Keila jõe lõpp
Kirjeldus
Virtuaalse aarde logimiseks tuleb minna Keila jõe lõppu. Seal on kahel pool väikesed muulid ja ühe või teise pealt tuleks teha endast foto, ning lisada see logile.
Juttu wikipediast:
Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi saab alguse Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Tähtsamad lisajõed on Atla ja Maidla.
Keila jõe pikkus on 111,8 km, koos lisaharudega 127,3 km. Valgala on 669,3 km². Keila jõgi on Eesti pikimate jõgede seas viiendal kohal.
Keila jõe algusosa jääb Kõrvemaale, oma põhiosas voolab ta Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas teeb jõe jõesäng suurema kaare lõunasse ja kogub rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest Karitsa küla kohal. Edasi käändub jõgi loodesse ja jätkab selles üldsihis, enamasti looduslikus sängis, voolamist kuni suudmeni. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis.
Keila jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Keskjooksul asub Kohila alev, Kurtna ja Kiisa alevik. Alamjooksul paiknevad Keila linn, Karjaküla alevik ja Keila-Joa alevik.
Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 75,1 m ja suudmes 0. Jõe keskmine lang on 0,65 m/km. Suurim on lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril (keskmiselt 4,46 m/km), kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 meetri kõrgune Keila juga.
Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu.
Minevikus voolas jõgi praeguse Keila linna juures kahe haruna ja harudevahelist ala nimetati Keila jõesaareks.
Virtuaalse aarde logimiseks tuleb minna Keila jõe lõppu. Seal on kahel pool väikesed muulid ja ühe või teise pealt tuleks teha endast foto, ning lisada see logile.
Juttu wikipediast:
Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi saab alguse Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Tähtsamad lisajõed on Atla ja Maidla.
Keila jõe pikkus on 111,8 km, koos lisaharudega 127,3 km. Valgala on 669,3 km². Keila jõgi on Eesti pikimate jõgede seas viiendal kohal.
Keila jõe algusosa jääb Kõrvemaale, oma põhiosas voolab ta Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas teeb jõe jõesäng suurema kaare lõunasse ja kogub rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest Karitsa küla kohal. Edasi käändub jõgi loodesse ja jätkab selles üldsihis, enamasti looduslikus sängis, voolamist kuni suudmeni. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis.
Keila jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Keskjooksul asub Kohila alev, Kurtna ja Kiisa alevik. Alamjooksul paiknevad Keila linn, Karjaküla alevik ja Keila-Joa alevik.
Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 75,1 m ja suudmes 0. Jõe keskmine lang on 0,65 m/km. Suurim on lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril (keskmiselt 4,46 m/km), kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 meetri kõrgune Keila juga.
Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu.
Minevikus voolas jõgi praeguse Keila linna juures kahe haruna ja harudevahelist ala nimetati Keila jõesaareks.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Keila jõe lõpp, ühe ja teise muuli lõpp, päeva lõpp.
Oli mõnus õhtune tuulutus. Teele jäid üllatusena ka kaks Rudolfit: üks punanina ja teine pea meetrine roomav. Aitäh peitjale kohta meelitamast!
Alguses oli mõeldud ainult jõe ääres olla aga jõudsin siia välja.
Muudetud omaniku palvel mitteleiuks. Põhjus: pilt ei vasta nõuetele.
Jalutades aardeni sai metsas mõnes kohas helkivaid kitsesilmi näha. Tundus, et nad olid inimestega harjunud. Tänud
Oli üks tore jalutuskäik perega munavõttepühade puhul. Leidsin pildi, mis siia sobib.
Käidud ja foto tehtud - arvestades, et see muul oli niivõrd sisse piiratud aedadega, siis sinna naljalt niisama ei satuks
Tänud!
Foto GC lehel.
Huvitav, kuidas eravaldurid olid oma territooriumi tihedalt ära piiritlenud, aga õnneks oli ikkagi lähenemistee ka olemas. Äge koht külastamiseks, aitäh kutsumast!
Ikka jupi aega läks lähenemistee otsimisele, aga lõppeks tuli meeldiv jalutuskäik
Kõigepealt käisime ühel muulil ja siis jalutasime ringiga ka teisele. Seega sai see virtukas topelt pildid. Tänan.
Kuna aardeotsimised jäävad õhtutesse siis muidugi väga head pilti ei saanudki, aga kuna olime selle teekonna sellise ilmaga ette võtnud, siis loodan, et sobib seegi:)
Pilti oli veidi keeruline täna teha, lained olid kõvasti üle pea, pidi kiirelt jooksma ja pildistama.
Tänud
Mõnus pargimatk tipnes selle kohaga. Rannal valmistusid kohalikud muinastulede lõkkeid. Väga maitsvad kibuvitsad on muide see aasta! Aitäh kutsumast.
Keila-Joal olen käinud ma palju kordi, kuid mere äärde pole kunagi jõudnud. Nii ilus koht - sile meri ja päikeseloojang. Aitäh! Pilt Marite logis.
