Kohatu Muusika

Tänase geopäeva esimene aare. Ülesande lahendamine oli meile suht piinarikas. Mõne asjaga aitas tütar ja mõne asja kobistasime ise paika. Mingite asjade sobitamisega jäime lõpuks ikka jänni, sest rohelist tuld ikkagi ei saanud. Sellest aitas üle hea geosõber. Iseenesest väga lahe mõistatus ja teostus. Lõpuaare oli piisavalt suur ja selle leidmisega õnneks probleeme ei olnud. Tänud peitjale arendava väljakutse eest!

Pikk ja raske sai tõepoolest see teekond püha tõe juurde olema. Esimene ülesanne sai lahendatud juba niivõrd kaua aega tagasi, et enam seda vett ja vilet, mis ta kallal pusides sai nähtud, enam ei mäletagi. Neil koordinaatidel sai siis käidud ma arvan, et paar aastat, kui mitte rohkem, tagasi. Kohe sai selgeks, et niisama lihtsalt me siit ikka edasi ei pääse küll. Võtsime siis ülesande koju kaasa ja mugudest tarkpeade abiga sai edasi. Siis jälle sama lugu. Igatahes võttis see lõppu jõudmine aega ikka aastaid. Ja siis, kui lõpu asukoht tuvastatud, läks veel peaaegu et aasta, enne kui taas siiakanti põigata sai plaanidesse sobitatud. Jube värk ikka. Hea, et kogu see krempel peaaegu et lähedal oli, oleks kuskile sadade kilomeetrite kaugusele järgmise ülesande järele olnud vaja sõita, oleks kindla peale veel paar aastakest läinud. Nüüd aga sai täna ekstra kohe esimeseks külastuskohaks just see kohatu koht valitud. Lõpuks ometi see saaga läbi.
Tänud peitjae kaunikesti krõbeda mõistatuse ja aarde eest.

Kuna täna oli taas sinnakanti asja ja väljas oli veel valge, siis sai see metsatukk põhjalikult läbi tuustitud. Nullist ikka tublisti eemal maast vedelemast selle lõpuks leidsime. Võtsime autosse, kuivatasime ja tegime mõningase eeltöö ära, aga midagi jätsime veel ka kodutööks. Kogu komplekt sai tagasi siiski meie seadmete näidatavasse nulli ja veidi viisakama paigutusega, st maha ei visanud. Ehk siis vahepunkt kenasti alles. Meie saaga siiski veel jätkub.

Kohatult kaua oleme selle mõistatusega tegelenud ja see saaga veel jätkub. Esimese vahepunkti tuvastamine läks lihtsalt. Kui seal kohal käidud, läks saadud info edasi töötlemisega ikka aega. Kohe ei hargnenud ja nii jäi see mõneks ajaks seisma. Mõni nädal tagasi sai lapseke appi võetud ja saime teise vahepunkti roheliseks. Täna siis seadsime sammud sinnasuunaas. Üksjagu metsa sai läbi kammitud, aga ei leidnud miskit. Hakkas juba hämarduma ja veidi külm oli ka, nii et veidi kohatute sõnade saatel tulime tulema. Kas olime pimedad või on keegi midagi kohatut selles L punktis teinud, on hetkel teadmata. Eks tuleb teinekord valgemal ajal uuesti tulla.

Tänud aarde eest!

Jah, loomulikult parim mõistatus 2016! (Ja võiks olla ka aasta aare 2016 vol 2).

Kokku sai selle täpi kallal näritud mitu aastat ning täna jõudsime lõpuks peale uhkeid vahepunkte lõppu välja. Lõpus suutsime märksa vängema maastiku raskusastme kui 2.0 endale tekitada, aga sai aare sai kenasti leitud. Siiski natuke infoks, et uks oli leides pärani ja ega ei saanud isegi seda kinni ja kasti sisse on keegi eee pesa??? teinud. Ei hakanud seda kahtlast samblahunnikut torkima, vaid panin nimed kirja ja saatsin sääski teise ilma.

Respekt, Maestro!

Siia tulekut olen kahetsusväärselt kaua edasi lükanud. Lõpuks jõudsin siiski! Exele sellised metsasutsakad ikka väga meeldivad. Aitäh! EVEJ

Uhh ja ohh ma ütleks. Taas üks nendest parajatest pähklitest mida esimese korraga katki ei hammustanud. Vist paar aastat tagasi käisin esimeses punktis ja kuna kohe puusalt jooksma ei hakanud, siis oligi hea kodus edasi m6elda. Täna siis tulin jätkama sealt kust eelmine kord pooleli jäi. M6nda aega pusimist ja ajude ragistamist juba seisingi järgmise pusletykiga silmitsi. On siia ikka alles pyhendumust sisse pantud. Ja eks see aasta m6istatusaarde tiitel ole ikka auga välja teenitud. L6pus oli täitsa avatud uste päev täna ja korraks oli juba tunne et tühjaks tehtud. Aga tegelikult oli k6ik ilusti omal kohal olemas. Siin oli ka nagu Silveri protos ehitusjuhend täitsa olemas. Ka logiraamat oli muidugi omamoogi püändiga. Kõik omale kohale tagasi ja ka uks sai vähe koomale. Aitähhid meistrimehele selle Kohatu pärli eest ;)

Ilm ilus ja lapsed oli vaja kodust välja saada. Polnud tahtmist kuskile kaugele sõita ja seega valisin selle pähkli, et ehk saab natuke mõistatusega edasi. Loen küll oma viimasest mitteleiust, et lubasin siia varem tagasi jõuda, aga parem hilja kui mitte kunagi. Võtsin vahepunktist karbi autosse ja asusime kuulama ja vaatama. Jälle oli vaja endale üks äpp juurde tõmmata ja üldse väga palju erinevate äppide vahel ringi tuulata enne kui julgesin mingeid numbreid ritta hakata sättima. Tegelikult olin üsna kindel, et pean asjaga kodus rahulikukt tegelema ja kõik sai ka üles salvestatud. Esimene katse numbritega maandus merre. Tegin kiirelt vajalikud muudatused ja sain juba palju usutavama tulemuse, kuid rohelist tuld mitte. Kuna kant oli see, mida ma algusest peale olin kahtlustanud, siis lendasine julgelt peale, et ju ta ikka kuskil seal on. Ragistasime saadud nulli kohale, seal muidugi midagi polnud. Geonina tõmbas aga imekombel kohe õigesse suunda ning umbes 20m eemal ootas meid suur aare. Küll oli alles hea tunne! Tegelikult oli ju päris suur tõenäosus, et me ragistame täiesti vales kohas, aga eks vist mõnikord peab ka lihtsalt vedama. Suur tänu!

Kodutee sai viimase vahepunkti järgi valitud ja eesmärgiks vähemalt andmed ära koguda. Läks aga nii hästi, et nautisime autos head muusikat ja saime geokontrolli esimese katsega roheliseks. Siis ei saanud Mikk muudmoodi, kui keeras autonina jälle natukeseks ajaks kodust eemale ja käisime lõpus nime kirja panemas. Auhinda väärt mõistatus: hea on mõnd asja meelde tuletada ja uusi teadmisi koguda. Aitäh!

Kohatult palju aega on möödunud päevast, mil ma esimest korda selle mõistatuse avasin. Või äkki paar aastat marineerimist sellise aarde puhul polegi väga pikk aeg? :)

Juba esimest vahepunkti külastades ja sealt salvestatud infoga koduseid ja mugusõpru piinates sain aru, et oleks ehk kiirem (loe: vähem piinarikkam) lahendus kõik Kohatu ja Muusika külade ümbruse võsad ruutmeeter-haaval läbi jalutada lootusega, et ühel rõõmsal hetkel lõpuks logiraamatut peitva konteineri otsa koperdan.

Aeg möödus… sai pusitud, kirutud, loobutud ja jälle pusitud, kirutud...

Kuni täna saabus see päev, mil lõpuks jõudsin logiraamatuni.

Äge komplekt peitjalt kokku pandud, tehtud töö väärib tunnustamist küll.

Siiski raske, st hullult aeganõudev mõistatus minusugusele, kes naudib geopeituses rohkem õueosa (ja ma ei pea siin silmas õues kännu otsas õiget värvi sokkides istudes leierkastilugude kuulamist), aga vähemalt järjekindluse või püsivusega lahendatav.

Aitäh.

Tubasest lahendamisajast on palju vett merre voolanud, mõni tähtis asi algkirjeldusest meelest läinud. Vahepunktis olid enamik asju tuttavad, saatuslikuks sai numbrite sobivaks väänamine, sest kaht teost polnud me kumbki enne kohanud ja kindlaid seoseid sai vähevõitu. Kui kodus lõpuks teisendamisvajadus meelde tuletatud sai, ei olnud geokontrollil pääsu ja näitas järgmise rohelise tule ette. Tundmatud osutusid omavahel seotuks ja väärivad edaspidist tutvust.

Lolli peaga sai logisid ka uuritud ja järgmise vahepunkti ees tekkis kerge kõhedus. Varsti jälle, kui tee mööda viib, tahaks juba mõistatada!

Läksin koju edasi mängima.

Muusikaülesande kallal olen ma kunagi pusinud aga siis jäi see asi pooleli ja üldjuhul tähendab see, et aare maandub sahtlipõhja kuni millalgi nii igav peaks hakkama, et uuesti jätkata viitsin. Õnneks oldi seekord valmis mind lõppu vedama ja ilmselt ainult tänu sellele, et Inga mälestustes oli lähenemistee aardeni neljarealiselt asfalteeritud kuigi tegelikkus oli natuke erinev. Minu õnneks me ikkagi kohale jõudsime ja nimed said kirja. Tänan.

Leitud, logitud, tänan!

Selle aardega läks ikka mitu aastat.Muusikas ma ei ole tugev aga õnneks on tuttavad kes on muusikaga rohkem kodus.Aitäh!

Esimese vahepunkti külastusest pea aastake möödas. Tookord sai üht-teist üles pildistatud ja alles nüüd leidsin piisavalt tahtmist, et numbrid sealt välja võluda. Mõtlesime, et kui juba siinkandis oleme, siis vaatame teise vahepunkti üle. Kahjuks ei suutnud me midagi leida. Geps hüppas veidralt ringi ja pime oli ka. Loodetavasti jõuan uuele katsele vähem kui aasta pärast.

Vähemalt pool aastat tagasi tegin mõistatuse lahti ja hakkasin uurima. Kuulasin, vaatasin ja mõtisklesin ning ootamatult kiiresti ja esimese katsega suutsin vahepunkti koordinaadid paika saada. Lahe värk.

Paari nädala pärast sai siis vahepunkti külastus ette võetud. Metsas oli põnev kastike, kus esimese hooga paar tuttavat lugu ära tabasin, kuid väljas oli külm ja otsustasin koguda kogu pakutava info kokku, et seda kodus soojendava kamina ees rahulikult uurida. Kui siis olin oma mõnusas soojas õõtsumistoolis 4/5 kodutööst ära teinud sai mõistus otsa. Selle viimase lüli paika saamiseks saadud müks lõi pildi selgeks ja natuke nihutas mu algselt kokku pandud pilti, kuid samas muutis kõik teise nurga alt vaadates täiesti loogiliseks. Sain kaardile ootama uue sihtkoha.

Paari kuu pärast jäi sihtkoht sobivalt teele ja aega oli ka piisavalt, et otsimist jätkata. No seekord läks otsimisega uskumatult kaua aega, kuid lõpuks siiski konteiner end avaldas ja pakkus jälle põnevat uudistamist. Tassisin kogu kupatuse autosse ja seadsin end lahendama. Pool rehkendust sai justkui tehtud, kuid ülejäänud poolega mässamine võttis ikka parajalt pika aja. Pisut geoloogikat oli ka kõvasti abiks, et lõpuks roheline tuli kätte saada. Selle aja peale oli aeg aga armutult otsa saanud ja edasi minek jäi jälle paremaid aegu ootama.

Nüüd mitu kuud hiljem tõi päeva multi mind õigesse piirkonda ja peale väikest võsas ragistamist sai lõpuks viimane aarde osa ka üles leitud. Tegelikult väga hea, et ma varem kohale ei jõudnud, sest siis oleks aardes elavad herilased nii kui nii logimise võimatuks teinud. Täna aga oli pesa tühi ja sai rahulikult seda, kui aarde dekoratsiooni vaadelda.

Kokkuvõttes igavesti tore aare, mille lahendamist jätkus üle poole aasta kindlasti. Tänan peitmast.

Algul ei vaadanud seda aaret. Kuna kaaslane ka ei vaadanud, siis mingi hetkel võtsin ikkagi ette. Tegin endale portsu kunsti ja muusikat selgeks ja hakkasin jooni vedama. Kui midagi hakkas kujunema, siis sai loogika abil ka lõpu paika. Teine punkt pidi küllalt kaua ootama. Kas polnud aega, normaalseid olusid või vale suund. Lõpuks kohapeale minnes vangutasin pead ja sain kohe aru, et siin põlve otsas ma seda ära ei lahenda. Varasemalt kindlaks tehtud - muusika ei ole minu teema! Vajalikud salvestused käes olin valmis väga pikaks koduseks pusimiseks. Õnneks tunniga sain rohelise tulemuse. Natuke pidin numbritega pusletama ka.

Järgmises punktis oli veel raskem. Salvestada ka ei saa! Tegin mingid märkmed, et suudaks midagigi tuvastada ja jälle kodusele tööle. Vot seekord läks kaua, rohelist ei tulnud kuidagi. Mõtlesin juba, et peaks mingi spetsialisti kaasa vedama, kes loeb mulle kahe minutiga numbrid ette. Selleni siiski ei jõudnud. Sain ühest põhimõttelisest eksimusest aru (sobimatu!) ja teine saadud koordinaat näitas tabamust. Jess! Hea meel, et õnnestus enda jaoks raskest teemast lõpuks läbi murda.

See pole veel kõik. Lõpp tundus vaid vormistamise küsimus. Mingi valemiga õnnestus, peale vaadates kerges kohas, autoga kinni jääda. Vahepeal oli täiesti lootusetu tunne. Ei taha väga meenutada - liiga frustreeriv. Järgmiseks peab ostma ikka õige geomobiili - vägeva kliirensiga.

Tund hiljem, riided vahetatud, kõmpisime aarde poole. Kokku sain siis hakkama vaid kolme retkega ja mitme tunni koduse tööga. Meeldis see, et kuigi oli väga raske, siis kordagi ei tekkinud tunnet, nagu jookseks peaga vastu müüri. Peab lihtsalt seda muusika asja arendama. Täiesti väärib aasta aarde tiitlit, tõeline male. Aitäh!

Mõistatus lahenes visalt. Õnneks on mul kodus üks visa hing, kes pures need vahepunktid katki. Mul endal jäi natuke järjepidevusest vajaka, vähemalt ajaliselt jõudis visa hing minust lahendamisega ette.

Tuli siis pidulik logimispäev. Ilm oli lörtsine ja teed olid täna siis vastavalt kas märjad või lumeplägased. Visa hing rammis autoga metsavaheteele ja ... no põhimõtteliselt veetsime järgmise tunnikese aarde lõppkoordinaatidest paarsada meetrit eemal autot mingist olematust lumehangest välja kaevates. Hang oli olematu, aga ratas käis selles olematuses täiesti igasuguse pidepunktita täiuslikult ringi. Ja otse loomulikult ei olnud meil labidat, sest labidas on nõrkadele! Kõvad mehed kaevavad autot paljaste kätega hangest välja. Võibolla surgivad veidike ka vihmavarjuga. Oo seda pori ja veelörtsi segu pritsimist! Mul on tekkinud väike mälulünk sellest hetkest kuidas me sealt lõpuks välja saime - traumajärgne mälukaotus ilmselt :D Aga kuna me oleme kodus, siis ilmselt saime sealt ikkagi kuidagi välja. Ja kuna visa hinge põlved on punased ja sinikatega kaetud ja käed marraskil seal teeveerel töötamisega (khmh) siis ilmselt on see ikkagi tõestisündinud lugu :D

Kaevetöödele järgnes väike garderoobivärskendus, sest visa hing oli üleni märg. Tasub ikka neid varuriideid autos hoida - isegi kui tegemist on kiisu kõrvadega mütsiga, mille visa hing nüüd pähe pidi panema. Matk ei olnud õnneks pikk ja konteiner paistis peagi kätte. Visa hing puhus huvitavalt kulgeva päeva auks fanfaari, logisime ja kõmpisime tagasi suurele teele.

Aitäh!

Tunnistan ausalt üles, et kogu selle aarde lahendamise au kuulub Salmele ja ilma tema järjekindluseta poleks me vist iial selle aardeni jõudnud.

See aare sattus meie nägemisulatusse siis, kui käisime hilissügisel nulli läheduses olevaid teisi aardeid logimas. Peale ühte pilku ülesandele oli selge, et siit mingit kiiret skoorimist ei tule. Kodus võttis Salme siiski teema käsile ja kuskil uue aasta algul oli meil üks vahepunkt selge. Rõõm oli suur, et üks jupike tehtud, aga sisetunne ütles, et hullem on veel ees ;)

Täpselt nädal tagasi olime taaskord siinkandis ringi sõitmas ja loomulikult läksime seda punkti loodusesse vaatlema. Lund oli palju, taevast sadas veel midagi märga juurde. Ülesannet nähes vajusid käed jõuetult rüppe. Proovisime küll natuke otsast pusida, kuid üsna kiirelt saime aru, et muusikat ja kunsti on palju parem nautida soojas toas, kui märjas metsas. Kohe samal õhtul süvenes Salme taas kaunite kunstide maailma ja saime järgmise punkti kätte. Juhhuu!

Täna oli mõnus päev seda punkti külastada. Kõigepealt jooksutas geps meid metsa all ringi ja lõpuks leidsime otsitava umbes 30 m nullist eemal. Ei tea, kas keegi on karpi seal ümber paigutamas käinud või oli meil lihtsalt kehv koostöö tehnikaga.
Kui otsitav leitud, läks tõsiseks tööks. See tähendab Salme hakkas tööle, mina lonkisin lihtsalt metsa all ja otsisin kevade märke, et mitte nooremteadurit närvi ajada oma segavate ideedega ;)

Kulus ikka mõnda aega, õnneks päike paistis mõnusalt, kui kuulsin metsas hõiget Pihtas, põhjas! Jebedijeee! Pakkisime asjad taas kokku ja padavai järgmisse punkti. Siin olid mõne päeva tagused jäljed ees ja aarde leidmine enam raske polnud.

Suur-suur aitäh! Väga raske aga ülimalt andekalt kokku pandud mõistatus. Aplodeerime meistrile!

Muusikaga ei ole absoluutselt sinasõber. Pildid tuvastatud ja enamus lugusid ka , lõpuks tuli ikka abi küsida.
Jumal tänatud , et mul täna töölt linna tagasi sõites see täpike kaardil silma jäi, sai pikem lumes sumpamine ette võetud, kindlasti oleks suvel see teekond tuhat korda hullem.
Tänud

Kuna arvasime tänast advendiseeria aaret tulevat eelmisega umbes samasse kanti, siis võtsime ka suuna siia poole. Alguses oli plaan minna sohu, aga laiskus ja ajaline piirang said seekord võitu ning siis saigi otsustatud see pärl ette võtta.

Ausalt öeldes pole halli aimugi, kuidas mul kodus asi lahendatud oli. Mäletan ainult selle lahtiklõpsamist ja tõdemist "oh kui lahe, lõpuks midagi põnevat" ja sellele jârgnenud "oh kui raske"-t. Küllap siis millalgi ikkagi asja ära tegin, kuigi mälestusi sellest on tõesti null :D

Auto jätsime lähima raja algusesse ja läksime K punkti kohale. Sellist teostust poleks küll osanud oodata! Silmad-kõrvad lahti ja nuputamiseks. Aeg-ajalt toimuvate heureka hetkedega piisavalt kaugele seekord aga ei jõudnud, et jârgmise punkti koordinaadid lauale laduda, aga väga positiivse ja põnevil tunde saime ikkagi. Väga lahe! Nüüd koju edasi nuputama ja kunagi uuesti!

Oi kui palju muusikat ja kunsti. Head asja tuleb ikka nautida. Mida kauem, seda uhkem. Pole siin tormata kuhugi. Krissu küll avaldas arvamust, et kas me nii kergelt alla annamegi. Ta oleks nõus olnud seal vist vähemalt hommikutundideni veetma? Mu vaim nii pikaks muusikatunniks valmis polnud. Talletasime info, et ühel ilusal päeval jätkata. Siis võtame ehk, kui just mitte telgi, vähemalt toolid kaasa.

Viiiiiiiiiiiii, see Kohatu Muusika sai mul ka lõpuks ära lahendatud ja üles leitud, loen selle isiklikuks MD5-ks, mida kangesti tahtsin pusida ise ja ma ei võiks olla rohkem rahul. Väga-väga meeldis kogu komplekt, Kohatu Muusika on täiesti teenitult aasta aare :). Terve hunniku uusi teadmisi sain selle lahendamise käigus muusika ja kunsti valdkonnast ning oma suureks üllatuseks oma auto kohta ka, jälle :D. Ja no ma pean ikka üles tunnistama, ega ma nüüd lahendamise ajal ennast päris levita ruumi ei sulgenud nagu paavsti konklaav, peitjaga suheldes sain peale esimest punkti ühe jupi osas targemaks, teises käisin ühel korral koos Marise ja teisel Mariga, muudelt sõitudelt tagasi tulles. Mari aitas mulle oma seltsiksoleku korral ka need meloodiad koju (te ei kujuta ette, kui järjepidev see naine võib olla oma tahtmise saavutamisel, kui ta on midagi pähe võtnud :D) ja Maris juhtis tähelepanu nendele nüanssidele, mis kunsti ja muusikat otseselt ei puudutanud aga mida tähele panemata jättes mulle õiged koordinaadid ka ikkagi kuidagi kätte ei tahtnud tulla...

Täna käisime Indyga kahekesi lõpus. Tänuväärne taaskasutus on aarde juures ümbriskonteineriks ja selle aluseks transformeerunud ning sisu ka täiesti 100% teemasse. Ning väga meeldis mulle võimalus selle teekonna kokkuvõtet sealsamas lugeda. Tegin telefoniga koopiad kõigest kojugi kaasa ning vaatasin õhtul oma spikri alusel üle need osad, mis lahendades murdumatuks jäid ja millest numbreid tuletades üle sai minna. Kiidetud olgu ikka youtube ja netiotsing, õigeid märksõnu teades kaevab sealt välja tõesti kasvõi Jaapanini…

Suur tänu Tunkile selle erilise pärli eest meie geopeituse aarete hulgas, panin ka enda poolt aardele külge auga välja teenitud AA-kandidaadi sildi koos soovituse / laheda teostusega ning loodan väga, et meile lisandub peagi mängu veel midagi sama head ja erilist :).

Mõned korrad proovind seda lahendada aga alati pooleli jäänud. Õnneks oli seekord kaasas inimene kes teab muusikast kõike. Lõppu jõudmine oli paras raiumine ja enam ei taha. Tänan

Külastanud seda mitmeid kordi ja korralik pähkel, tänud

K vahepunktis värksendus tehtud. Ühesõnaga: korras. Avamise süsteem vajaks tegelikult ümber tegemist, aga kuna leidu see ei takista, siis las praegu jääda.

Kodutöö oli ammu tehtud ja täna tagasiteel Tallinna võtsin ette välitööd. Eks see oli üks kohatu valik, sellises sajuse ilmaga võsas kohatut aaret otsida. Ega seal otsida polnud küll midagi aga see kohatu lahendus ei tahtnud kuidagi sujuda ja tuli ka abi küsida. Lõpuks ragistasin läbi võsa aardeni endal jalad kohatute jalanõude tõttu läbimärjad. Lõpus ootas ees kohatult suur aardekirst, mis peitis palju varandust ja logiraamatut. Mina tänan!

K vahepunkt vajab hooldust. Kui sinnapoole satun, teen korda.