Karijärve

Kuigi Meeri aardega sai mu 52 x 7 väljakutse täidetud, siis sellise suursündmuse tähistamiseks oli vaja siiski ka läbi porimülgaste murda, et veelgi ägedam logi kirja panna. Ja nii me mööda tigudega palistatud teed krõksude saatel oma matkakest jätkasime. Algul polnud väga vigagi astuda, aga kui rada luhale pööras, siis muutus see üsna karmiks mülkaks. See, et jalad märjaks said, oli muidugi oodatav logide järgi, aga see, et ma äkitselt pahkluuni mudas müttasin... oli ootamatu.

Siiski oli teekond üle luha vähemalt lühike. Metsavahele jõudes oli rada väga meeldiv - teovaba ja kuiv ja visuaalselt ülimalt kena ka. Seal astuda oli juba täitsa tore! Ainus takistus oli u 40-50m kõrges rohus ja võsas vahetult aarde eel. Aga seal võpsikus leidsime esiteks aarde üsna kerge vaevaga ja teiseks mitu peotäit metsvaarikaid. Väga mõnus.

Sihile jõudmist tähistasime kiire ujumistiiruga järves. Pikemalt ei julgenud teha, sest taamal kostus müristamist (vihma me õnneks saada ei jõudnud). Keegi hea inimene oli järve äärde ehitanud paadisilla/ujumispurde koos redeliga. Ujumisvarustust meil kaasas polnud, mis iseenesest ujumist kuidagi ei takistanud. Aga kuivamiseks valis igaüks erineva meetodi, Targo näiteks kihutas kõiki üles kihutusjooksuga ennast kuivatama ja katsetas seda lagendikul, meie Katriniga kasutamse ökoloogilist tuul/päike meetodit. Minu meelest töötasid mõlemad meetodid sama kiiresti...

Tagasitee oli juba oodatav. Meeldiv jalutuskäik metsateel, sumpamine läbi meeletu pori ja muda, seejärel krõks-krõks-krõks autoni.

Aitäh peitmast! Meil oli mõnus õhtupoolik!

Kui Meeri aare sai logitud mai alguses siis saime aru, et selle täpi leidmiseks tuleb veelkord tulla koos kummikutega. Võtsime täna teekonna ette ja avastasime ennast väga mõnusast loodusest. Üllatuseks tuli see, et tee on isegi hiljuti niidetud. Pannes nimed kirja jalutas ka üks väike puugike jala peal. See tuletas meelde, et on aeg vaktsiini uuendada :) Aitäh juhatamast sellisesse eraldatud aga ilusasse kohta!

Tulin Meeri aarde juurest kellegi värsketes jälgedes. Arvasin, et naisterahvas koeraga, valmistasin end moraalselt ette kohtumiseks, kuid paistis, et mindi mööda järvejääd mujale edasi. Aarde leidsin õnneks päris kergesti, kuna eelmiste otsijate jäljed olid veel aimatavad. Jätsin karpi ühe niiskusimaja ja jaaguarikese. Pärast jõin kuuma teed ja vaatasin onni ka üle. Tagasiteel peatusin uuesti Meeril ja leidsin sealse aarde ka üles. Suur aitäh ilusasse kohta juhatamast! Tulen siia tagasi.

Plaanisime siia juba eelmine laupäev tulla, aga lumetormiga ei hakanud riskima ja täna oli selleks lausa super ilm. Kui tahta ilma kummikuteta tulla, siis praegu on selleks kõige parem aeg :) Teekond oli juba eelmisest otsimiskorrast meeles ja matk läks väga sujuvalt. Tee peal saime erinevaid loomajälgi uudistada ja analüüsida. Aardel on väga hea peidupaik ja usun, et jääb seekord mugude eest varjatuks. Tänud peitjale!

Mis varem leidmata, see hiljem uuest. Tulime tänase mõnusa ilmaga siiakanti taas matkama. Maastik oli võrreldes novembriga hoopis armsam - igalpool puuderlumi, puud paksude lumekuhjadega kaetud, ilm karge aga päikseline, luht külnunud ja sai muretult üle. Aare andis ka kiirelt kätte, jalutasime lihtsalt kohale, eelmisest otsimisest oli teada kuhu vaadata. Ilus koht, tasub kindlasti igal aastaajal külastada! :)

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Uus karp paigas. Praegu kuiva tossuga luhalt läbi ei saa. Head matkamist!

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Läheb taastamisele.

Pärast põnevat retke läbi üleujutatud metsa mööda pokusid hüpates jõudsime laagriplatsile. Leidsime ka vägagi tõenäolise koha koordinaatidel kus aare võis olla, aga seal oli vaid üks tühi klaasist purk. Üheski teises puuõõnsuses (ega seal neid palju rohkem ei olnudki) me midagi ei leidnud. Võib olla on see vahepealse ajaga jalutama läinud, kuna viimane leid oli 9 kuud tagasi.

Meeri aare edukalt leitud matkasime edasi Karijärve poole suunduva teeristini luhal. Kuigi öö oli käre olnud ning maa kohati külmunud ja härmas, oli luht kohati ikkagi üleujutatud. Hakkasime teepeal minema, ent juba teeraja algul kippusid saapad vette vajuma, siis tekkiski äkk idee, et äkki kui rajalt otse metsapoole suund võtta ja oma rada teha siis ehk ei ole nii vesine ja ka luhataimestik piisavalt külmunud ja peal parem käia. Vaikselt võtsimegi rajalt eemale suuna, kus mets paistis kõige lähemal. Luhal sai veel üsna okeil käia, mõnes kohas kippus jalgealt märjaks aga pidi jälgima kuhu astuda ning pigem mitte kauaks ühele kohale jääma. Metsani jõudes koitis omamoodi uus äge üllatus - mets polnudki tavaline mets, vaid pigem üleujutatud, kus sai vaid pokude peal puukaikale toetudes edasi liikuda sai. Nii me seal siis umbes 250m vaikselt seiklesimegi pokult pokule kuni saime esimese talukoha lähedale lagendikule ja sealt juba väga hästi läbitavale matkateele. Esimese talukoha ümbrus, kus talukohti väga näha pole enam, silmasime vaid kaevu. Maastik oli ilus, tundus piirkonna kõrgeim koht, metsa lähedal oli terve ala ka ilusalt härmas, maru ilus, päike sillerdas. Liikusime mööda rada edasi järve poole, üllatuslikult lai ja hooldatud, nagu viiks kellegi koduhoovi. Lõpulagendikule jõudes sai taas meeldivalt üllatuda - väga kihvt laagriplats, nii järveäärne purre, lõkke- ja istekohad, puukuurike, tuleasemega metsahüttike jm. Mõnusalt peidetud pärl, mida ilma geopeituseta ilmselt taas ei teaks. Võtsime suuna aarde poole, nullis leidsime vihjele vastava koha, ent aaret mitte. Vaid üks tühi klaasist purk ja paar geokuhja jaoks sobilikku pulka. Uurisie ka ümbruses ringi aga ka seal ei hakanud miskit silma. Samas aarde null tundus liigagi sobilik aardele. Seekord siis mitteleid ja kui vahepeal peaks uusi leiulogisi tulema või omanik aarde üle vaatab siis ilmselt tuleme mingiaeg taas külmemal ajal aardeseiklust ette võtta. Tagasi tulime luhalt mööda õiget rada ning ei olnudi nii märg kui algul tundus, eks jalad oli juba varasemast veidi märjad ja suva juba. Aitäh peitmast ja uut ägedat kohta tutvustamast!:)

Septembri kohta lausa südasuvise palavusega retk oli. Esmalt läksime paadisillale, kuid lopsakas kõrkjamüür varjas hoolega järve. Pisut vett sai siiski värskenduseks näole tõsta ja siis juba oligi aeg aaret otsima ja puhkekohta uudistama siirduda. Tundus täitsa mõnud kohake oma suure grillkojaga.

Tänan peitmast.

Ilusal päeval tuli ikka midagi ilusat teha. Ma võtsin suuna ja Kristel tuli kampa. Tal oli see leitud, kuid Meeri aare veel puudus. Siia jõudes puhkasime ja Kristel sai edasi puhata ja nautida. Mina hakkasin otsima. Leidsin ka. Logidest tundus, et tuleb palju raskem operatsioon. Suvel on siin kui ja aare hästi leitav. Aitäh peitjale, et tutvustas sellist ilusat paika!

Korduskülastus Silveriga.

Küll oli pikk aga mõnus jalutuskäik, boonusena saime angervaksa korjata mida heinamaal rohkelt leidus, lisaks metsmaasikaid. Metsavahel oli mõnus hubane tunne ning korralikku majakest nähes tunne ülihea. Aare ise vedeles vihjest paari meetri kaugusel, tõstsime vihjesse tagasi. Leitud, logitud.

Täitsa huvitav on lugeda, kuidas mõnel vesisemal aasta-ajal on see luht vee all ning see liikumine ei ole siin mitte nii lihtne. Täna võinuks sisuliselt tantsukingas siia kohale jalutada, kõik oli nii kuiv ning sile, et polnud mingit probleemi meil sel jalutusel. Ilmselt veetase ongi hetkel hästi madal, sest lootsime, et saame siin ka ujuda, kuid järves vett väga ei olnudki ning jätsime selle plaani katki. Aarde muidugi leidsime, sellega kõik hästi. Aitäh.

Aitäh aarde eest!

Oodatud niiske raja asemel tuli siia hoopis korralik ja kui metsatee. Koht ise on ka tore avastus.

Eelmisel aastal üritasime siia tulla veidi varasemal ajal, aga siis oli põld väga vee all ja meil ei olnud kummikuid. Täna olid kummikud kaasas, aga vaja neid tegelikult ei olnudki. Kena jalutuskäik ja ilus järveäärne puhkekoht, aitäh siia kutsumast!

Meil polnud aimugi, et siin grillikoht on. Mööda aimatavat teed aardeni ja tagasi. Õnneks väga palju lund polnud.
Tänud

Mõnus matk ja ujumine. Aitäh!

Jätkasime Meeri juurest matkamist Karijärve juurde. Olime üle heinamaa kulgenud jäljes jõudnud mulle üllatuseks rajale metsas, mitte võssis. Niidetud vinks-vonks talutee kulges tahedal pinnal. Kohapeal enne leidu sai leitud ka sirmik. Plats ise oli niidetud ja korras suure matkamajakesega. Järve ääres värskelt korrastatud ujumissild ja selle juures paadiga just randunud kohalik kalamees. Tänud peitjale.

Peale Meeri aarde leidmist jätkasime jalutamist luhal kulgevat rada mööda Karijärve suunas. Aimatav rada keeras ühel hetkel metsa poole ja jõudsime kenale metsateele. Vihma muudkui sadas, kuid suurte puude all oli natuke parem kõndida. Väga ilus vana talutee, niidetud ja puha. Selline tunne nagu jõuaksime varsti kellegi koduõuele. Aga pole siin enam kodu, hoopis äge puhkekoht. Kõigepealt siiski sahistasime natuke märjas metsas ja otsisime üles aardekarbi. Aare oli ilusti peidus ja parimas korras. Seejärel läksime tutvusime majakesega ja istusime natuke vihmavarjus. Kuna tundus, et sadu läheb järjest hullemaks, siis ikka võtsime varsti tagasitee ette. Luhale jõudes otsustasime marsruudi vähe sirgemaks väänata ja liikusime üle niidetud luha Meeri puhkekoha poole. Teel nägime ka ühte kitskest kepslemas, kes natuke jooksis, siis seisis ja meid teraselt jälgis. Ei tahtnud temagi sinna märga metsa minna ja eelistas pigem lagendikul kepselda.
Kokku tegime umbes 5 km jalutuskäigu ja aega kulus vähem kui poolteist tundi. Ka vihmase ilmaga võib ilus koht külastamisväärt olla. Täname kutsumast!

Leitud, logitud, tänan!

Tänud peitjale aarde eest!

Ilus ilm ja mõnus jalutuskäik.

Mõtlesime, et täna võiks Karijärvele jalutamise ette võtta. Oleme seda aaret hoidnud, et tulla mõnusa päiksepaistelise päevaga just sellisel aastaajal, nagu praegu, siia uudistama.
Hetkel oli maa veel külmunud ja põllupealne kulgemine läks lihtsalt. Nägime kitsi ja nägime rebast. Meeri istumiskohas oli seltskond ees mõnusalt aega veetmas. Karijärve äärde jõudes tuli meile veel üks perekond vastu, aga aarde juures oli väga vaikne ja rahulik. Istusime päikesepaistel ja nautisime siinset olustikku. Sel ajal sai logiraamat ja karp tuulduda.

Oli väga tore käik ja kena kohake. Aitäh!

Piirkond on kena, tänud mõnusa matka eest! Aarde asukoht sai tuvastatud kiirelt.

Minu madala käru jaoks oleks siia tulek niikuinii praegu imetegu olnud, seega jätsin selle kenasti keelumärgi lähedusse ja võtsime jalad selga. Keegi küll ronis oma masinaga sinna kohale, aga mis ta seal metsas tegi jäi meile mõistatuseks. Masinate jälgi oli seal teisigi, kes ilmselt majakese võlusid kasutamas käinud. Aitäh kutsumast.

Leitud

Tänan aarde eest!

Minu esimene aare leitud.Nii kavalalt peidetud,et kohe ei hakanud silmagi.Aardesse lisasin väikese klaasist kuuli.Endale ei võtnud midagi.Koht on ilus,aga juurdepääs üle luha saarde nõuab kummikuid.Vähemalt kevadel.Aardest umbes 50 meetrit eemal padrikust leidsin vana Järve talu vundamendi ja kaevu.Aare oli heas korras.Aitäh!

Leitud, tänud :)

Karijärve aardele üritasin Google Mapsi suunisel esmalt teiselt poolt järve läheneda, aga see eeldab üle järve ujumist. Nii tuligi taas mööduda Meeri aardest ja üle heinamaa ja läbi metsa kohale kõndida. Väga kena kohake ja nutikas peidukas. Kuiv ja korras, tänud peitjale.