Parkmetsa kännuvana

Tänane esimene saak, tänud!

Sääääsed, sääääsed ja parmud ka loomulikult. Muidu oli tore, aitäh!

Kiire jalutuskäik ja leitud saigi. Võtsime punase vurri, jätsime kiisuga juukseklambri.

Märg hein ja valed kännud. Aga leitud see sai. Aitäh!

Leitud jaanipäevale sobivalt läbi märja heina kohale kahlates. Aitäh peitmast!

Kuna ühe aarde juures sain täna kirja vaid sinise molli, siis tulin siia haavu lakkuma. Selline lihtsamapoolsete raskusastmetega aare võiks paitada mu haavatud geoego? Aga võta näpust - otsisin, mis ma otsisin, kännuvana ei tahtnud mulle mingit üllatust välja anda. Natuke aega otsisin, siis läksin otsisin õige kännuvana üles. Ta oli küll veidi vähem imposantne, aga tunduvalt lahkem.

Aitäh peitmast!
Ma ei ütleks, et aare hooldust vajab, aga välise karbi serv oli juba natukene katki.

Oli Tõrvandisse asja ja seal olles kaaslane küsis, et kas geopeitust ka teeme. Tuli välja, et siin ootabki üks täpike võtmist. Astusime metsa ja korjasime karbi üles. Aitäh!

Sattusime teiste otsijatega samal ajal piirkonda aga väike auring rattaga ja panime oma nimed ka kirja.

Tänud aarde eest!

oh kuidas Waze lasi meil ringi tiirutada, aga vähemalt kohale juhatas. Üks auto küll seisis siinsamas ja paar inimest istus strateegiliselt olulises kohas, aga tühja kah. Igasugusteks peituse mängudeks olime me liiga väsinud, pealegi, kui need on geopeiturid, saavad nad väga hästi aru, miks ma sinna metsa sukeldun ning kui pole, siis pidagu mind jah mõneks natuke totakaks, kes ei mõista jalgraja peal püsida. Igatahes kuni Jan oma telefonikõne lõpetas ja ka metsa loivas, oli mul aare juba käes ja jäigi üle vaid nimed kirja panna.
Tänud peitjale siia parkmetsa kutsumast ja aaret peitmast

Aitäh!

Ilus väike parkmets, tänud siia juhatamast!:)

Tegime suurelt teelt põike Tõrvandisse ja vaatasime selle kännuvana üle. Kuna järgmise aarde juures oli planeeritud pikem matk, siis täna jäi siin jalutusring tegemata. Aga tundus tore parkmets olevat. Täname.

tänan.

Siin parkmetsas olen kunagi varem ka jalutamas käinud ja ähmaselt mäletasin, et peaks olema suhteliselt kärutatav tee. Tänasel külmal pärastlõunal tegime oma seltskonnaga väikese kaheksakujulise ringi ja leidsime ka aarde. Kiire ja lihtne leid. Tänud peitjale.

Selle aasta esimene pikem rattasõit läks siit kännuvana parkmetsast mööda. Tänud peitjale!

Njah. Leitud sai kiirelt.

Olin just otsustanud, et geoparkla on parim koht snäkipeatuseks, kui tuttava moega geomobiil selja taha ilmus. Ühendatud jõudude eest ei suutnud see vanakoolikas kauaks peitu jääda. Aitäh!

Paar sobivat pesa sai üle vaadatud, ühest jäi karp näppu. Tänud. Jooksjad ja koerajalutajad seekord ei seganud

Saabusin küll inimtühja parki, kuid otsimist takistasid kohe järgi saabunud mitmed paarid ja koerad. Ajaviiteks tegin kõnniringi ja kasutasin välijõusaali. Ühel vaiksemal hetkel õnnestus nimi kirja saada. Aitäh peitjatele.

Leitud logitud koos Kristeli ja Rauliga

Selle aardega on nüüd natuke naljkas lugu. silver rääkis mulle, et Tõrvandi kandis on uus aarenja lähme jalutame loodusrada mööda, et infot koguda ja aare kätte saada... Kui mina kaardi avasin, siis jäi see siinne üksik roheline täpp kohe silma ja tegin järelduse, et ju siia me tulemegi.. ag vot ei tulnud. Silver rääkis hoopis Poldrijärve matkaraja aardest.. kui olime seal pool ringi ja pool rehkendust ära teinud, otsustasime, et jätame ülejäänu mõneks teisekd korraks. Siis oli Silveri kord üllatuda, et saame magustoiduks siiski veel üht aaret võtma minna. :) Tulime siia, Raul sai rattaga sõita ja meie aaret logida. Nunnut nänni on ka aardes palju, meil ei olnud kahjuks midagi kaasas.
stf umbes kella viie paiku õhtul
Aitäh peitjale!

See neljapäeva hommik algas nagu peamised, Tartu kesklinn oli vaikne ja rahulik, päikesekiired vaikselt aknast sisse paistmas. Pärast kell 10 ärkamist ning rutiinsete tegevuste lõpetamist avasin ma huvi pärast geopeituse lehe, lootes leida midagi huvitavat tänaseks. Minu suureks üllatuseks oli vähem kui tund enne veebilehe avamist avalikustatud aare mitte nii kaugel Tartust. Lootes parimat, jooksin ma esimesele maakonnabussile Tõrvandi suunas.

Tõrvandi ise on... koht. Kui muudes asustustes on segu nõukogudeaegsest ning uuemast, oli Tõrvandi sama loogikaga, ent kindlasti ekstreemsem. Bussipeatus on ilmselt üks hirmsamaid, mida mina Eestis näinud olen. Ümbritsevad vanad tööstus- ning laohooned ei aidanud sellele tundele kaasa. Küll aarde poole minnes oli üllatav, kui palju ka uut siia loodud on. Suurim üllatus oli kindlasti Tõrvandi Kool, mis on isiklikult üks kõige ilusamaid koolihooneid, võib-olla isegi liiga ilus.

Aarde poole jõudes küll hakkas mure tõusma. Lõunapaus oli juba osadel ilmselt alanud, enesetunnet ei teinud paremaks see, et otse aarde ees oli pargitud juba 2 autot. Küll pean õnneks tõdema, et need olid ilmselt lihtsalt paar koerajalutajat, kes parkmetsa nautisid.

Aare ise ei olnud midagi rasket, koordinaate järgides oli peidukoht üpriski loogiline ning logi sai kirja pandud kell 11:39, sellega ka minu esimene FTF :) . Suured tänud aarde eest, sain tänu sellega ühe oma eesmärkidest sooritatud. Pärast leidu sai ka parkmetsa edasi nauditud, kuid ülejäänud puud ei olnud minu silmade jaoks nii särav, kui see, milles tulemise põhjus seisnes.

Aare avaldatud.