Mõõk

Dairile jäi ikka Kapuutamisest väheks ja tundis, et vaja ikka see aare ka ära võtta. Viisakalt kysis ikka, kas ma ka nõus selle järgi minema. Seega jah - läksimegi. Rait kandis redelit ja sellega me sinna ronisime.
Logid said nii kirja, et ei saanud arugi. Tegelikult tundus, et see logitav ka ilma lisavarustuseta. Aga kui juba kaasa võetud sai, siis miks mitte kasutada. :)
Tänud peitjale ja D &R.-le kes kaasreisijana mind terve päeva välja kannatasid. 🤭🤭 Oli igati korda läinud päev 🙃

Kapuude otsast kodu poole sõites tekkis mõte, et roniks veel. Võrreldes teiste tänaste ronimistega, oli see siin kiire logi möödasõidul. Aitäh!

Peale rumalalt naljatlemist metsa all pidi ikkagi selle redeliga ka siia tulema. Selle puu esimesel oksal olen isegi varem ära käinud ilma redelita, aga seda vaid Anne mahitusel "häh, sinna ilma redelita ei saa" - sai. Aga siis olid oksad libedad ja üldse tunne ei olnud õige. Nüüd aga sups-sups ja käes. Aitäh!

Kui Punatikulind sai tehtud, pakkus Tram välja, et nüüd võiks Mõõga ka ära teha, vahendid on ju olemas ja töötavad. Aga ega ta teadnud, mis mul tegelikult sees toimus. Isegi siis, kui ma Mõõka esimest korda nägi 31. märts.2025 ja isegi kui need super head vahendid oleksid tol hetkel olemas olnud, ei oleks ma seda eladeski ette võtnud.Väike jänku süda kardab selliseid asju.Täna aga olin valmis ja nii valmis nagu küpse õun. Vedasin abivahendi üksi Mõõga juurde ja põhimõtteliselt tegin kõik nii, nagu oleksin täiesti üksi ainult peahooldaja oli siiski veidi eemal ja jäädvustas seda nalja. Esimesel korral läksin üles ning võtsin logiraamatu koos konteineriga kaasa, sest peahooldaja tahtis ju ka veenduda, et aare on korras, üleval logida oleks olnud üsna riskantne. Kui hooldus tehtud, viisin kõik tagasi.Enam ma nii ei tudisenud nagu esimesel korral ja nüüd võin juba öelda, et võin sinna ka uuesti ronida. Täna sain jagu oma kõrgusekartusest 😛
Suured tänud ka aardemeistrile selle väga vinge aarde eest! Tehke veel selliseid Mõõkasid, sest kõik endised akrofoobid tänavad veel teid!

Tulime uut abivahendit testima, aga topsi kättesaamiseks jäi siiski julgust puudu. Kuna kodus üks on kukkumise tagajärjel vigane, siis kahte vigast ei saa hetkel lubada ja lahkusime mitteleiuga.

Täna lõpuks logitud, abiline oli ikka kaasas,muidu oleks see minust sinna jäänudki

Oli vanurile jõukohane. Aitäh!

Tõime noorgeopeituri kaitseväest vanaema juurde ja ise läksime päikselist ilma nautima. Õnneks ei pea Pärnu kandis enam neid aardeid nigu rosinaid saia seest taga ajama. Alustasime kaugemalt ja hakkasime tagasi liikuma.

Kui mõõk siis mõõk, kohapeal ei saanud midagi aru. Ilus liivarand siin. Aitäh!

Ega ma isegi ei tea, miks see mulle täna nii hirmus tundus. Ma peaaegu ei julgenud hingata ka, kui Margus aarde poole pürgis. Püüdsin kuidagi kasulik olla aga lõpuks olin mina see, kes plaasterdamist vajas. Huh. Tänan.

Õiged abivahendid olid ligi. Kõige keerulisem oli uue vahva via Balticaga rinda pista ja lähenemistee leida. Muuga sai kergemini joonde.

Aitäh peitmast!

Hea otsimine. 10 minutit mõtte tööd ja jälgede nuuskimist.

Leitud, tänud!

Täitsa leidsin aga tulen siiski koos ronijaga tagasi, ilma turvameeskonnata ei julgenud seda seiklust ette võtta

Eks ma ikka leidsin aga pean end veel veidi koguma. Et sinna ronida. Aare on nähtud ,logimine lükkub veidi edasi, teen omad korrektiivid.

Sobivat abivahendit polnud. Aavo pidi end ise sirutama ja ronima. Igal juhul kiirelt nimed kirja ja jätkasime Raeküla püsiraja mõistatuse lahendamisega. Täname aarde eest!

Ei saa nädalatki ilma puu otsa ronimiseta :D Aitäh peitjale!

Kiire peatus, enne Tartusse sõitu. Meil oli õnneks täpselt sobiv abivahend autos olemas, nii et kiire leid.

Kaua aega seda mõõka peilitud. Nüüd tulin varem Pärnu, et oleks aega asi üle kaeda. Autoga peaaegu nulli. Käisin kaesin ja läksin tõin geomobililist pulkadega abivahendi ja vut vut aarde juurde. Mänd männi otsas ????. Aarde eest tänud ????????????.

Kõige keerulisem oli leida parkimiskoht, kust aarde juurde astuma hakata. Kui see ülesanne lahendatud, oli muu juba käki-khm!-oravategu! Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Aitäh aarde eest!

Marko ronis, mina olin maapealseks julgestuseks.

Tänan peitmast.

Kord geopeitus harib ja siis teeb puhta lolliks... Tegin teelt kiire kõrvalpõike, et vaatan üle millega tegu... ja siis ma seisin seal nullis ise lühike ja suvekleit seljas ka ning pastakas käes. No ei suutnud lihtsalt ära jalutada: ehitasin käepärasest esimese lisaastme, kergitasin saba
ja hakkasin pihta... riivisin vastu puukoort mõlemad põlved ja panin nime kirja. Imetlesin vaadet ning lahkusin saavutatu üle lollakalt õnnelikuna. Aitäh peitjale!

Rattaga tiirutamas. Polnudki veel täna ronida saanud. Kõik hästi. Tänud

Väljakutse vastu võetud. Esimesele oksale saamisega oli tükk tegu, olen lühikest kasvu aga käepäraste olevate vahenditega sain lõpuks hakkama. Tänud peitjale.

Väljakutse vastu võetud. Esimesele oksale saamisega oli tükk tegu, olen lühikest kasvu aga käepäraste olevate vahenditega sain lõpuks hakkama. Tänud peitjale.

Kuna redel sai ettenägelikult kaasa võetud, siis sai siin ilma suurema võimlemiseta hakkama, tänud aarde eest!

Käruga kohale jõudmisega probleemi polnud. Aardest jalutasin esmalt aga mööda. Hindasin siis silmaga, et võiks ju tehtav olla. Kohapealt leidsin abistavaid materjale, et ikka järjele saada. Samal ajal kui logisin, jalutas üks naisterahvas minust mööda. Hüüdsin veel tere, mis sellest et ta ilmselt oli mind ammu juba märganud ja ei arvanud, et beebi üksinda metsas hängib. Tagasi maa peale saamine oli omaette katsumus. Panin seal rippudes end juba mustaks stsenaariumis valmis, et tuleb autosse kuidagi tagasi longata, kuid seekord maandusin tervena. Küll kunagi tulevad need ajad tagasi kui mulle autosse redel jälle mahub ja ei pea iga puu aaret higimull otsaees punnitama. Aitäh!
Logiraamat vajaks uut minigrippi. Praeguses oleks nagu pastakas õhku lennanud (või siis igavalt lekkinud.)

Päike paistis ja värsket lund leidus koorekesel. Tänud.

Matkasime kohale, kõige osavam turnis. Aitäh!