Sel aastal on mitmeid juubeleid ja sündmusi, mis on tihedalt seotud Kuusaluga, siit üks uus geoaare.
Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vastu ning 1919. aasta juunis ja juulis Balti Landeswehri (saksa maakaitseväe) vastu. Põhilise osa Vabadussõja kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid, kooliõpilastest vabatahtlikud ja Balti Pataljon ( baltisakslastest väeosad). Vabadussõjas toetasid Eesti vägesid Suurbritannia sõjalaevastik ja Soome vabatahtlike salgad (Põhja Pojad), vähesel määral ka Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid, Venemaa Valgekaartlased ja Loodearmee. 1919.a. 4. jaanuaril jõudis Punarmee Valklani (Kuusalu vald, 30 km Tallinnast idapoole) ja siit õnnestus nad panna taganema. Valklas seisab suur mälestuskivi, millel on kiri „ "Siia maani ja mitte kaugemale". Lahingud toimusid ka Põhja-Lätis, mis oli üks osa Liivimaast. Alguses Venemaa vastu võidelnud Landeswehri üksused üritasid kehtestada oma võimu Lätis, kuid 19.-23.juuni1919 Võnnu ( Läti Cesise) lahingus õnnestus Eesti 3. Diviisil Landeswehri väed võita ja sundida taganema. Võnnu lahingu võidupäeval 23. juunil tähistatakse Eestis võidupüha. 1919.a. sügisel ja talvel toimusid Vabadusõsja lahingud Venemaa vastu Virumaal ja Ingerimaal. 2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Vabadussõjas osales Eesti poolel ~86 000 inimest, ~5000 langenut, 14 000 haavatut.
Vabadussõja mälestusmärkide rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip, kes kutsus 8. novembril 1920 kokku nõupidamise, kus arutati Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuse jäädvustamist üle kogu Eesti. Alates 1920. aastast hakatigi Eesti Vabadussõjas langenute mälestuskivide ja mälestustahvlite jaoks raha koguma. Raha koguti annetustena, korraldati heategevusüritusi. Ajaloolase M. Straussi andmetel rajati Vabadussõja järel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Nõukogude okupatsiooni ajal hävitati enamik Vabadussõja mälestusmärke, tervena säilis vaid 8, rikutuna 13. Mälestusmärke hakati rahva algatusel taastama 90-ndatel aastatel.
Kuusalu Vabadussõja mälestussammas oli Eestis esimene Vabadussõjas langenutele, see avati 16.mail 1921.aastal. Mälestussammas paikneb Kuusalu kalmistul. Nõukogude perioodil olid sambalt eemaldatud Vabadussõjale viitavad tekstid, sammas ise aga säilis oma paigas. Taastatud tekstidega sammas avati 1988.a.
Seotud lingid:
Sel aastal on mitmeid juubeleid ja sündmusi, mis on tihedalt seotud Kuusaluga, siit üks uus geoaare.
Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vastu ning 1919. aasta juunis ja juulis Balti Landeswehri (saksa maakaitseväe) vastu. Põhilise osa Vabadussõja kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid, kooliõpilastest vabatahtlikud ja Balti Pataljon ( baltisakslastest väeosad). Vabadussõjas toetasid Eesti vägesid Suurbritannia sõjalaevastik ja Soome vabatahtlike salgad (Põhja Pojad), vähesel määral ka Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid, Venemaa Valgekaartlased ja Loodearmee. 1919.a. 4. jaanuaril jõudis Punarmee Valklani (Kuusalu vald, 30 km Tallinnast idapoole) ja siit õnnestus nad panna taganema. Valklas seisab suur mälestuskivi, millel on kiri „ "Siia maani ja mitte kaugemale". Lahingud toimusid ka Põhja-Lätis, mis oli üks osa Liivimaast. Alguses Venemaa vastu võidelnud Landeswehri üksused üritasid kehtestada oma võimu Lätis, kuid 19.-23.juuni1919 Võnnu ( Läti Cesise) lahingus õnnestus Eesti 3. Diviisil Landeswehri väed võita ja sundida taganema. Võnnu lahingu võidupäeval 23. juunil tähistatakse Eestis võidupüha. 1919.a. sügisel ja talvel toimusid Vabadusõsja lahingud Venemaa vastu Virumaal ja Ingerimaal. 2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Vabadussõjas osales Eesti poolel ~86 000 inimest, ~5000 langenut, 14 000 haavatut.
Vabadussõja mälestusmärkide rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip, kes kutsus 8. novembril 1920 kokku nõupidamise, kus arutati Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuse jäädvustamist üle kogu Eesti. Alates 1920. aastast hakatigi Eesti Vabadussõjas langenute mälestuskivide ja mälestustahvlite jaoks raha koguma. Raha koguti annetustena, korraldati heategevusüritusi. Ajaloolase M. Straussi andmetel rajati Vabadussõja järel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Nõukogude okupatsiooni ajal hävitati enamik Vabadussõja mälestusmärke, tervena säilis vaid 8, rikutuna 13. Mälestusmärke hakati rahva algatusel taastama 90-ndatel aastatel.
Kuusalu Vabadussõja mälestussammas oli Eestis esimene Vabadussõjas langenutele, see avati 16.mail 1921.aastal. Mälestussammas paikneb Kuusalu kalmistul. Nõukogude perioodil olid sambalt eemaldatud Vabadussõjale viitavad tekstid, sammas ise aga säilis oma paigas. Taastatud tekstidega sammas avati 1988.a.
Seotud lingid:
Karbi põhi on puruks. Aarde vihje vale - õige on "Haab".
Kuigi aare on hiljuti taastatud, siis karbi põhi on juba katki. Selleks, et kalmistu ainsa (?) kase ümbruses olevat pehmet samblavaipa tagurpidi ei kaevataks, oleks hädavajalik parandada vihje. See puu, mis aardekarpi peidab on ju 2026. aasta puu haab! Seda, et haaval ja kasel vahet teha on raske, olen ühe korra veel näinud :D Aitäh peitjat siia kutsumast!
Aare oli täitsa lageda taeva all.Pnime natuke maskeeringut peale
.
Leidsime ja logisime. üle õla tuli ka pidevalt vaadata, sest varem ei mõelnud, et sel nädalavahetusel on muguoht suurem kui mõnel teisel.
Ausalt öeldes selle paksu lumega oli alguses leidmine raske ja pidin abi küsima. Kui ka leitud sai, siis selgus, et jumala jääs. Ja tasapisi meelitasin, kuniks sain aru, et suutsin selle karbi ära lõhkuda. Tegin lahti ja selgus, et ega see siin vett ei pidanud ka. Hakkas juba korralik laga tekkima sisse. Egas midagi, võtsin kogu krempli ja siirdusin autosse ning läksin kohalikku kaubandusvõrku laastama. Lõpuks mingid karbid ma suutsin Grossi poes leida.
Õnneks logiraamatu minigrip oli veel pidanud! ja see oli enamvähem kuiv. Kõik muud aardes oli üsna kehv. Kuivatasin, mis ma sain. Mängujuhend aga oli täiesti mäda - seda ei hakanud sinna enam tagasi panema ja kahjuks uut ka polnud kaasas. Et kui keegi läheb ja saab, siis võiks sinna panna.
Et sai uus karp, uus minigrip logiraamatule. Ja tagasi panin samasse kohta. Kahjuks ei olnud seda originaalset lillekimpu enam kuskil näha, tegin varje aardele hädapärastest vahenditest ja jätsin natukene ka näha sest muidu ei suuda seda küll keegi leida.
Kask ei ole! Leitud ja logitud.
Pohlad korjatud, vaatasime ka selle aarde üle. Aitäh aarde eest.
Kasega küll tegu ei ole, aga leitud siiski.
Vajaks veidi kuivatamist kuna karbi sisu veidi niiske. Täna aga palju mugusid ümber.
Aitäh aarde eest!
Ei hakanud midagi silma. Ei tahtnud sellises kohas kõike lumest ka puhtaks teha, niiet tuleb lumevabal ajal tagasi minna. Vihjed on ka eri lehtede peal erinevad. Kummastki vähemalt eile kasu ei olnud.
Lillekimpu ei leidnud, aga aare jäi ikkagi näppu. Nunnu isetehtud logiraamat ka siingi. Konteiner ise oli seest märg. Tänud peitjale!
Kena jää siin surnuaia väravas, oli tegu et püsti püsida. See pani mõtlema, et kuidas auto siin liikuda saab? Aga näe sai. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Suure otsimise tulemusena sai lõpuks ikka logitud.
Aare korras.
Hooldust ei vaja, välja arvatud kui ei ole plaani taastada esialgses lahenduses. Aare heas korras, uueks vihjeks on kask.
Tänud aarde eest!
Traditsiooniline maskeering jäi silma ja seal oli peidus ka karp. Aitäh!
Vaatasime ringi, ei tuvastanud kuskil midagi vihjele vastavat, kus võiks aare olla. Veidi ringi vaadates jäi üks ebakõla silma ning saime nimed kirja. Vihje ei päde.
Tänud.
Aaret omal kohal pole, vajab omaniku külaskàiku.
Teine tühikäik, kõne omanikule ja ilmselt on aare jalutama läinud.
Leitud :)
Õnneks loobusin nina mobiilis kõndimisest ja lihtsalt vaatasin lahtiste silmadega ringi ja nii ta leitud sai .
Aitäh !
Väga hästi peidetud!
Väike hämming, et mis ja kus. Naabrist aare sai logitud ja sai siin uuesti otsimisega jätkatud. Tänud.
Leitud. Aitäh.
Jalutasin siin ikka mitu tiiru hauahooldajate pilgu all, gps ei andnud päris täpset selgust ka, nii vaatasin mitut kohta ümbruses ja esialgu ei leidnud midagi, mida võiks lähemalt uurida. Siis jäi vihjele vastav koht silma, aga kahjuks ei olnud võimalik kontrollida, ilusal pühapäeva õhtul on hauahooldajaid palju. Käisin siis teiste läheduses asuvate aarete juures ära ja tulin uuesti ja aare sai keitud-logitud. Aitäh peitjale siia juhatamast ja ilusa aarde eest!
Väga kena pesa aardel
Kui kõrval toimus mailaat, käisin aaret kontrollimas. Mitu naist riisusid ja koristasid ausamba ümbrust ja ka aare oli korralikult ära koristatud. Samal päeval tagasi minna ei pidanud mõistlikuks, sest koristamine oli alles poole peal. Loodan, et niipea põhjalikku koristamist ei tule.
Ilusat geosuve, põnevaid avastusi ja leide!
Kahekesi pool tundi ja ei midagi.
Vihjest oli abi, tänud siia juhatamast!