BYOP 👮ÜLESANNE #2: WINGMÄN🚔

Võtsime Oliveriga ette suurema kahepäevase seikluse, et avastada Raplamaa ja Pärnumaa põnevaid nurki ning teepeale jäävaid geopeituse aardeid. Kahe päeva jooksul sai selja taha jäetud omajagu kilomeetreid ning see sihtkoht oli üks punkt meie tihedas reisiplaanis. Iga peatus sellel teekonnal pakkus midagi omapärast ja omamoodi avastamisrõõmu.

​Kuna plaan oli suur ja kohti palju, siis iga peidukoht esitas meile omaette väljakutse – mõni andis end kergemini kätte, teine vajas jällegi veidi rohkem süvenemist ja teravamat pilku.

​Suur tänu aarde omanikule, kes selle peiduka lõi, meid siia kanti juhatas ning andis oma panuse meie kahepäevase suurtuuri õnnestumisse! Tervitused otsijatelt ja järgmiste seiklusteni!

SPOILER ALERT: läheduses hakkavad murakad valmima. Aitäh peitjale ja kaaslastele.

Hakkab vesiseks kiskuma. Aitäh aarde eest!

Kardan, et siinkohal hakkab see üritus küll omadega rappa kiskuma. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Hea paraja pikkusega metsaretk. Aitäh!

Tänud aarde eest :)

Tänud aarde eest!

Tore kui kellegile pühendusega aardeid tehakse.

Selle jalutuskäigu kaugeimaks sihiks oli jõudmine rabaveerele. Siin läks juba sutsu märjaks see maapind aga matkasaapaga mätastel hüpeldes polnud miskit hullu. Aardega kõik korras, aitäh!

Viskasime aarded kui kontrollpunktid Piirumi orienteerumiskaardile ja metsa teele. Tegu on parima orienteerumismaastikuga Pärnumaal. Oleme siin jooksnud ja korraldanud võistlusi aastakümneid. Kaardi liigume siinses metsas nagu oma kodus. Tänud!

Tänud aarde eest.

Ei hakka mina siinkohal sellest konkreetsest aardest midagi kirjutama, aga Wingmanist kirjutaks küll. Natuke. Enne kui ma meest ennast üleüldse nägin, olin taga nagu natuke juba tuttav. Ja siis kord, kui ma koos oma mugust sõbrannaga Kauksist tagasiteel olin, külastasime ikka mõnda aaret ka ja Järuska silla juures parkis auto, keegi istumas esiistmel. Õnneks jättis autojuht silla meie päralt ja vuras koos oma kaaslannaga minema. Uuesti jõudsime neile saba peale mingi kalmistu juures, kus mõistatuse lahendus saatis sealsamas olevat hekki revideerima. Igatahes ei saanud taas seal segamatult toimetada, sest mingi tegelane tuustis seal juba ees. Saadanas küll, igale poole neid ka jagub. Igatahes oli see minu esimene kohtumine selle Wingmaniga. Tema logi või õigemini üks lause logist aarde Hukkunud hundikoera juures peletas mu jupiks ajaks sealt eemale. Ja ega seal koos Wingmaniga kulgenud Catibergi esimene ja eelviimane lause kah just opimismi ei lisanud. See oli nüüd küll esimene logi, mis meenus, aga neid on palju. Ühesõnaga, on see paar minu geopeituse karjääri täiesti tuntavalt mõjutanud, mõne aarde juurest peletanud ja mõne juurde meelitanud. Tore, et olemas olete, ilma oleks geopeituse taevas kohe palju tuhmim.
Ja peitaje tänud neid episoode meelde tuletama panemast ning aaret peitmast.

Tänud aarde eest.

Ilusat naistepäeva peitjale, Wingmänile, kaaslasele ja noh tegelikult kõigile. Aitäh.

Paremal käel olev vasak pool? Waat? A topsi leidsime sealt. Nagu väljamaalased ütlevad: "if it works, it is not stupid". Aitäh!

Läbi lume sahiseva edasi järgmise topsi poole. Positiivsed õpikohad - kus on parem ja vasak pool ja kuidas GC kaardil liikumise suunda näha. Aitäh peitjale! Lumine mets on ilus, isegi pimedas!

Aare avaldatud.

Oli tore sumamine lumistel luidetel.
Tervitused Wingmänile ja täname peitjat aarde eest!

Tema leidsime ka ülesse :P

Tulen GP kirjelduse järgi Cat1bergi aarde juurde ja leian nullist tiivad. Cat1berg andis Wingmänile tappa jälle või? Ajan siis aarde päevavalgele (lambivalgele) ja vaatan - see on pigem ikka Wingman, vist. Istub väsinult väiksel Värska korgil, tiivad maas, habe ära aetud, parukas peas, üks silm kinni teibitud, kruvi tagumikku kruvitud, talla alla mingi kahtlane kood tätoveeritud. Vaene mees, tõesti, mis nad sinuga teinud on... Peaaegu poleks üldse ära tundnud. Kas sa ei suutnud karjala agentide soove täita? Mina teda sealt päästa ei suutnud, see missioon jäägu ... professionaalidele.

Moriarty närvikava proovilepanek nr 2.

Ülesande number üks läbikukkumine otsaette kirjutatud, jalutas ftf-ija ülesande number kaks juurde. Jah just jalutas, joosta ju polnud enam mõtet. Väike lootus siiski jäi. Äkki wingmän ja ta kaaslased nõrkesid teel siia ja lebavad kuskil rabapiiril teadvusetult. Siis oleks ju logiraamat täitsa tühi!

Sama koht kolm nädalat varem. Metsa vahel oli täna väga mõnus jalutada. Lagendikul puhunud külm tuul siia ei ulatunud. Väike lumesadu tekitas muinasjutulise tunde. Tekkis soov see hetk pildile saada. Siis sain aru, et ükski pilt ei suuda kogu seda ilu edasi anda ja jätsin mobiili taskusse. Kui lumehelbed langevad su näole, et hetk hiljem susisedes õhku aurustuda ja iga sammuga vajud sügavasse lumme, siis seda mõnu ei saa kuidagi jäädvustada, seda saab ainult tunda. Tegelikult oli hea, et just nr 2 oli wingmän. Lõppu jõudmine võttis võhmale ning wingmänile just selline raske rada meeldib. Kõik rajad ei pea olema jalutuskäik pargis. Geopeituses on palju erinevaid nüansse mida nautida. Üks nendest ongi teekond aardeni, mis tekitab kas positiivseid emotsioone või kus on vaja mugavustsoonist välja tulla. Life is a journey, not a destination. Ma ei tea kes selle ütluse autor on, aga mulle on see tsitaat ajju sööbinud Aerosmithi laulust Amazing.

Lõpus oleksin peaaegu nagu kaksikvennaga kohtunud, rõhk sõnal nagu – juhul kui kujukesel lokid nulliga maha ajada ja habe pikemaks kasvatada, siis oleks täitsa sarnane olnud. Catibergi aarde logisin 12:00, selle 15:50. Mitte, et distantsi läbimine nii kaua aega võttis, aga juhtus igasugu asju. Algsete koordinaatide abil oleks aarde suutnud leida vaid tunk või erko (kindlasti tasub aarde poetada ka sinna kus esialgu otsisime). Aitäh tunnustuse ja aarde eest!

{FTF} kell 15:50

P.S. Antud teema tekkimises on süüdi Politseihoiatuse peitja. Kui on valmis treitud niisugune vägev tekst, et see elustub mu silmade ees kui ma seda loen, siis tekib kuskilt inspiratsioonipuhang isegi midagi valmis kribada. Head huumorit olen ma alati väga kõrgelt hinnanud.