Miks kannab aare just sellist nime? See jäägu iga otsija enda arvata.
See aare viib sind avastama üht seni aardeta paika Pärnumaal – Kõrsa raba. Aare on peidetud vana Raudnina–Sindi talitee vahetusse lähedusse. Kunagi oli see külmunud maastik talviti vägagi elav paik. Kohalikud elanikud kasutasid taliteed olulise ühendusteena, et vedada hobuste ja regedega üle külmunud soo küttepuid ning metsamaterjali. Lisaks pakkus see rada väärtuslikku lühiühendust soo taga asuvate talude ja suuremate maanteede vahel.
Siinsel taliteel oli veel üks tähtis ülesanne. Suvel niideti sooservadelt heina, kuid pehme pinnase tõttu ei olnud võimalik seda kohe ära tuua. Hein kuhjati saadudesse ning sellele pääses ligi alles südatalvel, kui pakane oli maa piisavalt kõvaks külmutanud ja pind rege kandis.
Paraku ei olnud talumehed ainsad, kes suvisest saagist huvitusid. Sugugi harv polnud juhus, kui talvel heinale järele minnes avastati, et metskitsed olid vahepeal suurema osa varudest juba nahka pannud.
Soovitused otsijale
Head matkamist ja edukat otsimist!
Miks kannab aare just sellist nime? See jäägu iga otsija enda arvata.
See aare viib sind avastama üht seni aardeta paika Pärnumaal – Kõrsa raba. Aare on peidetud vana Raudnina–Sindi talitee vahetusse lähedusse. Kunagi oli see külmunud maastik talviti vägagi elav paik. Kohalikud elanikud kasutasid taliteed olulise ühendusteena, et vedada hobuste ja regedega üle külmunud soo küttepuid ning metsamaterjali. Lisaks pakkus see rada väärtuslikku lühiühendust soo taga asuvate talude ja suuremate maanteede vahel.
Siinsel taliteel oli veel üks tähtis ülesanne. Suvel niideti sooservadelt heina, kuid pehme pinnase tõttu ei olnud võimalik seda kohe ära tuua. Hein kuhjati saadudesse ning sellele pääses ligi alles südatalvel, kui pakane oli maa piisavalt kõvaks külmutanud ja pind rege kandis.
Paraku ei olnud talumehed ainsad, kes suvisest saagist huvitusid. Sugugi harv polnud juhus, kui talvel heinale järele minnes avastati, et metskitsed olid vahepeal suurema osa varudest juba nahka pannud.
Soovitused otsijale
Head matkamist ja edukat otsimist!
Pärast pimeduse hinda seadsin sammud siia poole lootus oli saada FTF. Loomulikult enne aarde juurde jõudmist nägin kedagi sealtpoolt tulemas, mõtlesin, et raudselt tunk ja oh üllatust kui kokku saime oligi tema, vahetasime paar sõna ja õnnitlesin esmaleiu puhul. Kui ma ometi poleks selle pimeduse hinnaga jagelema hakanud, oleks FTF mu oma olnud. Sellest siis märkus iseendale FTF võimalus ennem, kõik teised aarded pärast. STf sai kirja 15.43 ehk siis 15 minutit peale geoguru. Täname aarde eest. Ahjaa valgeid botaseid ei märganud kusagil.
Pärastlõunane rabaretk. Loogika ütles, et tulen siia STF-i tegema. Jälgede järgi püüdsin ennustada FTF seltskonna suurust, kas keegi tuli botastega ja kas need olid valged :o) Einoh, tegelikult - inimjäljed olid näha, aga isegi nende tegijate arv polnud selge, võis olla sama inimene minemas ja tulemas.
Kes ei tea, botased on meie keele osaks saanud kummalisel moel. Nimelt nõuka ajal oli Tšehhoslovakkia Botas sisuliselt ainus sotsmaade tootja, kelle kummitallaga ja nahast pealisega spordijalatsid saavutasid suure populaarsuse. Sealt see nimi siis tuli ja jäigi, sest sobivamat sõna polnud. Ja ega ole nüüdki - tennis, kets, jooksujalats, vabaajajalats kõik pole päris samad. Soome keelest üle võetud "toss" on ka variant, aga lihtsalt hilisem laensõna.
Konteiner on korralik ja ikkagi kirjutasin sinna esimesena kell 15:27 - täitsa üllatus. Küllap kohalikel oli täna muud tegemist. Jõudsin just soosaare piirile kui pea kilomeetri kauguselt paistis neoonkollane jope. Just täna, just siia, no peab geopeitur olema! Muidugi oligi. Kusjuures sain aru, et kui Ba7man poleks seganud, siis oleks mu logi ikkagi olnud STF. Ahjaa, ühel päeval üsna varsti rüüpan vaarika-mustsõstrateed piparmündiga :o) Aitäh!
Aare avaldatud.