Leevike

Algul ehmatasin ära, kui soojalt soovitatud ümbruse nautimise käigus sattusin ilmselt supelsakste poolt tekitatud prügimäele. Et kas ma tõesti pean siin nende pudelite, topside ja kiletükkide vahelt aaret otsima? Õnneks osutus tegelikkus rõõmsamaks ja kui olin veel kord kõik varasemad kommentaarid läbi lugenud ja nende seast ühe eriti informatiivse leidnud, siis oligi aardetops mul peagi näpus. Aitäh peitjale, aga segaseks jäi selle aarde seos leevikesega.

Leitud

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Aare on olemas

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Aare on kuskil looduses olemas aga koordinaadid ilmselt valed.

Aare avaldatud.

Spontaanselt sündinud aaretega on nii ja naa. Leidja jaoks jäävad nad sageli lahjaks, eriti kui autoril korralikku materjali kaasas pole. Peitjale infoks, näiteks mulle meeldisid sinu kolm esimest aaret palju rohkem kui kaks viimast.

FTF kell 15:21. Jah, aare on olemas, ka päev hiljem ikka alles seal. Kolm meetrit nullist, mis on üldiselt aktsepteeritav viga. Autori reageering lõpeb viisakalt (ehkki põhjuseta), kuid sisaldab ebasündsat sõna (ka põhjuseta). Ma tavaliselt ei põe mingi sündsuse pärast, aga valik võiks olla neutraalsem, eriti kui sisu ei vasta tõele. Muidu on rahvas ehmunud nagu piloot pildina lisatud kirja lugedes :o)

Raskusastmed peavad paika. Vihjeks, kui lubate, aarde pealkirja põhjal paluks mitte eelduseid teha. Tegin mina, eksisin, ausalt öeldes ei mõista seda nime siiani. Liiga pikka iga sellele peidukohale ja logipaberile ei ennusta - skoorijatel soovitan tulla enne kui siin Mega ajal hullumaja hakkab toimuma.

Täitsa piinlik, ei suuda seda ratastoolis leitavat 1.5 raskusega, pargi ja skoori aaret leida. :( Eks need olegi FTF-ijate rõõmud. Hiljem on juba kõik paika loksunud.

Peale õhtust poolakate sündmust ja uue Liinilaevade 2 aarde logimist tundus hea mõte suviselt sooja ilmaga rattaga teha ka pikem sõit Leevikese aardeni. Rattakilomeetreid kogunes selle aarde logimiseks 35 km ehk just selline paras treeningu jagu.
Tee aardeni oli tuttav ja kaarti vaatasin vaid aarde asukohta jõudes. Esialgu otsisin nulli ümbrusest, kohti, kust vaadata, oli seal palju. Otsisin nii nullist kui ka nullist kaugemalt, nii looduslikelt objektidelt kui ka mittelooduslikelt. Kui aaret leida ei suutnud, siis hakkasin logisid lugema. Üks logi rääkis objekti omanikust ja teine taas sellest, et aare on 3 m nullist.
Nüüd oli selge, et tuleb veel põhjalikumalt vaadata objekti, millele olin juba alguses ringi peale teinud. Uuel katsel sai aare kohe ka leitud, aga koht on sel küll täiesti ebaloogiline. Objekti omanik viskab selle ilmselt prügi pähe minema, topsi isegi avamata.
Need viimased uued aarded Viimsi poolsaarel enne Mega sündmust teevad kurvaks, kuna võib arvata, et välismaalsed geopeiturid otsivad Megale lähimaid aardeid ja saavad niimoodi Eesti geopeituse aarete kvaliteedist väga halva mulje.
Peale aarde logimist jäin tagasiteel kohe paduvihma kätte ja olin vähem kui minutiga läbimärg. Jõudes aga tagasi Tallinna linna piiridesse, oli siin asfalt täiesti kuiv ja vihma ei olnud üldse sadanud.