MMM 9: Ats

Atsi teekonda ise välja ei nuputanud, kuid abiga üles ta leitud sai. Kohale jõudes oli Atsi pesal uksed valla ja ootas, aga logima. Unustasin pliiati maha ning tuli oksaga end logiraamatusse graveeeida. Pliiats kaasa!

Pisike jalutuskäik, aarde paljastus kiirelt. Muidugi saime puuke ka. Kokku siis kuus.
Aitäh!

Ats ikka täitsa nunnu tegelane kohe, vaid teed on tal natuke nagu kummalised, siira viira, sinna ja siis tänna. Kaarditööd on palju toredamad, ju seepärast et rohkem jõukohased, kui muusikalised ülesanded. Tegelikult siiski mõningase abiga sai see Atsi peakorter ka tuvastatud. Siinsed rajad avastasin enda jaoks geopeitust mängima hakates, polnud varem siiajalutama sattunud. Nüüd siis juba mitmes kord ja ikka on tore. Tänud mõistatuse ja aarde eest.

Kui armas aare leitud, siis korra kontrollisin logidest, et kas hakkame ikka õigesse kohta logima või on keegi meelelahutuseks natuke komejanti teinud. Selgus, et esmaabilogiraamat on õige koht ja nii saimegi näost roheliseks. Aitäh!

Kui varem olid jalad veel enam-vähem kuivad, siis siia jalutades hakkasid need korralikult lihtsama. Üllatav oli meie ees mugu koeraga jalutamas mööda pikka sirget, aga aarde suunas ei keeranud. Kast vajaks kõpitsemist, aga Ats vähemalt alles.

Metsa alune on mustikaid täis, Roberta korralikult mugis neid. Aitäh aarde eest, läks kiiresti! :)

Kuna käsil on lindude rännakuaeg siis muutus ka meie hing rahutuks ja see ajas meidki liikvele. Me polnud ainsad - kettagolfi parkla oli otsast lõpuni autosid täis. Ja Atsi pesa oli täitsa olemas. Ainult altpoolt oli keegi kuri vist pahatahtlikult rünnanud.

Tänud.

Atsi tare allkorrusel on vist pätid käinud. Põranda lahti võtnud, reisikohvri ja külalisteraamatu minema viinud. Logida saab ajutisele lehele, kuniks kapitaalremondi ette võtame.

Täitsa nummi Atsike. Aitäh!

Leitav, aga tahab kõpitsemist.

Sellele mõistatusele lähenedes oli mul oma üks, kindel ja veendunud arvamus, et kuidas see lahenema peaks. Kui aga see lahendus kuidagi ei pädenud, kurtsin oma kimbatust peitjale ja sain teada, et peategelane Ats on üsna lihtsurelik ning tema rännuteid ei ole niimoodi maha märgitud, kui ma arvasin, et on. Selge, tuli hakata ikka kaarditööd tegema (nagu aardeseeriale iseloomulik MMM ka viitab). Nii läkski. Sai kaart ja joonlaud kätte võetud ning suures plaanis Atsi rännuteed kaardile märgitud. Korra muidugi sai veel vähe rappa (õigemini merre) mindud ning peale väikest müksu sai ka see viga korrigeeritud ning Atsi asukoht kenasti paika. Täna sai kontrollitud, et kas Ats tõesti sel aastal meil siin talvituv ning tõsiasi oli, et nii ongi. Ats ootas meid kenasti külla ning nii kirjutasimegi end tema külalisteraamatusse sisse. Meie täname.

Tänud aarde eest.

Tegime õhtuse georingi ning Ats oli üks eesmärkidest. Aitäh!

Kambaga õnnestus linnul sabast kinni haarata, kuniks jälle Viimsi poole plehku pani. Natuke võttis ikka aega, enne kui tiivulisele uuesti jälile sain. Seekord enam armu ei andnud ja läksin lõpuni välja. Aga ausalt, mina see ei olnud, kes geopeiturite jaoks ilmselgelt liiga väikesed naelad on aarde küljest nähtavale sikutanud.

Tänud.

Nimitegelase lennutrajektooridega sai juba aasta esimeses pooles tutvutud. Tookordseid lennutrajektoore sättides sai samuti Ukraina kagupiiri ületatud ja tänu sellele ka alles hiljuti ühele teisele nähtusele loogiline lahendus leitud ;D Aga vot siiapoole linna polegi see aasta sattunud et Atsile külla tulla. Täna tundus igati loogiline see viga parandada kui juba Viimsi kandis seiklemas olime. Tänane jäine tuul oli päris krõbe ja seda oli näha ka selle pealt et peategelane oli külmakangestuse saanud. Erko teadis rääkida et varasemalt olevat ta palju jutukam olnud ;) See muidugi ei seganud sellegipoolest vahvat teostust imetlemast. Tunkil on alati nii m6istatus kui ka vahepunktid/lõpp väga maitsekalt ja stiilselt lahendatud ;) Tänud peitjale

Tänud aarde eest :)

Ilmselgelt minul nii palju kannatust siin arvutis istuda ei ole. Vihjeid pudiseb ju niisama kah. Aare leitud, teostus oli tore, tänud!

Atsi asukoht sai kohe kui aare avaldus välja raalitud.Täna välitöödel sujus ka kõik hästi.Aitäh!

Leitud, tänud!

Uhh, Ats on leitud, jumal tänatud! Lahendamine kulges algul üle kivide ja kändude, aga numbrid said lõpuks ikka paika, aga külastus jäi ootele. Kuna nüüd oli asja Viimsisse minu suvilasse hooaega avama, siis tegime siin peatuse. Atsi pesa leidsime kiiresti, aga selle avamine oli meile paras mõistatus. Peale umbes poolt tundi tegime siis selle õige liigutuse, enne olime teooriaid välja mõelnud mitmeid, jõudu ei tahtnud ju liigselt kasutada. Kõik jäi siiski nii nagu enne meid oli. Aitäh nii mõistatuse, aarde kui jalutuskäigu eest. Väga mõnus oli.

Selle karbiga oli meil mõningaid mõtteid, kuid peale ühte geosündmust saime natuke juhatust selle Atsi meelispaikade osas ning tuvastasime ka tema kodukoha. Märten sellega tegeles, minule tundus see lihtsalt üks pudru-kapsad-Excel, mis sealt arvutiekraanilt vastu vaatas.

Täna võtsime neljajalgse kaasa ja tegime väikese jalutuskäigu. Lõpp oli üsna võsa aga meie tubli minilehm pidas viisakalt vastu. Kannatust tal jagus, sest Atsi koju sissemurdmiseks läks meil ikka veidike aega. Aretasime seal erinevaid teooriaid, sest peitja lahendused ei tundu olevat just lihtsate ja ilmselgete killast. Mõistatasime, mis me mõistatsime, lõpuks tuli üks logi ja mõistus kokku panna ja uks tuligi lahti. Ats oli tummaks löödud, kuid kohver ootas meid allkorrusel ning dateerisime end kuskile lääne-Saaremaa peale.

Aitäh ja Atsile rännakudel jõudu ja jaksu!

Alles üks päev ajasin mina Inga õhtul toast välja, nüüd proovis ta mulle vist tagasi teha aga ma olin kohe nõus ka, mis ma siin toas ikka passin? :) Ütlesin kodus ka, et käin Ingaga ühte aaret otsimas, mis on siin samas lähedal... no võib-olla kahte... Selle peale sain sellise pilgu, et keda ma siin petta üritan? Ja nii läkski, et kokku käisime seitsme aarde juurest läbi. Ats oli täitsa reisuvalmis, vähemalt nõnda näikse, aga õnneks lasi meil nimed ilusti kirja panna. Tänan.

Õige idee peale sai sel korral üpris kiiresti tuldud, aga mingil põhjusel ei õnnestunud peitjaga päris ühele lainele jõuda ning geokontrolli roheliseks saada. Ingel see siiski õnnestus ja leidsin, et antud juhul sellest mulle piisab :) Aitäh aarde eest, lõpus oli tore teostus.

Lahenduse idee tuli kiirelt, kuid ega sellest enne peitja poolese vihje muutmist korralikku koordinaati välja lugeda ikka ei suutnud. Peale lahenduse kätte saamist oli endaga rahulolu nii suur, et aarde otsimine ununes sootuks.. Kuni täna kaarti uurides tundus, et just nüüd on paras aeg tihasepoissi vaatama minna. Pesa on tal uhke, kuid ukse avamine tundub olevat nii mõnelegi paras pähkel, nii et vaikselt hakka neid ligipääsu võimalusi rohkemaks saama.. Mulle meeldis väga Atsi pisike reisikohver.

Tänan peitmast.

Koduaias aktiivselt inspekteerivad kevadekuulutajad tuletasid meelde, et kusagil ootab Ats, kes soovib ka end esitleda. Näpitsad on ühe korraliku naisterahva kotis ju alati kaasas, neist oli ka abi. Ats oli täna väga vaikne, väikse siutsu vist siiski algul kuuldele lasi, aga ka meelitamise peale pikemat laulu täna temalt ei tulnud. Las ta kosub, küll varsti päris kevad jälle tagasi ning loodetavasti Ats ka rõõmsam.
Tore oli ikka. Aitäh.

Käisin kevade puhul Atsi tervitamas.Mõistatus ise väga lihtsalt ei lahenenud,peale abistavat vihjet tuli samuti mitu korda kombineerida kuniks olin Atsi asukoha teada saanud.Aitüma peitmast

Vaatamata sellele, et õige teooria oli hetkega selge, läks ikka mitu head katset, enne kui Atsi marsruut geokontrolli rahuldaval moel paika sai loksutatud. Varustasin siis ennast soovitatud abivahendiga ja kulgesin kohale. Tõesti-tõesti, abivahendist oli abi ja nii sai lihtsama vaevaga Atsil laulu lahti ja nime kirja. Väga tore mõistatus ja aare ise oli ka superluks. Tänud peitjale!

Ats laulis oma hääle ära jälle :o) Turgutasin teda täna, vaatame, ehk seekord peab kauem vastu kui kaks nädalat... Kui mitte, siis peab hakkama korralikumale küttele mõtlema.

Lisaks, tema majauks oli jube kõvasti kinni kiilunud, seda ei õnnestunud täna kohapeal valede vahenditega mitte kuidagi parandada. Paistab nii, et kogenematu ehitaja viga, mis tegelikult vajaks ümber tegemist... ehk peab veel mõnda aega vastu, parema meelega rihiks selle remondi kuskile kevade keskpaiku. Seni aga - palun ärge oma võtmeid lõhkuge, parem võtke kaasa näpitstangid (väikesest multitööriistast piisab).

Selle aardega tegelemises on puhtalt "süüdi" Indy :) Kui me paar päeva tagasi kokku leppisime, et Marise tähtsate mugutegemiste ajaks tuleb pühapäeval Indy meie juurde päevahoidu, siis muidugi hakkasime mõtlema ka sellele, kus teha Indy jaoks tavapärane 10 km jalutusring. Geopeiturile kohaselt võiks sellesse jalutuskäiku ideaalis kuuluda ka ühe karbi külastus ;)

Ega palju valikuid lähipiirkonnas polnud ja nii me Atsi tegemistele natuke mõtlema hakkasime. Polnud ju me varem kaugemale jõudnud, kui populaarteaduslik lugemine Atsi liigikaaslastest. Nüüd tõsisemalt juurdlema asudes tulid mõned mõtted ja ühte ideed rakendades, natuke mõõtes ja arvutades, tulid ka miskid numbrid, mis justkui võiks Atsi asukohaga seonduda, kuid geokontrollile siiski ei sobinud. Üheks variandiks jäi ka lihtsalt antud piirkonda jalutama minek ja lootus, et kogenud geokoer Indy võtab üles mõne geopeituri jälje ja meid täpselt Atsini juhatab ;)

Täna hommikul värske peaga ja Indyga koos sai veelkord mõistatust puretud ja Salmel tuli üks geniaalne mõte, mille ma kohe heaks kiitsin ja nii saigi hommikusöögi ette ja ajal ja peale veel natuke pusitud ja voilaa! oligi Atsi täpne asukoht teada :) Kuna Indy juba kutsuvalt ukse poole vaatas, siis asusimegi teele plaaniga, et meie määrame suuna ja Indy kiiruse ning Ats saabki leitud.

Metsa jõudes võttis meid kohe vastu sinitihaste koorilaul ja aimasime, et ega Atski enam kaugel pole. Mõnus rajake juhatas päevakangelase juurde ja saimegi seal laulukest kuulda. Väga lahe mõistatus ja imeline aarde teostus, täpselt nagu kõik MMM-seeria pärlid. Suur rõõm on selliseid aardeid lahendada ja otsida. Aitäh!

Kokku veetsime seal kohati lumises, kuid siiski väga kevadhõngulises metsas terve hommikupooliku ja jalutuskilomeetreid kogunes üle 6. Oleme superrahul :)

See aare hoidis meid päris mitu päeva mõtlemises. Arutleda sai mitmete variantide üle ja paar korda sai ka eksiteele end lastud. Kui aga oma esialgse teooria juurde tagasi tulime, hakkas lõpuks ka hargnema see mmm mustriga kampsun.
Viimsi puhastuspäeval sättisime siis end siia näilikku parklasse ja võtsime jalutuskäigu ette.
Lõpus ootas samuti tore värk
Tänud