Aarde on peitnud geopeitur jaak_n, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või all servas) kaudu.
Laimetsa mõis (saksa keeles Laimetz) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval kuulub mõisa ala Järva valda Järva maakonnas. Mõis asutati 17. sajandi I poolel ja kuulus koos Jalametsaga Põltsamaa lossipiirkonda, mis oli Herman Wrangeli valduses. Laimetsa mõisnikud olid 17. sajandil Herman Wrangel, 1640 Niels Dubler, mõisate reduktsiooniga läksid Laimetsa ja Jalametsa mõisad Rootsi riigile ning järgnevalt kuni 1780 Venemaa keisririigi riigimõis, siis kuni 1804 vabahärra Reinhold von Stackelbergi omanduses, 1804–1814 olid Laimetsa ja Jalametsa mõisad Otto Moritz von Engelhardti omanduses. Pikka aega kuulus see Koigi mõisnikele Grünewaldtidele, olles praktiliselt viimase kõrvalmõis. 1814–1820 oli mõisa pandihärra ning ka Koigi ja alates 1837. aastast Prandi mõisnik Johann Georg von Grünewaldt ja alates 1820 Johann Georg von Grünewaldt, alates 1832 Otto Magnus von Grünewaldt, Johann Georg Ernst von Grünewaldt ja enne 1909–1919 Otto Johann Werner von Grünewaldt.
Viimane mõisa võõrandamise eelne Laimetsa mõisnik oli Otto Johann Werner von Grünewaldt (1866–1932).
Pärast võõrandamist asus hoones kool. 1980. aastatel oli hoones tulekahju ja sestpeale on mõisahoone varemeis. Ka enamik kõrvalhoonetest on hävinud.
Aarde on peitnud geopeitur jaak_n, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või all servas) kaudu.
Laimetsa mõis (saksa keeles Laimetz) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval kuulub mõisa ala Järva valda Järva maakonnas. Mõis asutati 17. sajandi I poolel ja kuulus koos Jalametsaga Põltsamaa lossipiirkonda, mis oli Herman Wrangeli valduses. Laimetsa mõisnikud olid 17. sajandil Herman Wrangel, 1640 Niels Dubler, mõisate reduktsiooniga läksid Laimetsa ja Jalametsa mõisad Rootsi riigile ning järgnevalt kuni 1780 Venemaa keisririigi riigimõis, siis kuni 1804 vabahärra Reinhold von Stackelbergi omanduses, 1804–1814 olid Laimetsa ja Jalametsa mõisad Otto Moritz von Engelhardti omanduses. Pikka aega kuulus see Koigi mõisnikele Grünewaldtidele, olles praktiliselt viimase kõrvalmõis. 1814–1820 oli mõisa pandihärra ning ka Koigi ja alates 1837. aastast Prandi mõisnik Johann Georg von Grünewaldt ja alates 1820 Johann Georg von Grünewaldt, alates 1832 Otto Magnus von Grünewaldt, Johann Georg Ernst von Grünewaldt ja enne 1909–1919 Otto Johann Werner von Grünewaldt.
Viimane mõisa võõrandamise eelne Laimetsa mõisnik oli Otto Johann Werner von Grünewaldt (1866–1932).
Pärast võõrandamist asus hoones kool. 1980. aastatel oli hoones tulekahju ja sestpeale on mõisahoone varemeis. Ka enamik kõrvalhoonetest on hävinud.
Natuke sai otsida.Lahe gooti akendega mõis aga põlend.Suured puud juba kasvavad sees.Tänan mõisad mulle meeldivad.
Kui aare ilmus, siis vaatasin, et kruusatee, no ei hakka ju minema. Ootasin ja ootasin päeva, mil ei tolma, jõudsin ära oodata. Eile sadas meie kandis vihma. Hakkasin vaikselt veerema ja peaaegu kohale jõudes oli mu ees auto ja no TÄPSELT selle koha peale parkis, kuhu mina tahtsin parkida!
Tundsin Geopeiturite lõhna ja see ei vedanud alt. Oli äge trefunks, aitäh teile, mul oli tore!
Aare peaks tutvustama Mõisa, no kus sa peitja seda nägid, vaevalt, et ta aastaga ää lagunes. Kui uksi, katust, aknaid pole, siis need on ikka varemed...
Eelmisel korral kui aarde raskusaste veel nõks madalam oli, me seda ei leidnud. Olime ilmselt liiga koordinaadis kinni, seega aitäh Markosule täpsemate numbrite eest! Mõisa juurde sõites jäi silma, et keegi tuleb veel siiapoole mööda seda üsna inimtühja teed. Mõistatasime, kas ärevil eramaalane või hoopis geopeitur, auto lähemale jõudes tuvastasime selle margi ja kohe oli selge, kellega tegu :) Oli tore trehvata Annet ning koos sai ka aare kiirelt leitud ja logitud. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Leitud
Koordinaadid muudetud vastavalt Marko logiteatele.
Tegin pisikese peatuse, aitäh aarde eest!
HUA! Jäljed aardeni tehtud ja uus aasta avatud. Aitäh!
Tänud aarde eest :)
Leitud, tänud!
Jõudes aardeni, oli kohe selge, et olen seda juba mõni nädal tagasi otsinud ning ka leidnud. Miks aga loginud ei ole, seda ei teagi. Igal juhul leitud, logitud, tänud peitjale.
Meil näitas gps 6 meetrit ühte teise kohta. Sellest ilmakaarepoolsenurga naljast ei saanudki aru. Igatahes leitud.
Tallinna poole sõites avastain, et tee äärde jääb aare, mida ma polnud seni märganud. Tegin väikse haagi, tutvusin mõisaga ja panin ka nime kirja. Aare oli tunduvalt paremas seisukorras kui mõis. Aitäh peitjale.
Tänan aarde eest!
Teel Raikkülast Geojaanile. Tõepoolest hääbunud hiilgus. Kuid hea näide, miks teha maja kivist. Siis ei saa hunt pikali puhuda. Lisasin aardesse mängujuhendi. Edasi otse itta. Tänud peitmast!
Eelmine kord sai siin pikalt otsitud ja tegelikult otsitud ka õiges asukohas, lihtsalt sinna kohta ei vaadanud. Täna oli juba aimdus, milline võiks peitmisviis olla ja nii see leid minutiga tuligi. Aitäh peitmast, meil oli tore.
Eelmine kord läks vussi ja sealt tõesti ei otsinud, vaid keskendusime eelkõige koordinaatidele. Nüüd tuli täpsustatud vihjega leid kiiresti. Kõik hea, mis lõpeb leiuga. Aitäh!
Leitud. Null on küll natsa mööda, aga õnneks oli geocachingu lehel vihje olemas.
Ükskord tuli see auto tolmuseks teha, õnnes kohapeal oli kiire leid. Aitäh! EVEJ
Tänud aarde eest!
Kesköine leid tagasiteel Tartumailt. Raskusastmed eriti paika ei pea jah, aga noh, leitav ikka. Kuskil suvalise koha peal autot ümber pöörates suutsin päris järsust teepervest alla tagurdada.Kui auto jäi korraks kõhu peale kõikuma siis tuli esirataste maha puutudes kiirelt veel tagurdada, et vedav sild võimaldaks vedada. Vahepeal tundus päris hapu see situatsioon juba, aga lõpuks vedas ikka tee peale ära. Hea, et karpide pärast muretsema ei pea, neid palju rohkem ära äestada poleks võimalik enam :D
Ei leidnud, meile vähemalt see raskusastmega 1 peidukas kuskilt otsa ei vaadanud.
Taaskord üks mõisa kadunud hiilgus. Aardekarp jäi näppu esimesest katsutud kohast. Päris raskusaste 1 see muidugi pole. Loodetavasti geopeiturid neid müüre veel rohkem ei varista ja otsivad kõigepealt silmadega.
Kiire leid.
Tänud aarde eest.
Tänud aarde eest!
Natuke läks ikka aega enne kui Helduril pilk peatus õiges kohas.Aitäh!
Kurb lugu jah nende hääbumistega, pildimaterjal väidab, et aastal 1984 oli kauplus veel täitsa katuse all, aga 88-ndal aastal sai juba toast tähti vaadata. Ega selle aardega nüüd muidugi kõige lihtsamini ei läinud, sai ikka üsna mitu tiiru tehtud enne, kui sai kirjatöid tegema hakata. Kui ametlik osa läbi, siis vaatasime veel siin-seal veidi ringi ja võtsime suuna märksa parema saatusega isendi peale. Tänud siia kutsumast.
Minu lapsepõlve mäletustemaa... Just siin, Laimetsas veetsin ma suures osas oma koolivaheajad. Siia tulles rändab mu aju ajas tagasi ja toob mu silme ette pildikesi ammusest ajast, millele ma enam sageli ei mõtle. Kuid ilmselt just siit olen saanud tükikese kaasa enda kujunemise loost. Samuti oli väike osa selles kõiges ka siinsel mõisal. Midagi ülearu erksalt ei meenu aga mütanud ma siin olen. Küll enne ja pärast mõisa põlemist. Aarde mitteleiud tegid natuke ärevaks aga leid tuli üsna kiiresti. Aitäh siia kutsumast!
Logide põhjal kartsime hullemat. tegelikult läks meil ruttu. Tänud peitjale kohta tutvustamast!
Kuigi olen seda Laimetsa suunavat silti sadu kordi silmitsenud, kuna olid ajad kui väga tihti mind maale viiv buss just siit ristist teisele poole keeras, aga polnud siiani oma jalga veel külla endasse saanud. Ja sellele, et tollel ajal veel täitsa koolina toimiv mõis oli, polnud mõelnudki. Nüüd siis käidud ja mis mõisast järele jäänud, üle ka vaadatud. Leid tuli suhteliselt ruttu, polnud siin keerulist midagi, kuigi ega see peidukoht ikka 1,0 ei ole küll. Mingi ühe pügala võrra krübedam ehk, sest ega see aare ikka nina ees ei ripu küll, vaja ikka võimalik peidukas silmadega üles otsida ja siis varjaja eemaldada. Tänud peitjale Laimetsa kutsumast, ajalugu tutvustamast ja aaret peitmast.
Aitäh aarde eest!
Koordinaadid ja raskusastmed on mööda. Pigem N 58° 48.141', E 025° 40.416'.