See aare kutsub sind avastama Pähknemännikut!
Eesti vanima ja põhjapoolseima rannaküla - Pärispea juurde kuulub 15 hektari suurune, alates 1960. aastast looduskaitsealune mereäärne Pähknemännik (ametlikult: Pähklimännik; ka: Pähkneeme männik), kus asuvad liivaluited ja kasvavad männid. See kanti 1937 kinnistusse Pärispea kogukonna maana pindalaga 12–13 hektarit. Tegemist oli külarahva kokkusaamiskohaga. Omandireformi käigus seda ei tagastatud, sest kogukondlikud maad jäid omandireformi alt välja.
Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajast on Pärispeal Pähknemännikus säilinud sõjaväelinnak kunagise piirivalve õppekeskuse ümber. Sellega suleti külarahvale juurdepääs mereranda. Ühe sõjaväehoone ja lasketiiru kuulutas Loksa vallavolikogu 20. veebruaril 2003 peremeheta varaks ja võttis valla valdusse. Rahvuspark juhtis sellele maa-ameti tähelepanu. Rajatisi pakuti Eesti Vabariigi piirivalvele, kuid nemad ei olnud neist huvitatud.
Kuusalu vallavolikogu otsustas need müüa oksjonil maha 2002. aasta suvel. Külaelanike vastuseisu tõttu muutis volikogu erakorraline koosolek selle otsuse enne 19. juuniks väljakuulutatud oksjonit 18. juunil ära (ehitisi otsustati mitte müüa). Asi oli üks 2002. aasta volikogu valimiste teemasid. 18. oktoobril 2002 (päev enne valimisi) pidid ehitised vallavolikogu istungil maha kantama, kuid eelnõu võeti päevakorrast välja.
Küla on vallavalitsuselt taotlenud Pähknemännikus olevate ehitiste lammutamist ning ala jätmist avalikuks kasutuseks, sest taheti säilitada loodusväärtuslikku tervikut ja ära hoida randa pääsemise võimaluste kitsenemine. Kardeti Pähknemänniku kinniseks alaks muutumist.
8. veebruaril 2003 toimus külakoosolek, kus Pärispea elanikud hääletasid üksmeelselt Pähknemänniku sõjaväelasketiiru varemete lammutamise ja maa riigile jätmise poolt. Külaelanikud ei olnud nõus ka oksjonilt teenitud rahaga maanteele musta katte rajamisega.
22. juuliks 2004 kuulutas Loksa vald välja oksjoni Pähknemännikus asuva lasketiiru, punkrite, spordirajatiste ja ühe sõjaväehoone müügiks. Need ehitised olid valla bilansis väärtusega 15 000 krooni. Alghinnaks kuulutati 500 000 krooni. Ostjale kuulus õigus erastada hoonete teenindusmaad 0,7 ha ulatuses (Tiiru maaüksus, mille merepoolne piir on rannast 200 meetri kaugusel). Lahemaa rahvuspargi administratsioon kinnitas, et ehitustöödeks ega renoveerimiseks luba ei anta. Rahvuspark väitis, et ehitised kuuluvad riigile ning looduskaitsealusesse Pähknemännikusse ei saa ega tohi ehitada.
Oksjon toimus Loksa vallamajas. Ostjaid registreeriti 7, sealhulgas Pärispea elanikud, oksjonivastased aktivistid Mäido Rosen ja Alari Lahe, kes ühtegi pakkumist ei teinud. Võitjaks osutus eraisik Heiki Tuul ja ostuhinnaks kujunes 1,1 miljonit krooni.
Oksjonit saatsid külaelanike piketid. Kohal olnud 20–30 inimest kandsid plakateid "Pähknemännik on meie laste ja lastelaste mängumaa!", "Austatud varemete ostja(d), Loksa valla valitsejad petavad teid!" ja "Pähknemännik pole võimuvõitlus!". Oksjoni võitnud mehele hüüti väljumisel "Häbi!".
Pärast oksjoni lõppu lubas Loksa vallavolikogu liige Helle Lootsmann toimunu maavanema juures vaidlustada, sest ta pidas oksjonit protseduurireeglite rikkumise tõttu õigustühiseks. 29. juulil esitas ta Tallinna Halduskohtule kaebuse.
26. juulil kinnitas vallavalitsus oksjoni tulemused. Ostusumma tasuti õigeaegselt.
20. oktoobril 2004 võeti keskkonnaministri käskkirjaga riigi omandisse sihtotstarbelise maatulundusmaana Pähklimänniku maaüksus pindalaga 9,08 hektarit, mis hõlmab ka suurema osa lasketiiru ehitiste alusest maast. Ehitiste juurde jäeti ainult 800 ruutmeetrit. Seega jäi omanik ilma õigusest saada teenindusmaad. Allikas: Vikipeedia
See aare kutsub sind avastama Pähknemännikut!
Eesti vanima ja põhjapoolseima rannaküla - Pärispea juurde kuulub 15 hektari suurune, alates 1960. aastast looduskaitsealune mereäärne Pähknemännik (ametlikult: Pähklimännik; ka: Pähkneeme männik), kus asuvad liivaluited ja kasvavad männid. See kanti 1937 kinnistusse Pärispea kogukonna maana pindalaga 12–13 hektarit. Tegemist oli külarahva kokkusaamiskohaga. Omandireformi käigus seda ei tagastatud, sest kogukondlikud maad jäid omandireformi alt välja.
Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajast on Pärispeal Pähknemännikus säilinud sõjaväelinnak kunagise piirivalve õppekeskuse ümber. Sellega suleti külarahvale juurdepääs mereranda. Ühe sõjaväehoone ja lasketiiru kuulutas Loksa vallavolikogu 20. veebruaril 2003 peremeheta varaks ja võttis valla valdusse. Rahvuspark juhtis sellele maa-ameti tähelepanu. Rajatisi pakuti Eesti Vabariigi piirivalvele, kuid nemad ei olnud neist huvitatud.
Kuusalu vallavolikogu otsustas need müüa oksjonil maha 2002. aasta suvel. Külaelanike vastuseisu tõttu muutis volikogu erakorraline koosolek selle otsuse enne 19. juuniks väljakuulutatud oksjonit 18. juunil ära (ehitisi otsustati mitte müüa). Asi oli üks 2002. aasta volikogu valimiste teemasid. 18. oktoobril 2002 (päev enne valimisi) pidid ehitised vallavolikogu istungil maha kantama, kuid eelnõu võeti päevakorrast välja.
Küla on vallavalitsuselt taotlenud Pähknemännikus olevate ehitiste lammutamist ning ala jätmist avalikuks kasutuseks, sest taheti säilitada loodusväärtuslikku tervikut ja ära hoida randa pääsemise võimaluste kitsenemine. Kardeti Pähknemänniku kinniseks alaks muutumist.
8. veebruaril 2003 toimus külakoosolek, kus Pärispea elanikud hääletasid üksmeelselt Pähknemänniku sõjaväelasketiiru varemete lammutamise ja maa riigile jätmise poolt. Külaelanikud ei olnud nõus ka oksjonilt teenitud rahaga maanteele musta katte rajamisega.
22. juuliks 2004 kuulutas Loksa vald välja oksjoni Pähknemännikus asuva lasketiiru, punkrite, spordirajatiste ja ühe sõjaväehoone müügiks. Need ehitised olid valla bilansis väärtusega 15 000 krooni. Alghinnaks kuulutati 500 000 krooni. Ostjale kuulus õigus erastada hoonete teenindusmaad 0,7 ha ulatuses (Tiiru maaüksus, mille merepoolne piir on rannast 200 meetri kaugusel). Lahemaa rahvuspargi administratsioon kinnitas, et ehitustöödeks ega renoveerimiseks luba ei anta. Rahvuspark väitis, et ehitised kuuluvad riigile ning looduskaitsealusesse Pähknemännikusse ei saa ega tohi ehitada.
Oksjon toimus Loksa vallamajas. Ostjaid registreeriti 7, sealhulgas Pärispea elanikud, oksjonivastased aktivistid Mäido Rosen ja Alari Lahe, kes ühtegi pakkumist ei teinud. Võitjaks osutus eraisik Heiki Tuul ja ostuhinnaks kujunes 1,1 miljonit krooni.
Oksjonit saatsid külaelanike piketid. Kohal olnud 20–30 inimest kandsid plakateid "Pähknemännik on meie laste ja lastelaste mängumaa!", "Austatud varemete ostja(d), Loksa valla valitsejad petavad teid!" ja "Pähknemännik pole võimuvõitlus!". Oksjoni võitnud mehele hüüti väljumisel "Häbi!".
Pärast oksjoni lõppu lubas Loksa vallavolikogu liige Helle Lootsmann toimunu maavanema juures vaidlustada, sest ta pidas oksjonit protseduurireeglite rikkumise tõttu õigustühiseks. 29. juulil esitas ta Tallinna Halduskohtule kaebuse.
26. juulil kinnitas vallavalitsus oksjoni tulemused. Ostusumma tasuti õigeaegselt.
20. oktoobril 2004 võeti keskkonnaministri käskkirjaga riigi omandisse sihtotstarbelise maatulundusmaana Pähklimänniku maaüksus pindalaga 9,08 hektarit, mis hõlmab ka suurema osa lasketiiru ehitiste alusest maast. Ehitiste juurde jäeti ainult 800 ruutmeetrit. Seega jäi omanik ilma õigusest saada teenindusmaad. Allikas: Vikipeedia
ei õnnestunud
Loksa-Pärispea geopäeva 8/15 leid. Tänud!
Loksa-Pärispea geotripi üks leidudest. Märten tegi ilunumbreid, sest ma keeldun sellistesse kohtadesse sisenemast. Aitäh!
Väga õige ja tabav aarde nimi
Otsisime. Ei leidnud. Otsisime veel. Leidsime. Ja siis logides avastasin, et suure otsimisega on pastakas taskust kadunud. Leppisin endaga kokku, et tulen suvel tagasi ja lonkisime auto poole... et poolel teel pastakas taskust avastada.
Tulen suvel tagasi.
Me oleme need, kes oma 200+ aardeleiuga leidsime ka selle :D
Aitäh peitjale!
Kena pooltund kaunis kohas 2.0 aardega. No pole siin midagi kahtlast - taara, puupulgad, kivid ja liiv. Isegi vihjet küsinuna ei leidnud. Paganas! Aga mets mahe ja mõnus. GC lehel leide ja mitteleide vaadates tundub, et üle 750 leiuga inimesed ei leia ja 13-215 leiuga leiavad peale neid. Väga imelik lugu igatahes nagu see koroona üldse. Isiklikult soovitaks kena paiga üle kaeda.
Ma pöörasin siin kõik tagurpidi välja arvatud üks ära eksinud konn. Võib olla oleks pidanud sellele konnale siiski musi andma, ehk ta oleks mulle aarde asukoha reetnud.
Äge koht!
Kõik tahtsid ikka sisse ronida. Creepy!
Kohale jõudes oli mu ainus mõte, et no miks??? Aga selge siht oli ees, et siin poolsaarel ei jää ükski aare täna leidmata. Kükitasin ava ette ja sain aru, et polegi ju midagi hullu ning pugesin sisse. Jõudsin mitu ringi ümber enda teha enne kui nägijaks sain. Aitäh!
.
Midagi pole teha. kui kevad käes siis kisub loodusesse aaretejahile. Tänane teekond viis meid Antiga Pärispea poolsaarele. Meie tänane kuueteistkümnes leitud aare. Siin oli nüüd küll üks põnevõnev koht ja väga lahe jupstükk peidus :)
Aitäh aardemeistrile!
Omapärane peitmisviis, aga kui töötab, siis miks mitte. Aitäh!
Aitäh!
Veidi eemal oli üks või kaks sulelist kõvasti sulgesi kaotanud. Aare korras, tänud.
Mis lahe peitmisviis! Jäi ikka tükk aega märkamatuks.
Ootamatu objekt põnevas kohas, aitäh peitjale
Puges Mikk, pugesin mina. Korraga mahtusime sisse, aaregi leitud. Aitäh!
Kui 2,5 aastat tagasi olin õlavigastuse tõttu sunnitud golfi asemel uut hobi endale otsima, siis geopeitusega tegelema hakates sattusin ka siiakanti. Olles harjunud jalutama pügatud murul vahtisin seda auku ikka pika pilguga, et tegelikult ka niimoodi või. Igatahes jäi see aare tookord minust nii nagu ta oli. Nüüdseks olen suhteliselt karastunud ja kordades hullemates kohtades roninud, seega ei mingit probleemi, lausa leebematsorti variant. Kuna kedagi publikuks polnud, siis ei proovinudki soliidne välja näha ja panin puhtalt mugavuse pärast väljumisel põlve maha ning niimoodi käpuli ma seal ukerdasin. Seda sinist lõusta oli küll kohe nauding kollaseks värvida. Tänud peitjale peitmast.
Kadaka puiesteelt keerasime mändide vahele ja vaatasime ringi. Üks kahtlane koht jäi silma. Ronisin seda vaatama, üks kahtlane asi jäi silma. Seal see logiraamat peidus oligi. Aitäh peitjale!
Sellise koroonaga võiks elada küll :) Aitäh peitjatele.
Kuna abikaasa otsis päikest ja Võsul oli pralle, siis võtsime ette reisi Pärispeale. Pole paar aastat siin vist käinud. Jõudes kohale avastasin, et kae, kae, ka aardeid on juurde ilmunud, lähim lausa 9 meetri kaugusel! Naisele rätik ja omale pastakas ning otsima.
Yin Yang karu tuli lihtsalt. Edasi Koroona tuleviku poole, kuid seal pool tundi ja ei kirbu ....
Hing sai juba täis, lõin käega. Edasi Kadaka puiesteele, mitte midagi .... Mõtlesin, et ei ole minu päev, loobun. Kuna aga Väike maja preerias jäi suht teele, siis lähen vaatan sinna. 10 sekundiga leid! Pagan, äkki oli ka Koroona samasugune, tagasi. Pool tundi ja ei mitte midagi! Lõpuks hakkasin juba kõike lihtsalt välistama ja täiesti kogemata jäi konteiner näppu. Pärast tuli ka kadakas juba ruttu. Tore koht, selliseid asju pole enne seal näinud! Tänud peitjale.!
Kiire leid, aitäh!
Siin läks edukamalt kui preerias. Logitud
Siin neid vaatamisväärsusi ikka jagub. Nyyd siis sain ka selle nimitegelase tuleviku osas targemaks. Oktsionilugu oli muidugist omamoodi huvitav lugemine. Aitähhid
Väike mõnus jalutuskäik ilusas paigas.
Leitud
See siin jääb meelde. Terve see metsaalune oli sipelgaid täis, nii et niipea kui seisma jäid, ronisid need mööda sääri juba üles. Noh, las ronivad. Siin aga suutis üks plikale kõrva sisse ronida. Vett kõrva ning oli näha, kuidas kellegi tundlad hakkasid kõrvaaugust välja paistma.. Nimed said igatahes kirja, peitjale tänud!
Leitud