Virtsu linnus
Kirjeldus
Virtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus. Kaasajal jäävad linnuse varemed Hanila valda Lääne maakonnas.
Virtsu linnus ehitati tõenäoliselt 1430. aastail. Kirjalikes allikates mainitakse linnust alles 1465. aastal, kui ürikutes on juttu Konrad Uexkülli varanduse jagamisest poegade vahel. Selle üriku põhjal dateeris P. Juhanson linnuse rajamise 1460. aastaga. Kantsi funktsiooniks oli kontrollida ning turvata mandri ja saare vahelist laevaliiklust.
Kastellitüüpi linnus oli ruudukujuline ning selle kirde- ja edelanurgas asusid kolmekorruselised flankeerivad ümartornid, mille ülaosa oli varustatud mašikulii ja sakmelise rinnatisega. Ehitus materjalina oli kasutatud valdavalt dolomiiti, vähem maakivi. Kahekorruselist konvendihoonet ümbritses ühe korruse kõrgune ringmüür. Langesillaga suletav värav asus nii linnuse kui seda ümbritseva zwingeri lõunamüüris. Kahe värava vahel oli nn. hundiauk.
Kaitsefunktsioonide kõrval olid omanikud pööranud tähelepanu ka ilule, mille kinnitusena on leitud vitraažide ja erivärviliste kahhelkivist ahjupottide jäänuseid. Ka konvendihoone puidust vahelaed ei toetanud mitte tavalistele palkpostidele, vaid dolomiitsammastele. Aknaid ümbritsesid raidraamid.
Virtsu linnus hävis 1533. ja 1534. aasta talvel Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markkrahvi vahel puhkenud konflikti käigus. 1536. aasta Valmiera maapäeva otsusega keelati linnuse taastamine.
1976–1977 teostati linnuses väljakaevamisi.
Võimalusel registreerige leid ka geocaching.com-is. Tänan!
Seotud lingid:
Virtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus. Kaasajal jäävad linnuse varemed Hanila valda Lääne maakonnas.
Virtsu linnus ehitati tõenäoliselt 1430. aastail. Kirjalikes allikates mainitakse linnust alles 1465. aastal, kui ürikutes on juttu Konrad Uexkülli varanduse jagamisest poegade vahel. Selle üriku põhjal dateeris P. Juhanson linnuse rajamise 1460. aastaga. Kantsi funktsiooniks oli kontrollida ning turvata mandri ja saare vahelist laevaliiklust.
Kastellitüüpi linnus oli ruudukujuline ning selle kirde- ja edelanurgas asusid kolmekorruselised flankeerivad ümartornid, mille ülaosa oli varustatud mašikulii ja sakmelise rinnatisega. Ehitus materjalina oli kasutatud valdavalt dolomiiti, vähem maakivi. Kahekorruselist konvendihoonet ümbritses ühe korruse kõrgune ringmüür. Langesillaga suletav värav asus nii linnuse kui seda ümbritseva zwingeri lõunamüüris. Kahe värava vahel oli nn. hundiauk.
Kaitsefunktsioonide kõrval olid omanikud pööranud tähelepanu ka ilule, mille kinnitusena on leitud vitraažide ja erivärviliste kahhelkivist ahjupottide jäänuseid. Ka konvendihoone puidust vahelaed ei toetanud mitte tavalistele palkpostidele, vaid dolomiitsammastele. Aknaid ümbritsesid raidraamid.
Virtsu linnus hävis 1533. ja 1534. aasta talvel Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markkrahvi vahel puhkenud konflikti käigus. 1536. aasta Valmiera maapäeva otsusega keelati linnuse taastamine.
1976–1977 teostati linnuses väljakaevamisi.
Võimalusel registreerige leid ka geocaching.com-is. Tänan!
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud geojaanilt tagasisõidul. Päris huvitav, kuidas need sajandite vanused ehitised eksisteerivad kõrvuti moodsa aja taristuga. Mida oleks need vana aja sõdalased arvanud, kui oleks teadnud, et nende kõrvale kunagi kõrgeima kirikutorni suurused tuuleveskid rajatakse ning sealt saadava energiaga käivad inimesed nende müüride pealt pisikesi topsikuid otsimas?
////
Ehitasin oma vanaisa abiga liivalinnuse.
Rohkem mind krematooriumisse sisse ei lasta.
Leidsime.
Noorem põlvkond hommikul ekraanide eest ära ja autosse vapra plaaniga merejää peal ringi ukerdada!
Plaan oli hea küll, aga noorem põlvkond kippus sõrgu vastu ajama. Koolivaheajal pidada saama hoopiski puhata.
Hoolimata vastuseisust türannia võidutses ja nii saigi 3 poisiklutti autost algul Virtsu linnuse suunas utsitatud. Linnusesse aarde peitjale suured tänud ja kummardused! Täpselt õige asi õiges kohas õigel päeval! Läbi lume õigesse kohta ukredamine ja eduelamus karbi leidmise järel aitasid keerulisest kohast üle ja järgmiseks läksimegi merejääd uurima.
Kessulaiult üle jää tagasi mandrile tulin üle Kõbaja. Mandrile astusim just linnuse aarde juurest. Täitsa huvitav koht, pole varem siin käinud. Aarde leidmine tuli lihtsalt. Tänud siia kutsumast!
Tänud aarde eest!
Leidsime,aitäh!
Leitud. Tänud
Tänan. Olemas
Virtsus nii kena sadamake ja ujumiskoht, tore et sattusin siia.
Aare leitud ja korras.
Aare viidud kooskõlla vihjega.
Kenad varemed. Kiire peatus enne praamile minekut. Tänud.
Päike paistab, õhk kuumab, linnud siristavad, luiged peavad valvsalt meid silmas ja muidugi sinine rahulik meri ja soe briis. Tänud peitjale!
Kiire leid! Aitäh!
Kiire leid,aitäh!
Leitud!
Ilus koht! Leitud, aitäh!
Leitud
Leitud aare ja maasikaid sai ka, aitäh!
Hea on varuda aega enne praami. Kiire leid. Tänud!
Kui leidsin õige kivi siis oli ka aare kohe käes.
Aitäh peitjale ja taastajatele aarde eest - põnev koht, kust palju kordi lihtsalt mööda sõidetud. Täna võtsin aega ja tutvusin linnusega.
Teel Kesselaiult koju sai väike põige tehtud, vaateid imetletud ja natuke müürijäänuseid uuritud. Aitäh!
Virtsust on ju koguaeg praamile mindud aga mitte kunagi pole sisse vaadatud, nüüd sai see viga parandatud.
Aitäh, vihje eest!
Kiire peatus enne praami, ei olnud sellest kohast veel teadlik, kuigi praamiga ikka omajagu sõidetud. Aitäh!
Leitud ja tänud
Mis öösel ikka teha kui praami on 1,5h, mängime geopeitust. Aitäh kohta tudvustamast, saime meeldivalt aega sisustada.
Kaks aastat tagasi ei õnnestunud leida, kuna aare oli tookord jalutama läinud. Indrek oli siin juba vahepeal leidmas käinud, täna vaatasime uuesti üle. Tänud!
Üllatuslik koht, nii sadam kui kindlis. Aitäh peitjale!
