Keila Terviseraja sild

Tallinnast Haapsallu sõites tegime logimispeatuse. Kenad suusarajad siin, tuli kohe endalgi tahtmine suusad alla panna. Tänud peitjale kohta tutvustamast!

Millalgi talvel panin sillale koordinaadid külge, et küll ma millalgi tagasi tulen. Täna tulin. No läks mul siin ikka aega. Ise süüdi, oleks pidanud ikka süsteemselt kõik võimalikud vahed ja kohad kohe alguses läbi käima, aga kuna oli tekkinud mingisugune arusaam, selgus, et vale, aarde asukoha suhtes, siis poleerisin valelt poolt selle silla ikka kaunikesti puhtaks. Käisin korra ikka seal õigel pool ka ära, aga millegipärast lausa kiskus sinna, kuhu poleks vaja olnud. Hakkasin juba nägu mossis peas ära minema, aga panin siiski veel koera korraks posti külge kinni ja läksin veel korra, selgus, et seekord siis leiu järele. Küll oli hea meel, et sellega ühele poole sai. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

Õige silla leidsin juba paar aastat tagasi üsna ruttu - on neid radu käidud sadu kordi. Aaret ennast otsisin kahel erineval korral päris põhjalikult, aga ei miskit. Täna oli terviseradadele jälle asja ja mõtlesin, et äkki vaatan ikka veel ühe korra - kolm kohtu seadus. Ma olin juba lahterdamas aarde mitteleitavaks, kui õige asi silma jäi ja siis ei suutnud mõista, kuidas ma seda varasematel kordadel ning ka täna nii pikalt tähele ei pannud. Kui silla juurde jõudsin oli veel valge, kui sealt võidukalt lahkusin pime ;) Aare korras, aitäh peitjale!

Täna sai see mõistatus minu poolt vähemalt koordinaadid külge, ehk saab millalgi leiu sildi ka külge. Täna seda siiski ei juhtunud, ei näinud miskit, omandasin vaid mudakolli välimuse. Igatahes selg on see, et väheke kuivemal ja seega ka puhtamal ajal vaja tagasi seda objekti revideerima tulla.

Leitud. Aitäh!

Pole kunagi julgenud üritada. Nüüd kui leiukohustust enam pole, saab uurida neid mõistatusi mis on kaardile alles jäänud. Tundus keeruline ja logisid lugedes läks asi veel segasemaks. Jäi üle kõik ära unustada ning jalutama minna. Suhteliselt kiiresti leidsime vihjepildi asukoha. Edasine oli kerge. See aare õpetas, et kui tundub keeruline, siis hakka lihtsalt lahendama ja võibolla jookseb asi tõrgeteta lõpuni välja. Aitäh!

Teine sild osutus õigeks.

Proovisin esimest korda elus disci mängida ja kui oli näha, et mingisugust kaasasündinud talenti mul selles vallas pole, siis pöördusime vanade liistude juurde tagasi ja tegime geopeitust. Vahva leid, aitäh!

Kohaliku elaniku kasutamine sellises situatsioonis kergendab olukorda märkimisväärselt. Nina otseselt aardesse ei topitud aga leid siiski kerge. Lennutasin mõned nälkjad veidi eemale ja panin nime kirja. Tänud peitjale!

Seda olen kunagi õiges kohas otsimas käinud, aga otsisin ei-tea-mida. Nüüd lugesin hoolega logid läbi ja tekkis õigeid mõtteid. Palusin poistel silmad ära teritada ning jalutasime kohale. Silveri silm tabas miskit ja kuigi ma ütlesin, et vist ikka mitte, siis oli ta õnneks järjekindel ja läks vaatama. No muidugi oli õige värk! Aitäh!

Käisin sõitsin mööda vaatasin asja üle. Veidi on veel jääs aga kätte saab ikka

Siin olin eelmisel talvel kohalikust kolleegiga luurel käinud, aga silma ei jäänud meile miskit. Nüüd siis Mirjamiga uuesti - hargnesime, vaatasime kõik kohad üle ja siis jäi silma midagi teistsugust. Katsusime, on vist õige... siis natuke veel ja ongi õige asi. Vaid kaks talve oli vaja, et paika saada. Loo moraal, ole kohalikega sõber ning tuleb kasuks küll.

Märten on seda mitu korda siin vaatamas käinud, täna tulime kambakesi. Leidus kohe hulga paremini. Täitsa kaval värk, aitäh!

See jäi päeva viimaseks aardeks terviseradadel. Kohe hommikul kõhutunne kaarti vaadates ütles, et see koht võiks olla aga no jalgu jäi ta alles suhteliselt õhtul. Eks kohti, mida kiigata oli palju. Kuid jällegi, samas niivõrd loogiline, et aju ütles kohe, et miks peaks nii olema. Leitud ja logitud, aitäh kena aarde eest.

Aitäh, tore leid!

Leitud, logitud, tänan!

Ohh see aare on ka ikka aastaid oma mihklipäeva oodanud. Teoreetiline täpp oli mul tegelikult juba aastaid tagasi välja m6eldud ja see välitööde osa jäi alati yhel v6i teisel p6hjusel ette v6tmata. Poisile aga sai lubatud ju et saab rattaga s6ita ja metsavahel oli ainult jupitada saanud. Terviserada tunduski siis 6ige koht olema kuhu tulla. Esimeseks ehmatuseks oli aga hoopis rattav6istlus mis siin täies hoos toimus. Nii et soojenduseks suundusime hoopiski ronimisparkki. Kui v6istlus trajektoor nähtud siis tundus et on siiski v6imalik rahulikult k6rvalt läheneda. Lähenesimegi ja peale m6ningast poleerimist sain aru et minu raketiteoori ei olnud vist siiski vettpidav. Käisime siis vähe eemal vihjepilti paikka ajamas, mis tekitas aga kahtlusi veelgi juurde. Kui siis äkki silmanurgast välgatas oot oot seal ju... ja hetke pärast olimegi taas objektil. V6istlusest hoolimata pisut intervalle jälgides sai ilusti diskreetselt see asi ära vormistatud. Elasime veel nac v6istlejatele kaasa ja naasesime siis neutraalsematele radadele, poisil oli ju vaja ikka isu täis vändata ;) Tänud peitjale

Ei leidnud, tilkus ja sadas ja objekti silumisest leiuni ei jõudnud.

Kuna kaua pinnuks silmas olnud LOTR3 õnnestus täna üle ootuste kergelt leida, siis tulin ka siia õnne proovima. Olen juba mitu suve iga kord siit möödudes ka natuke otsida, aga seni edutult. Millegipärast olin veendunud, et aare on pigem teisel pool. Mõtlesin, et novembris on siin rahulikum, aga kus sa sellega, igasuguseid jalutajad ja jalgratturid liikusid ringi, kaks rullsuusatajat liikusid regulaarselt silla alt läbi. Siiski õnnestus õige objekt seekord suhteliselt ruttu leida. Väike kahtlus on, et ma olen seda isegi varem näppinud, aga ei taibanud ära kuidas kointeiner peidetud.

Vihjepildi abil sild tuvastatud. Peale mõningast otsimist leidsime ka aarde. Tänud!

Olime kohapeal veidi poleerinud, kui saabus lapsekäruga isa. Küsis,ega me karbikest ei otsi. Muidugi otsime. Tutvusime Muhukalviga. Rääkisime uutest aaretest ja muust. Laps ärkas üles ja ta pidi edasi jalutama. Üle õla heitis meile täpsustava vihje...
Tänud aarde eest.

Möödasõidul kiire kontroll.
Sild on vahepeal remonti saanud aga aare täitsa omal kohal.

Normaalsed ehituspersoonid on olnud :)

Otsisin ja otsisin aga kahjuks jäi leidmata. Kas aare on üldse jätkuvalt oma kohal? :)

Oh, Priit rääkis selle aarde otsimisest hirmulugusid ja nii me seda silda väisama vantsisime kindla teadmisega, et "teeb siis ühe mitteleiu veel, aga kus sa ikka ilma proovimata mööda lähed".

Nõjatusin sillakäsipuule, lasksin tšakrad valla ja hakkasin võnkeid vastu võtma, kui juba kusagilt rõõmuhõisked kuulda oli - mõnes kohas tulebki vist mitu korda käia, et õige häälestus tekiks ;)

Olgugi, et kell oli juba hiline, siis kuna me juba seal kandis olime, astusime selle sillakese juurest ka läbi. Mina olin seda silda silitamas käinud vähemalt korda neli, küll üksi, küll kaksi, aga tulemust ei mingisugust. Võtsime siis juba tuttavad konstruktsioonid taas ette. Üllataval kombel läks seekord ainult umbes viis-kuus minutit ja leitud ta oligi, mitte ei saa aru, kuidas see kõik need korrad peitu jäi. Tänud aarde eest!

Esimest korda käsisime siin millalgi kevadel. Siis oli tegelikult eesmärgiks leida üks multiaare, mis tänaseks arhiivi pandud. Kuna ühe punkti juures istus mugu ja luges raamatut, siis otsustasime ajaviiteks silda otsida. Üsna kiirelt oli vihjepildile vastav koht leitud. Piidlesime silda igast võimalikust küljest aga aaret me tookord ei leidnud.

Täna olime siin tagasi. Taaskord otsisime ja katsusime kõikvõimalikku kahtlast. Vahepeal hakkas ka vihma sadama, seega kiiret polnud kuhugi ja silla alla edasi jäämine oli ainus valik. Viskasime veelkord pilgu peale ka vanematele logidele ja meelde jäi üks märksõna. Selle valguses hakkasime veelkord tähelepanelikult vaatlema ja kohe oli ka aare käes. Tõesti väga kaval peidukas! Imetlesime aaret ja logisime, kui vihmasadu läks aina hullemaks. Selgus, et sild pole ka eriti veekindel, igast praost hakkas pähe nirisema. Kõige suurema paduka ajal möödus meist ka kaks jooksjat. Tundsime neile ainult kaasa. Õnneks muidu oli rahulik toimetada, eelmisel korral jooksis või jalutas iga natukese aja tagant keegi mööda.

Tänud peitjale selle suurepärase aarde eest! Raskelt kätte tulnud asjade üle on ikka topelt rõõm.

Mudisime selle silla kõik detailid üle.. no läks umbes tund, kui Mari-Anne õige koha suunas viitas. Vahepeal sõitis üks rattur möödas, kes hõikas, et tema ei leidnud! Mari-Anne hüüdis vastu, et meie leiame ja pidime siis oma sõna pidama. Tänud!

Rattatiirul jäi õige pilt silma ja nimi sai kirja panudud. Tänan.

Leitud.

Tegime täna lastega väikse rattaringi. Endalegi üllatuseks jõudsime päris kiirelt otsitava sillani ja ka aare naeratas meile kiirelt. Peale logimist otsustasime, et teeme ikka natuke rohkem ringe, muidu ei saagi õues eriti olla. Tänud peremehele aarde eest.