juba 1,5aastat tagasi. Eelmine suvi läks niimodi mööda, et aardeni eijõudnudki, talvel üritasime uuesti ja ikka oli vaja minna otse läbi kõrkjate, kus vajusin läbi jää. Täna sai siis lõpuks lõpus ära käidud. Oma tunnike tuulasin seal puude vahel palja jalu. Kaks korda sattusin ühele linnukesel meetri kaugusele, aga ta oli niiilus ja eha, et see küll olla ei saa, kolmandal korral jäin eemalt vaatama. Istus ilusti ühe kohapeal ja ei liigutanud, ainult silmad pilkusid. Ikkagi päris lind. Varsti leitsin ka päris aarde.

Leitud, logitud, tänan!

Kaks aastat tagasi sai alustatud selle aardega, kuid logima ei jõudnud. Õnneks leidsin lõpu koordinaadid üles ning siis tuligi kohale minna.
Aarde lõpp on väga tore. Mulle selline lähenemine meeldib.
Suured tänud peitjale, kelle aarded on üliägedad. :)

Ma olen ikka sihuke saksapreilna ja ää harjunud, et peitja aaretesse jaluta tuugalt kontsadega kohale (ja veeda järgmised kolm tundi lolli näoga vahtides ja seejuures mõistmata, et mis kavalusega sel korral aare on peidetud). Selle aarde puhul - kuidas ka antud oludes ei üritanud, kontsadega just väga kaugele ei jõudnud. Samas oli mul õnne ja sattusin tuurile isikkoosseisuga, tänu kellele ka ilma kontsadeta logitud sai. Tänud!

Ja siit me nüüd tulime. Eelmine kord sama pundiga Tartu tuuril käies oli ka kindel sulpsuplaan, kuid sellega läks nii et kui kohe ei läinud, siis pärast jäigi käimata. Seekord oli Silveril plaan paigas ja jutt lühike. Et mitte jälle tegemata jätta, oli kõige kindlam kohe poolel teel asi plaani võtta. Minule igastahes sobis see plaan täiega ;P Kohale jõudes oli tegelikult selline sümbioos et polnud kumbagit nimitegelast kohal. Ühtlane hall pilvemass. See muidugist ei takistanud aaret otsida. Kogu selle tegevuse vahele sai ka suplus ära tehtud. Selleks ju me siia tulimegi, sulpsutada ja aaret otsida, või oli see hoopis vastupidi aaret otsida et sulpsutada?... :D Igati lahe teostus. Tänud peitjale mõnusa päeva kickstarteri eest ;)

Koordinaadid ootasid suvest kaardil. Eelmisel nv üritasime ka siia tulla, kuid poolel teel oli vesi väljas ja jätsime katki.
Täna olid kalamehed jäljed ette teinud ja sai kiirelt ära käidud.
Tänud

Suvel oli mõistatuse osa ära lahendatud ja täna olid täpselt õiged olud lõpu külastamiseks. Aare ootas ilusti omal kohal. Logiraamat oli niiskevõitu, kuid kirjutada veel kannatas.

Tore aardeidee. Aitäh!

See oli hästi armas aare. Mulle meeldis nii algus, kui lõpp. Eks tõsi ta ju on, et täna olid lõppu jalutamiseks suurepärased tingimused ja see tähendas vaid kindlasti kohale minekut.

Tänan peitmast.

Tänaseks oli lubatud pilvi ja natuke vihma, päikest mitte grammigi. Kui auto juurest nulli poole astusime sabistas vihma päris mõnuga. Kohale jõudes puude all enam nii hull ei tundunud ja vihmavari pea kohal hakkasime asja uurima. Natuke pusimist ja tundus, et lahendus hakkab tulema. Tegelikult saime poolega ilusti hakkame, teine pool nõudis pisut mõtlemist. Õnneks me ei lasknud loobumismõtteid pähe ja varsti oligi selge, kus me edasi kallistama peaksime. Pilk kaardile, pilk taevasse ja tõdesime, et täna pole me ei vaimselt ega füüsiliselt valmis selle aarde lõplikuks otsimiseks.

No kui juba Eestimaa südamest mööda vurada, siis tuleb siit ka mõni aare korjata. Tabelid näitavad multi vajadust. Seega peale mehed peale. Algusega sain päris hästi hakkama, aga geokontroll roheliseks kohe ei läinud. Väike vigadeparandus ja... Ei ole võimalik. Anne, kuhu kohta sa selle aarde lõpu nüüd panid. Õnneks, mul täiega vedas. Puht juhuslikult oli mul klaver autos ja aare sai ilusti leitud. Väga nunnu tegelane oli lõpus. Tänud selle toreda seikluse eest. Sinu aaretega ei pea kunagi pettuma.

Nulli tuvastasime Ingridiga mõninaeg tagasi. Täna olin kindel, et käin logimas ära aga jääb ikka muuks ajaks.

Alguses läks kiiresti ja kontroll oli ka kohe nõus. Lõpus vaatasin eemalt enam-vähem koha välja, jätsin navigeerimisvahendid maha ja suundusin otsima. Ei läinud kiiresti aga kätte ma ta sain. Aarde juurest lahkudes ehmatasin kogemata pardiema oma kümne muna pealt minema. Küll tuleb tagasi. Aitäh seikluse eest!

Kui päris aus olla, siis pool rehkendust sai juba suvel ära tehtud. Siis polnud paraku mahti lõppu tulla (tegelikult ka), vaid tõttasime Suveseikluse avamisele. Seega, Vihma ja Päikesega kohtusime juba tookord, täna aaret külastades kohtusime ka Kuuga. Jälgis teine meid sealt pilvede vahelt ja valgustas teed aardeni. Oli tore kohtumine ning oli tore aaret otsida ja leida. Aitäh Annele toreda multika eest!

Päeva lõpetuseks kodu lähedane leid ka. Nii nunnu. Tänud!

Jälle üks mõnus jalutuskäik tehtud. Aitäh.

Esimesed kaks korda sai seda kohta külastatud suvel, aga nüüd miinuskraadidega sai lõpuks ikkagi nimed kirja.

Meenub ikka suvine süstamatk Ovega, kes kiirelt ja koju ei viitsinud minna ja ütles, et läheme sealt ka veel läbi, et seal üks aare vajab logimist. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, kuhu minek on, mis aare üldse on ja kes on peitja. Jõudes lõpu lähedale, oli ka peitja tol korral platsis ja ergutas meid ning premeeris sooja veega peale korraliku vapruse teostamist. See oli väga äge hetk. Ja kuigi nimi oli tol hetkelgi juba logiraamatus kirjas ja enda jõududega sinna ka kirjutatud, siis no nullis oli ju käimata, päikese ja vihmaga polnud ka sinasõprust joodud ja kuidas ma nüüd siis login seda. Jäigi logimata.

Nüüd siis tagasi, peitjaga koos sai mindud nulli ja jumal tänatud. Seal oli keegi eelnev sellise seapuntra kokku keeranud, et päikesele oleksid seakarvad päikesekiirte asemele kasvanud ja meie oleksime oma saadud koordinaatidega sattunud kuskile Bahama saarte lähedale merre. Aga seal seda aaret ju polnud. Ma ju teadsin seda, sai ju ometi kord juba logitud raamatusse. Nii, uutele katsetele ja peitja hakkas siis meie jaoks neid rehapulki õigetesse anumatesse sokutama: Ja kui ka siis ei saanud me geokontrolli roheliseks, siis selgus veel üks suurem tõsiasi. Ausalt öeldes poleks ma osanud ise niimoodi seda tõlgendadagi. Ma käsi südamel ütlen, et esimese korraga oleks mul küll õige koordinaat saamata jäänud, oleks jälle vihastanud ja minema jalutanud. Mul mõne aardega läheb kohe mitu korda, kõige pikem kannatus mul ka pole. Aga no sel korral ikka neid abistavaid vihjeid oli. Õnneks Päikese ja vihma vahelise dimensiooni me hammustasime lahti ja neid numbreid ka selele vastavalt sai sätitud. Seega pool koordinaati oleks ise saanud paika, teist poolt vast mitte.

Aga lõpp läks juba ladusalt. Eriti, kuna oli täpne koht teada. Kullipilk silmes sammusime me aarde poole ja tee peal proovsisime siis piki järve ka jalutada, et kui paks ikka see jää on. Kui parte kannab, kas kannab ka meid? Sel korral kandis, kuigi vahepeal oli topeltjää ja üsna kõhe värk. Anne võttis isegi võimsa teiba appi, et kui vee alla minek, siis sellega ta hüppab teivast ja on hops väljas kohe. Mina kui kõige raskem pomm saadeti ette Jäämurdja Tarmo tööd tegema. Tegin kehvasti ja läbi me ei kukkunudki.

Igastahes mõistatuse osa meeldis ja ka lõpukonteiner on mõnna. Aitäh.