Koerajalutaja

Mops ja kont üle vaadatud. Seened pealekauba. Kohalik maantee on nüüd liikluseks suletud ja saab veidi rohkem jalutada. Kevad on siin ilus.

Aitäh aarde eest!

Käisime seda koeraga eelmine reede piilumas. Oli hämar, sadas mingit sodi ja peale info muud ei leidnud (ega ei otsinud ka). Täna siis uuel katsel, õnneks olid sobilikud patareid ka UV lambi sees olemas (aku patareid ei sobinud :(). Jalutasime siis võõrast koera ja saime oma nimed kirja. Väga äge, FP! Aitäh!

Käisin vanal sõbral siis külas. Oli parima tervise juures. Jõi kaks kausitäie vett ja tormas minema. Reageeris käsklustele väga kenasti. No ja ilm oli ka jalutamiseks ideaalne. Juhend oli ka alles. Ainult vahepunkti kaunistus on küll kadunud aga sellest pole hullu. Nägin pirakaid seeni ja korjasin veidi prügi.

Tundub et mopsil kas nina nohu e või oli lihtsalt tuju paha. Vajab vist loomakliiniku kontrolli.

Väga väga äge aare! Kuigi nii palju meil oli, et saime koeralt ikka rohkem pureda kui sõbraliku haugatuse. Tegime päris suuri ringe, leidsime lausa päris koera haua, kuid kuidagi ei saanud õigesse paika. Ühel hetkel miljoni meetri kauguselt Kaupo hüüdis, et leidis. Liikusin kutsuga lähemale ja mida lähemale jõudsin, seda rohkem koer urises. Panime nimed kirja ja liikusime vilistades edasi. Aitäh!

Mops jalutatud.

Täna otsustasime lõpuks minna ja üle vaadata selle vahva aarde. Vaatasin GP lehelt kus asub siis istusime autosse panin GC äpiga navigeerima ja sõitsime kohale. Kohapeal vaatan, mis jama aare kuskil veekogus või vähemalt mingit ronimist vajavas kohas, et kodus vaadates küll nii ei paistnud. Hakkasin siis kirjeldust lugema ja sain aru, et see ju mõistatus. No kust nüüd võtta nii palju mõistust et see kiirelt ära lahendada? Aga kodus ju näitas google mapsil asukohta teise kohta? Ruttu uuesti Geopeituse leht lahti ja näitabki ilusti loogilisemat kohta. Olin järelikult kunagi selle ära lahendanud ja õnneks ka GP lehele ära salvestanud. Tihtipeale on mul lahendused lihtsalt üles pildistatud või kirjutatud kuhugi. Niiet alguse leidsime päris kenasti, kuigi natuhe sai ikka tiirutatud ümber õige koha. Saime kutsa kätte jootsime täis ja hakkasime siis jalutama. Tiirutasime sinna-tänna kord karjatasin mina teda siis andsin Leelole ka proovida ja lõpus me olimegi.
Väga lahe jalutuskäik oli! Pärast närisime autos pirukat ja sõitsime kodu poole, sest naaberaarde jaoks AA patareisi ei taibanud kaasa võtta. Tänan!

Jälle omanäoline ja vahva mõistatus. Sai siin ikka tiirutatud, kuni aare end kätte andis. Tänud! Panen ka FP.

Jätsin oma koera koju, et kuidas sa kahe koeraga ikka jalutad, äkki ei saa teineteisega läbi ja siis pahandust kui palju. Tegelikult küll oli lihtsalt ilm minu kutsa jaoks natuke palavavõitu, mis ma tast ikka siin edasi tagasi jooksmisega kiusan. Aga see teine, no vot see teine oli ikka maru pirtsakas. Kõigepealt pani imestama, kuidas küll ühe koera sisse niipalju vett mahub, aga lõpuks oli siiski janu täis ja sai jalutama minna. Aga need tema tahtmised. Võtab pähe, et vot sinna läheme ja väikestegi kõrvelekalletega nõus pole, tee sina mis aga tahad. Aga noh, kui jalutamise aeg, eks siis võib tema tahmiste järgi ka seda teha. Vahepeal ei saanud tast kohe üldse aru, aga algus ja lõpp sujusid ilusti Väga, väga vahva aare, tänud peitjale selle eest.

Jaaa, see aare võttis kaks päeva aega, et lahendatud saada. Aga ei ole hullu, püsivus viib võiduni (või tasus lihtsalt targemad teisel korral kaasa võtta).

Seda kuulujärgi väga ägedat aaret oleme kogu aeg edasi lükanud kuni tänaseni kui tekkis tahtmine linnast välja saada. Tulime jalutasime koera, vaatasime saabuvaid linde, nautisime sooja päikest ja kuiva põldu. Superäge meistriteos. Täname!

Kui ma kodus koogi kõrvale oma Koerajalutaja kogemusest pajatasin siis Inga ei suutnud jälle ära imestada mismoodi ma üldse kunagi midagi leitud saan niimoodi. Igatahes pakkisin värsked patareid tasku ja peale Murueide tütreid tulime kolmemesi koera jalutama. Elve aitas koera kuudist välja, Inga hoidis koera rihma otsas ja kappasime pontu juhendamisel minema. Algus oli veidi keeruline aga õige pea saime asja käppa ning jalutusringi tehtud. Lõpus olime natuke kanapimedad ja tuhlasime veidi eemal ringi aga seekord oli mul teravam nina kui koeral ja leidsin kondi enne teda. Tänan väga, vinge asjandus valmis tehtud.

Leitud. Aare meeldis,enda koer konti ei leidnud, aga mopsist oli asja küll.

Seekord olin paremini valmistunud ja patareid olid kaasas aga kohapeal ei osanud ma nendega midagi peale hakata (ei tahtnud vägivalda kasutada selle asja peal).

Kui koerajalutaja juurde, siis ikka koeraga! Auto jätsin varasemast tuttavasse parklasse, mille lähistel sai kunagi kogemata rästiku peale astutud. Igakord kui siiakanti satun, meenub see tore mälestus... Exele siin väga meeldis ja Triinu-Lys magas terve aarde otsimise praktiliselt maha. Aitäh!

Tahtsin kutsut külastada kindlasti koos lastega. Alguses oligi kõik tore ja vahva, aga kuna ilm oli ikka väga kuum, siis nad ei jaksanud koeraga kuidagi sammu pidada. Mitu korda oli tunne, et peaks kutsu koju tagasi viima, aga samas ei tahtnud ka siia ju uuesti tulla. Üks hetk viisin poisid autosse ära ja ütlesin, et viin nüüd kiirelt kutsu koju. Õnneks otsustasin liikuda siiski koera sabas ja enne tagasi puhkama minekut haaras ta oma kondi ka. Kokkuvõttes muidugi üliäge aare ja saab südamekese külge! Aitäh!

Kärdile anti kodutööks matkamine ja käisime kaevanduse küngaste rajal. Koerajalutajat näitasin ka. Teise vahepunkti asus nüüd elama tibu kes ootab rõõmsalt mopsi külla. Kärt koos sõbrannaga itsitasid tükk aega.

Maive jalutas koera ja mina jalutasin Maivet. Teise vahepunkti reaalne mänguasi endiselt vaja uuendada. Aarde leidmist see aga ei sega.

leitud

Tuli tehtud,tulime jalutama. Nii äge oli, karbini jõudes küsis kõige väiksem oma emme käest, kas võime homme ka siia tulla.
Aitäh toreda aarde eest.

Aare leitud :)

Et see aare asub koduküla lähedal, sai kohe aarde avalduses usinasti lahendama asutud. Mida aga ei saanud, oli roheline tuli. Logid muudkui ilmusid ja üritasin ka kirvega "mõelda", aga mis ei, see ei. Nüüd kui ees ootas kodukandi geonädal, võtsime saabumispäeva õhtul, kui telgis juba inimlikult jahedam temperatuur oli, mõistatuse uuestii ette. Ja nagu ennegi juhtunud, lahendus see nüüd praktiliselt kohe. Natuke kiruda küll saime, sest olime samal päeval just sealkandis koperdanud, kuid mis seal ikka. Pühapäeva hommikul lõõskas päike mõnusalt ja oi kui rästikune see maastik tundus. Päevale kohaselt tervitas mops meid veelarpimisega ja jalutuskäik algas. Kui alguses oli rihm peamiselt noore geopeituri käes, siis peagi tuli see endal üle võtta. Marssisime muudkui edasi-tagasi kohtadesse, mida entusiastlikult jabura näoga mops meile näidata tahtis. Kõik oli väga äge, kui ainult seda lõõskavat palavust poleks olnud. Aega ei võtnud, aga arvan, et see jalutuskäik jäi üsna mõistliku aja piiresse. Kahjuks polnud kellelgi oidu olnud pastakat tasku pista, nii et sain veel ilma mopsita ka jalutada. Seda, et mopsil lähikonnas ka manuaal oli, lugesime alles koerakest tagastades. Mis seal ikka, saimegi rohkem koerapsühholooge mängida. Väga äge asi. Aitäh!

Koerake jalutatud. Väga äge teostus. Tänan!

Tegelikult olen ma siin kolmel korral varem ilma koerata jalutamas käinud. Iga kord alguses justnagu edenes, aga alati sai ühe konkreetse punkti juures mõistus otsa ja aardeotsing jäi pooleli. Täna tulin esimest korda päris aarde nime vääriliselt. Ja kohe hoobilt nägin rohkem - oo, kuskil on juhised ka?! Lugesin läbi ning sain targemaks ühe väga olulise punkti võrra, mis selgitas, miks varem poolel teel toppama jäin. Läksime siis Cooperiga jahile ning täna edenes tõesti kõik kenasti. Ainult jube palav oli, kuumus võttis keele vestile ja ähkisime seal kahekesi (kolmekesi), nii et seda nägu :P Pingutused leiulogiga premeeritud, pöördusime tagasi auto poole, kus Cooper sai oma preemiaks kausitäie jahutavat vett + kausitäie kosutavaid krõbinaid. Väga mõnus kontseptsioon ning töötab laitmatult - kui mõistad koerte keelt :o) Soovitame kindlasti, aitäh!

Ei leidnud kuna ajasin aarded sassi. Nimed pole küll sarnased aga korajalutajad siiski. Logida tahtsin Pärnu aaret.

Võtsin igaks juhuks topelt portsu patareisi kaasa,õnneks saime 3patareiga hakkama.Mops muidugi tahtis kõigepealt juua,edasine jalutamine oli vaevaline.Mopsile sugugi ei meeldinud meie valitud suunad ja väljendas seda korralikult urinaga.Caro ehmatas selle urina peale ära ja pani auto poole jooksu,ikka turvaline koht.Lõpuks saime Mopsiga ka kokkuleppele ning leidsime kondi üles,isegi Caro leppis lõpuks Mopsiga.Aitäh,oli tore jalutamine.

Tänud peitjale! Mul oli lõbus seal aasal ringi joosta. Kogusin vist isegi pealtvaatajaid, kes tee ääres kinni pidasid. Selline tunne igatahes jäi. Toyota sõitis suht kiiresti edasi, aga X5 omaniku tähelepanu kadus siis, kui ma lõppu jõudsin ja ei liikunud enam väga. Peaasi, et youtuubi ei pandaks.

Müts maha Mopsi peremehe ja dresseerija ees - sellise peni väljakoolitamine on tõeline meistritöö. Meie jalutuskäik Mopsi vedamisel kulges vahelduva eduga, aga lõpuks Mops oma kondi ikka kätte sai.

Aitäh peremehele!

Alguses ei saanud üldse läbi omavahel, kuid üsnapea hakkas klappima. Kokkuvõttes on hea meel, et mopsike sai üle pika aja jalutamas käia, tundus et tal ka. Tänud toreda lahendusega aarde eest!