VK7.2: Grimm, Vennad

Grimmide muinasjutte olen lugenud nii eesti kui ka saksa keeles. Göttingenis elades olid Grimmid eriti au sees, sest vennad Grimmid kuulusid Göttinger Siebeni hulka ehk Göttingeni ülikooli liberaalsetest professoritest koosnevasse rühma.

Mõistatusega läks kergesti ja ka logimine oli kiire ja lebo. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

No kes siis vendasid Grimme ei tea. Ja mitte ainult Punamütsikest, ikka igasuguseid muid tegelasi ka. Küsimustele peale vaadates tundus esiti, et tean nagu kõiki vastuseid, aga siis mõnes hakkasin kahtlema. Ei hakanud katsetama ka, kuna niikuinii seisis teekond raamatukokku ees, nii et võtsin sealsamas raamatu kätte ja libistasin pilgu üle. Igatahes üks oli selgemast selgem, talvel ma siiakanti niikuinii ei tule, nii et jäi ilusaid ilmu ootama. Täna pakuti üks niisugune välja, päike paistis ja loodus tärkab. Kui auto metsa vahele keerasin, meenusid kõigepealt Hansuke ja Greteke, kes kodust metsa saadeti, kuna polnud neile suurt midagi süüa anda, kuna mu omagi kõht andis tunda. Koukisin kotist õuna välja ja tõdenud, et punast põske tal pole, ju siis pole mürgitatud ka ning Lumivalgekese saatus mind ehk ei taba. Kohale jõudes piidlesin kahele poole, hunti ei paistnud kusagilt, Punamütsikest ka mitte.
Kuna logidest oli lugeda kraavist läbi paterdamisest ja mingist purdest, aga kuna purdeid on igasuguseid ja vaatamata sellele, et olin mööda aardeid kodust juba suht kaugele jõudnud, väheste sammude arvule, jätsin auto 300 meetri kaugusele metsasihi juurde, kus truubikoht oli. Läksin siis kenasti õigelt poolt kraavikallast läbi vaarikate sihtmärgi poole. Peale logimist muidugi selgus, et purre on ikka tõeline purre ja tagasi auto juurde läksin ikka mööda teed. Tänud peitjale muinasjutumaailma ja samuti metsa kutsumast ning aarde eest.

Leitud, logitud.

Kraaviületuseks panime kummikud jalga, leid oli kiire. Tänud aarde eest!

Tore mõistatus! Tee oli hästi sõidetav. Metsamajakene oli tore, kahju, et grillimismaterjali kaasas ei olnud, ei jäänud muud üle, kui sillakesest üle ja logima! Tänud!

Mõistatus oli juba ammu lahendatud ja eelmisel talvel oli plaan ka aaret otsima tulla. Siis me suurest maanteest kaugemale ei jõudnud, sest teekest polnud lumes praktiliselt nähagi. Nüüd oli tee kuiv ja hästi sõidetav. Üsna kohe hakkas Salme rääkima mingist kraavist, mida ületada vaja ja nii me praktiliselt kogu aeg hoidsimegi pilgu paremal, et hinnata kevadvete olukorda. Kohale jõudes selgus, et polegi seekord vaja ei ujuda ega sukelduda, kena sillake aitas meid õigele kraavikaldale. Seal oli aga hoopis suurem takistus - lumi. Igal sammul tungis see matkasaapa säärest sisse ja lõpuks otsustasin ettevaatliku astumise asemel lihtsalt aardeni joosta, et kiiremini see etapp läbitud saaks. Koht on igatahes äge ja punamütsikest ega hunti polnud näha. Aitäh!

Kodus sai aarde asukoht välja arvutatud ja ka kõrva taha pandud, kuidas väiksema hüppepikkusega otsijad paremini aardele lähemale pääsevad. Samas ega seal värske metsatöö jälgedes turnimine väga mõnus polnud. Kohapeal kiire leid. Tänud peitjale

Kummikud jäid maha aga kerge hüpe ajas asja ära.

Lahendus ammu ootas. Kohale jõudes kahlakad jalga ja läbi jõe, vesi põlvini.
Tänud

Laisa tööpäev on ikka homme.

Nõrk eeltöö, mis seal muud. Teine kord toekamalt tagasi. Isegi WC-d külastada ei saanud, kuna see on endale pirakad sumisevad püsiüürnikud saanud.

Vendade Grimmide poolt kohendatud Punamütsike muidugi pole enam algupärane otsest ärakasutamist ja elu julmust ning ohtlikkust täis lugu, kus ka Punamütsike ise sai aktiivselt enda eest seista ja tegutseda.

Kuid eks Grimmid olidki mehed, kellele meeldis mehi ülistada nende kangalaslikkuse ja naisi lihtsalt pasiivne olemise eest... aeg oli selline.

Tänan peitmast.

Muidu täitsa viisakas aare, ty

Selle lihtsa muinasjutukesega oli ikka paras peavalu. Ei mäleta vanaema jutuvestmisest, et need asjad oleks nii kõik olnud. Pikalt ei olnud ka googel targem. Lõpuks sain siiski õige koordinaadi välja nipitatud. Täna keerasin trassilt maha ja logisin. Ootamatu paik siin, jätan meelde.

Siia ihalesin juba eelmisel Virumaa tuuril jõuda aga päev sai kuidagi ootamatult otsa ja pimedas polnud tahtmist. Hea oligi, et ei tulnud, sest valges on ikka palju mõnusam ringi uudistada. Seda viimast me siin täna ka tegime. Igati tore koht, kuigi punamütsikese metsa kujutan ma endiselt teistmoodi ette. Aitäh!

Selle aarde puhul oli meil kodutöö viiele tehtud ning nüüd oli vaid kohalevuramise ja logimise vaev. Väga mõnus puhkekoht siin uhke katusealuse ja grillpaigaga. Kui teinekord siinkandis liikudes peaks selle järgi vajadus olema, siis teame, kuhu tulla. Aitäh.

Täna oli plaan siia metsa seenele tulla ja ühtlasi ka aaret külastada. Kuuseriisikatega olid lood kehvad (kõik ussitanud), aga Kreem riisikaid sain paraja portsu. Aga tundub, et siin metsas polnud ma ainuke seeneline, leidsin täiesti värske karu kaka hunniku. Ei tea, kas ta käib lähedal asuvas puhke kohas vahel grillimas ka? Tänud peitjale metsa kutsumast.

Mu muinasjutuline sõber võttis selle ränga muinasjututõdede uurimustöö enda kanda. Aitäh - Girlt! Mitte et ma muinasjutte ei armastaks - ma lausa neelasin neid, kui suviti maal vanaema ja vanaisa juures olin ja minu õnneks oli raamatukogu kõrvalmajas - nii et ma mäletan siiani täpselt, kus see muinasjuturaamatute riiul seal asus ja kuidas ma seda süstemaatiliselt laenutasin. Kohutav oli see päev, kui riiul otsa lõppes ja ma pidin teiste riiulite vahel raamatuid otsima hakkama :D
Aga jah - täna siis logimas. See algas sõiduga seitsme maa ja mere tagant ja lähedal oleval põlluveerel kohtusime nelja nunnu püldpüülapsega, keda mu kuri videotegemisehuviline kaaslane mööda teed mõnda aega jälitas. Õnneks jättis ta nad peale lühikest klippi rahule ja me sõitsime edasi. Jõudsime Koprapessa, mille kolde ees keerutasid kolm suurt oranži liblikat ja väiksem helekollane liblikas. Kobrast ei olnud kodus, aga liblikad võtsid meid kenasti vastu ja aitasid meile säärikud jalga. Edasi läbisime laia-laia võlujõe ja läbimatu võlumetsa (nagu Okasroosikeses oli). Majakese lähedal kasvas võluseen, aga kuna ei olnud võlutund, siis oli kõik suhteliselt rahulik ja argine. Majakeses oli ka tühjus, ei oskagi täpselt öelda, kes seal elada võiks - valik on liiga lai. Aga logisime ja läksime tagasi ja kavatseme nüüd elada õnnelikult elu lõpuni jne. Aitäh!

Mina seda ei lahendanud. Vägesid juhtis girlt. Kinnitan, et põldpüü video tegemise käigus ei saanud kannatada ükski elusolend. Väga äge koht, pole kunagi sinna sattunud. Kohapeal oli maastik minu jaoks liiga raske, tahtsin et mind kantaks üle oja nagu šahhi. Lõpuks lükkasid kaaslased mulle kummikud jalga ja siis lükkasid nad mu ojja. Mul ei jäänud muud üle kui aardeni sumada, vot selline šahh. Need hullud jooksid mulle muidugi järgi. Aa ja aardevalvur oli ka täiesti olemas. Aitäh!

Lahendus tuli juba kunagi ammu, nüüd jäi sobivalt teele, tänud.

Mõistatuse lahendamise käigus sain aru, et ei tea ma midagi seda muinasjuttu läbi ja lõhki. Küll oli vale üks number, küll teine. Lõpuks tuli aga täitsa asi kokku ka. Kohapeal sain mina olla see tubli, kes varbad märjaks teeb. Kinnitasime vanaema majas keha ning liikusime edasi. Aitäh!

No kes seda muinasjuttu siis kuulnud ja lugenud ei ole, aga ega need pisiasjad siis meeles ole. Seega laadisin endale paar päeva tagasi internetist õige jutu alla, vuristasin loo läbi, viskasin vajalikud vastused kirja ja oligi geokontroll roheline. Täna peale üritust kõhklesin ja kahtlesin, kas tulla logima või mitte, kuna plaan oli hoopis teises suunas aardeid minna korjama. Sain vist aarde peremehelt mingi tõuke, et ikka peaks selle aarde ära korjama ja seega sõitsime poisiga siia. Kohapeal ootas meid ees väike veetakistus, aga sellega saime ilusti hakkama ja peale seda oli juba aarde logi kirja saamine piis of keik. Suured tänud peremehele aarde eest.

Siia saabusin juba eelneval õhtul, kuna minu kõrvu olid jõudnud kuuldused kaunist puhkekohast. Siis ei hakanud aga lahendatud aaret veel logima, nautisin hoopis elavat tuld ja rahulikku õhtut.
Nime panin kirja hoopis hommikul pärast asjade kokku pakkimist. Aitäh, kena koht!

Tee tolmas usinasti, autoga õhtul pessu. Leiukohal kõrvetasid rivvi aetud nõgesed. Muidu oli tore aare ja kui töö tehtud sai puhkekohas lõunatatud ning peesitatud. Tänud aarde eest!

Sõitsime kohale, leidsime aarde ning imetabase telkimiskoha, mida pole üheski äpis. Nüüd me siin istume ja kuulame linde ning metsa taga üürgavat alarmi. :) Aitäh siia juhatamast, imeline koht!

Kuskilt internetiavarusest leidsin originaalmuinasjutu üles. Seal on tõesti imelikke asju, mis "ilusamates" versioonides on juba teistmoodi kirjutatud. Originaali järgi mõistatust lahendades läks geokontroll kohe roheliseks ja saigi logima liikuda.

Läheduses olev piknikukoht on maruäge. Tegimegi siin oma kaasavõetud moona soojaks ning sõime kõhud täis. Samal ajal lapsed käisid logimas. Aitäh, aarde eest ja ilusa koha tutvustamise eest.

Lahendus tehtud ja autole hääled sisse ja kiire logimine ja ma imestasin kuidas metsas ilus telkimisala ja lõkkeala

Võttis pisut lahendus aega aga õige vastus leitud ning kohapeal kiire logimine.

Miskipärast oletasin, et siin on vaja pikem matk ette võtta aga tegelikult sai autoga täpselt aardeni sõita. Auto ja aarde vahele jäi aga kraav millest kummikuga üle ei saanud. Õnneks olid kalameeste püksid autos kaasas ja sain otse üle kraavi aardeni jalutada.

Parkisime auto ära ja jalutada jäi paarsada meetrit. Mõnikümmend meetrit enne aaret leidsime korraliku tee, millest GPSil aimugi polnud ja lisaks jäi jalgu ka kraav, mis oli täpselt liiga lai üle hüppamiseks. Ei jäänudki muud üle kui kilomeetrine lisajalutuskäik ette võtta. Aga koht oli lahe. Aitäh peitjale.