Pärnu muulid rajati 1863-1869. Muulide eesmärk on takistada Pärnu jõesuudmesse liiva sattumist. Sellega tagatakse suurematele laevadele võimalus sõita sadamasse. Idamuul on jalutajate lemmik.
Pärnu muulil on romantiline oreool - legendi järgi toob armastajapaarile õnne, kui jalutada muuli lõppu ning seal suudelda.
Aarde leidmiseks on vaja:
1) minna idamuuli otsa, tulepaagi lähistele ja teha foto, millel olete Teie, muul ja idamuuli tulepaak. Kui muretsete privaatsuse pärast, siis ei ole vaja oma nägu pildile jätta. Enda võib asendada ka mõne Teile kuuluva esemega.
2) Lisage see pilt oma logiteatele.
ETTEVAATUST! MÄRJAD KIVID ON VÄGA LIBEDAD!
Pärnu muulid rajati 1863-1869. Muulide eesmärk on takistada Pärnu jõesuudmesse liiva sattumist. Sellega tagatakse suurematele laevadele võimalus sõita sadamasse. Idamuul on jalutajate lemmik.
Pärnu muulil on romantiline oreool - legendi järgi toob armastajapaarile õnne, kui jalutada muuli lõppu ning seal suudelda.
Aarde leidmiseks on vaja:
1) minna idamuuli otsa, tulepaagi lähistele ja teha foto, millel olete Teie, muul ja idamuuli tulepaak. Kui muretsete privaatsuse pärast, siis ei ole vaja oma nägu pildile jätta. Enda võib asendada ka mõne Teile kuuluva esemega.
2) Lisage see pilt oma logiteatele.
ETTEVAATUST! MÄRJAD KIVID ON VÄGA LIBEDAD!
Täitsa läbitav tee tänasel päeval. ise kartsin, et üle ujutatud vms. Kõnnin, kõnnin.. siis 1 paarike ütles "ära edasi mine, seal 1 post tuleb ette, edasi ei pääse." Aga ei, kes võõraid inimesi uskuda tahab.. mõtlesin, et kuidagi ikka sellest postist üle saan. 😀😆 Liigun edasi ja ei mingit posti. Nagu da fck.. tglt? Ju siis majakas on post. 😁
Tänud talvel ka kohta näitamast ( :
Kui maarott satub Pärnusse ja meri kannab, siis ei hakka ta midagi kivilt kivile keksima, vaid ikka õkva üle jää. Vahva jalutus päikeses, suurim tänu!
Suvisel ajal on muulil käidud, aga ega see teab mis jalutuskäik pargis ei olnud. Paraku polnud siis ka veel seda aaret. Viimati on seda üle jää logitud aastal 2022. Otsustasime siis täna toonaste leidjate jälgedes käia, kuigi hommik näitas üsna ebameeldivat -16 kraadi. Tegelikult ei olnud mitte midagi hullu, tuult peaaegu ei olnud, jää rahvast täis, isegi kohvik ootas seal kusagil kaugemal, seega läbivajumishirmu polnud üldse. Väga erakordne kogemus kokkuvõttes - imeline ilm ja ilusad vaated. Mõned pildid said isegi lisaks tehtud. Aitäh peitjale elamust pakkumast!
Mitte et ei leidnud üles, vaid lihtsalt ei jõudnud kohale. Laine lõi järjest kõrgemalt üle kivide, mis muutusid väga väga libedaks ja peale teist kukkumist otsustasin tagasi pöörata. Noorpeitur ei olnud rahul, aga üksi ka ei tahtnud lõppu minna.
Ilm oli suviselt ilus ja soe, seega tulime Pärnusse. Nautisime seda kivilt kivile hüplemist ja suvist sooja, aitäh!
Päike oli juba kõrgel taevas kui me otsustasime, et täna läheme Pärnusse. Ilma suurema eesmärgita. Kuna palavus oli tappev, siis ainus loogiline koht olla oli rand ning ainus loogiline aare see siin. Aitäh!
Raske teekond kivilt kivile. Aega kulus päris palju, õnneks ilm oli ilus ja kivid enamjaolt kuivad. Kõige keerulisem koht oli enne lõppu, kus oli mõnus auk muulis. Tagasitee tundus millegipärast poole pikem, kui minekutee.
Siia tulek oli ikkagi mõningane katsumus. Mitte teekonna pikkuse pärast, vaid osade muuli lõikude pärast. Meri oli küll piisavalt rahulik, ent mõnes lõigus oli siiski vesi üle kivide käinud ja need märjaks teinud. Nendes kohtades pidin hoolikalt valima, kuhu astun, või lausa neljakäpakil liikuma. Sandaalid võtsin hoopis jalast ära, sest paljajalu oli parem pidamine. Natukene enne muuli lõppu oli lausa lõik kus kõik kivid olid läbimärjad ning libedad ning osa pealmise kihi kividest üldse puudu. Seal sai jalgadega ettevaatlikult veealuseid kive mööda edasi liikuda, samal ajal kätega tuge pakkudes.
Seejärel sai vajalik pilt tehtud ning lihtsalt mõneks hetkeks aeg maha võetud. Jälgisin ka naabermuuli peal liikuvaid inimesi. Pikemalt aga sinna ei hakanud jääma, juhuks kui ilm peaks oluliselt kehvemas suunas muutuma.
Tagasitee oli keerulisem. Kas siis oli veetase vahepeal tõusnud, või siis möödunud laevad tekitasid piisavalt suure lainetuse, aga nüüd oli märjemaid kive oluliselt rohkem ja oluliselt suurema ala peal. Võtsin aga rahulikult ning liikusin üleni märgade kivide puhul pigem nende vahelt või siis osaliselt märgade kivide puhul kuivadele lapikestele astudes, vajadusel seal ka jalgu kuivatades. Sedasi jõudsin järk-järgult edasi kuni viimaks olingi kuival maal.
Aitäh natukene närve kõditava seikluse eest!
Vesi oli piisavalt maas, aga ettevaatlik pidi olema , osad kivil olid jääs. Hommikul oli -1 õhus , aga käidud. Tänud kutsumast!
Lõpuks ometi! Tehtud! Üle kahe aasta sai hoogu võetud. Eile tegime lustisõidu jõel ja võtsime vastu otsuse, et nüüd on paras aeg muuliväljakutse lahendada. Tänu kallile kaasale geopealikule õnnestus ettevõtmine 100%.
Tänud Lembitule, see muul väärib aaret kindlasti!
Päris äge seiklus.
Hoiatust libedate kivide kohta tasub tõsiselt võtta, isegi pealtnäha kuivad kivid võivad libedad olla. Enda koivad said korralikult ära rihitud kivide otsas.
Kivilt-kivile olen kunagi käinud ja isegi siis sai lõpus pilte tehtud aga kes teab, kus need tänaseks on. Ruhnust tulles jäi aga muul väga lähedale ja klõps sai hoopis nii tehtud.
Ei saa öelda, et oleksin siin esmakordselt. Esimesel korral oli veetase nii kõrge, et umbes pool teest oli vee alla ja ligastel kividel kõndimine lõppes igasuguste huvitavate koheste ja ka hilisemate ebasoovitavate tagajärgedega.
Igatahes läksime nüüd uuele ringile ja käidud seal sai.
Aitäh!
Oli see alles hüplemine! Palava ilmaga soovitan vett kaasa võtta. Räägitakse, et geopeiturid on hullud. Sinna ronivad inimesed ilma geopeituseta ka. Ilma geomänguta poleks ise seda rasket teekonda ette võtnud. 1139. Aitäh!
Me olime korduvalt arutanud, et selle võiks kunagi.. noh, kunagi paadiga ära võtta, et ei peaks klõhmima mööda libedaid kive. Nüüd oli see päev käes, kus Manijalt tulles jäi sips päevavalgust üle. Kuid ainult natuke. Samas paadi kokkupanek ja vette laskmine tuli iga retkega järjest paremini välja ja koostöö sujus nii hästi, et võib napilt isegi jõuda. Muidugi ei olnud me piisavalt ette valmistunud ja suht palju aega läks mõistliku slipi leidmise peale. Edasine käis välgukiirusel ja 30 mintsaga olime vee peal. Uus rekord. Simpsik tüüris ja ma lasin niisama ninas nurru ning arutasime teemadel, kuidas kurssi ja enda asukohta jõel hoida, et kõik ülejäänud veeliiklejad üheselt aru saaks, mis meil plaanis ja kuhu suundume. Sest liiklus oli üllatavalt tihe. Jälle selline kvaliteethetk, mida kordaks ka ilma igasuguse aardeleiuta. Klõpsutasime pilte ja ei kiirustanud tagasi. See ongi päris geopeitus, aitäh peitjale!
Püüdsin meelde tuletada aega millal selle muuli lõppu viimati jalutasin.Lapsepõlv oli ilus aeg,tänud meenutamast.
Nii ammu pole siia jalutanud. Aitäh motivatsiooni eest. Paarkymmend aastat tagasi käisin siin raamatur lugemas sageli.
Pika geopäeva lõpetuseks tegin ka jalutuskäigu kividel. Meri oli madal ja lainet ja peaaegu polnud, seega kivid kuivad ja puhas lust see astumine. Ei olnud vaja libeduse pärast muretseda, aga ikka omajagu andis jalutada. Peale minu oli veelgi rahvast muulil, enamik vist romantiliste kavatsustega. Aitäh peitjale.
Jaaniaja loojanguks ilusasti kohale. Ausalt öeldes oli siin kell 11 õhtul jopptvaju rahvast. Somme oli omajagu, muudkui voorisid, et siia saada. Eks kui ikka õhtul on mingi 24 kraadi veel sooja, siis see paneb turisti voorima. Olen siin ennegi käinud, nüüd sai jälle hea trenni teha, et jõuda. Tänud.
Tegime kivide peal opsopsops ja kohal me olimegi. Võttis küll tiba aega ;) Aitäh!
Võtsin ema ja lapse näppu ning läksime muulile jalutama. Siin otsas on ikka mitmeid kordi käidud, ka väikese lapsena. Isegi see emotsioon on meeles, kui mulle öeldi, et läheme muulile. Mis see on? Selline kividest tee. Vau!
Meil oli mõnus jalutamine muulile, siis ujumine ja rõõmustamine Olümpiakulla üle ning kõige lõpuks jäime paduvihma kätte. Koju jõudsime tilkuvatena. Aga lõbus oli. Aitäh müksu eest muuli peal jälle jalutada.