Väike maja preerias
Kirjeldus
See aare kutsub sind avastama Pähknemännikut!
Eesti vanima ja põhjapoolseima rannaküla - Pärispea juurde kuulub 15 hektari suurune, alates 1960. aastast looduskaitsealune mereäärne Pähknemännik (ametlikult: Pähklimännik; ka: Pähkneeme männik), kus asuvad liivaluited ja kasvavad männid. See kanti 1937 kinnistusse Pärispea kogukonna maana pindalaga 12–13 hektarit. Tegemist oli külarahva kokkusaamiskohaga. Omandireformi käigus seda ei tagastatud, sest kogukondlikud maad jäid omandireformi alt välja.
Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajast on Pärispeal Pähknemännikus säilinud sõjaväelinnak kunagise piirivalve õppekeskuse ümber. Sellega suleti külarahvale juurdepääs mereranda. Ühe sõjaväehoone ja lasketiiru kuulutas Loksa vallavolikogu 20. veebruaril 2003 peremeheta varaks ja võttis valla valdusse. Rahvuspark juhtis sellele maa-ameti tähelepanu. Rajatisi pakuti Eesti Vabariigi piirivalvele, kuid nemad ei olnud neist huvitatud.
Kuusalu vallavolikogu otsustas need müüa oksjonil maha 2002. aasta suvel. Külaelanike vastuseisu tõttu muutis volikogu erakorraline koosolek selle otsuse enne 19. juuniks väljakuulutatud oksjonit 18. juunil ära (ehitisi otsustati mitte müüa). Asi oli üks 2002. aasta volikogu valimiste teemasid. 18. oktoobril 2002 (päev enne valimisi) pidid ehitised vallavolikogu istungil maha kantama, kuid eelnõu võeti päevakorrast välja.
Küla on vallavalitsuselt taotlenud Pähknemännikus olevate ehitiste lammutamist ning ala jätmist avalikuks kasutuseks, sest taheti säilitada loodusväärtuslikku tervikut ja ära hoida randa pääsemise võimaluste kitsenemine. Kardeti Pähknemänniku kinniseks alaks muutumist.
8. veebruaril 2003 toimus külakoosolek, kus Pärispea elanikud hääletasid üksmeelselt Pähknemänniku sõjaväelasketiiru varemete lammutamise ja maa riigile jätmise poolt. Külaelanikud ei olnud nõus ka oksjonilt teenitud rahaga maanteele musta katte rajamisega.
22. juuliks 2004 kuulutas Loksa vald välja oksjoni Pähknemännikus asuva lasketiiru, punkrite, spordirajatiste ja ühe sõjaväehoone müügiks. Need ehitised olid valla bilansis väärtusega 15 000 krooni. Alghinnaks kuulutati 500 000 krooni. Ostjale kuulus õigus erastada hoonete teenindusmaad 0,7 ha ulatuses (Tiiru maaüksus, mille merepoolne piir on rannast 200 meetri kaugusel). Lahemaa rahvuspargi administratsioon kinnitas, et ehitustöödeks ega renoveerimiseks luba ei anta. Rahvuspark väitis, et ehitised kuuluvad riigile ning looduskaitsealusesse Pähknemännikusse ei saa ega tohi ehitada.
Oksjon toimus Loksa vallamajas. Ostjaid registreeriti 7, sealhulgas Pärispea elanikud, oksjonivastased aktivistid Mäido Rosen ja Alari Lahe, kes ühtegi pakkumist ei teinud. Võitjaks osutus eraisik Heiki Tuul ja ostuhinnaks kujunes 1,1 miljonit krooni.
Oksjonit saatsid külaelanike piketid. Kohal olnud 20–30 inimest kandsid plakateid "Pähknemännik on meie laste ja lastelaste mängumaa!", "Austatud varemete ostja(d), Loksa valla valitsejad petavad teid!" ja "Pähknemännik pole võimuvõitlus!". Oksjoni võitnud mehele hüüti väljumisel "Häbi!".
Pärast oksjoni lõppu lubas Loksa vallavolikogu liige Helle Lootsmann toimunu maavanema juures vaidlustada, sest ta pidas oksjonit protseduurireeglite rikkumise tõttu õigustühiseks. 29. juulil esitas ta Tallinna Halduskohtule kaebuse.
26. juulil kinnitas vallavalitsus oksjoni tulemused. Ostusumma tasuti õigeaegselt.
20. oktoobril 2004 võeti keskkonnaministri käskkirjaga riigi omandisse sihtotstarbelise maatulundusmaana Pähklimänniku maaüksus pindalaga 9,08 hektarit, mis hõlmab ka suurema osa lasketiiru ehitiste alusest maast. Ehitiste juurde jäeti ainult 800 ruutmeetrit. Seega jäi omanik ilma õigusest saada teenindusmaad. Allikas: Vikipeedia
See aare kutsub sind avastama Pähknemännikut!
Eesti vanima ja põhjapoolseima rannaküla - Pärispea juurde kuulub 15 hektari suurune, alates 1960. aastast looduskaitsealune mereäärne Pähknemännik (ametlikult: Pähklimännik; ka: Pähkneeme männik), kus asuvad liivaluited ja kasvavad männid. See kanti 1937 kinnistusse Pärispea kogukonna maana pindalaga 12–13 hektarit. Tegemist oli külarahva kokkusaamiskohaga. Omandireformi käigus seda ei tagastatud, sest kogukondlikud maad jäid omandireformi alt välja.
Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajast on Pärispeal Pähknemännikus säilinud sõjaväelinnak kunagise piirivalve õppekeskuse ümber. Sellega suleti külarahvale juurdepääs mereranda. Ühe sõjaväehoone ja lasketiiru kuulutas Loksa vallavolikogu 20. veebruaril 2003 peremeheta varaks ja võttis valla valdusse. Rahvuspark juhtis sellele maa-ameti tähelepanu. Rajatisi pakuti Eesti Vabariigi piirivalvele, kuid nemad ei olnud neist huvitatud.
Kuusalu vallavolikogu otsustas need müüa oksjonil maha 2002. aasta suvel. Külaelanike vastuseisu tõttu muutis volikogu erakorraline koosolek selle otsuse enne 19. juuniks väljakuulutatud oksjonit 18. juunil ära (ehitisi otsustati mitte müüa). Asi oli üks 2002. aasta volikogu valimiste teemasid. 18. oktoobril 2002 (päev enne valimisi) pidid ehitised vallavolikogu istungil maha kantama, kuid eelnõu võeti päevakorrast välja.
Küla on vallavalitsuselt taotlenud Pähknemännikus olevate ehitiste lammutamist ning ala jätmist avalikuks kasutuseks, sest taheti säilitada loodusväärtuslikku tervikut ja ära hoida randa pääsemise võimaluste kitsenemine. Kardeti Pähknemänniku kinniseks alaks muutumist.
8. veebruaril 2003 toimus külakoosolek, kus Pärispea elanikud hääletasid üksmeelselt Pähknemänniku sõjaväelasketiiru varemete lammutamise ja maa riigile jätmise poolt. Külaelanikud ei olnud nõus ka oksjonilt teenitud rahaga maanteele musta katte rajamisega.
22. juuliks 2004 kuulutas Loksa vald välja oksjoni Pähknemännikus asuva lasketiiru, punkrite, spordirajatiste ja ühe sõjaväehoone müügiks. Need ehitised olid valla bilansis väärtusega 15 000 krooni. Alghinnaks kuulutati 500 000 krooni. Ostjale kuulus õigus erastada hoonete teenindusmaad 0,7 ha ulatuses (Tiiru maaüksus, mille merepoolne piir on rannast 200 meetri kaugusel). Lahemaa rahvuspargi administratsioon kinnitas, et ehitustöödeks ega renoveerimiseks luba ei anta. Rahvuspark väitis, et ehitised kuuluvad riigile ning looduskaitsealusesse Pähknemännikusse ei saa ega tohi ehitada.
Oksjon toimus Loksa vallamajas. Ostjaid registreeriti 7, sealhulgas Pärispea elanikud, oksjonivastased aktivistid Mäido Rosen ja Alari Lahe, kes ühtegi pakkumist ei teinud. Võitjaks osutus eraisik Heiki Tuul ja ostuhinnaks kujunes 1,1 miljonit krooni.
Oksjonit saatsid külaelanike piketid. Kohal olnud 20–30 inimest kandsid plakateid "Pähknemännik on meie laste ja lastelaste mängumaa!", "Austatud varemete ostja(d), Loksa valla valitsejad petavad teid!" ja "Pähknemännik pole võimuvõitlus!". Oksjoni võitnud mehele hüüti väljumisel "Häbi!".
Pärast oksjoni lõppu lubas Loksa vallavolikogu liige Helle Lootsmann toimunu maavanema juures vaidlustada, sest ta pidas oksjonit protseduurireeglite rikkumise tõttu õigustühiseks. 29. juulil esitas ta Tallinna Halduskohtule kaebuse.
26. juulil kinnitas vallavalitsus oksjoni tulemused. Ostusumma tasuti õigeaegselt.
20. oktoobril 2004 võeti keskkonnaministri käskkirjaga riigi omandisse sihtotstarbelise maatulundusmaana Pähklimänniku maaüksus pindalaga 9,08 hektarit, mis hõlmab ka suurema osa lasketiiru ehitiste alusest maast. Ehitiste juurde jäeti ainult 800 ruutmeetrit. Seega jäi omanik ilma õigusest saada teenindusmaad. Allikas: Vikipeedia
Logiteadete statistika
Logiteated
Leidsime! Logiraamat täiesti vettinud. Aare vajab koheselt hooldust.
ei teadnudki, et siin poolsaarel ka maa-aluseid asju on. logiraamat oli ligumärg. jätsin ta koos lisalehega päikse kätte kuivama kuniks teiste aarete juures ära käin. logisin lisalehele raamat jäi veel niiskeks
Leitud, kuid karp oli täiesti vett täis ja logiraamat tahaks välja vahetamist.
Loksa-Pärispea geopäeva 10/15 leid. Tänud!
Loksa-Pärispea geotripi üks leidudest. Maja oli väike, aga Märten mahtus sisse. Aitäh!
Maja oli suurem, kui ma arvasin. :D
Vot see oli tore aare.
Leid #12 teel Kmoori küllakutsele jaatavalt vastates. Kolmas ja viimane mõnusal jalutuskäigul randa ja metsa mööda. Nimi võiks olla ka "Mikromaja preerias". Võtsin ühe sipelga endaga kaasa - või pigem tema võttis mind - ja kulgeme käsikäes Käsmu poole. Aare korras. Aitäh Jaanika & Co-le mõnusa rannaääre ning põneviku eest kirjelduses! (-:
Nii pisikene maja, ma kohe ei märganudki. Tegin talle tiiru peale ning panin nime kirja. Tänan.
Leidsime, jõhker kuidas sipelgad ründasid.
No oli alles palju sipelgaid. Lapsed olid selleks ajaks väsinud ja pahas tujus natuke. Logitud ja võtsime suuna auto juurde, et poodi jäätist ostma minna.
Oli alles pisike. Natuke küll lootsin, et ei pea päris sisse pugema, aga tagasipanekul lendas karp käest ja siis ei jäänud midagi üle. Tuli ennast pisikeseks teha ja sisse hüpata. Aitäh!
Leitud
Midagi pole teha. kui kevad käes siis kisub loodusesse aaretejahile. Tänane teekond viis meid Antiga Pärispea poolsaarele. Meie tänane seitsmeteistkümnes leitud aare :)
Aitäh aardemeistrile!
Väike tõesti, aga turvaline:) Kahekesi ei hakanudki proovima, äkki ei saa enam välja. Aitäh!
Aitäh!
Väike oli ta tõesti, õnneks mahtusin sisse. Aitäh
Õnneks sai õieti lähenedes ilusti sisse-välja.
Aitäh, supervahva minimaja.
Mikromajad külastatud, aare leitud. Kitsas oli! Aitäh!
Pärispeaga tutvumiseks Välja tulles tibutas uduvihma, aga metsa veerde jõudes oli peaaegu kuiv. Majake üle vaadatud, tuvastasime aarde asukoha ja logi sai kirja, segajaid ei olnud. Aitäh peitjale!
Sipelgad tahtsid elusast peast ära süüa, kiiresti said nimed kirja. Aitäh peitjale.
Kuna abikaasa otsis päikest ja Võsul oli pralle, siis võtsime ette reisi Pärispeale. Pole paar aastat siin vist käinud. Jõudes kohale avastasin, et kae, kae, ka aardeid on juurde ilmunud, lähim lausa 9 meetri kaugusel! Naisele rätik ja omale pastakas ning otsima.
Yin Yang karu tuli lihtsalt. Edasi Koroona tuleviku poole, kuid seal pool tundi ja ei kirbu ....
Hing sai juba täis, lõin käega. Edasi Kadaka puiesteele, mitte midagi .... Mõtlesin, et ei ole minu päev, loobun. Kuna aga Väike maja preerias jäi suht teele, siis lähen vaatan sinna. 10 sekundiga leid! Pagan, äkki oli ka Koroona samasugune, tagasi. Pool tundi ja ei mitte midagi! Lõpuks hakkasin juba kõike lihtsalt välistama ja täiesti kogemata jäi konteiner näppu. Pärast tuli ka kadakas juba ruttu. Tore koht, selliseid asju pole enne seal näinud! Tänud peitjale.!
Sipelgad tunduvad siin eriti kurjad, igal sammul ründasid meid aga õnneks sai leid kirja.
Käisin sees ja otsisin. Tulemusteta. Käisin kadaka ja koroona juures, kus olid samasugused topsid. Mõtlesin, et äkki sellepärast ei märganud. Tagasi tulles uus katse. Eip. Vaatasin kaks edasist aaret üle ja tagasi tulles proovisin korra veel. Minul täielik pimedus.
Geojahil oleks see olnud oivaline kandidaat "Uskumatu et me siia ära mahtusime" tingimusele. Andis sinna ikka sisse pugeda, aga aare sai ilusti leitud. Aitähhid
Oleme muidu rohkem loodusefännid, aga sai seegi aare leitud. Tore mikro!
Aitäh peitjale!
Väike mõnus jalutuskäik ilusas paigas.
Huvitav, kas preerias on põdrakärbseid.. Kes neist lugu peab, siis selle aardega on neid võimalik endale hankida. Me sõdisime nendega, kes kaasa ronisid, veel juppmaad hiljemgi.
Tänud.
