Möllatsi

Aarde sisuga on vaeva nähtud, aga see kole prügikoti aeg võiks juba läbi saada. Ei saagi aru, kas maskeering või vihmakaitse. Aga need käed saavad kokku selle vastiku veega, mis seal pikalt seisnud on, isegi kui nädal pole sadanud.
Mõmmi juurest sai lähenetud pedaale sõtkudes ja väga huvitav teekond oli, ei kujutanudki ette, et siin hundinuia istandus on. Aardeleid tuli lihtsalt võrreldes väljapääsuga territooriumilt. Sama teed ikka ei taha ju tagasi minna ja kuna Raadi kandis ka veidi avastamas käidud, siis tundus võimalik kuidagi lennujaama lähedale jõuda, vähemalt kaarti vaadates. Esimene märk oli näoga teisele poole, et loogilisem oligi liikuda siis ikka edasi ja jätta see tuldud keeluala selja taha. Ja juba varsti paistsidki tuttavad tornid lennuraja lõpust - asfalti teemaga tegeletakse siin. Lennurajale pääsu takistas aed, no tuleb edasi vändata mööda võimalikku rada, sest kaardil mõned teeotsad veel paisatavad. Jälle üks värav keeluga, mis viiks lähemale linnale, aga tuleb juba võtta suund sinna, kus märki ees pole. Suur probleem on see ehituses olev päikesepark, seal igasugu andurid ja kaamerad paigaldatud, et polegi tahtmist sealt vahelt minna, kus paistis tee olevat. Jäigi võimalus ainult edasi minna ainsat võimalikku rada ja see lõppes madala aiaga ja ilma ühegi märgita, tundus olevat autode takistamiseks. Aia kõrvalt mahtus mööda. Eemal paistis juba tuttav tee (Rõõmu-Viira), talvel tuuakse siia linnast korjatud lund ja kõrgete postide otsas on kaamerad, värav suletud ja keelumärgid näoga jälle teisele poole. Kõik see tundus tuttav, kuna olen paar korda teisel pool peatunud, selle sissepääsu juures. Nüüd tundus liiga hilja hakata tagasi väntama, kuna väljapääs oli vaid mõnesaja meetri kaugusel. Pühapäeva õhtu, inimtühi kogu see plats. Vasakult üle muldvalli, läbi väikese võsa ja oligi värav juba seljataga. Nüüd ainult vänta Tartu poole tagasi. Jalgsi oleks ilmselt olnud lihtsam sellelt territooriumilt läbi võssi välja põigata.
Ühegi keelumärgi alt läbi ei läinud, aga samas keelatud territooriumil sai viibitud. Kuidas seda nüüd võtta...
Seikluslik päev igatahes ja tänud seda piirkoda tutvustamast!

Aitäh! Mõnus astumine ja tore aare!

Jätsime auto keelava märgi taha ja jalutasime kohale.Eest leidsime toreda aardekonteineri.Aitäh!

Mait veenis mind täna siis siia möllama tulema. Sellessuhtes külm tuul oli ka täna, aga vähemalt päike paistis ja muidu vägagi ilus ilm rattaga sõitmiseks. Mina pakkusin välja, et mis me ikka jamame, et lähme alguses kõige otsemat teedpidi mu ühikast, et eks siis näha ole, kas saame läbi või mitte. Jõudes peaväravani, kaalusime korra oma valikuid, aga vot see adrenaliinituhin oli peal, seega otsustasime siiski keelumärki eirata ning panime sealt samast otse läbi herilasepesa. Korra võttis Maidul kõhedaks, kui mingi auto meie selja taga oli, kuid juba veidi eemal keeras tema omasoodu ja meie jätkasime väntamist aarde suunas. Korralik turbalõhn oli siin üleval. Aga täiesti ulme ikka, mis turbaväljad. Nii massiivsed. Ei tea, kuidas too tüüp ikka selle asja siin nii kaugele on saanud viia. Aare sai aga kenasti leitud ja jätsin ka järgmistele tublidele siia ühe ränduri. Tagasi läksime suunaga Mõmmi koha poole, kuna minul oli see veel leidmata. Ja kui juba nii kaugele sai vändatud ning valget aega veel jagub, siis miks ka mitte. Tänud selle seikluse eest siin! 😁

Päris mõnda aega on see aare juba kaardil silma riivanud - no mis mõttes sain mõmmi kohas FTFi, aga see siiamaani ootab. Kuna Anett on omadega välismaalt tagasi jõudnud, siis viimasel ajal on igast ebameeldivaid aardeid saanud kaardilt ära pühkida - nii ka täna. Otsustasime, et võtame suuna Möllatsi poole, kuna ette juba teada, et siin tuleb seiklus. Väravani jõudsime olime nagu kassid ümber palava pudru - kohe värava juures käis korralik töö ja masinad liiguvad ringi. Hoiatavaid silte oi kui palju. Pikalt enam ei jaksanud mõelda, ruttu ratastega läbi ja jalgadele hagu - mingi hetk hakkas mingi auto meie selja taga sõitma. Lõpuks ei saanudki aru, kas tahtis meid kinni pidada või mitte, igaljuhul panime järgmise väravani välja ja edasi oli juba päris rahulik kulgemine. Ehitatud sild ja käsipuu on siiani alles ja peavad. Ka aare ise on väga heas korras! Peitjat tänan, küll aga sügavalt kahtlen selle aarde legaalsuses - kas aare on ikka kooskõlas peidureeglitega :)?

Mida veel paremat reede õhtul pärast tööd teha kui turbaväljade vahele jalutama minna. Plaanisin läheneda Mõmmi aarde juurest, kuid maps viis ikka kuidagi Stardiraja juurde ja tagasi ei viitsinud enam keerata ja ringiga minna. Mõtlesin, et proovime siis sealtkaudu. Auto parkisime keelumärgiga väravate juurde ja läksime jala edasi. Mis keelatud, see järelikult lubatud. Ja kes see ikka viitsib reede õhtul mingeid hulle matkajaid jahtima tulla. Koht oli ka täiesti inimtühi. Kuni ojani oli päris kena jalutuskäik. Trami pandud kuusk oli alles, aga vett oli juurde tulnud ja teine puu oli vee all. Kõige lihtsam variant tundus jalanõud kaldale jätta, püksisääred üles käärida ja kuusest kinni hoides mööda teist veealust puud üle minna. Vähemalt ei pidanud mutta astuma. Aarde juures oli veidi nõgeseid, aga aardenäljas geopeitur ei heitu mitte millestki, läheb kasvõi paljajalu läbi nõgeste. Aardekonteiner oli väga hästi tehtud ja nõgeseid väärt. Tänud peitjale siia lahedasse kohta juhatamast.

Minu armas sõber Anu kutsus mind Tartusse appi et koos mõned raskemad aarded logida. Üks nendest oli siis see Möllatsi. Rasket polnud siin midagi keelumärke meie valitud teel ei kohanud ja oli tore jalutuskäik rabateedel. Enne lõppu oli üks kraaviületus ületus mille juurde jäid tüdrukud kahtlevalt ootama. Ületasin kraavi ja tõin neile eemalt metsaservast julgustuseks kopra poolt langetatud kuuse julgustuseks, käsipuuks purdele. Saime kõik ilusti üle. Järgmistel ka nüüd tunduvalt lihtsam ja turvalisem kraavi ületada. Aare ise oli peitjale kohaselt üli ägeda teostusega ja
imestamist ja kiidusõnu peitjale jagus küllaga. Jätsin aardesse lamineeritud kolmes keeles mängujuhend, hariliku ja karbile mõned klepsud. Suured tänud aardemeistrile! Väga äge!

Mõlgutasime Anuga juba tükk aega mõtet, et peaks Möllatsile minema, aga hästi ei julge. Täna asusime kolmekesi teele ja lõpuks kujunes sellest üks äraütlemata mõnus matk üle pea lendavate lindude ees pea kummardamise, purdele käsipuu ehitamise, vahva aarde logimise, naadi, nõgese ja võilillede korjamise ning geojuttude puhumisega. Aitäh kaaslastele ja meistrimehele!

Selle aarde üksi otsimine tundus halb mõte. Esiteks keelusildid (mõmmi poolt tulles on küll vaid üks erametsa silt u 10m enne aaret), võimalik sõimata saamine ja siis veel karujäljed ka. No nõrganärvilisele naisterahvale igatahes keeruline.

Jalutuskäik aardeni kulges siiski väga rahulikult, kevadises looduses, linnuparved pea kohal. Umbes 100m enne aardeni jõudmist kohtusime ka veetakistusega. Tram õnneks oli väga leidlik ja seadis rööpad kohe üle takistuse minema. Nii sai teekond üsna valutult jätkuda.

Aare oli väga toreda lahendusega. Aitäh peitmast!

Teades, et alal viibimine on keelatud, on lähenemine mööda rada, kuhu on unustatud märgid paigaldada, ikkagi reeglite rikkumine, ignoorlisti.

Tulin Mõmmi kohast, jalgratas oleks ära kulunud. Aitäh!

Kena õhtupoolik kutsus Raadile keelumärkide taha jalutama. Lähenemine üle igasugu hunnikuid täis Stardiraja (!) tänava tõi ühe väga kinnise aia ette, mis kindlalt teatas, et võõrastel siin mingit viibimist ei saa olema. Eks siis pidi end aiale tutvustama ja võis ootel buldooserite poole astuma hakata. Kaval topsik on igati eeskujulik ja kuiv ja korras, aitäh peitjale.

Lähenesin mõmmi poolt ja imestasin, et taas on geopeitus toonud ühte sellisesse kohta, kuhu enne pole sattunud ja nii kodu lähedal pealegi. Lõpus oli reetlik jää ja tegin ühe jalaga sulpsu ka ära. Aare oli päris ägeda teostusega. Aitäh huvitavasse kohta kutsumast!

Väikene sugulane oli nõus ka täna hommikul aardeid otsima tulla ja mis muud kohta ikka valida kui ilusasse lumisesse loodusesse minna. Väga mõnus jalutuskäik, aitäh selle eest. Teostus on ka äge.

Pisike oli nii vapper ja tatsas kenasti kaasa. Vajadusel tõstis Kaupo ta kukile ja kergendas jalavaeva. Aare oli nii armsalt teostatud, põnnile väga meeldis. Aitäh!

Tulime karu aarde juurest. Hundul oli väga heameel sest peale seni olnud peatuste sutsakate lõpuks ka üks pikem jalutuslkäik. Minul oli heameel toreda aarde eest.

Lähenetud sai Mõmmi aarde juurest, kus keelavat silti ees ei olnud, aga tagasiteel märkasime tööstuse poolt üht autot lähenevat. Kuna ei olnud kindel, kas alal ikka tohib viibida või mitte - tööstuse suunal on ju keelavad tahvlid üleval, siis tegi natuke ärevaks, aga auto keeras hoopiski ise Mõmmi suunas minema. Imestasime, et sealt ju autoga välja ei saa ning mingi aja pärast hakkaski auto meile taas vastu tulema. Sõitis meist mööda ega huvitunud kuidagi. Tundus, et ehk oli ise hoopis patuga pooleks seal ning otse keelumärkide alt sisse sõitnud. Igatahes tee lõppedes oli ta otsa ümber keeranud ja tagasi sõitnud.
Igatahes meie saime kenasti käidud ja aare ise on ju igati tore. Muidugi oli kodus loetud vihje ammu ununenud, aga sellegipoolest sai kohe õiget asja proovitud ning seesam avaneski. Aitäh aardemeistrile!

Lagedate väljade vahel oli päikse käes täitsa mõnus Mõmmiku juurest siia jalutada. Tuul oli ehk natuke jaheda võitu, aga päiksel veel jõudu jagub. Täiendasime aaret ühe särava kätepaariga - kes näeb, saab aru. Aitäh peitjale kutsumast ja buldooseriga teed tegemast!

Lahe teostus, mulle meeldia väga!

Panime silmaklapid pähe ja käisime ära.
Konteiner tore.
Tänud

Mõmmi juurest (polnud kodus) tulles sai mõnusa jalutuskäigu teha. Aare oli toreda teostusega.
Aitäh aarde eest!

Mõmmi käis õnneks teisi radasid mööda ja sai siingi nimed kirja.

Tänan peitmast.

15.30 STF

Karude sööklast tulles lipsasin ka siit läbi. Kohalikel lindudel võis päris naljakas vaade olla, kui sajakilone käntsakas vandudes üle piraka kraavi lendab. Kast oli lahe teostus, aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".