Aarde on peitnud geopeitur Pastakaonu, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või all servas) kaudu.
Minu vanamees oli… noh, nimetagem teda “tubli organiseerunud selleaegne ärimees”. Ei midagi suurt ideoloogilist, ei mingit lippude lehvitamist ega kõnede pähe õppimist. Ei, tema liitus seltskonnaga pigem praktilistel põhjustel vanaema ihkas letialust suitsuvorsti, korralikku kohvi ja vahel ka kingapaari, mis ei laguneks enne esimest vihmasadu. Ja eks need soojamaareisid tulnud ka kuskilt. Päike ja sinine meri mida veel üks “seltsielu tegija” võiks ihata? Nii sai vanamehest mees, kes tundis õiged inimesed õige laua taga. Seal jagati kutseid pidudele, tuusikuid sanatooriumitesse ja vahel ka midagi “ainult omadele”. Temal oli alati õige jutt, kui vaja, ja õige vaikus, kui see oli targem valik. Aastad läksid, ajad muutusid, aga üks kohver jäi. Selle sees oli midagi, millest ta kunagi ei loobunud tema “Varandus”. Ta rääkis, et see oli parim mälestus ühest legendaarse maiguga reisist, kus kõik ei läinud päris nii, nagu brošüür lubas…Ja nüüd, otsijad, on see peidetud just siin. Kui arvad, et suudad tema kavalust läbi näha ja leida koha, kuhu üks “hea kontaktivõrgustikuga mees” võinuks oma aarde peita, siis mine ja proovi. Ainult ära mine mütsiga lööma, vanamees oli rebane, mitte kana.
Aarde on peitnud geopeitur Pastakaonu, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või all servas) kaudu.
Minu vanamees oli… noh, nimetagem teda “tubli organiseerunud selleaegne ärimees”. Ei midagi suurt ideoloogilist, ei mingit lippude lehvitamist ega kõnede pähe õppimist. Ei, tema liitus seltskonnaga pigem praktilistel põhjustel vanaema ihkas letialust suitsuvorsti, korralikku kohvi ja vahel ka kingapaari, mis ei laguneks enne esimest vihmasadu. Ja eks need soojamaareisid tulnud ka kuskilt. Päike ja sinine meri mida veel üks “seltsielu tegija” võiks ihata? Nii sai vanamehest mees, kes tundis õiged inimesed õige laua taga. Seal jagati kutseid pidudele, tuusikuid sanatooriumitesse ja vahel ka midagi “ainult omadele”. Temal oli alati õige jutt, kui vaja, ja õige vaikus, kui see oli targem valik. Aastad läksid, ajad muutusid, aga üks kohver jäi. Selle sees oli midagi, millest ta kunagi ei loobunud tema “Varandus”. Ta rääkis, et see oli parim mälestus ühest legendaarse maiguga reisist, kus kõik ei läinud päris nii, nagu brošüür lubas…Ja nüüd, otsijad, on see peidetud just siin. Kui arvad, et suudad tema kavalust läbi näha ja leida koha, kuhu üks “hea kontaktivõrgustikuga mees” võinuks oma aarde peita, siis mine ja proovi. Ainult ära mine mütsiga lööma, vanamees oli rebane, mitte kana.
Tiit arvas, et tuleb ikka vanameister Pastakaonu pikalt leidmata aare üle vaadata. Eks ma olen ju alati käpp nii aardeid otsima kui ka neid hooldama, nii et ega mul polnudki midagi selle vastu.
Aga no seal sai ikka korralikult otsida! Aare oli vahepeal omapäi ikka päris kaugele jalutama läinud ja vajas tõepoolest hädasti abi.
Ühel hetkel märkasime autot peatumas ja mõtlesime juba, et näe, paistab, et tuleb veel teisigi öiseid geopeitureid. Peagi selgus aga, et need tulijad polnud sugugi logima tulnud, vaid hoopis meie pärast! Pimedas sähvivad lambid olid maanteelt korrakaitsjate tähelepanu pälvinud ning igaks juhuks tuldi uurima, mis toimub.
Õnneks ei läinud asi kuigi tõsiseks. Saime veidi lähemalt tuttavaks ühe vana geopeituriga, kellest on nüüdseks veidi mugustunud võimuesindaja saanud ja kes geopeitust kuuldes justkui hetkega jälle geopeituriks muutus. Väga vahva oli näha, et Pärnu politsei on meie hobiga kursis, igatahes tundus teadlikkus olevat suurem kui Viljandi narkopolitseil! 😁 Nii jäidki taskud tühjendamata, kahtlused said kiiresti hajutatud ja meie võisime rahuliku südamega aarde hooldamisega jätkata.
Kokkuvõttes saime aaret teist korda otsida kuigi olime seda ammu leidnud ja boonusena veel ühe toreda kohtumise vormis mugustunud geopeituriga. Selline see geopeitus nüüdsel ajal on kogu aeg põe, et kuidas end välja vingerdada.
Ja pliiz, ärge siis korrakaitsjaid põlake ega peljake, vaid olge sõbralikud, õelge, et mängite geopeitust, sest nad pole seal selgelnägijad ja teevad lihtsalt oma tööd. Igasugust kahtlast kontingenti liigub ju nüüd palju rohkem ringi ning parem karta kui kahetseda.
Aare on korras kuivatasime logiraamatu, lisasime veel ühe lisakonteineri, geopeituse sümboolikaga kleebised. Pliiats kahjuks ei mahtund sisse,et palun võtke pliiats kaasa.
Proovin ikka lähiümbruse aaretel silma peal hoida ja vajadusel neid hooldada. See Pastaka onu aare oli juba pikalt mitteleidudega hädas olnud, nii et tulime Skingirliga kui varasemad leidjad aaret kontrollima. Oli juba hiline pime õhtutund.
Otsisime taskulampidega.... nullist ja laiendasime järjest otsinguala, sest mine tea, äkki on aare kuskile rännanud. Ja nii oligi!
Skin leidis aarde 24 meetri kauguselt nullist, vedeles teine lihtsalt maas.
Läksime siis autosse aaret hooldama, kui saime endale seltsilisi. Algul mõtlesime, et keegi tuleb aaret otsima, aga peagi oli juba näha, et külla on saabumas politseivormis tegelased. Tervitasime neid juba eemalt, sest teadsime oma kogemusest „Mulgiraudtee 4” juures, mis meid ees võib oodata: selgitamine, läbiotsimine ja veelkord selgitamine, et me pole narkomaanid….
Aga seekord läks õnneks!
Politseinikud küsisid, millega tegeleme, ja said vastuseks, et mängime geopeitust. Selle peale tõdeti, et tänapäeval ei saagi enam geopeitust mängida.... kohe tekivad kahtlused. Näitasime neile aaret ja jutu käigus selgus, et meid küsitlenud miilits oli kunagi isegi geopeitust mänginud ja aardeid peitnud. Üks tema aaretest oli „Viimane kolhoosi konn”.
Tegu oli mängijaga chi, keda mäletan juba ammusest ajast. Tal olid ikka vinged aarded!
Küsimuse peale "kellega on mul au?" tutvustasime end ka oma kasutajanimedega. Skingirli ta ei teadnud, aga mind mäletas küll varasemast ajast.
Meile sooviti edu otsingutel ja meie tänasime politseinikke tubli töö eest, sest need narkarid tuleb ju kõik kinni püüda, kes meie mängu solgivad!
Aardega on nüüd kõik korras ja asub jälle õigetel koordinaatidel!
Meie ka ei leidnud :(
Pime olen vist. Seekord jäi leidmata.
Sellist konteinerit polegi enne näinud, lõhnas ka huvitavalt. Aitäh!
Tänud aarde eest!
Papsi varandus sai tuvastatud, tänud peitjale!
Siin läks ludinal. Logiraamat suht mõnuga kopitab, aga ei midagi ligumärga. Peitjale tänud!
Sai varandusele silm peale pandud ja logiraamatusse nimed kirja. Aitäh.
Omal ajal oli see"varandus" nii haruldane asi, et tavaliselt oli seda majapidamises vaid 1. Maal vanaemal-vanaisal oli 2. Papsi oma oli selline suur ja sinine, sellega poleks saanud küll salaja kuskile minna.
Peale paari Pärnu töösutsu jätkus aardetuur kuni vihmase kojusõiduni. Vanamees oli niivõrd kaval, et suunas mind esiti valele e. väljapoole rootsi kardinaid. Sain vitsa ja õppisin oma veast. Teine katse oli juba edukam. Leidsin varanduse, millega oli kõik parimas kombes - nagu Vanamehe multikas. Eemaldasin mini-grip kotikesest hariliku pliiatsi. Suurimad tänud järjekordse mehesõna eest!
Lahe teosus!
Koduteel tegime kiire peatuse ja panime nimed kirja. Logipaber tundus tõesti poole sajandi vanune "varandus" olema:-) Tänud!
Kirjelduse järgi eeldasin mingit võikamat varandust miskipärast, tegelikult ei olnud midagi obstsöönset ega verdtarretavat, pigem selline vahva vigur, millega üsna kiirelt ka ühine keel leitud sai ja kes oma varanduse lahkelt paljastas. Aitäh, tore tükk!
Leitud, aitäh!
Aitäh!
Oli taas tore geonädalavahetus Pärnus. Tegelikult tegeleseime muude tegevustega isegi rohkem, kui aarete otsimisega. Aga geopeitus oli ka tore ajaviide
Nädalavahetus kallite sõpradega ja vahenootideks toredad aarded. No mis sa hing veel tahta oskad 😊
Aitäh kutsumast 💞
See aare sai Piia&Peeter tiimiga koos leitud. Meie läksime kägu otsima, nemad edasi. Paljudes järgmistes logiraamatutes oli nende kleeps meid ees ootamas. Tänud peitjale!
Käisime vaatasime selle varanduse üle, enne kui sai nime kirja panna, kallasime hulga vett topsist välja, hetkel logi veel kuiv.
Tänud aarde eest.
Tänane geopäev tõi meie kamba Pärnumaale seiklema. Üks leidudest tuli siit 😃
Aitäh aardemeistrile!
Aitäh🌼✨
Täname aarde eest
Üsna lahe teostus.
Aitäh peidjale
Täitsa tore ja viisakas aare, aitäh :)
Oli selline tore ja lihtne aare. Tänan.
Leitud, tänud peitjale
Aitäh, tore leid :)
Leitud :) Aitäh :)