Ringraja 3: Keila

Jebedijeee! Tehtud.! Tulime täna kohe kahekesi, sest tõepoolest on siin üksinda maru imelik toimetada. Vähemalt oli julgem natuke kummaline olla. Kusjuures täna tasapisi kulgesin ümber huvialuse koha, lükkasin jalaga natuke lund siit ja natuke sealt ning siis läksin võtsin aarde välja. Lihtsalt see asi oli mõtetes nii kaua juba seedinud, et teatud arusaam oli tekkinud, mida ma siin üldse otsin ning kust seda teha võiks. Mulle tundub, et ma pääsesin ikka suhteliselt leebelt, sest kaks tühikäiku, kus ei saanudki eriti mõtteid koondada, kuna kogu aeg tundsid endal silmi kuklal ja siis kolmas täiskäik. Selle leiu üle ikka tõeliselt hea meel. Tegelikult ma arvan, et see peidukoht ikka võiks pügala võrra krõbedam olla, aga noh, on nagu on.
Tänud peitjale hea lihtsa multi ja ikka kukalt kratsima võtva peidukaga aarde eest

Maretill oli siin eeltöö juba varem tehtud, sain talle siis täna lõppaarde otsimisel seltsi pakkuda. Lõpuks leidis aarde ikkagi Maret, aga nime sain kirja minagi. Tänud peitjale!

Ei läinud poolt aastatki, kui ma juba uuesti objektil. Vahepeal olin vähemalt targemaks saanud, et mis tasandile rohkem tähelepanu tuleb suunata, sest eelmisel korral ei teadnud sedagi, et mida oleks mõistlikum teha, kas ronida või roomata. Jupi aega tuulasin seal ikka ringi ka, olid vaid autod parklates, ei inimhingegi, kuni enam nii roosiline polnud. Mingid tegelased panid omad autod ka teiste omadele kõrvale ja kukkusid laterdama. Tegelikult olen ma juba varasemast ajast teadnud, et meestel jätkub seda juttu ikka tõepoolest kauemaks. Ma ikka jupi aega kannatasin vaikides, aga siis enam ei suutnud. Hiilisin nii palju nende silme alt varju, ja otsisin edasi. Kui ma juba kolmandat ringi ümber objekti lõpetasin, siis just jutustanu vakatas ja jäi mind põrnitsema. Ju arvas et mul kas tasakaaluhäired või orinteerumisvõime täiesti pekki läinud. Igatahes lasin jalga, ei tahtnud lasta endale diagnoosi panna. Aga küll ma tagasi tulen. Siis peaks kellegi kaasa hõivama, kahekesi ikka väheke toredam totter välja näha kui üksi.

Need arvutusteks vajalikud numbrid said sealt Tankimäelt pildi näol juba millalgi talvel kaasa võetud ja neist tuletatavad koordinaadid välja peilitud. Nüüd juba suur suvi käes, kuigi mitte ilmataadi arvates, aga no midagi ju ikka, kuid mul siiani veel lõpus käimata. Täna olin kaunikesti hilja veel liikumas, nii et lootes, et lapsed viiakse juba koju tuttu ning teisigi tegelasi eriti siin ei liigu, vurasin parklasse. Vist oli veel natsa vara, sest huvialuse objekti ümber käis vilgas tegevus. Suundusin siis hoopiski seda terviseraja silda poleerima. Seal läks mul ikka kordades rohkem aega kui viisakas oleks olnud, niie t tgasi tulles polnud läheduses enam hingelistki. Vaatasin ikka siit ja sealt ning siis veel mõnest kohast. Kõppisin kuhu käppima ulatusin, aga no ei leidnud midagi. Objekt väheke suur ka, aga ju tuleb siin süsteemselt tegutseda, kuid täna peale seda sillarallit polnud enam eriti entusiastlik. Tundub, et siin käiaksegi mitu korda, seega mul ka algus lahti tehtud.

Leitud mitmendamal korral. Aitäh!

Oi-oi kui palju on siin otsimas käidud. Ei hakanud mitteleide kirja panema, sest peale matemaatika ülesannete lahendamist arvasin, et raskem osa on möödas. Lõpuks loobusin. Kadunud ei saanud aare olla, sest veebi ilmus vahepeal leiulogisid. Siis tuli appi juhus. Kasutasin juhuse ära, olin väga tähelepanelik. Tänane kuupäev sobis logimiseks. Hoolimata lumest ja ilusast ilmast polnud ühtegi segajat läheduses. Aitäh!

Pole midagi ilusat siin kirjutada. Otsesõnu trügisin vägisi logi kirja, ise seda multit läbimata. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Tulime adventi lõpetama tunnike varem, et veidi jalutada ja arvutada. Numbrid millega arvutada leidsime kenasti. Siis poisid arvutasid, veidi vaidlesid ja teisel katsel saimegi kontrollile pihta ja põhja. Logisime keset siginat ja saginat. Patu kes midagi ei tea sellest aardest pandi ka lr kirja.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Lõpus natuke aega poleerisime ühte nurka, see ei toonud edu, siis läksime vastasnurka ja leid tuli suhteliselt kiiresti.

Rada on ammu tehtud, lõppugi paar korda poleeritud aga täna oli õnnepäev ja saime nimed kirja.

Mul on kuri tunne, et logiraamatu puhul olin ma ajast maha jäänud ja päev varasem kuupäev sai sisse. Eks võib enda lohakust välja vabandada ka sellega, et päikese käes mugusid eemale loitsudes sai ikka väga väga kaua otsitud. See hetk, kui tead, et oled aardest nii 10cm kaugusel, aga ikka õige asi näppu ei jää. Lõpuks taevased jõud halastasid ja sai ring sellele rajale peale. Tänud, aare korras!

Täna oli mõnus jalutada,lõpus läks ikka aega.Aitäh!

Eelmine kord ei õnnestunud leida, seekord selgus ka põhjus. Viimase külastuse temperatuurid ei olnud me sõbrad. Täna oli lihtsam ja kätte me ta saime. Tänud peitjale.

Tulime vigade parandust tegema. Olgugi, et ilm kiskus taas koledalt talviseks, olid täna siiski plusskraadid ja ringrada lõpus läks seekord lihtsalt. Juhuu! On lootust, kaks kolmest juba käes! :)
Aitäh peitjatele!

Kenasti valgustatud ja hooldatud rajal meil täna lõpus edu ei olnud. Sai tükk aega otsitud, aga aina enam hakkas pakane näpistama. Kunagi teinekord tagasi.

Oeh, need ringrajad ajavad ikka pea kõvasti ringlema, ei saa ma kuidagi ringitamist edukalt lõpetatud. Pika ponnistuse tulemusel sai siiski seeria esimene leitud ja kohe tekkis lootust juurde ehk need teisedki saavad siiski keereldud. Teisega on mul ikaldus, seda mõnda aega ignoreerin (kuigi hästi ei tule välja :D), hüppasin siis kohe kolmanda kallale, eks ole siin Keila ringradadel juba korduvalt ringitamas käidud ja nüüd tulime reipalt kohale lootusega finaali jõuda. Loota ju võis... sirutasime, kükitasime, patsutasime, silitasime, ringe tegime kõvasti... lõpuks sundisid külmuma hakkavad sõrmed loobuma.

Oeh, no unistame edasi, järgmise korrani! Küll ükskord saabub ka see päev kui saan rõõmsalt raporteerida ringradadae läbimisest, need on küll vist juba enim mõtteainet saanud aarded mul :D

Ohjahh ma ei teagi enam kui mitmes kord ma siin tankimäe jalamil ja otsas käinud olen. Oma kaks talve kindlasti siin kelgutamas/suusatamas käinud et siisn nii k6rvalt ka see aare ära teha. Aga vot iga kord on valdanud mind mingisugune geopimedus v6i aja nappus ja nii ta on siin oodanud seda mihklipäeva. Ja täna siis see päevkätte j6udiski. Objektile j6udsin napilt ennem 23. Sai veel ilusti parklasse s6ita et seal harjutustega pihta hakata. Ma ei tegi mida ma k6ik need eelnevad korrad siin otsimas käisin aga täna läx ikka yllatavalt kergelt. Koht iseenesest muidugi selline et tulen siia kindlasti veel tagasi. Kui mitte varem siis talvel kelkudegakindlasti ;) Tänud peitjale

Selle aardega alustasime ja lõpetasime oma täna õhtust jalutusringi Keila terviserajal ja Mudaaugu metsas. Kuna see asfalteeritud lühike rulluisuring meie liikumisvajadust ei oleks rahuldanud, siis pöörasime ühel hetkel metsaradadele, külastasime Lauri kihvte aardeid ja lõpuks jõudsime asfaltringile tagasi ja jätkasime sealt kus varem pooleli oli jäänud. Nii said kõik vajalikud tahvlid leitud ja loendatud. Rajale on tekkinud ka värskeid konkureerivaid tahvleid, kuna need pole täpselt sama kujundusega, siis ei osanudki kohe seisukohta võtta, kas peab neid arvestama või mitte.

Kui kõik vajalik info oli leitud, siis istusime ühe kaablirulli peale puudevilusse ja hakkasime sellest pikast matemaatikast ennast läbi närima. Üks koht oli alguses väga segane, kuid loogikaga sai asjad klappima. Jäi veel üle oma tulemust geokontrollile tutvustada. Kui see rohelise vastuse andis, siis oleks tahtnud küll rõõmust hõisata. Kuid mööduvad tervisesportlased ja lähedal olevad trennipoisid vist oleks küll imestanud, mis üks inimene kaablirulli otsas nii rõõmus on. Eks tuli siis emotsioon maha suruda ja minna lõpukarpi otsima.

Ootasime natuke, kui noored mugud minema läksid ja siis hakkasime otsima. Esimese ringi lõpuks oli karp käes, täitsa kavalasti peidus.

Kokkuvõtteks väga hea meel, et saime palju liikuda ja kaua edasi lükatud aarde ka kohe esimesel korral leitud saime. Aitäh!

Vot selle kohta võib küll vist öelda kaua tehtud kaunikene. Alustasin juba eelmisel aastal. Esimesel korral mul kaua ei olnud kuna mind oodati varsti sünnipäevale. Mõtlesin, et kogun numbrid kokku ja kodus arvutan koordinaadid. Arvutan ja arvutan, aga geokontrolli roheliseks ei saa. Käisin siis uuesti kohal, et kas ikka kõik sai õigesti kirja. Sai. Nüüd olen võib-olla kogenum, aga ei oska mina tihtipeale ära tabada millal matemaatikatunnis õpitud reeglid geopeituses kehtivad ja millal mitte. Lõpuks oli geokontroll minuga rahul, aga mugurohkemat kohta annab siin otsida. Korra käisin ka muguvaesel ajal, aga siis ma polnud üksi ja ei lastud mul siis kaua toimetada ja nii ta jäi. Hiljuti käisin siin mitmel korral lähikandi aardeid otsimas, aga nagu nimme olid iga kord mugud platsis. Täna valisin meelega varahommikuse aja ja tuli suht kiire leid. Oktoobris vahetatud logiraamat endiselt väga ilus ja puhas.

Nädalaid tagasi olime andmed kokku kogunud, kodus arvutused teinud ja nüüd tagasi.
Tänud

Abivägi oli täna kaasas, kellel muidugi, nagu ikka, ei olnud sellest ammu leitud aardest mingit mälestust. Aga siiski võttis ta peale paari logi lugemist aarde välja ja sain ka mina selle multiga ühele poole. Aitäh!

Ilm oli ilus ja paras aeg see aare ära teha. Tänan

Mõtlesin, et oleme üsna varased ja õnnestub rahulikult lõpus otsida. Reaalsus oli see, et kettad juba vuhisesid ja ketid kõlisesid. Muguvaesemal ajal tagasi.

Pärast hädavajalikku mõistatust ja Lauri väisamist põikasime oma hädas oleva aarde juurest läbi. Asendasime märja ja üpris täis logiraamatu uuega, lisaks uus juhend. Pistsime kõik topelt minigrip kotti. Vanast harjumusest noppisin ka vedeleva pakendi prügikasti. Tulge ikka keerlema!

Nüüd "vaid" üheksa hoolt vajavat aaret veel kõpitseda..

Aare vajab sooja, et kuivaks saada.

Lähen siis selle aarde otsinguga teisele ringile. Olin eelmine kord ühte külge lohakalt poleeritud ja täna tulles, sattus käsi just õigesse kohta. Tahaks kirjutada, et aardega kõik korras, aga kahjuks ei ole. Logiraamat täitsa märg ja ka juhis märg. Kahjuks ei olnud aega päiksekätte küpsema ja aaret kuivatama jääda. Suured tänud peremehele toreda aarde eest.

Ma arvan, et ma olen siia lõpus vähemalt viiel korral aarde otsimise mõttega tulnud. Ilma selle mõtteta ehk kümmekond korda rohkem.
Otsimissooviga tulles on alati olnud korralik hulk mugusid läheduses, mistõttu on põhjalikult otsimata jäänud. Sel korral jõudsin Keilasse aga töönädala sees ja suhteliselt hilja, umbes 22:30. Mõtlesin, et tänasest soodsamad olud tekivad ilmselt mõnel öösel või kehva ilmaga ja otsustasin vaatama tulla.

Muidugi oli rahvas kohal. Kes oli tervise- või mingit muud sorti(??) sporti harrastamas, kes niisama aega parajaks löömas. No ei saanud korralikult otsima hakata. Mitte enne tunni aja möödumist. Aga ju siis olin sel korral otsustanud ilma leiuta mitte lahkuda, et kõikide teiste lahkumise ära ootasin.

Leidsin natukene teisest kohast kui algselt olin arvanud, aga siiski ilmselt sealt kus see olema pidi. Kahjuks oli logiraamat läbimärg. Kuna kellaaeg oli juba selline nagu ta oli, siis jäi raamat kuivatamata, nimi läks sellele samale märjale paberile kirja. Ehk keegi leiab aja ja võimaluse ära kuivatada. Minu poolt tänud, hea et see täpp kaardilt kadunud on! ;)

Tulime täna suurema meeskonnaga kohale, aga kahjuks jäi aare peitu. Leidsin küll ühe sobiva koha, aga see oli tühi. Eks tuleb uuesti tulla.