Üks äärmiselt oluline geopeituri abivahend on taskulamp. Igal endast vähegi lugupidaval mängijal on see kindlasti olemas, kui mitte lausa mitu. Ka selle aarde otsimisel mängib see abivahend olulist rolli. Aga kui palju sa sellest leiutisest tead? Las ma valgustan sind natuke.
10ndal jaanuaril 1899 patenteeriti taskulamp. Leiutajaks oli briti päritolu David Misell, kes töötas, tõsi küll, USA firma American Electrical Novelty and Manufacturing Company heaks.
Miselli taskulamp, meenutas tuubi, mille tagumisest otsast sisestati patareisid, esimeses otsas olid aga pirn ja reflektor. Kui leiutis oli tootmisküps, kinkis firma esimese partii taskulampe New York City politseile, mis võttis pakkumise lahkelt vastu. Paraku polnud esimesed taskulambid siiski nii suured abilised, nagu nende tänapäevased edasiarendused.
Toona töötasid lambid patareidel, mis ei suutnud toota pidevat elektrivoolu. Nii tuli lamp iga natukese aja tagant välja lülitada, et patareid end koguda saaks. Teine häda oli pirniga, mis oli energiakulu poolest võrdlemisi ebaefektiivne.
Nii saigi lampe kasutada vaid väga lühikesete perioodide vältel. Siit ka nende inglisekeelne nimi “flashlight”, mis viitab üksnes valgussähvatusele.
Allikas: novaator.err.ee
Teekond algab nullist.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 18. detsembri aardena.
Üks äärmiselt oluline geopeituri abivahend on taskulamp. Igal endast vähegi lugupidaval mängijal on see kindlasti olemas, kui mitte lausa mitu. Ka selle aarde otsimisel mängib see abivahend olulist rolli. Aga kui palju sa sellest leiutisest tead? Las ma valgustan sind natuke.
10ndal jaanuaril 1899 patenteeriti taskulamp. Leiutajaks oli briti päritolu David Misell, kes töötas, tõsi küll, USA firma American Electrical Novelty and Manufacturing Company heaks.
Miselli taskulamp, meenutas tuubi, mille tagumisest otsast sisestati patareisid, esimeses otsas olid aga pirn ja reflektor. Kui leiutis oli tootmisküps, kinkis firma esimese partii taskulampe New York City politseile, mis võttis pakkumise lahkelt vastu. Paraku polnud esimesed taskulambid siiski nii suured abilised, nagu nende tänapäevased edasiarendused.
Toona töötasid lambid patareidel, mis ei suutnud toota pidevat elektrivoolu. Nii tuli lamp iga natukese aja tagant välja lülitada, et patareid end koguda saaks. Teine häda oli pirniga, mis oli energiakulu poolest võrdlemisi ebaefektiivne.
Nii saigi lampe kasutada vaid väga lühikesete perioodide vältel. Siit ka nende inglisekeelne nimi “flashlight”, mis viitab üksnes valgussähvatusele.
Allikas: novaator.err.ee
Teekond algab nullist.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 18. detsembri aardena.
Mina olin üks Mareti logis mainitud kanbajõmmidest :) ..mõnus jalutuskäik öises metsas, mulle meeldis.
Aitäh aardemeistrile!
Väljas oli läinud juba kottpimedaks, aga meie olime kirja saanud vaid kaks mitteleidu, seega ei tulnud laialiminek kõne allagi. Ma polnud seda lambikat kordagi veel külastanud, aga kambas oli ka seda varem teinud tegelasi. Igatahes nullis hakkas mõne pea kohe ideid genereerima ja nii need lõpu koordinaadid kätte saadigi. Küll on hea, kui kambas on inimesi, kes ka reede õhtul veel ajusid liigutada jaksavad, mina olin küll nädalaga igasugusest mõttevõimest jumala tühjaks imetud, nii et pole üldse kindel, kas oleksingi päevaga hakkama saanud.
Tänud peitjale toreda välimõistatuse ja aarde eest. Tore oli.
Aitäh aarde eest!
Jätsime selle viimaseks, et oleks ikka piisavalt hämar. Veidi võttis kohmetuks aga õnneks kaks aju suutsid ikka välja mõelda :) Aitäh, FP!
Eelmise aasta alguses käisin nullis aga ei osanud nende pannkookidega suurt midagi peale hakata. Tegin asjades foto ja lahkusin. Hiljem saatsin ka Ingale, et äkki kahepeale saame jagu aga kahjuks nii hästi ei läinud ja nüüd tean ka miks. Kuna ma polnud alguses eriti entusiastlik selle lahendamise suhtes siis jätsin Inga neid asjandusi uurima ja ise vaatasin natuke laiemalt ringi juhuks kui meil midagi veel leidmata on. Mingil hetkel tegi Inga kas teadlikult või kogemata õige liigutuse ja seejärel hakkas ka mul loogika tööle ning ütleks, et mõistatus lahenes suht kiiresti. Meile omaselt üritasime asja ikka natuke keerulisemaks mängida kui väikse typo tõttu õige tulemus valeks loeti. Hakkasime juba lambikate teooriatega jätkama aga õnneks see tsirkus kaua ei kestnud ja Ott tahab tuppa vol2 siit ei tulnud. :D Lõpetuseks väike jalutuskäik ja oligi vormistatud. Tänan.
Mnjh, vihjeid oli hulgim, aare aga punnis vastu, no lõpuks saime ikka logima. Konteiner oli aimatav aga lahe ikkagi. Tänud, koht ka lahe leitud!
Leitud, tänud.!
Ei mina enam mäleta, mis ime läbi peale lõunast matka, olin nõus veel õhtul uuesti aardele minema aga vot olin ja osutus ürpis edukaks see. Auto pargitud ning ka alguse leidmisega probleemi ei olnud. Siis aga hakkas ikaldus kuid lõpuks tekkis ka õige mõte ning peale seda kui esimene katse sai näpuveaga kontrolli sisestatud, olime üsna nõutud. Õnneks sai ka screen tehtud ning märkasin viga. Teine kontroll oli juba vigadeta ning jõudsime edukalt ka aardeni. Aitäh!
Pimedat aega tuleb õigesti ära kasutada ning otsida taskulampi vajavaid aardeid. Võtsime siis ühe sellise ette. Jalutasime nulli ja hakkasime uurima. Ikka päris lootusetu tunne tuli peale. Oleks suurem laps kaasas olnud, siis oleks vist kiiremini numbrid kätte saanud. Õnneks tuli õige mõte Carolysil ka pähe ja peale natukest pusimist saime juba logiraamatu juurde jalutada. Lahe teostus! Aitäh!
Väga põnev asi on valmis meisterdatud. Natukene aega oli vaja ikka nuputada ja natukene otseses mõttes õige nurga alt läheneda, et valgustatud saada. Seejärel sai lambivalguses lõppu jalutatud ja nimed kirja pandud. Aitäh!
Tulime lampidega kohale ja hakkasime kahtlasi vidinaid uurima. Uuritud sai nii ja teisiti, isegi olematut puuduvat detaili otsitud.. mis tegelikult siiski aitas lahenduse poole liikuda. Midagi justkui oli ja samas ei olnud ka, kuni lõpuks matemaatik minus pead tõstis ning tekkinud mõtet kontrollides täiesti lubavad koordinaadid välja joonistusid. Oi see oli hea tunne, kui geokontroll roheliselt vastu säras ja jalutuskäigu kauguselt aare vastu vaatas. Väga lahe lambikas.
Tänan peitmast.
Rohkem kui kuu aega tagasi käisin siin aarde juures esimest korda. Oskasin nullis teha isegi õigeid asju ja finaali jõudmiseks jooksin lõpuks kogu krempliga autosse katseid tegema :D. Aga pusserdasin ma seal, mis ma pusserdasin, koordinaati ma endale arusaadaval viisil väljaloetavaks lõpuks ikkagi ajada ei suutnud ja kuna muud päevaplaanid pressisid ka peale, põrutasin tol korral oma kohustuslikku aaret leidma hoopis Salmistusse. Kodus vaatasin veel seda asja (mul pool telefoni just Lambika pilte ja videosid täis :D) ja arutasin teemat targematega ja täna tulime siis lõppaarde juurde :).
Mina ei tea... Hädasti oleks vaja AA_kandidaadi valimisse rohkem kategooriaid ja aknaid, mul ei mahu ära sellesse nappi arvu kõik need ägedad, mida tahaks esile tõsta :D. Aitäh Silverile Lambika eest, kvaliteetaardele ka minu poolt südamed ja sildid.
See aare ei olnud meil algselt üldse plaanis, aga otsustasime enne koju minekut Kiiult läbi minna ja veidi midagi hamba alla võtta. Sööki tulime siia parkalsse järama ja kui kõhud olid täis saanud, siis läksime aaret uudistama. Leidsime kaks detaili, aga läbi ei hammustanud, mida on vaja teha. Sõrmed hakkasid külmetama ja otsustasime abi küsida. Suht lamp, et ise sellele ideele ei tulnud.
Pärast väikest geopäeva oli tegelikult suund juba kodu poole aga natukene ennem Kiiut tuli mõte, et võtaks äkki šašlõkid kaasa ja teeks lambika juures väikese pikniku. Mõeldud, tehtud. Sättisin parasjagu matkatoole ja sööke üles, kui järsku oli parkla motokrossi tsikleid täis. Sooviti meile head isu ja suunduti järgmist küngast vallutama. Me nosisime oma sööki ja siis silmasime, et vee ääres on ka mingi härra, kes liikus oma autosse jahirelv (vist) õlal. Oli natukene kahtlane aga tegime oma toimetused lõpuni ja suundusime oma küngast vallutama. Võis täitsa ette kujutada kui lõbus võiks siin krossikaga ringi vurada. Me läksime mööda nende rada sinka-vonka aarde poole. Leidsime kettad ja hakkasime keerutama. Nii ja naa. Genereerisime ideid ja lugesime logisid. Proovisime veel mitut moodi. Vahepeal tuli uus idee ja jooksin autosse paremat abivahendit tooma aga ka see jättis meid hätta. Külm hakkas juba näpistama ja olime oma ideedega lootusetus tupikus, siis palusime abivihjet. Seejärel oli oooo.. ja veelkord oooo.. äge! Ma ei oleks sellise idee peale niipea tulnud ja ei oleks arvanud, et see üldse võimalik on. Edasi suundusime aarde juurde ja panime nimed kirja. Minigrip oli auklik aga logiraamat oli kuiv. Sellega lõpetasime oma geopäeva ja suundusime koju. Tänud aarde eest!
Avaldumispäeval kahjuks reageerida ei saanud aga ega ma selle pärast tegelikult kurb polnudki. Massiga peale oleks nagunii pool v6i enamus emotsiooni saamata jäänud. See on ju ette teada et selle vabriku toodang on kvaliteedimärgisega ja tasub heaga aega varuda. Meelega hoidsin ennast ka logisid lugemast et kohapeal ikka täitsa puhtalt lehelt saax alustada. Kohta vaadates oli see vaid aja kysimus millal töö iseärasuste t6ttu siiakanti satun ;) Jalutasin siis rahuliku meelega nulli ja asusin uudistama. Mõni hetk oli peataolekut aga ysna kiiresti hakkas m6te 6iges suunas liikuma. Numbrid tundusid nii konkreetsed olevat et ei hakanud isegi geokontrolli katsetama vaid jalutasin sealt otse edasi. Ja eks ta klassika ole et otse läbi v6ssi kohale ja siis pärast m66da rada tagasi :D Pärast tagantjärgi lugesin nac logisid ka ja ntx Kaupo ja Liisi oma v6ttis m6nusasti muigama. Taipohh kui helistate :D:D:D Eks v6tsin isegi seal kohe heaga m6nusa isteasendi sisse, aga tegelikult väga pikalt lesida ei saanudki. Igati kvaliteetne vigur jälle valmis meisterdatud Silveril. Soovitan soojalt ja tänud ;)
Nullist leidsime huvitavad vidinad,millega algul ei osanud midagi tarka peale hakkata.Lõpuks kui saime aru mida teha andis abivahend otsad,jõudsime ainult pool koordinaati lugeda.Saime siis hea mõtte kuidas abivahendit asendada ja see toimis.Oli tore kulgemine.Aitäh!
Täna jälle ei osanud. Peitja küll õpetas aga ka sellest ei olnud kasu. Ju aiis ajude kärbumine juba. Vähemalt oli mõnus rattasõidu ilm.
Täna jälle ei osanud. Peitja küll õpetas aga ka sellest ei olnud kasu. Ju aiis ajude kärbumine juba. Vähemalt oli mõnus rattasõidu ilm.
Mokaotsast sai Sillule eelnevalt mainitud, et plaanime mingi hetk lambitama minna. Ootuspärase ,,Väga äge, muidugi minge" asemel saime vastuseks ,,Taipohh kui helistate" :D Pakkusin välja, et ega me ei pea siis peitjale helistama, on teisigi toredaid geosõpru, aga seegi keelati karmilt ära. Schade. Nüüd olime siis lõpuks siia jõudnud ja tuvastasime kohe vajaliku ning natuke pidime nuputama, et kuidas sellest ainult info kätte saada. Kahe peale saime mõistliku aja jooksul vajalikule jälile ja ei pidanudki kellelegi tirtsama. Lõpus läks ruttu ja saime nimed kirja. Aitäh peitjale, tase endiselt kiiduväärselt hea!
Teades peitjat, siis ei pidanud kartma, et antud aare mõni lambi pask võiks olla. Täna oli vaja vanematel puuriita ümber laduda ning kui juba siia kanti sai tuldud, siis otsisime selle aarde üles. Parklast nulli jalutades oli kohe üks hea tõus ees ning tuli meelde enda esimene rattamaraton - Jõelähtme. Mõtlesin enne osalemist, miks küll võitja keskminekiirus nii madal on võrreldes Tartu rattamaratoniga. Kohapeal selgus, et seal olid sarnased laskumised, mitte küll nii ime kitsad, aga muidu sarnased. Lisaks ka mustikapõõsaste vahel lihtsalt surin 13km/h sõites, rohkem ei läinud välja.
Siin aga oli hea meel jalutada mööda rada. Nullis oli algul suur hämming, aga eilseid peitja sõnu meenutades ei hakanud helistama ka :D. Õnneks mõne minuti pärast hakkas info jooksma ja siis Liis pusis õnneliku lõpuni. Panime otse lõpu poole minema, tagasi tulime mööda teed. Lõpus oli hea vaade ning kohalik kraav oli 2/3 ulatuses veel jääs. Aitäh hea aarde eest.
Teisel katsel viis koostöö meid aardelaekani :)
Meie täname!
Meile teine külastus. Esimene lõppes eelmine kord nii, et autostki välja ei saanud. See, mis tookord taevast alla tuli, tegi isegi autoga siit põgenemise raskeks. Nüüd oli õhtu sumedam ja olime just hämariku ajaks nullis. Ei saanud kohe aru, mida on vaja teha. Siiski oli hämmastav, kuidas algsed valed mõtted, siis ühe leidlikkus ja teise sekundeerimine, viisid päris kiiresti õigete lahendusteni.
Lõpu külastamisel oli juba väljas pimedus. Siiski olime lõpuks niipalju efektiivsed, et suutsime viimasel hetkel ka linnaäärset poodi eesmärgipõhiselt läbida. Kokkuvõttes oli päris mõnus kulgemine.
Tänane esimene ilusa ilmaga jalutamiseks. Seljakott sai ühes, kohapeal siis selgub, mida kõike tollest vaja läheb. Esines juba päikese poolt sulatatud pehmet maapinda, varjus vesiseid jääolusid ja puudealust lumekattega. Sinilillede asemel leidus raja ääres hulgaliselt miskit mulle tundmatut rohelist väikest kapsalist. Okkalise juures ketast loopima me ei asunud. Puurisime ja uurisime ja keerutasime neid. Ikka omajagu aega, kuniks tuli mõte, et teeme hoopis nii. Äkitsi oli justkui kuldne kuu ja päike ja tähed taevas säramas, võta või jäta. Veel mõned näpuharjutused ja geokontroll tunnistas esimese katsega rohelist. Mõnus kevadine jalutamine sai tehtud lõpu suunas. Vahva teostusega jupstükk, mis oli just tänaste pluss kraadidega meile sobilik lahendada. Mulle meeldis, tore algus tänasele geopäevale. Tänud peitjale.
Oleks lambaaju asemel aju kaasas olnud, oleks palju kiiremini hakkama saanud. Paraku polnud ja aega läks. Ikka mõnuga. Tundsin puudust mõnusast istumiskohast, siis oleks seal väga vahva olnud. Nüüd liigutasime abivahendit ja ajurakke, kuni viimased tööle hakkasid ja koordinaadile pihta saime. Esimese katsega muidugi. Peaasi, et ise tehtud. Lootust veel on ;) Lõpp oli täpselt seal, kus olema pidi - suur tänu laheda aarde eest! Soovitan mõnuga!
Mnjaa.Nii ongi,et kui kirjeldust hakkad alles aarde nullis endale selgeks tegema kirud ikka iseennast.No keda siis veel :) Lambikas värk noh. Vihjes veel kirjas,et vaja abivahendit kah.Väga hea.Ainult gepsuga pole siin samuti midagi teha,normaalne...... Võtsin seega jubinad kaasa,et autos hea tõsisema pilguga üle vaadata.
Lõpuks läbi häda sain koordinaadi välja loetud, ilma abivahendita seejuures. Tähtede seis oli lihtsalt soosiv.
Aitüma peitmast.Ja nõrganärvilistele hoiatuseks,et parklas on metskitsest maha jäänud kehaosad mis ka loomadel hamba all karjuvad!
Kuna vanade võlgade "koristamisega" täna veel hakkama saada "ei tahtnud" ja õues oli juba pimedaks läinud tunduski igati sobilik lamp haarata, et Lambikaga tutvust teha. Silveri kaubamärgiga vigurivänt vaatas meile nullis otsa. Heitsin sellele mõne juhmi ja arutleva pilgu peale aga kuna kohe tuluke ei süttinud siis lootsin hoopis heale geoõnnele. Pole mul kannatust kohapeal passida. Hõikasin Marguse ka endale seltsi, sest ma lihtsalt kardan pimedas üksi liikuda. Kusagil teadmata kohas, kui Margusel hakkas miskit koitma tekkis meil arusaamade konflikt ja me läksime algusesse tagasi. Seal tegime nüüd kõik täpselt nii nagu vaja ja õige oli. Tulemust kontrollides sain esimese katsega kohe rohelise tule ning õige pea selgus ka tõsiasi, et olin täiesti lambist aardest kõigest 75 meetri peal juba ära käinud. Igati viks ja viisakas teostus, nagu ikka Silveri aarete puhul oodata on! Täiega unistan, et selliste aarete nullis võiks olla näiteks kiik, millel istudes saaks mõttepallikest veeretama hakata. Aitäh ka toreda kirjelduse eest!
Eks seal alguses oli ikka tükk aega täitsa möhh, aga mingi hetk hakkas asi arenema ja arenes kohe lõpuni välja. Tänud aarde eest, väga äge pusimine oli.
Tänased muud tegemised võtsid oma aja, aga mõnusalt kevadine ilm meelitas ikkagi ka linnast väljas üht jalutuskäiku tegema. Välistasime mõned linnalähedased sihtkohad tõenäolise suure rahvarohkuse tõttu, super ilm meelitab ju paljusid täna välja. Kohe meenus siinne piirkond, tundus sobilik koht täna. Oligi väga hea valik, kogu jalutuskäigu ajal nägime vaid paari jääl kükitavat kalameest ja juba lahkudes ühte seltskonda, kellel sildid seljal reetsid, et tegemist on geopeituritega, kes eelhäälestasid end lambikaga tutvuma minemiseks.
Ühel toredal talvisel õhtul me matkasime siin rajal, olid vahvad tunnid, aga lambika lõpuni me tookord ei jõudnudki. Kodus kirusin külmaga koostöö lõpetanud tehnikat veel pisut, seejärel panin saba seina, koukisin märkmiku välja, kust pooleldi mittekirjutanud pastakaga tehtud märkmeid tuvastades sain geokontrollilt rohelise tule.
Aardejahi tegime seekord siiski algusest lõpuni korralikult läbi ehk alustasime ilusti nullist, sest Taavi jõudis ees kiiremini lipata ning ilma leidis tuttava kuusepuu üles ning ootas meid selle all järgi. Näppisime meeldetuletuseks veelkord vahva vidinat ning jätkasime jalutuskäiku. Meil läks päris hulk aega, aga pärast lõbutsemist jää peal, veel leiduvas lumes ning arvukal hulgal tehtud samme jõudsime lõpuks ka ka aardeni.
Vahvalt temaatiline aare. Algusest lõpuni lahe teostus. Aitäh!
Peale õhtuseid asjatamisi linnas oli vaja midagi logida, et tänapäevasele geopeitusele vastavalt päev kirja saada. Olime seni seda lambikat ikka edasi lükanud, aga no, kaua võib. Pealegi, väljas oli sobivalt pime ning tundus, et see on selle aarde leidmise võti.
Nii haarasimegi sõbrad kaasa, et saaks tulemuses kindel olla ja saaksime kindlalt skooritud. Läbi lume murdsime end sündmuspaigale, aga siis hakkas ikka ikaldus. Vahi mis sa vahid, ei tahtnud mingid numbrud meil välja joosta. Peaaegu hakkasime juba Madise leiumeetodi poole liikuma kui siis ma sirvisin logisid ja lugesin kõva häälega mõned ette kui äkki naistel käis klikk ära ja kõi sobilikud numbrid hakkasid jooksma. Need polnud seekord küll loto jackpoti numbrid, aga sobisid meile hästi. Läksime ja kasseerisime kohe oma võidu sisse aardeleiu näol.
Hea idee ja teostusega aare, meie täname!
Hunnik maha sadanud lund veidi peletas seda aaret otsimast. No kes see viitsib seal lumes sumbata. Siis aga saabus särav mõte päeva aarde noppijatelt ja oligi minek. Aga lund seal ikka on. Keegi hea inimene oli augu parklasse sisse loopinud ja siis mõnuga hullanud. Meil oli soov pigem aaret logida, kui tanki lumest välja kaevata, seega väga sügavale targu pressima ei hakanud. Tallasime sinna hulgi vajalikke jälgi ning ka mõned mittevajalikud. Kokkuvõttes mõnus talvine sumpamine, huvitavas kohas. Täname.