24,7 hektari suurune Kivistiku metsapark on looduskaitse all 1990. aastast. Pargi rajamist alustati ilmselt samal ajal, kui hakati ehitama kunagist Vana-Võidu mõisa härrastemaja ja praegust Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli peahoonet. See oli aastatel 1830—1836.
Metsapark oli mõeldud mõisniku jahialaks. 1921. aastal alustas tööd esimene põllutöökool, sellest ajast saadik ongi Kivistiku metsapargi peremees olnud erineva nimega õppeasutus.
Juba nõukogude ajal raiuti sinna sisse vaatesihid, ehitati sillad ning rajati matkateed ja valgustatud suusarajad.. Siis koostati ka metsapargi kujundamise kavand ning näidissovhoos ehitas lagendikule laululava.
1990. aastate algul võeti see ala lisaks mõisapargile looduskaitse alla kohapealsete inimeste initsiatiivil. Kaitseala moodustamise eesmärk oli säilitada metsapargi maastik ja tagada inimestele võimalus seal edaspidigi puhata.
Pargis kasvab segamets, kus esineb 150—200 aasta vanuseid ja isegi eakamaid tammesid. Vanemad kuused on seal arvatavalt kuni 120-aastased. Pargi maastik on künklik ja mitmekesine, mistõttu on see soodne koht tervisespordiks.
Kivistiku nimi anti paigale juba mõisa ajal, sest tegemist on alaga, kus on väga kivine pinnas.
Praeguseks on paljud sisseraiutud sihid taas võssa kasvanud ja sillad lagunenud. Laululava meenutavad vaid varemed ja elektripostidelt on traadid varaste saagiks langenud.
Tegemist on neljapunktilise multiaardega, mis annab võimaluse seigelda suusa- ja jooksuradade rägastikus. Et vältida kokkupõrkeid eraomandiga, alusta oma jalutuskäiku siit:
N58°23´46,0”
E25°40´09,7”
NB! Kui kellegil tekib otsingute käigus tahtmine kuskile ronida, siis teeb ta seda isiklikul vastutusel!
Lisaks tavapärasele kuldsele tunnistusele ootab esmaleidjat aarde taga korv maasikate ja šampusega.
Head jalutamist!
24,7 hektari suurune Kivistiku metsapark on looduskaitse all 1990. aastast. Pargi rajamist alustati ilmselt samal ajal, kui hakati ehitama kunagist Vana-Võidu mõisa härrastemaja ja praegust Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli peahoonet. See oli aastatel 1830—1836.
Metsapark oli mõeldud mõisniku jahialaks. 1921. aastal alustas tööd esimene põllutöökool, sellest ajast saadik ongi Kivistiku metsapargi peremees olnud erineva nimega õppeasutus.
Juba nõukogude ajal raiuti sinna sisse vaatesihid, ehitati sillad ning rajati matkateed ja valgustatud suusarajad.. Siis koostati ka metsapargi kujundamise kavand ning näidissovhoos ehitas lagendikule laululava.
1990. aastate algul võeti see ala lisaks mõisapargile looduskaitse alla kohapealsete inimeste initsiatiivil. Kaitseala moodustamise eesmärk oli säilitada metsapargi maastik ja tagada inimestele võimalus seal edaspidigi puhata.
Pargis kasvab segamets, kus esineb 150—200 aasta vanuseid ja isegi eakamaid tammesid. Vanemad kuused on seal arvatavalt kuni 120-aastased. Pargi maastik on künklik ja mitmekesine, mistõttu on see soodne koht tervisespordiks.
Kivistiku nimi anti paigale juba mõisa ajal, sest tegemist on alaga, kus on väga kivine pinnas.
Praeguseks on paljud sisseraiutud sihid taas võssa kasvanud ja sillad lagunenud. Laululava meenutavad vaid varemed ja elektripostidelt on traadid varaste saagiks langenud.
Tegemist on neljapunktilise multiaardega, mis annab võimaluse seigelda suusa- ja jooksuradade rägastikus. Et vältida kokkupõrkeid eraomandiga, alusta oma jalutuskäiku siit:
N58°23´46,0”
E25°40´09,7”
NB! Kui kellegil tekib otsingute käigus tahtmine kuskile ronida, siis teeb ta seda isiklikul vastutusel!
Lisaks tavapärasele kuldsele tunnistusele ootab esmaleidjat aarde taga korv maasikate ja šampusega.
Head jalutamist!
Ohhoo, see oli päris seiklus kohe. Algul oli võsastunud ja pime metsaalune hirmutav, kuna aju arvab, et ikkagi võib inimtühjas metsas keegi ootamatult järgmise kurvi tagant tulla. Kui aga kolmandas punktis jäin hätta ja sain geosõbra abi, tuli ka julgus tagasi. Lõpus läks ka tükk aega, enne kui nägijaks sain. Kuid lõpp hea, kõik hea - nimi kirjas ja park selge. Aitäh peitjale ja abikäe ulatajale!
Panin aardesse uue logiraamatu. Nüüd on sellega kõik korras.
Uhh, milline uhke mõisapark. Polnud kunagi sinna sattunud, veidi räämas ja nõiduslik. Kena jalutuskäiguga sai ka logi kirja. Aitäh toredat kohta tutvustamast.
Ilus kevadine pühapäevpäev, miks mitte sisustada seda päeva looduses aardeid otsides. Nii sai ette võetud siin metsatukas jalutamine, preemiaks saime veel aardeleiugi :)
Teades, et aardes puudub logiraamat siis hüppasime enne siia tulekut poest läbi. Nüüd sai karpi uus logiraamat. Lisaks enda nimedele kirjutasin uude logiraamatusse ka tohuvapohu ja peetervandereselli nimed.
Aitäh aardemeistrile siia jalutama kutsumast!
Kivistiku metsas on huvitavad arengud olnud.
Kolmandat punkti kandev objekt on haihtunud, (nagu ka kunagine esimene versioon sellest punktist), kuid õnneks on duubeldatud vihjepunkt alles ja loetav. Muutsin vihjet aarde kirjelduses oludega vastavaks.
Jääb loota, et kolm ei ole kohtuseadus ja see objekt püsib veel aastaid.
Aare ise asus aga hoopis teises kohas, kui minu peidukas. Ilmselt on sahver siiski mingist aastast aktiivses kasutuses ja toimub sügiseti enne talvevarude sahvrisse panekut koristus ja üleliigne kraam virutatakse välja.
Samuti on läinud aardest kaduma logiraamat ja kirjutusvahendid ning ühestki logist ei loe ka välja, miks... Kaks viimast logi on kirjutatud juhendile.
Karp ise kuiv ja terve.
Panin karbi jälle oma õigesse peidikusse, loodetavasti püsib uue saagini seal.
Kuna sattusin Kivistiku metsa täiesti planeerimatult, siis uut logiraamatut praegu ei saanud panna.
Üritan lähimal ajal uuesti seal käia.
Kaht esimest punkti ma vaatama ei läinud, need võiks niisamagi alles ja korras olla.
Kivistiku metsa on saabumas kevad. Ilus aeg sinna minna...
Head otsimist-leidmist!
Suvel jäime jänni seal, kus paljud teisedki, aga täna jäi lõpuks peale tiirutamist see vajalik lõpuks silma. Ei ole jah teab mis raketiteadus seal, aga ju siis on selline kergesti möödavaadatav koht. Lisaks sellele nägime täna ära ka laululava, millest samuti suvel tänu taimestikule midagi aimamata mööda olime kõndinud. Lõpp oli maru avalikult seal, panime rohkem varju, aga tundub, et logiraamat on aardest siiski jalutama läinud ja viimane logi oli juhendi peal, kuhu siis ka ise logisime, sest kahjuks polnud ühtki puhast märkmikku endal kaasas. Tore koht ja tore multi, aitäh peitjale!
Kui su aiamaa asub sinust ikka kaunikesti kaugel ja tegelikult polegi nagu eriti sinu oma, aga aiasaadusi sa siit ikka saad ning mitte vähe, siis peale seal toimetamist eriti aega geopeituseks ei jäägi. Aga kui labidas enam käes ei püsinud, siis ikkagi tegin kaevamisele väikese vahe sisse ja plagasin metsa. Oli siin ikka radu. Ühtegi inimest küll ei kohanud, aga oli näha, et neid ikka kasutatakse usinasti. Korra köitis pilku miskit imelikku, no muidugi, võssa kasvanud tänavavalgustuspost. Mets oli tore ja multi sujus kenasti. Kuna olin arvanud, et neljapunktiline võtab kogu mu puhkepausi, siis ootamatult ruttu läbi saanud jalutuskäik võimaldas veel mõne aarde välja valida ja otsima minna.
Tänud kohta tutvustamast ja aaret peitmast. Mõnus paus kohustustele.
Teed olid head ja teostus ka viisakas, kõik vahepunktid korras, äge, tänud :)
Parkisime auto viidatud kohta ja hakkasime mööda rada astuma. Täitsa ok oli liikuda, rajad olid olemas ja mingil määral lahti aetud, nii et paras jalutada. Suuskadega oleks siin vist ikka keeruline olnud, ehkki GC lehe atribuudid sellise soovituse andsid.
Esimesed kaks punkti läksid ludinal, veidi pidi lund kraapima, aga saime koordinaadid kätte. Kolmandas oli ikka paras ikaldus - saime omast arust vihjele pihta, aga sobivate kaksikute juurest me midagi ei leidnud. Logisid lugedes jõudsime ka peitja teatelogini ja sellest oli palju abi, saimegi koordinaadid kätte. Lõpus läks suhteliselt kiiresti. Kellegi talvevarud olime sunnitud küll eemaldama, et karp kätte saada, aga aardega kõik hästi - kuiv ja korras. Aitäh peitjale väikesele jalutuskäigule kutsumast!
Leitud, logitud, tänan!
Tundub, et rajad ikka on mingil määral kasutuses. Mitte, et ma seal kedagi näinud oleks, aga päris võsastunud see koht ju ka pole. Lõpp oli veidi ebameeldiv, aga eks see oli mu oma viga, et algul valel kõrgusel olin. Aitäh!
Aega läks, aga asja sai. Jätkasime umbes aasta tagasi pooleli jäänud 3.punktis ja ei läinudki kaua, kui info ennast ilmutas, takkajärgi tõdedes on vihje igati omal kohal. Ka lõpus ei läinud ülemäära kaua. Tehtud. Tänud aarde eest!
Teisel katsel siin. Talvel ei õnnestunud teises punktis miskit välja kaevata. Täna oli kaugele näha. Kolmandas sai mitmed kaksikud üle vaadatud enne kui Dauno õiget asja märkas. Lõpus vaatasime valedesse kohtadesse ja siis õigesse ka.
Tänud
Kolmas punkt üle vaadatud, lõpp õigesse, st esialgsesse kohta tagasi paigutatud.
Kevad!! - ütleb kalender. Talv!! - ütleb iga keharakk ja sunnib jopekraed kõrgemale sikutama! Suveaeg! — väidab kell... Võta siis kinni, mis ta tegelikult on, kuid rändlindude asemel tunduvad varsti koos põhjatuulega pingviinid kohale lendavat.
Tahtsin siin eelpool mainitud konnade krooksumist kuulda, oma silmaga kaeda ja läksin Kivistiku metsa.
Tulemuseks oli 3in1. Liigutasin end, vaatasin üle kolmanda punkti ja paigutasin lõpus karbi õigesse kohta tagasi, kuid konni ei kuulnud. Külm ilm on ilmselt konnade lauluhäälele halvasti mõjunud. Ujusid teised vaid konna ja jõllitasid mind pungil silmadega läbi vee. Silmsideme hoidmine muutus veidraks, sest jõud ei olnud tasakaalus. Punnsilmade pingsa jälgimise all annab alla vist tugevaimgi natuur. Ma, va pehmeke, taandusin ja läksin omi asju ajama.
Olud Kivistiku metsas on nii muutunud, et ilma gepsuta ma oma aarde esimest punkti üles ei leidnudki. Seevastu kolmanda leidsin sekundiga. Pidin topsi ära vahetama, kuid kuna ta püsis siiski täitsa kenasti, siis nostalgia huvides jätsin sama alles. Kinnitasin uuesti ja ehk püsib veel.
Kes kurdab, et pole loetav, siis algusest peale on seal info dubleeritud ehk siis topsi sees on ka koordinaadid. Täiesti loetavad pealegi. Ja kel veel raskusi, siis duubeldasin veel kord- lähim suur jõulupuu kannab ka infot. Vihje!
Lõpus koristasin veidi kellegi sahvrit ja mahutasin oma topsi taas sinna. Talvevarudeni läheb aega , äkki püsib aare paigal.
Tagasiteel kohatud orav tuletas aga meelde, et elus on ilusaid hetki ka ikka
Varsti, varsti jõuab kohale suur kevad ja siis on Kivistiku mets väga mõnus paik. TOREDAID HETKI TEILE!
Kui oleks suunatud, siis oleks ilmselt hea meelega veelgi siinses rägastikus seigelnud. Aitäh!
Ossa süda, milline kevad südames on siinsetel konnadel. Nende toimetamisi oli kogu kraavi ja tiigiäärne ka lisaks veele täis..
Vahepunktide järjekord tekitas segadust, kuid tegelikult andis kohast täitsa hea ülevaate. Ja nagu eelnevatel, läks ka meil kõige enam aega kolmandas vahepunktis.
Tänan peitmast.
Tänane ilus ilm kutsus jalutama. Kuna 3. punkt oli jäänud eelmise telefoni aegadesse, kus ma ei kasutanud c:geos "Set as cache coordinates in c:geo and on website." Ilmselt oleks selle 3. punkti ka ilma koordinaadita leidnud, kuid kuna plaanis oli jalutada, siis tegime uuesti läbi ka punktid 1 ja 2. Peale tükk aega 3. aja viitmist ja ennast veenmast, et oleme siiski kogenud geopeiturid, tuli Taavi huulilt kurikuulus, seda ei ole võimalik leida. Millele järgnes, et see on ju siin. Seda ikka andis otsida, kuigi tagantjärele mõeldes oli kõik ju lihtne. Lõpus läks jällegist ruttu ning saimegi tagasi autosse jalutada. (905) Aitäh! EVEJ
Aitäh!
Tänud.
Kui äsja sai leitud Kuudeküla multiaare, mis oli lühike ja kiire leid, siis siin saime aru, et nii kiirelt me ei pääse. Enne veel kui rajale läksime ehk parkla poole sõitsime, nägime läbi küla sõites, kuidas tee ääres väikeses puudesalus noorpaari laulatati. Ise veel mõtlesime, et vaat kui tore ja huvitav kuupäev: 10.10.2020. Hiljem saime teada, et just täna otsustasid oma kooselu registreerida abieluks ka meie toredad geokolleegid Liis&Madis. Palju õnne kõigile tänastele abiellujatele!
Nii nagu äsja külastatud "Ah, mine metsa #3" aarde logis tõdesin, on praegune aeg aastast metsas liikumiseks üks ilusamaid. Saad lehtedes sahistada ning aardeid on kergem leida, kuna segavat loodust on vähem. Nii nagu paljudel eelmistel, läks ka meil esimeses ja teises punktis palju kergemalt kui kolmandas. Siiski-siiski, ka see infot peitev vidin ei jäänud kauaks peitu. Annal oli terav silm, mis üsna kiirelt leidis vajaliku üles. Sealt edasi tuli lõpp juba kiirelt kätte. Täname aarde eest!
Geokotis olevate abivahenditega sai vahepunkt taas kindlalt omale kohale kinnitatud ja ilusti loetavaks tehtud. Saatsime peitjale ka teostatud töödest fotomaterjali ning ta kinnitas hooldustööd sobivateks.
Täna oli meil plaan jalutada ja sügist nautida koos jahikoer Rüüdiga. See metsatukake tundus ideaalne koht olevat ja aare ju vajas ka otsimist. Parkisime auto soovitatud kohta ja lasime koera autost välja. Tema esimene plaan oli hoopis vastassuunas jooksu panna, kuid väikese selgitusega saime ta meile sobivas suunas liikuma. Kui aktiivne neliveduline ees kalpsab, siis polnud probleemi paar esimest punkti läbi joosta. Vahel ekslesime ka valele rajale, kuid õnneks saime kiiresti suuna taas õigeks. Koordinaadid olid ilusti leitavad ja hästi loetavad. Kolmandas punktis tabas meid tõsine madalseis. Vihjele vastav kahtlusalune objekt hakkas silma ja koordinaadid suunasid ka sinna, aga vaata palju tahad, midagi ei leia. Kuna kuklas oli ka teadmine, et viimati juhtus selle punktiga miski pisiõnnetus ja siin on hooldusvajadus, siis arvasime, et äkki hoopis kadunud. Võtsimegi kõne peitjale, et asjas natuke selgust saada. Tema kinnitusel pidi ikka leitav olema ja väikeste juhtnööride abil oma pilgu lõpuks õigele asjale suunatud saimegi. Tõesti-tõesti koordinaadid püsisid oma kohal ausõna peal. Õnneks oli meil parandamiseks üht-teist kotis olemas ja saime vahepunkti ilusti omale kohale tagasi monteeritud. Lõpus tuli leid kiiresti.
Oli väga tore metsaseiklus, mida kroonis aardeleid. Täname!
Kolmas punkt valmistab peavalu mitte ainult otsijatele, vaid ka peitjale endale. Igatahes vajab ta hooldust. Üritan vaatama minna. Teoreetiliselt pidi olema ikka leitav veel, seega kättesaamatuks ei muuda.
Huvitav mets, miks küll varem siin terviserada oli ning nüüd nii välja surnud. Õnneks rajad on veel alles ja inimesi nägime ka jalutamas. Teiste logisid polnud lugenud ja seega ei teadnud, et kolmas punkt eriline pähkel on. Pärast mõnda aega otsimist hakkasime logisid lugema ja saime aru, et nii lihtne, aga ei näe. Läks omajagu aega mööda, kuni jäi silma, hästi peidetud. Lõpp oli ka ilus koht. Väga meeldiv jalutuskäik metsas, aitäh kutsumast siia.
Läks meilgi teistega sarnaselt. Esimesed kaks läksid väga kiiresti ja kolmandas oli täielik ikaldus. Tükk aega otsisime logide põhjal, kuid moda polnud, seda polnud. Olime valmis juba alla andma, kui Kaupo lõpuks päeva päästis. Vihjes on ju kõik öeldud ja sellest oleks võinud alustada. Lõpp läks samuti kiiresti. Vahva, aitäh!
No nii, lõpuks sai ka see teekond ette võtta. Perega mõnus jalutuskäik. Esimesed 2 tulid ruttu jalutades ilusa oja kaldal, kolmandaga läks 20 minutit, pärast seda kui vihjele pihta sai. Koordinadi nr tahaks parandamist aga oletasime õigesti. Tegin pildi ja siis suurendasin. Lõpus kohal ja logi kirjas. Ilus logiraamat. ????Täname ilusa jalutuskäigu eest, pole seal käinud ja ja kas olekski sattunud kui seda mõnusat mängu ei mängiks. Tänud peitjale.
Teisel katsel pihtas, põhjas ;)
Meie täname!
Seekord sammusime kohe sinna kus eelmisel korral pidama jäime, nüüdki tundus et läheb pikemaks otsimiseks siis suutsime , noh Piia tegelikult suutis pilgu viia õigesse suunda. Siit lõppu kulg oli juba kiire. Eelmiselgi korral oli meil vihje kus päris lõpp peaks asuma, aga seekord oli siis rohkem usku korralikumalt otsida. Seda otsimist siis leid krooniski
Mõnus päikesekiirtega karge talve hommik. Ma olin täitsa üllatunud, et me üldse kolmandani jõudsime. Telefon kohati näitas vahepunkti nullis, et 19 meetrit veel minna ja muutis meelt üsna sageli. Oma viga, et GPS jälle maha jäi. Kolmandas otsisime omajagu, kuid koer juba värises ühe koha peal olemisest ja seekord leppisime teadmisega, et jäime alla. Järgmise korrani!
Tänud aarde eest!