Siis kui Nuffi kärneriks hakkas

Ilm oli selline, et veesilm mõjus kuidagi eriti süngelt ja põhjatult aga koht on ju tegelikult kena. Kui ma poleks parajasti seljavalu tõttu peaaegu liikumisvõimetu siis oleksin ka vaatetorni roninud. Peidukas on Annelikult kaval ja meeldib ka sipelgatele väga. Tänan.

Leitud

Meil näod naerul, kui aare end paljastas. Tänud peitjale.

Kui Tanel lõpuks Eestisse tuleb ja Nuffit külastades mind ka kaasa haarab, siis tuleb üks pisem geotuur Paide kandis teha. Tänan!

Oli soov põgusa kodumaa külastuse jooksul ka nuffiga trehvata ja nii saigi täna Paidesse mindud. Otsustamine siis ka peitja viimased aarded üle vaadata. Nagu alati oli ka see aare väga meisterlikult valmistatud ja üle mitme aasta ka rabavaateid nähtud. Aitäh!

Kus mujal põhja- ja lõuna"osariikide" kursaõed ikka kokku saavad kui mitte keskpõrandal, ehk siis Eestimaa südames. Et olime nii aarete kui ujumiskohtade peal väljas, siis siin said küll toredasti mõlemad kirja. Agronoomidena kõnetas meid ka aarde kirjeldus vägagi:) Tuhat tänu!

Tänud aarde eest 💞

Nii nagu Nuffi väidab et on enamus oma aardeid kasutatud materialidest valmistanud, nii olis sipelgad võtnud kasutusse siinse aarde. Logiraamatuni jõudmisks pidin nii mõnedki sipelgamunad maha pudistama. Kahju oli ja meenus kohe ka film 7 aastat Tiibetis, kus mungad ehituse seisma panid sest vundamendi kaevamine rikkus vihmausside rahu. Küllap siis pole minus niipalju budisti.

Nüüd, mil kohustused täidetud, on aega lulli lüüa, kasvõi ööpimedani. Pärast Mõisapreili pirtsatusi tulin siia hingele ja geoinnule pai tegema. Kõik, mis Anne lubas, oli siin olemas. Peaaegu oleks ujumagi läinud. Aaregi sai leitud hetkega, ei pidanud midagi kruvima ega lammutama. Huvitav, et kõik sellest aru ei saa. Kiidan ja soovitan kohta ning aaret ja tänan väga Annet, kel on (geo)annet.

Leitud.

Möödaminnes kiire leid. Aitäh, lahe teostus!

Kui ma geomängu tulin 10 aastat tagasi, siis vaatasin kui targad, osavad ja nutikad kõik on, et kõik aarded lips üles leiavad! Mida aasta edasi, seda rohkem tuleb tõdeda, et sain aru, miks teiste autodes olid kruvikeerajad, näpitsad, tangid jm hullud tööriistad. Loomulikult saab nendega ju kõik vähegi kruvitavad asjad igaksjuhuks lahti keerata, mitte lihtsalt vaadata rohkem ja aare niisama lihtsalt äralogida. Selle aarde puhul on lõhutud nii, mis hirmus, esimene laud on ripakil, minu kinnituste kruvid rotti lastud. No tule ja küsi krt kui sul kruve vaja! Ja selle aarde puhul ei maksa küll kedagi teist peale geopeiturite süüdistada, sest “keegi teine” seda peidukat lihtsalt ei näe! …teate kui vastik on vaadata oma lõhutud kätetööd. Seeni olete söönud või…

Natuke objekti ülevaatust ja tops käes. Tundub, et esialgne kontseptsioon on kannatada saanud. Tänud peitjale

Teel Suveseiklusele esimene aardepeatus. Päris huvitav koht. Mõnel soojemal ilmal võinuks vabalt ka väikese suplsu teha aga praegune ilm seda ei soosinud. Aarde endaga läks üllatavalt kiiresti. Võibolla natukene irvitav peidukas reetis oma asukoha. Pärast leidu ei saanud ka paremini tagasi. Aga hästi peidetud, aitäh!

Jõudsin vaevu autost välja kui Karlil juba aare näppus. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Leitud, tänud! Ei tea, kas siin basseinis kala ka on?

Pool kogemata kobistasin ära. Panin nime kirja ja läksin vaadet kaema. Aitäh!

Näppisin juhuslikult õiget asja. Arvasin, et ei ole ju. Ja ikka oli.

Mõtlesin tänasel kaunil päeval, et hea aeg Nuffilandis möödaminnes midagi üle vaadata ja nii siia sattusin. Tõesti väga muhe koht. Mulda ma kühveldama ei hakanud, ei olnud motivatsiooni. Vaatetorni ei roninud - tundus kuidagi kõrge ja lage ja ohtlik. Rappa ei läinud - rabas olev aare tundus veidi kaugele jäävat. Järves ei ujunud - mõtlesin isegi korraks, aga rabajärve on palju julgem minna, kui keegi on väljatulekuks redeli paigaldanud või siis valmis kaldalt käe ulatama.

Küll aga sai imetletud rabakonna, kes kalda ääres vees ujus, katsutud vett (suht külm ja karastav) ning logi sai ka kirja. Peidukoht oli muidugi tüüpiline Anne, kui sellist asja nagu tüüpiline Anne aarete juures üldse olemas on.

Aitäh!

Aarde juurest järgmise poole sõites pikeeris meie auto kõrvale põllule sookurepaar. Jalutasid seal kahekesi. Noorgeopeitur ütles, et tema pole sookure häält kunagi lähedalt kuulnud. Kui ma auto kinni pidasin ja akna alla lasin, siis sookured astusid paar sammu eemale. Aga said siis aru, milles uba on, lasid kuuldavale ühe laisavõitu hüüde ja jalutasid siis vaikides edasi autost eemale. See oli ka kindlasti Anne tellitud aarde lisafeatuur. Suur tänu!

Aitäh aarde eest!

Ah siit siis saabki seda musta kulda. Peidukas oli lahe.

Tänan peitmast.

Tore peidukas, ilm oli ilus ja vaatetornist avanes ilus vaade, aitäh :)

Siin kulges täitsa mõnusalt. Oli näha eelmise päeva otsijate jälgi. Mälestuseks oli isegi hundinui paigaldatud. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, pigem tuli jälgida, et kuidas ta peidikust nii välja upitada, et miskit haiget ei saaks. Tundus, et õnnestus.

Huvitav koht jällegi, minu harimata matsi silm ütleks, et siit saaks ju turvast kaevandada veel küll. Küttematerjaliks kasvõi. Pigem ikka asjad lõpuni kasutada ja seetõttu mõni teine ala kasutamisest täitsa välja jätta. Ega kui seda ala üle ei ujuta ja turbasammalt kasvama ei pane, siis hapnikule ligipääs aitab selle turba sealt kõdundada niikuinii, lendab lihtsalt niisama atmosfääri nö. ära.
Isegi talvel oli päris huvitav, kuigi justkui elu seisab hetkel. Tänud aarde eest, olen sellest mullast ennegi kuulnud, nüüd on asjad veel selgemad :D

Tegime lumele jälgi ja julgemalt vaadeldes meelitasime vajaliku lagedale. Tänud peitjale.

Mulda täna näha polnud. Vett samuti mitte. Nuffi pakutud teisi tegevusi telefonist lugedes ei pannud ma tähele külmunud ebatasasust ja lendasin kõhuli. Hea, et lumi oli. Vähemalt riided jäid puhtaks.

Aardega liiga kiirelt ei läinud, aga ilma leiuta ei jäänud me kah. Aitäh!

Väga nuffilik peidik. Hea teada, kui otsima hakata. Aitäh!

Ujumiseks polnud meil täna soovi, torni ka ei hakanud ronima, sest pilkases pimedas nagunii kuhugi midagi ei näe, mullaga ka ei hakanud toimetama - hooaeg ju läbi, seega keskendusime vaid aardele. Põhimõtteliselt teadsime, et oleme õigel teel ja meid väga kiskus sinna ühte kohta, aga aastaaeg tegi meil elu veidi keeruliseks. Kui aga sai selgeks, et see aare tuleb välja võtta just nii ja mitte teisiti, siis peagi see tops meil ka käes oli. Tagasipanemisel pidi ka ettevaatlik olema ja olimegi.
Koht oli muidugi kena ja valges olnuks vast paremgi siin käia ning üldsegi aiandusega on lihtsam päevavalges tegutseda. Samas oli hea, et oli pime, sest pimedas ei paistnud välja kui mustaks me auto siin teedel sai, seda poleks nüüd küll peitjalt oodanud :) Seetõttu ei hakanud me enam oma musta autoga läbi Paide linna sõitma, vaid hoolimata tupikumärgist võtsime suuna Võõbu peale ja tõepoolest seda kaudu ka Tartu maanteele jõudsime. Vot sulle tupikut siis. Aitäh aarde eest!

Mina ei jõudnudki otsima hakata kui Kairin juba hüüdis, et leidis:)

Näppisin esimesena õiget kohta, kuid kui mõtlesin Annele, siis välistasin. Pärast paari minutit sai selgeks aga, et muid võimalusi ju väga ei olegi! Panin näpud uuesti külge ning siis tuli ka konteiner kohe lagedale. Tänud peitjale!