Viru-Nigula vallas asub Varudi turbaraba. Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele.
Aarde idee sündis seenekäigule minekust. Varasemalt on sealt korjatud männiriisikaid, kuid seekord oli seene puudus. Võta ette väike matk jalgsi või rattaga aardeni ja ehk leiad sobival ajal ka seeni. Ussi oht!
Viru-Nigula vallas asub Varudi turbaraba. Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele.
Aarde idee sündis seenekäigule minekust. Varasemalt on sealt korjatud männiriisikaid, kuid seekord oli seene puudus. Võta ette väike matk jalgsi või rattaga aardeni ja ehk leiad sobival ajal ka seeni. Ussi oht!
Ikka liiga palav päev sai valitud selleks seenelkäiguks. Seeni ei kohanud, metsmaasikaid oli aga väga palju, kuid nendele keskendumist segasid sada kärbest, kes agaralt kogu tee pea ümber keerlesid ja suhu ning silma ronida ihkasid. Aarde leidmisega probleemi ei tekkinud, aitäh peitmast!
Waze muidugi arvas, et juhatab mu kenasti aardeni välja. Essugi, 3 km teetõkkest. Sügasin kukalt ja võtsin kaardi uuesti lahti, 6 km tundus natuke liiast. Leidnud teisegi tee, pidasin plaani, et kokku 3 kilti oleks ok. Parklasse autot pannes selgus aga, et linnulennult võib ju 1,1 km olla, aga teed mööda kaks. Hmm, lindu minus on jumalast vähe, nii et teed mööda. Ja kui 4 km, siis lihtsalt on nii. Aga tee oli vähemalt tee moodi, ei mingit müttamist ega kraavidest üle ronimist. Heitsin pilgu ka sinnapoole, kust kaudu osad aardele lähenevad ja tegelikult oli hea meel, et seda varianti ei valinud. Tänud peitjale aarde eest
Leitud
Siin oli täna ikka tõsine leitsak.
Aitäh!
Leitud. Aitäh!
Parkisin auto kuskile nurka ja liikusin teele. Teel kohtasin ka karukäpa jälgi. Tänan
Seenel meeldib mulle väga käia, kuigi talvel me neid ülemäära palju ei leidnud. Korralik jalutus, aga saigi paar verivorsti liiga palju söödud. Aitäh!
Juba aasta pole keegi seenel käinud? Või lihtsalt see seenekoht pole populaarne? Ega minagi täna siit seeni saada lootnud aga aarde ju ikka võiks leida. Mis see mõni kilomeeter vantsida pole, ilusad sirged teed, lõõskav päike ja kukkuv kägu. Nii need mõned tuhanded sammud tehtud saigi ja preemiaks lihtsalt leitav karbike. Aitäh!
Leitud, logitud, tänan!
Vaatad kaardil neid ilusaid sirgeid teid ja siis sukeldud metsa.
aardetoru leidsime ilma kaaneta, ühendasime need kaks.
Tänud aarde eest.
Selle aarde puhul võiks natukene otsijat suunata kust suunast läheneda. Eelmisel korral üritasin läheneda nii idast kui ka põhjast tulevaid teid mööda, leides aga mõlemalt poolt eest edasi liikuda keelavad sildid.
Sel korral võtsime sihtmärgiks rohkem lääne pool asuva Reixi logis mainitud parkla koordinaadid, mis sobisid teekonna alustamiseks väga kenasti. Kui tavaliselt minnakse aarde juurde otse ja raskemat maastikku ning tagasi tullakse ringiga ja mööda kergemat rada, siis meil oli natukene teisiti. Jõudes teise ristuva kraavi ja soisema alani, võtsime mööda loomaradu enamvähem otse aarde suunas ja kui mõni pehmem (ent kuiv) koht välja arvata, saime päris kerge vaevaga viimase kraavi ääreni. Õigest kohast andis ka seda päris mugavalt ületada. Aare ilmutas ennast loogilisest kohast ja sellega pikalt ei läinud.
Tagasi tulemiseks liikusime aga tee lõpu suunas, et sealt sihi peale pöörata. Kraavist õnnestus ka seal kenasti üle saada, aga sihid ise on praegusel aastaajal kõrgeid taimi täis, mis tegi sihti mööda liikumise keerulisemaks. Kevadel on tõenäoliselt oluliselt mõnusam.
Tänasel käigul oli seeni igasuguseid teel, kuid meist jäid nad sinna edasi kasvama. Aardele lähenesime Rexi soovitatud parklast ja vahetult enne nulli jõudmist ehitasime käepärastest vahenditest silla :)
Tänan peitmast.
Mõnus jalutuskäik.
Suts kohale, nimi kirja ja minekut, aitäh :)
Selle aarde puhul lähenemissuunda valides läksime lihtsamat vastupanu teed ja võtsime aluseks Reixi info. Aitäh! Siit oli üsna muretu jalutuskäik metsas ja matkajalatsiga sai täitsa hakkama. Paar õõtsuvat ja mullitavat kohta küll oli teel, aga end natuke kergemaks mõeldes sealt kiirelt üle libisedes ei saanud jalad märjaks. Lõpuponnistus oli natuke laiem kraav, aga ka see suurt muret ei valmistanud. Seeni paraku ei leidnud, aga aarde loomulikult leidsime. Tänud aarde eest!
Aardega kõik korras ja ei vaja hooldust. See, et turbaväljale sisenemise teedel on keelav märk pole põhjus hooldusvajaduseks.
Kas aardeni peab minema mööda teed? Minu arust mitte! Seda enam, et keelavad sildid ja tõkkepuud. Järelikult tuleb läheneda teisest suunast. Parkisin auto korraliku kruusatee nurka 59.44369, 26.56581, aardeni linnulennult 1 km. Mõõda sihte sik-sakitades oli täiesti nauditav jalutskäik, eriti praegusel aastaajal. Paar lihtsat kraaviületust sealhulgas. Aardega kõik korras, oli mõnus mets, ilmselt ka seenerikas sügiseti, aitäh!
Tundub, et asub keelualal.
Aardeni viib kaks teed, kuid mõlema juures on tõkkepuu ja silt mis keelab võõrastel territooriumil viibida. Kontaktnr on seal ka, aga peitja seda oma kirjelduses ei maini. Kas aare asub ikka alas kus tohib viibida? Meie igatahes ringiga mööda sood minema ei hakanud.
Seenelkäigule tulime täna teist korda. Kuna mul on garaazitoimkond siis jõudsin koju seitsme paiku. Sama aeg kui pesus käisin, mõtlesin, et nii ilus ilm on, võiks minna jalutada seenelkäiguni. Pesus käidud, asusin pelmeene praadima, kui Reigo küsis: “Kas me lähme teeme seenelkäigu ära?” Mina selle peale naeratades, et me oleme ikka piisavalt kaua koos elanud. Reigo küsis: “Mis mõttes?” Mina vastasin: “ Ma just mõtlesin sama, et võiks sinna minna.” Telepaatia missugune. :D Logimiseni jõudsime kell 21:40 ja siis avastasime, et eelmisel kevadel kaevasime ainult meeter maad vales kohas. :D
Liikusime autoga turbaväljadele lähemale, kui ootamatult oli meie ees tõkkepuu suure sildiga "seenelkäik keelatud". Tõkkepuu taga tundus ka pisut eraomandilaadne toode olema, seega valisin alternatiivse lähenemistee. Järgmise tõkkepuu juurde oli tehtud lausa parkla ning just sinna me autod ootama jätsimegi. Jalutuskäik oli pikk aga see-eest tuuline. Aare sai leituks ja logituks, aitäh :)
Leitud. Tänud.
Vahetasin auto juures kummikud jooksutossude vastu ja tegin jooksu aardeni ja tagasi. Distantsi ei vaadanud aga parklas tagasi olin täpselt poole tunniga. Igaks juhuks võtsin seljakotiga kummikud ka kaasa aga neid ei läinudki vaja. OUT: TB.
Leitud.
Oh pagan küll seda inimese ebaõnne. Hiljem teise värava juures oleks ehk "Seenelkäik keelatud", oleks saanud päris drive-inni, sest perenaisega saime kaubale. Meil oli aga siis juba see maa vantsitud. Mitte ei saanud aru, kus siin turbaväljadel seened kasvama peaksid. Saime vähemalt päevitada, tänud!
Auto jäi tõkkepuu taha. Tegime tänase esimese pikema jalutuskäigu. Hiljem ühe eksituse tõttu selgus, et oleksime saanud siia autoga drive-in tehta aga siis oli meil juba aare logitud. Mis teha, mõnikord lihtsalt ei vea. Jutustades kulges tee kiirelt. Lõpu tekkis korraks tunne, et aare on teisel pool aga kuna meetreid aardeni oli napilt, siis võtsime aarde täiesti muretult välja. Pärast ühe teise aarde poole suundudes leidsime tõkkepuu, kus oli selgelt kirjas "seenelkäik keelatud". Aitäh.
kuigi lapsepõlvekodu on siit vast 10 km eemal polnud mina siinses rabas kunagi käinud. Päike kuldas ümbrusest välja ilusaid värve. Meie tegime samuti üle 4 km pikkuse ringi, konteiner oli kena ja vääris ühe ränduri puistamist küll
Kas tõesti siit võiks seeni leida? Võib-olla. Aardega on asi kindlam, selle leiab küll. Seltsis möödus peaaegu 4km edasi-tagasi jalutuskäik ruttu. Aarde läheduses olid nii mõnedki meist, sh siinkirjutaja, valmis karbi leidmise omale oluliselt keerulisemaks tegema. Õnneks Kaupo rahulikult suunas meid ikka õigesse kohta ja ekstreemsused jäid sooritamata. Täname!
Olime sellest aardest suht lähedalt juba korra mööda põrutanud aga päevakavas seda esimese hooga ei olnud, seega ignoreerisime seda. Päevapeale aga plaanid muutusid ja pealegi oli väike lootus et saab drive-in teha. Kaupo suurel survel me tagasi tulimegi. Strateegilises punktis oli aga värav kahjuks kinni. Mõne madalama spordikaga oleks vast alt läbi mahtunud aga minu masin oleks igatases sinna korralikult kinni kiilunud. Kui juba siia sai pressitud, tegime selle jalutuskäigu siiski ära. Jutu ja jänese kalpsamise taustal möödus aeg kiiresti ja kilomeetrid sai mängleva kergusega läbitud. Ka mina hakkasin juba kohta otsima kus veetakistust ületada saab, õnneks taiplikumad jõudsin enne aarde välja sikutada. Väike jalutuskäik tagasi ja autosse Head... juurest kaasa võetud haisupommi nautima. Ahjaa, nuga oli mul siiski kaasas, korvi siiski mitte.
Tänud.