Ämari lennuvälja teenindusjaam

Kõik uus.

Jõeläbimist sai märtsis juba Aafrikas harjutatud, see siin oli päris kiire katse aardeni ja tagasi. Aitäh!

Korduvalt sellest möödasõitnud ja loobunud... Lõpuks jõudis ka selle aarde päev kätte. Täitsa okei, kuigi veidi putitamist vajab. Logiraamat ka veidi kapsas juba. Muidu tore, aitäh!

Aitäh aarde eest!

Leitud, tänud!

Esiti proovisime jalavaeva kokku hoida ja valisime kõige lähima koha, kust tundus, et lähenemine võiks õnnestuda. Ei olnud see nii mitte üks raas. Nii oja kui ka kraav või oli see ka oja, olid ületamatud, nii et uuesti autosse ja sõitsime teele, mis sellest ojast üle läks ning meid seega õigele poole vett viis. Tegelikult oleks praegu ka autoga kohe vägagi ligi saanud, maapind kergelt kahutanud ja kandis kenasti, aga ei tahtnud kellegi maal ringi kimada ning koer tahtis ka jalutamist. Seega astusime jalgsi kohale. Seal läks ikka natuke aega enne kui veendusime, et kuskilt mujalt pole nagu eriti otsida kui vaid sealt ühest kohast, milleni Katrin end nüüd vinnas ja saimegi logi kirja panna. Kui aus olla, on logilehed tänaseks küll täiesti kuivad, aga jumala pudedad. Ettevaatlikult harutades saime leidsime küll koha, kuhu kirjutada, kuid siiski tahaks see aare väheke viisakamat logirulli. Aarde eest muidugi tänud, kuigi koht kui niisugune nõukogude märgiga otsaees, pole just lemmik.

Leitud! logiraamatus vägapalju ruumi enam ei olnud,soovituslik oma paberiga.

Täpselt sihuke ideaalne paus oli advokaadieksami kirjaliku osa ja tulemuste ootamise vahel ning otsustasime tulle aardeid otsima. Seda täpikest olime kunagi varem otsinud, aga tulime, luuserimärk otsa ees, ninad norus tulema. Nüüd lähenesime õigelt poolt ja jõudsime kenasti kohale. Edasi polnud muud, kui väike ettekanne akrobaatikast ja saigi logida. Aitäh!

Valelt poolt aarde asukoht peaaegu paistis aga jonni me ei jätnud tulime teiselt poolt uuesti. Tänud aarde eest!

Esimene tee sai vale valitud ja see ei viinud meid sihtmärgini,egas midagi võtsime uue suuna ja see viis meid kenasti kohale.Viimased 400m sai mõnusa matka lumes.Aare paljastas end kohe,ainult külmaga oli natuke tegu kättesaamisega.Aitäh!

Uue minigripi panime, aga logiraamat on nutsakas.

Leitud. Ühes kohas jäi jalg maa külge kinni. Uurides selgus, et olin okastraadi jalga astunud. Õnneks olid jalatsid piisavalt paksud, et läbi ei tulnud. Aga ettevaatust seal. Tagasiteel oli hoone teise nurga juures rohus ka lahtise kaevu moodi asi. Ehk et jalge-ette-vaat seal!

Alguses võttis nullis olemine nõutuks, kuid siis tuli ikka kõik kahtlased kohad maas ja kõrgustes üle kontrollida. Õnneks pole abivahendit vaja, piisab osavusesest. Ei tea kas kevadine soe aeg või tuul, kuid logiraamat on ära kuivanud. Tänud!

Leitud

Kaardil näidatud rada mööda minnes oli kenake koolmekoht, mis võimaldas kuiva jalaga kohale jõudmist. Kohapeal jäi peidukoht kiirelt silma.

Tänan peitmast.

Logiteadete põhjal saime muuhulgas teada, et otsime mingit laadi võõrkeha. Võõrkehadega aga kord on juba nii, et nende vastu võib käivituda äratõukereaktsioon, ning just seda võis täheldada ka siin – või kuidas teisiti seletada olukorda, kus nii oletatav võõrkeha kui ka aare ise objekti kõrvale maha olid potsatanud. Tõstsime aarde sinna, kuhu arvasime selle kuuluvat, ning taastasime oma ettekujutusejärgse algolukorra. Aare oli küll läbimärjaks ligunenud, kuid selle olukorra silumiseks meil paraku sobivaid vahendeid kaasas ei olnud – ehk saab peitja millalgi mahti läbi astuda. Aitäh aarde eest!

Logiraamat läbimärg; konteinerid katki. Asetasime maast tagasi originaalsesse peidupaika (ma loodan).

Oja ületamine oli tõepoolest lihtsamaks tehtud. Nullis sai otsitud omajagu aega, kuni Pantograaf aarde maast leidis. Ei olnud ta kiita seisukorras. Ümber pruunikas vesi; logiraamat ligunenud. Kuna asenduskaupa polnud kaasa võtnud, saime kirja pigem sümboolses kontekstis nimed ning asetasime aarde tagasi nii nagu see võis algse teostuse järgi toimida. Vaevalt et ta sealt spontaanselt loodusjõudude mõjul minema sai; pigem ikka aitas keegi hea inimene kaasa. Vajab hooldust!

Kunagi lumisel ajal olime maanteelt heitnud pilgu aarde suunas, kuid miski ei kutsunud sinna võssa sukelduma. Täna olid lähenemiseks lausa ideaalsed olud. Mööda ilusat rajakest jalutasime veetakistuseni, mida peaaegu polnud ollagi. Täitsa kuiva jalaga ja kuskil turnimata sai teisele kaldale, siis natuke kõrgemas rohus sahistatud ja olimegi objektil. Aarde peidukoha leidsime kiirelt, natuke oli nikerdamist karbikese kätte saamisega. Midagi oli katki ja midagi oli pussakil, kuid logiraamatuga kõik hästi. Peale logimist kondasime seal hooneski natuke ringi. Väga ilusad seinamaalingud on veel säilinud ja ühes toas isegi tööriistad nii, nagu hooldusmees oleks äsja lahkunud. Põnev paik, aitäh juhatamast!

Jõest sai üle mööda puud ronides, aga seal oli üksjagu sipelgaid. Aare ise oli väga nutikalt peidetud!

Jäi täna kahjuks leidmata. Ojakese ületamiseks ehitasime konstruktsiooni ja saime kenasti üle, aga kohapeal jäi aare kahjuks meie eest peitu. Sipelgaid ei ole me vist kuskil mujal nii palju näinud! Alguses lähenesime punktile umbes 500m valest kohast (pikk jutt) ja seal oli igal pool väga palju sipelgaid. Kusjuures ühe koha peal oli pandud kandiline palk üle ojakese ja sipelgad kasutasid seda massiliselt sillana. Kui olime lähenemisel oma vea parandanud ja õigesse kohta saabunud, siis uputas siingi sipelgatest. Ühes ehitise sisenurgas oli lausa sipelgapesa ja mööda seina käis päiksepaistelises soojuses vilgas liiklemine.

Jõgi oli täpselt nii madal, et kummikuga sai peaaegu üle. Tagasi kõndisime mööda maha langenud puud.
Aardel oli topsikukaas jalutama läinud. Leidmist see ei seganud ja märjaks ei tohiks ka saada.
Tänud

Leitud. Lähenesime kohe teiselt poolt, et ei peaks kraavi forsseerima. Natuke oli kohapeal otsimist ka, aga leidsime ikka ülesse. Äge!!!

Ojaga ei hakanud riskima. Läksime kindla peale. Lõpus oli nuputamist, lõpuks nuputasime välja. Aitäh.

Siit on mitu korda mööda sõidetud ja otsingut edasi lükatud. Täna siis üritasime. Logide põhjal järeldasime, et kohalejõudmisest hoolimata võib aare leidmata jääda. Kergelt ei tahtnud alla anda. Loomulikult vaatasime kaks vale kohta enne üle. Kolmanda kohaga näkkas. Aare korras. Aitäh!

Laur oli logidest lugenud, et aare vajab väikest hooldust ning kuna minul see logimata ja päev vaja kirja saada, siis just siia me suundusime. Väike ojake, mis aarde läheduses on, on nüüd täitsa jõe mõõtu. :D Pidime ikka vaeva nägema, et sealt üle saada. Õnneks/kahjuks keegi vette ei lennanud, kuid põnev oli siiski. :)

Aare ise oli ka tore. Laur värskendas natuke aaret, kuid kuna õues on hetkel väga niiske, siis suurt kasu sellest polnud, nii et millalgi vajab korralikumat hooldust. Logida siiski saab. :)

Aitäh!

Käisime vaatasime üle, kuna oli mitu logi mis väitsid, et logiraamatut pole. Oli teine täitsa olemas ja see sama mis sinna kunagi pandud sai. Üritasin ka kerge hoolduse teha aga niiske ilma tõttu asi ei jäänud eriti hea. Kuna juba lagunenud ka kogu asi, siis üritan millalgi terve uue komplekti teha. Seni aga vana asi jätab küll.

Mitu korda käinud ja no ei leia. Saime pisikese vihje mis andis lootust. Aare lõpuks alistus ja logisime

Iga päev ikka üks leid. Siit oleme korduvalt mööda sõitnud ja ikka tundus, et see võiks kuidagi liiga keeruline olla või, et ei pääse hästi ligi. Täna siis parkisime auto teeäärde ja püüdsime kõige otsemat teed üle põllu aardeni jõuda. Enne sihtpunkti tervitas meid väike oja...sellest ülesaamiseks oli loodus loonud ühe sobiva purde. Natuke närvikõdi, et kas saab ikka kuivalt koju või mitte - ja siis juba väike sirutus ja logi kirjas :) suured tänud seda peatust siin pakkumast :)

Täna oli selline mõnus kevadine ilm. Päike paistis ja linnukesed laulsid. Mõnus oli aarde juurde jalutada. Aardele lähenesin algul keerulisemat purret pidi ja tagasi tulin juba natuke lihtsamat mööda. Aare ise tuli ka ilusti välja. Aga peremehele teadmiseks, et ühel purgil kaas katki ja teisel ka väike kild küljest ära. Suured tänud aarde eest.