Kuusalu kolhoosi
Kirjeldus
Plaanisin juba sügisel Vana-Narva maantee äärde peita mõned aarded, kuid teostamiseni ei jõudnud. Pakun nüüd Kuusalu Pajulinna naabriks teistsuguse ajalooga aaret.
KOLHOOS oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev ühismajand. Eesti esimene kolhoos „Krasnaja Niva“ loodi 1940.a. Narva-tagustele Viru-Ingeri aladele (1945.a-st Venemaa koosseisus). 1947.a. loodi Eestis uus esimene kolhoos Saaremaal. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus inimeste omandis olnud loomad ja maad läksid kolhoosi ühisomandisse. Tegelikult astusid paljud eestimaalased kolhoosi küüditamise hirmus või selle tagajärjel.
1973. aastal oli Eestis 215 kolhoosi (Harjumaal 9), hiljem liideti mitmed väiksemad majandid suuremateks kolhoosideks. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid NSVL-s ka (tunduvalt vaesemad) sovhoosid ehk riigimajandid. KUUSALU KOLHOOS loodi 1949.a. ja sai suurmajandiks 1952.a. väikeste majandite (Kuusalu, Kiiu, Allika, Valkla) ühendamisel, peakontoriks sai Kiiu vana mõisahoone. Kuusalu kolhoos oli kuulus oma eesti mustakirju tõukarja ja kõrge piimatoodangu poolest. (Piimatootmise traditsioon ja hea maine pärinevad Kiiu mõisast 19.sajandist, mil varustati piimatoodetega Tallinna linna). Tuntud oli ka Vana-Narva maantee ääres paiknenud aiand. Samuti oli Kuusalu kolhoos tuntud oma algupäraste ja mitmekesiste abitootmisettevõtete poolest: Estron (lauakalkulaatorid ja sidesüsteemid), Remedia (likööritehas, tuntuim on „Munaliköör“), Est-Stein (katusekivitehas). Kuusalu kolhoos (1949- 1993) oli Eesti üks jõukamaid põllumajandusettevõtteid, majandi palgal oli hiilgeaegadel ~ 1200 inimest. 37 aastat oli Kuusalu kolhoosi esimeheks visionäär ja arendaja Arnold Vunk (1922- 1992). Kolhoosid likvideeriti aastatel 1991-1993, selle varad jagati tööosakute kaudu kolhoosi liikmete vahel.
Kolhoosid olid isemajandavad, ka tulu jagati kolhoosisiseselt. Kolhoosnike kuupalk oli suur - 300-450 rubla ( 5- 6 miinimumpalka, 2-3 kooliõpetaja palka)! Kolhoosid olid ka maakoolide rikkad sponsorid.
Geopeituse aare on peidetud Kuusalu ja Kiiu asulate piirile, Vana-Narva maantee ja uue kergliiklustee (rajatud 2012) äärde. 2013.a. septembris paigaldati siia mälestuspink Kuusalu kolhoosi kauaaegse ja eduka esimehe Arnold Vunk`i auks.
Algkoordinaadid toovad teid mälestuspingi juurde. Aare on peidetud pingi juurest itta (E) 28 m kaugusele kivi alla.Lumega on otsimine raskendatud. Midagi ümber tõsta või kaevata ei ole vaja, tuleb käsi pista õigesse kohta.
NB! Uus peidukoht alates 25.nov. 2017.
Seotud lingid:
Plaanisin juba sügisel Vana-Narva maantee äärde peita mõned aarded, kuid teostamiseni ei jõudnud. Pakun nüüd Kuusalu Pajulinna naabriks teistsuguse ajalooga aaret.
KOLHOOS oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev ühismajand. Eesti esimene kolhoos „Krasnaja Niva“ loodi 1940.a. Narva-tagustele Viru-Ingeri aladele (1945.a-st Venemaa koosseisus). 1947.a. loodi Eestis uus esimene kolhoos Saaremaal. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus inimeste omandis olnud loomad ja maad läksid kolhoosi ühisomandisse. Tegelikult astusid paljud eestimaalased kolhoosi küüditamise hirmus või selle tagajärjel.
1973. aastal oli Eestis 215 kolhoosi (Harjumaal 9), hiljem liideti mitmed väiksemad majandid suuremateks kolhoosideks. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid NSVL-s ka (tunduvalt vaesemad) sovhoosid ehk riigimajandid. KUUSALU KOLHOOS loodi 1949.a. ja sai suurmajandiks 1952.a. väikeste majandite (Kuusalu, Kiiu, Allika, Valkla) ühendamisel, peakontoriks sai Kiiu vana mõisahoone. Kuusalu kolhoos oli kuulus oma eesti mustakirju tõukarja ja kõrge piimatoodangu poolest. (Piimatootmise traditsioon ja hea maine pärinevad Kiiu mõisast 19.sajandist, mil varustati piimatoodetega Tallinna linna). Tuntud oli ka Vana-Narva maantee ääres paiknenud aiand. Samuti oli Kuusalu kolhoos tuntud oma algupäraste ja mitmekesiste abitootmisettevõtete poolest: Estron (lauakalkulaatorid ja sidesüsteemid), Remedia (likööritehas, tuntuim on „Munaliköör“), Est-Stein (katusekivitehas). Kuusalu kolhoos (1949- 1993) oli Eesti üks jõukamaid põllumajandusettevõtteid, majandi palgal oli hiilgeaegadel ~ 1200 inimest. 37 aastat oli Kuusalu kolhoosi esimeheks visionäär ja arendaja Arnold Vunk (1922- 1992). Kolhoosid likvideeriti aastatel 1991-1993, selle varad jagati tööosakute kaudu kolhoosi liikmete vahel.
Kolhoosid olid isemajandavad, ka tulu jagati kolhoosisiseselt. Kolhoosnike kuupalk oli suur - 300-450 rubla ( 5- 6 miinimumpalka, 2-3 kooliõpetaja palka)! Kolhoosid olid ka maakoolide rikkad sponsorid.
Geopeituse aare on peidetud Kuusalu ja Kiiu asulate piirile, Vana-Narva maantee ja uue kergliiklustee (rajatud 2012) äärde. 2013.a. septembris paigaldati siia mälestuspink Kuusalu kolhoosi kauaaegse ja eduka esimehe Arnold Vunk`i auks.
Algkoordinaadid toovad teid mälestuspingi juurde. Aare on peidetud pingi juurest itta (E) 28 m kaugusele kivi alla.Lumega on otsimine raskendatud. Midagi ümber tõsta või kaevata ei ole vaja, tuleb käsi pista õigesse kohta.
NB! Uus peidukoht alates 25.nov. 2017.
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Hea maskeeringu jaoks pole vaja üle mõelda :D Olen kahe käega taaskasutuse poolt, aga kas just nii... no maitsed on erinevad. See maskeering ja karbikaas on ka kellelegi väga maitsenud. Igatahes vett peab ja külastuse saime kirja. Aitäh!
18237.
Õhtu Kuusalu monumentide ja mälestuspinkidega, siin läks kiiremini kui noodivõtme juures. Aare korras.
Tänud aarde eest!
Tore kiire leid, meeldis isetehtud nunnu logiraamat! Kõik kuiv ja kena. Lisasin ränduri ka aardesse. Tänud! :)
Aitäh aarde eest!
Midagi pole teha. kui kevad käes siis kisub loodusesse aaretejahile. Tänane teekond viis meid Antiga Pärispea poolsaarele. Meie tänase ringsõidu viimane ehk kahekümne esimene leitud aare. See rohelise araga kollane täpike meie kaardil ootas juba kaua aega seda õiget külastuspäeva :)
Aitäh aardemeistrile!
Leitud.Logitud.Tänud.
Taas selline m6nusalt lihtne ja konkreetne. Ei pidanud kusagil pikalt ragistama vaid tuli lihtsalt 6iges kohas peatuda ja aare välja v6tta. Aitähhid
Lõpuks jõudsime sedagi aaret logima. Kuivõrd lund enam polnud, siis oli aarde märkamine märksa kergem. Aitäh!
Leitud!
Muinastulede öö retkel hooldasin aaret: uus konteiner ja sisu.
Mingil ajal Mirjam võttis ette ka Harjumaa selle poole mõistatused ja lahendas neid hulgi. Nüüd tulime siis logima. Lumi oli korralikult katet teinud, aga me ei lasknud sellest end häirida. Logitud sai ikka, aitäh!
Tundus siinne hea lihtne välimõistatus ning tulime siis täna siiakanti oma jalgu liigutama. Pidime seal üksjagu kaevama, enne kui konteiner näppu jäi. Siis pidime kamoflaažiks pandud kohvipakki natuke meelitama, et ta karbi meile kätte annaks, aga see meelitamine lõppes sellega, et pakk läks katki. Õnneks oli karp ise ja selle sisu ilusti kuiv, niiet saime oma nimed kirja panna. Andsime oma parima asja uuesti maskeerimiseks, aga tõtt-öelda tundus see üsna kehva peidukaga olema. Kui lund poleks, oleks juba kaugele paistnud.
Aitüma peitjale, pink oli ka uhke!
Sellist maskeeringut pole veel kohanud, nüüd olen. Peitjale tänud!
Väga makro moodi mikro. Kiire leid!
Tänud aarde eest
Leitud, logitud, tänan!
Kiire leid esimesest vaadatud kohast, aitäh!
tänud
Leitud ilusat päikeseloojangut nautides. Tänud!
Kuigi oleks peaaegu alla andnud, siis viimase otsinguga leidsime.
Leitud tänan
Esimesest vaadatud kohast tuli aare välja. Oli teine üsna korralikult peidus. Tänud!
Kiire leid kui Allar õige kivi valis,aitäh
Leitud :)
Eelmine kord oli täpselt see koht, mida peidukohaks pidasin, tühi. Täna oli see koht täpselt kenasti aardega täidetud. Aitäh!
Eelmine kord ei leidnud, täna sai see viga parandatud. Mai läks täpselt otse aarde juurde. Aitäh!
Numbrimaagia tõttu võis logiraamtusse sattuda 04.03, vähemalt minu enda paberil oli, kui pärast vaatasin. Aarde leidsin kohe, aga ei fikseerinud kohe ära ja pärast ringiga jõudsin ikkagi aardeni tagasi. Aitäh!
Aitäh peitjale! Peaaegu nagu alati vaatan kõige tõenäolisemasse kohta kõige viimasena. Ma ei teagi, miks mul selline komme on. :)
