Seitse III

See on huvitav värk selle aardega. Ei tea, kui kaua juba olen seda korduvalt lahti võtnud ja pole suutnud koheselt näppu peale panna, et mismoodi ära lahendada. Eile siis hommikul tekkis mõte siia piirkonda tulla lühikesele väljasõidule ja hommikukohvi kõrvale hakkasin purema. Lõpuks kuulasin ka laulu lõpuni ja eks siis tuli ka mingi kandvam idee. Geokontrolli kohe roheliseks ei saanud. Eks lõpuks siis autosõidul teel aardeni sai "tööd" tehtud ja kontroll ka roheliseks tulistatud. Tore. Palju aastaid ja lõpuks nii klaar asi.

Ilm oli kenasti külm, sihid värgid olid külmunud ja sai ikka aardele väga lähedale sõita. Viimaste lõikude peal vaatasime, et mida kuradimaskit - autojäljed ees. Ja lõpuks eramaa sildi all oligi üks auto. Jätsime ka siis viisakalt auto sinna ja hakkasime viimast paarisada meetrit kõndima kuniks märkasime, et üks väga eredavärviline kodanik toksib varbaga maad ja sätib ennast seal. Jahimees. Püssiga. Ja ütles, et siit on meil ainult tagasiminek, et jaht toimub ja aare on otse laskesektoris :D

Kurioosne, et kaua poldud siin aarde juures käidud. Ja samal hommikul mgstr hooldas seda. See pidi ikkagi ka tõsi olema, sest hiljem Suzuki Koji aarde logiraamatus oli ka näha, et ta on sealsamas sel samal päeval käinud. Meie jõudsime aardeni ca 12 paiku päeval. Seega jäime tund või paar hiljaks, et oleks logi kirja saanud.

Igastahes äge oli. Vanad mahajäetud talukohad mulle väga meeldivad ja ega mis muud, kui tuleb mõnel teisel targemal päeval tagasi tulla :)

Endalgi oli kraam kaasas, et aaret hooldada aga näed, ka selle peale on konkurents samal päeval :D

Kasutaja mgstr pani uue topsi. Suured tänud!

Konteiner kadunud. Järgmistel otsijatel, kellel võimalus, palun kaasa võtta pet konteiner.

Eelmist külastust mäletan. Koht on nii vanajumala selja taga, et ei mahtunud kuidagi plaanidesse enda nime kirjapanek. Täna lõpuks sundisin ennast siia tulema. Leid tuli kiiresti, aga logiraamat koos konteineriga on jalutama läinud või maha kukkunud. Lähedusest ei leidnud. Midagi kaasas ei olnud. Panin paberilehe koos oksaga aarde sisse. Järgmistel otsijatel, kellel võimalus, palun kaasa võtta pet konteiner. Siis saab kõik jälle korda. Aitäh!

Siiani on elu nii armuline olnud, et kõik maailma lõhnad pole selgeks saanud. Mida lähemale aardele jõudsin, seda rohkem oli tunda vänget ja veidrat lehka. Peagi tuvastasin aardele piisavalt lähedal kõrge heina sees pigem hiljutise kitsekorjuse, kes siiski juba jõudsalt lagunes. Kustutasin vaatepildi mälust, läksin ringiga aardeni ja putkasin tagasi.

See kollaste tegelinskite teema jättis üsnagi kustumatu jälje mälusoppi. Ja arvasin esimese hooga yhe nõmme muusikalise aarde puhul samat lahenduskäiku kasutavat. Kuigi oli kohe teada et mis ja kuidas, sain seda lugu vist korda seitse kuulatud ja iga korraga millegipärast kuulsin taas midagi uut. Ja nii ma seda geokontrolli seal pommitasin. Õnneks kaheksandat korda kuulama ei pidanud seitsmendaga said need seitsmed ja seitsmendikud paikka. Huvitav koht keset unustatud minevikku. Aitähhid peitjale

Mõistatus sai lahendatud vist juba geokarjääri alguses, aga koht kaardil ei tundunud üldse meelepärane. Autoga tulime ca 600m kaugusele aardest. Oleks ka lähemale saanud, aga ei hakanud. Natuke maastiku vallutamist ja olime nullis. Kohane lahendus aardel. Seisukord täitsa hea, aitäh!

Mõistatusest enam palju ei mäleta, seisis see punkt meil kaardil juba nii kaua, et tolmgi oli peale tekkinud. Täna puhusime selle ära ning tulime lõpuks ka nimesid kirja panema. Auto jätsime lähimale suurimale ristmikule ning edasi saime 600m jalutada. Nagu ikka, sinna läbi rohtunud tee, tagasi mööda normaalset teed (küll läbi eravalduse vist). Kohapeal saime mõelda, keda siin tornis uudistatakse ning muidugi leidsime ka topsi kuhu külaskäik signeerida. Aitäh!

Olen omale paar aastat tagasi peale mõistatuse lahendamist märkmetesse kirjutanud, et see oli mõnus, lihtne ja geniaalne! Aga ega mul hetkel küll kohe ei meenu, et kuidas see lahendus välja rullus. Täna siis lõpuks sai ka aaret otsima tuldud. Aitäh!

Kui olin otsustanud, et lähen Korjan Ruila järvede äärsed aarded ära, siis tekkis mõte, et ehk õnnestub ka see järves hulpiv kätte saada. Mõistatus mulle meeldis. Kui punkti paika sain, lugesin mõned logid, et tekiks ettekujutus, mis mind ees ootab. Igatahes hakkas kohe film jooksma, eriti määras selle sisu veel asjaolu, et praegu S. King'i õudukat loen. Aga tegelikkuses oli kõik palju leebem. Autoga sai kenasti 400 meetri peale, hea et edasi ei sõitnud, sest siis läks tee pehmelt öeldes pehmeks. Kena jalutuskäik aardeni ja tagasi, mitte ei saanud aru, mis siin õõvastavat saab olla. Igatahes aardega kõik korras, kuiv ja puhas. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest.

Leitud, logitud, tänan!

Leitud ja logitud. Pimedas üsna kõhedust tekitav paik. Tänud!

Siia sõites, avastasime, et meie ees on täna auto sõitnud. Kohale jõudes, aga autot ei kuskil. Siin ringi luusides leidsime, et kohalikud jahimehed on just värsket sööta siia toonud(ju sisi jahimeeste autorataste jäljed). Leidsime aarde juurde jalutades hiigla suuri põldmarju. Aare väga temaatiline. Suured tänud aarde eest.

Ma enam ei mäletagi, millal see mõistatus lahendatud sai. Küll aga mäletan, et ega ma saadud sihtkohaga rahul ei olnud ja nii see aare jäi oma õiget logima mineku aega ootama.

Täna siis saabusime objektile ja panime nimed kirja. Kohati oli üsna kõhe seal toimetada.. selline kellegi sihiku all olemise tunne hiilis kuklasse ja kõrvu kostis mõistatuse lugu.

Tänan peitmast.

Lahendatud koordinaadid ootasid juba ammu. Maastik oli kergem, kui kaardi pealt tundus, autoga sai väga lähedale. Siis üle ulukite söödapõllu ja logi kirja. Aitäh!

Mõistatuse lahendasime ära eelmisel sügisel, kui siinkandis ringi hulkusime ja see täpike ka tähelepanu pälvis. Algul proovisime kohe käigupealt nuputamisega tegeleda, kuid selgus, et tubastes tingimustes sujus ülesanne palju kiiremini.

Täna olime taas läheduses ja mõtlesime, et vaatame, mis teeolud kohapeal on. Sula oli metsa- ja põlluvaheteed jäiseks ja lumepudruseks muutnud, seetõttu autoga päris nulli trügima ei hakanud. Jalutamise võtsime ette kui aardeni oli linnulennult umbes kilomeeter. Täitsa mõnus astumine oli ja tegelikult viis tee ilusti praktiliselt aarde juurde. Seal kõrval on hiljuti vist mingi hakkepuidu tööstus tegutsenud, suur plats oli värske puidusodiga kaetud ja suurte veokite jäljed igal pool. Seega natuke kõrgema autoga saab praegu küll aardele külje alla sõita.

Aardeleid oli kiire, peiduka kaas niiskusest või miskist muust asjaolust irvakil. Konteiner püsis siiski ilusti omal kohal.

Aitäh, mõnus jalutamine oli!

Ega ma täpselt aru saanud mis aarde järgmiseks võtame, kuid aarde juures selgus, et mul null täitsa õiges kohas. :D Mis nii viga aardeid otsida! :D

Aitäh!

Mis nii viga aardeid otsida, peitja viib ise kohale ja sa ei pea isegi gepsu vaatama ega juhendama, kuhu sõita. Aitäh, vahva koht ja tore aare.

Sõitsime läbi padriku ja metsateedel madala autoga umbes 220m kaugusele aardest,hämardus kiirelt, aarde juurest tulles oli kottpime...mõmm..mõmmm
Tänud

Auto jätsin ERAVALDUSE sildi juurde ja sealt otse nulli suunas. Tee ise oli täitsa mõnus aga teeäärne võsa oli miskipärast kõik sinna raja peale kaldus. Seega lihtsam oli raja kõrval liikuda. Lagendik oli värskelt niidetud. Leid ise kiire. Tagasitee auto juurde otsustasin teha ringiga mööda suurt maanteed, seda mida ka niidumasin kasutanud oli.

Tundub, et lemmikloomasurnuaias oli mingi deemon liikvel - kolpasid kerkis maapinnast....

Nojah. Juba kaardilt oli aru saada, et see saab üks isemoodi koht olema ja eks oligi. Tekitas palju küsimusi, mille vastuseid - ei ole kindel kas oleks tahtnudki teada saada. Päise päeva ajal näis võrdlemisi ohutu kohana, aga muul ajal .... oleks nagu vale pöörde teinud.
Aitäh.

Kui selle mõistatuse leidmata aarete seast avastasin, olin üsna üllatunud, et see mul lahendamata on. Saidki numbrid ritta seatud ja söödav kooridnaat oligi olemas. Valitud lähenemistee autole ei meeldinud ja korra sai ikka põhjapidi vastas ka oldud. Tagasiteel sai autolt mustuse kihti maha kriibitud, loodetavasti ilma püsivate kahjustusteta. Aare jäi üsna teede ristmikule ja asusime jalutama. Kuna eravaldusesse ei soovinud minna, jalutasime mööda "unustatud" teed. Kohati oli lihtsam jalutada tee äärses metsas kui unustuse "alleel." Aare jäi ruttu silma ja asusime tagasiteele. Mul on hea meel, et siin ära käisime enne kui loodus on suverežiimile jõudnud kasvada. (395) Aitäh!

Kui mõistatuse esimest korda avasin, isegi rõõmustasin korra, et see lugu pole vähemalt nii hull kui kümnete lugemine. Ei tulnud aga seegi lihtsalt, koordinaat sai siiski lõpuks kaardile ja jäi külastust ootama. Tore temaatiline konteiner. Aitäh.

Mõistatusega oli paras ikaldus. Mitu korda kuulasin ja panin numbreid kirja, aga sobivat lahendust ei saanudki. õnneks oli tiimikaaslasel rohkem õnne. Auto parkisime põllu serva rohelise jahimehekäru kõrvale ja jalutasime kohale. Laheda temaatilise teostusega aare. Aitäh peitjale.

Lahe matk, autoga saab nullile ysna làhedale.
Vàga ilus koht, eriti ilusad suured kuused.
Tànud :)

Tänud aarde eest!

Pikk, pikk oli teekond seitsmeni. Numbrid lasid sõita ka kummalise teostusega maastikul. Lõpus sai nähtud logidest tuttav põllulapike. Tänud peitjale.

Kuskil 300m peal hülgasime auto ja liikusime jala 7 suunas edasi.Lõpus ootas meid tore konteiner,Aitäh!

See seitse on meil vist juba seitse korda plaanis olnud, aga tema juurde pole me siiani jõudnud. Seekord panime ta plaanis ettepoole kirja ja Heldur suutis vaatamata pehmele pinnasele suhteliselt lähedale sõita. Sealt jalutasime alguses ühelt poolt kohale ja siis teiselt poolt tagasi. Aare oli vahva. Aitäh!

Jälle üks koht, kuhu ilma geopeituseta ei oleks kunagi sattunud. Tänud!