Kunda kultuur
Kirjeldus
Kunda soo walgustab Eesti minevikku
Möödunud suwel leiti sealt üle 400 eseme, mille vanus 7000-8000 aastat.
Eile õhtusel Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul seltsi esim. prof. J.Mark tuletas meelde kaht surma läbi lahkunud Soome teadusemeest, keda koosolek mälestas vaikse püstitõusmisega. ......
"Rootsi kindrali haud"
Teisena kõneles mag. R. Indreko "Uutest leidudest Kundast ja nende tähtsusest muinasloos" Üks arvukamaid keskmise kiviaja leiukohti on meil Kunda soo Viru-Nigula kihelkonnas. Kunda asundusest umbes 3 km lõunasse, Kunda jõe vasakul kaldal asub väike 117 m pikk, 74 m lai ja 4m ümbuskonnast kõrgem küngas – Lammasmägi. Rahvajutu järgi olevat sinna maetud Rootsi kindral või koguni kuningas Lamma rikkalikkude panustega, mis on meelitanud sinna hulga varanduseotsijaid, kes aja jooksul on kaevanud künka harjale hulk auke. Mainitud kindrali (või kuninga) nime järgi olevat hakatud küngast kutsuma Lamma-mäeks ja hiljem Lammasmäeks. Juba 7000 aasta eest oli koer koduloom. Varemini kaevas Kunda tsemendivabrik Kunda soost, kust leiti 151 riista, kuid kõik need olid peamiselt kalastusriistad. Nüüd 1933. ja 1934. a. Lammasmäel kaevates leiti ka väga mitmesuguseid igapäevases elus tarvitatavaid riistu, määratu hulk söögijäänuseid ja mitmesuguseid kilde, mis pudenesid riistade valmistamisel. Leitud luude hulgas, mis määras mag. J. Lepitsaar, leidus põder, metskits, karu, kobras, saarmas, jänes, lindudest: punakurk-kaur ja tuttvart, kaladest: haug, ja koduloomadest tõenäoliselt koer. Varem tuntuist võib siia juurde lisada alghärja ja metssea. Koera luudest on see kõige vanem leid Eestist ja üldse Baltikumist. Üldse leiti kokku 483 riista ühes katkenditega ja määratu hulk luid. Luuriistade hulgas võiks uutest tüüpidest nimetada taldu, kirveid, kirve-pärasid, odaotsi, naaskleid ja muid vähemaid riistu. Luuriistade kõrval tuli välja hulk tulekivist ja kvartsist riistu ning primitiivseid kivikirveid, mis on täiesti uus nähtus seniste Kunda leidude hulgas ja mis aitavad mitmeti selgitada kui ka lahendada vanuse küsimust primitiivsete kiviriistade kultuuri suhteist, nagu meil on Võisiku ja Soomes Soomusjärve kultuur. Paljud Lammasmäe leiud näivad põlvnevat vanemast kiviajast, näit. Koonusekujulised nooleotsad, milliseid leidub terves Euroopas – Prantsusmaalt Uurali mägedeni. Nende riistade vanus on umbes 7000-8000 aastat.
Postimees nr. 65, 7 märts 1935
Milliseid saladusi peidab Kunda Lammasmägi
Külas asub inimasustuse leiukoht keskmisest kiviajast, umbes 7000 aastat e.m.a., Lammasmäe. „Arvatakse, et künka nimi on tuletatud Rootsi kindral Lamba järgi, kes ka sinna maetud koos oma aarete ja varandusega. Teine jutt kinnitab, et Rootsi kuningas ehitanud siia suured keldrid, kuhu matnud kulla tagavarad. Kolmanda legendi järgi olevat mäe sisse maetud kuningas, keda kaks sõdurit paljastatud mõõkadega valvavad. Kord nähtud isegi seda kuningat kahehobuse tõllaga soo peal sõitvat.“
(Helmut Joonuks „Viru rannikul“ 1969).
KUNDA KULTUUR JA LAMMASMÄGI
1871. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik hakkas toorainena tarvitama õhukese turbakihi all leiduvat järvekriiti, mille kaevandamisel satuti muistsetele luuesemetele. Nendest huvitatud C. Grewingk tegi kindlaks kunagise järve olemasolu ja määratles selle põhjast leitud luuesemed kiviaja inimeste poolt kalastamisel kaotatud tööriistadena. Keskmise kiviaja küttide ja kalastajate asula tekkis Lammasmäele VII aastatuhandel eKr.
1886. aastal korraldas C. Grewingk proovikaevamise endise järve saarel, nüüd Lammasmäeks nimetataval künkal ja avastas seal asulajäänused. Tema poolt avaldatud uurimuste kaudu sai Kunda hulgalt alles väike, kuid väga iseloomulik leiukompleks rahvusvaheliselt laialdaselt tuntuks. Kui samasuguseid leide tuli hiljem ilmsiks ka naaberaladelt, hakati seda arheoloogilist kultuuri nimetama Kunda kultuuriks. Aastail 1933-1937 toimetas Lammasmäel ulatuslikke kaevamisi Tartu ülikooli arheoloogiakabinet R. Indreko juhatusel. 1949. ja 1961. aastal olid uued kaevamised. Kõikide kaevamistega on sealt saadud kokku umbes 3800 leideset.
Leitud on luust ja kivist tööriistu: ahingu- ja nooleotsi, harpuune, kivikirveid ja -talbu. Lammasmäelt on peale töödeldud esemete leitud ka hulgaliselt loomaluid. Eriti rohkelt on põdra- ja kopraluid, kuid ka koeraluid.
www.kunda.ee
____________________________________________
Aare: Lammasmäel on 3 mändi, mille läbimõõt jala juures on vähemalt 40cm. Otsida on vaja 46cm läbimõõduga mändi, mille juurte all aare end peidabki. Saatuse tahtel on see mänd kaaslastest palju lühem. Ühest kõrgest männist asub see aardega mänd 8 meetri kaugusel.
Kunda soo walgustab Eesti minevikku
Möödunud suwel leiti sealt üle 400 eseme, mille vanus 7000-8000 aastat.
Eile õhtusel Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul seltsi esim. prof. J.Mark tuletas meelde kaht surma läbi lahkunud Soome teadusemeest, keda koosolek mälestas vaikse püstitõusmisega. ......
"Rootsi kindrali haud"
Teisena kõneles mag. R. Indreko "Uutest leidudest Kundast ja nende tähtsusest muinasloos" Üks arvukamaid keskmise kiviaja leiukohti on meil Kunda soo Viru-Nigula kihelkonnas. Kunda asundusest umbes 3 km lõunasse, Kunda jõe vasakul kaldal asub väike 117 m pikk, 74 m lai ja 4m ümbuskonnast kõrgem küngas – Lammasmägi. Rahvajutu järgi olevat sinna maetud Rootsi kindral või koguni kuningas Lamma rikkalikkude panustega, mis on meelitanud sinna hulga varanduseotsijaid, kes aja jooksul on kaevanud künka harjale hulk auke. Mainitud kindrali (või kuninga) nime järgi olevat hakatud küngast kutsuma Lamma-mäeks ja hiljem Lammasmäeks. Juba 7000 aasta eest oli koer koduloom. Varemini kaevas Kunda tsemendivabrik Kunda soost, kust leiti 151 riista, kuid kõik need olid peamiselt kalastusriistad. Nüüd 1933. ja 1934. a. Lammasmäel kaevates leiti ka väga mitmesuguseid igapäevases elus tarvitatavaid riistu, määratu hulk söögijäänuseid ja mitmesuguseid kilde, mis pudenesid riistade valmistamisel. Leitud luude hulgas, mis määras mag. J. Lepitsaar, leidus põder, metskits, karu, kobras, saarmas, jänes, lindudest: punakurk-kaur ja tuttvart, kaladest: haug, ja koduloomadest tõenäoliselt koer. Varem tuntuist võib siia juurde lisada alghärja ja metssea. Koera luudest on see kõige vanem leid Eestist ja üldse Baltikumist. Üldse leiti kokku 483 riista ühes katkenditega ja määratu hulk luid. Luuriistade hulgas võiks uutest tüüpidest nimetada taldu, kirveid, kirve-pärasid, odaotsi, naaskleid ja muid vähemaid riistu. Luuriistade kõrval tuli välja hulk tulekivist ja kvartsist riistu ning primitiivseid kivikirveid, mis on täiesti uus nähtus seniste Kunda leidude hulgas ja mis aitavad mitmeti selgitada kui ka lahendada vanuse küsimust primitiivsete kiviriistade kultuuri suhteist, nagu meil on Võisiku ja Soomes Soomusjärve kultuur. Paljud Lammasmäe leiud näivad põlvnevat vanemast kiviajast, näit. Koonusekujulised nooleotsad, milliseid leidub terves Euroopas – Prantsusmaalt Uurali mägedeni. Nende riistade vanus on umbes 7000-8000 aastat.
Postimees nr. 65, 7 märts 1935
Milliseid saladusi peidab Kunda Lammasmägi
Külas asub inimasustuse leiukoht keskmisest kiviajast, umbes 7000 aastat e.m.a., Lammasmäe. „Arvatakse, et künka nimi on tuletatud Rootsi kindral Lamba järgi, kes ka sinna maetud koos oma aarete ja varandusega. Teine jutt kinnitab, et Rootsi kuningas ehitanud siia suured keldrid, kuhu matnud kulla tagavarad. Kolmanda legendi järgi olevat mäe sisse maetud kuningas, keda kaks sõdurit paljastatud mõõkadega valvavad. Kord nähtud isegi seda kuningat kahehobuse tõllaga soo peal sõitvat.“
(Helmut Joonuks „Viru rannikul“ 1969).
KUNDA KULTUUR JA LAMMASMÄGI
1871. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik hakkas toorainena tarvitama õhukese turbakihi all leiduvat järvekriiti, mille kaevandamisel satuti muistsetele luuesemetele. Nendest huvitatud C. Grewingk tegi kindlaks kunagise järve olemasolu ja määratles selle põhjast leitud luuesemed kiviaja inimeste poolt kalastamisel kaotatud tööriistadena. Keskmise kiviaja küttide ja kalastajate asula tekkis Lammasmäele VII aastatuhandel eKr.
1886. aastal korraldas C. Grewingk proovikaevamise endise järve saarel, nüüd Lammasmäeks nimetataval künkal ja avastas seal asulajäänused. Tema poolt avaldatud uurimuste kaudu sai Kunda hulgalt alles väike, kuid väga iseloomulik leiukompleks rahvusvaheliselt laialdaselt tuntuks. Kui samasuguseid leide tuli hiljem ilmsiks ka naaberaladelt, hakati seda arheoloogilist kultuuri nimetama Kunda kultuuriks. Aastail 1933-1937 toimetas Lammasmäel ulatuslikke kaevamisi Tartu ülikooli arheoloogiakabinet R. Indreko juhatusel. 1949. ja 1961. aastal olid uued kaevamised. Kõikide kaevamistega on sealt saadud kokku umbes 3800 leideset.
Leitud on luust ja kivist tööriistu: ahingu- ja nooleotsi, harpuune, kivikirveid ja -talbu. Lammasmäelt on peale töödeldud esemete leitud ka hulgaliselt loomaluid. Eriti rohkelt on põdra- ja kopraluid, kuid ka koeraluid.
www.kunda.ee
____________________________________________
Aare: Lammasmäel on 3 mändi, mille läbimõõt jala juures on vähemalt 40cm. Otsida on vaja 46cm läbimõõduga mändi, mille juurte all aare end peidabki. Saatuse tahtel on see mänd kaaslastest palju lühem. Ühest kõrgest männist asub see aardega mänd 8 meetri kaugusel.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Ka meid päästis lume puudumine.
Ajalooõpikust sai selle paiga kohta päris palju loetud, kuid nüüd sai ka lõpuks oma silmaga nähtud ja oma jalaga puudutatud. Tegelikult vaatasin ja puudutasin seds päris palju, sest no kuidagi üldse ei jäänud silma. Lõpuks päästis Kaupo päeva, muidu otsiksin siiani.
Saatus on selle männi vastu ikka väga karm olnud. Matka viies leid.
Kuna korra olin siin Lammasmäel nagu lammas ringi tuuseldanud, siis oli suur sisemine tahtmine selle aardega ühele poole saada. Nüüd see siis ka õnnestus. Eks oleks eelmine kordki õnnetunud, aga no mis sa teed ära, kui vahel see ülemõtlemise sündroom täiega välja lööb. Igatahes selle saagaga ühel pool. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.
Läks veidi nuputamist tarvis, et mänd nr 3 üles leida. Õnneks oli aare värskelt välja sulanud. Oli tore uudistada Eesti ajaloos olulist mäekest :)
Kui õigest kohast otsida, siis on tulemus ka kergem tulema. Leidsin üles selle kavala madalakese. Tänud siia kenasse paika jälle juhatamast!
Teatan leidmisest. Lahendasin ära. Tänan!
Mõistatus missugune. Kaks mändi. Üks oli nii väike et suht olematu. Andis neid mände nummerdada. Aitäh seda paika tutvustamast.
Leitud, logitud, tänud peitjale!
Lamp ei löönud põlema , kuigi mingi ettekujutus isegi tekkis, mida me tegelikult otsime. Veetsime siin ikka jupi aega, aga ei miskit.
Ah seda värki siin. Uued pingid kõik tehtud, kotiga puid toodud lõkke juurde. Äge.
Tänud aarde eest
Tulime Ida-Virumaalt kodu poole ja tee viis läbi Kunda. Aega veel oli ja koju ei tahtnud kiirustada, siis mõtlesimegi, et Kundas oleme ennegi käinud, aga siin kuskil peaks ju see kuulus kunda kultuuri Lammasmägi olma, mis on ammusest kooliajast kuskile ajusoppi pidama jäänud. Ma otsisin google mapsist seda Lammasmäge ja gps juhatas kuhugi suvalise põllu peale. Vahtisime ringi, siis otsustasime edasi sõita ja imestasime, et mitte midagi pole, ei mingit tahvlit infoga ega mäelaadset asja. Googeldasin ja uurisin, et nii tähtsas kohas peaks ju ikka mingigi infotahvel olema. Leo sõitis veidi edasi ja mingis kohas nägime lammasmäe puhketalu silti, pidasime kinni, et ringi vaadata, äkki kuskilt paistab see Lammasmägi siis ise ka. Ei jõudnudki veel vahtima asuda, kui mööda sõitiev auto pidurdas, juht keris akna alla, et küsida, kas me otsime midagi ja kõrvalistmelt vaatas vastu ehtne Vanemuine valge pika habemega. Lammasägi oligi kohe kurvi taga, nii me selle koha leidsime. Ronisime künka otsa piknikule. Siis tuli mõte, et selises kohas võiks ju aare ka olla, tegin äpi lahti ja mõistatus tundus lahendatav. Veidi aega ikka tuiasime ringi, lõpuks saime nimed ka kirja. Täname!
Vaatasime Lammasmäel kõik männid üle ja siis siirdusime selle õige juurde, et aardekarp välja võtta. Aitäh!
Kiire leid, aitäh!
Natuke sai otsida aga leidsime.
"Tunduvalt lühem".... nojah siis ????
Leitud :)
Olin seda aaret juba varasemalt otsimas käinud aga tookord oli aare kadunud. Nüüd oli mul täpselt teada kuhu vaja minna ja aare oli seekord kenasti omal kohal.
Mul on täna mõttefilmide päev ja igal pool näen igasuguseid huvitavaid ajaloohõngulisi mõttefilme. Sama siin. Uhke värk. Otsimisega läks küll mõni aeg ja paar raundi ümber ,,saare,,. Õnneks oli mul jonnakas kaaslane kaasas, kes väitis, et enne leidu siit ära ei lähe. Seega pidime leidma ja leidsime. Aitäh!
Häbi, aga mina kui ajaloohuviline sattusin siia mäele alles esimest korda. Mul oli kindlasti mõistatus vaja päeva lõpus logida. Esimese tiiruga ei saanud midagi aru. Siis aardekirjeldust ja mõningates logides tehtud vihjeid lugedes tekkis üks idee. Kui selle idee järgi otsinguid alustasin, tuli leid kiiresti. See oli jõuga lahendatud mõistatus ja väga tore, et mind sellisesse kohta tänu geopeitusele lõpuks toodi. Aitäh!
Ah siis selline pisike saareke oligi? Ja sellised männid? Kolmas jäi mul üldse märkamata.
Aitäh aaret peitmast, muidu poleks kunagi siia sattunud.
Nii hea meel, et nüüd on käidud Eesti ajaloos nii olulises kohas, millest ainult raamatutest olen lugenud. Aitäh siia juhatamast!
Retkel lapsevanema lapsepõlvemaadele. Lapsevanem tahtis Lammasmäele, sinna siis ta ka saama pidi. Geonina arvas ka siin, et ju on keegi siia ikka aarde peitnud. Oligi :)
Leitud, aitäh!
Kodus välja mõeldud teooria osutus pädevaks ja nimi sai kiirelt kirja. Polnudki varem siin iidses paigas käinud. Tänan kutsumast.
Taaskord said pidurid vatti, kui peatumiskoht liiga kiiresti kätte jõuds. Tutvusime Lammasmäega ja tõdesime, et alles hiljuti on siin toimetatud, isegi lõkkease veel soe. Tundub, et jahile ja marjule mindud. Toimetasime enda toimetused ära, muhelesime, kui asjale pihta saime ning naasesime tänapäeva.
Otsisime selle kultuurse aarde ka üles. Alguses oli nuputamist sest arvud ei klappinud. Jalutasime seepeale pisut ringi, muigasime ja logisime. Tänud!
Juba üsna ammusel ajal oldi meie maal päris kultuursed :o)
Tegelikult sain ükskord varem siin juba ringi vaadata, aga varandust näppu ei jäänud. Toona oli pime ka, läksin ainult mütsiga lööma ja kui see 5 minuti jooksul skoori ei toonud, siis tõmbasin lihtsalt punktiks. Seekord päevavalgel sujus hoopis libedamalt, mõne minuti jooksul sai logiraamat täiendust. Aitüma!
Karp oli kadunud. Panin uue.
Tund aega otsimist aga mida pole seda pole. Mänd ise on aga aaret mitte.
