Jakobsoni unenägu

Kui olime juba nii kaugele tulnud, siis astusime siit ka läbi. Aitäh peitjale ja kaaslastele.

Jalad jäid kuivaks siiski, aitäh kutsumast!

Tulin vaatama, kui kaugele tossuga pääsen. Aitäh väga huvitava loo eest!

Tänud aarde eest :)

Viimased paarsada meetrit aardeni olid sellised huvitavad. Kohati oli nagu maa külmunud, samas nagu ei olnud ka. Viimastel meetritel pidi juba hoolega jälgima, et kuhu astud.

Tänud

Varbad jäid kuivaks ja peale sügava lume ja puusani sookailude midagi ei näinud. Aitäh peitjale!

No siia ma jõudsin ja logisin. Mõnna! Tänks!

Tänud aarde eest!

Aarde asukohast ei avanenud seekord mingit vaadet. Metsa vahel oli väga mõnus kõndimine, kordagi ei olnud lumi põlveni. Rabas puhus nii vänge põhjatuul, et ei tahtnud varvastest kaugemale vaadata. Lumi oli ka kohati põlvini. Panime nimed kiiresti kirja ja tegime minekut. Mõnus retk, teele jäi nii mõndagi. Aitäh aarde eest!

Täna kuidagi oli tahtmine peale tolkuses "jalgu märjaks tegemist" veel midagi toore raba pealt vaadata. Leitud, aitäh!

Need lood, millega Näär meid kostitab teevad matkad hulka värvikamaks, kui nad muidu ehk oleks. Tõsi on küll see, et otseselt ei osanud kukkumiskohta näha aga matk oli tore ja nauditav. Tänan!

Hommikul kodust lahkused ei osandu vaadata, et on vaja ka rabas jalutada. Õnneks matkasaapaga sai täiesti viisakalt kuivas jalaga aardeni astuda. Tänud rabasse kutsumast!

Leitud, tänud!

Vaatasin aknast välja. Imeline talveilm. Päike särab, tuulevaikne, külma kraade -5 ringis. Noorpõlves sai sellise ilmaga suusad alla panna ja seda kõike nautida. Täna suusatamisest ei tasu mõeldagi, sest lund on vaid mõned millimeetrid. Siin tekkiski mõte see raba aare ülese otsida.
Jätsin auto maantee lähedale metsaserva ja alustasin mõnusa metsamatkaga. Kui rabani jõudsin siis maastik muidugi muutus, kuid külm oli pinnase kõvemaks teinud ja kui metsaservas oli veel mõni veega täitunud auk külmetamata siis raba peal olid juba needki kohad jäätunud. Minu jaoks oli just väga õige aeg need mõned kümmned meetrid rabas jalutada. Aaregi sai peagi leitud. Logi sai kirja. Aare on heas seisus. Võtsin aardest ränduri ja jätsin aardesse teise ränduri. Tänud peitjale metsamatkale meelitamast.

Aitäh peitjale!

Igaks juhuks kiskusin räätsad kaasa. Aga kandvamad mättad olid juba piisavalt kuivad, et ei hakanud neid jalga panemagi. Väga kaugele rappa ju minema ei pidanud.

Üritasin ka mina neid lennuki maandumise märke loodusest leida, aga igal pool tundus olema ühtlane ilus raba. Sellegipoolest oli tore matk ilusas metsas ja rabas.

Mina hüppasin kummikutesse ja Heigo haaras räätsad näppu aga tegelikult sai täna aardeni jalutada täitsa linnajalatsiga. Esmalt mõnus metsarada, kus kohtasime kahtlasi suuri käpajälgi, mida karu omaks pidasime. Ühtegi neljajalgset siiski läheduses näha polnud ja jalutasime enesekindlalt oma eesmärgi suunas. Rappa jõudes tõdesime, et oleme natuke vara tulnud, sest mõne aja möödudes saaks siin korvid täis korjata nii jõhvikaid kui murakaid. Täna vaatlesime lihtsalt tooreid marju. Õnneks aare oli ilusti valmis ja korras ning muretult sai logi kirja panna. Edasi vaatasime natuke raba poole ka, aga ei suutnud ikkagi seda õnnetuse kohta märgata. Jalutuskäik ja aare olid kenad, täname!

Leitud.

Mina ja printsess DiiDii leidsime aarde sellesinatsel 23ndal märtsil kahetuhande kahrkümne neljandamal ussanda aastal. Raba veel kandis. Peaasjalikult pealistaimestiku all säilinud jääkihile. Teekond ei olnud väga märg. Veel. Homseid tulijaid aidaku Jumal!

Polnud väga kindel, et kuhu ja mida täna otsima minna, kuid kuna viimases logis oli juttu sellest, et kõik on veel jääs, tuli seda teadmist ju ka ära kasutada. Huvitav lugu ning tore jalutamine, peitjale tänud!

Väga mõnus jalutamine täna,raba oli veel jääs aga lund ei olnud:Super.Aitäh!

Päris mõnus oli. Päike oli päevatööd lõpetamas ja rabapinnas enamuses tahkes olekus. Jalutasime aardeni ja no loomulikult ikka tagasi ka. Siit edasi saime end premeerida õhtusöögi ja ööbimisega Pärnus.

Tänud.

Aare kuiv ja korras. Tänud peitjale!

Jõuluseikluse lõpetamise lõpuks ka üks aare tuttavas metsas. Tänud!

Mõnus kulgemine mööda metsaradu. See rabanatuke oli saabaste jaoks üsna vesine aga varbad jäid siiski kuivaks. Tänud!

Kuna Jõulumäel me lund ei leidnud, siis mõtlesime natuke seigelda geopeitusega. Lugesime Jakobsoni unenägu ja tundus huvitav, et minna seda lennuki kukkumiskohta vaatama.
Matkasime selle 1 km leides tee pealt külmunud suuuuri seeni, mustikaid ja raba servale jõudes ka natuke juba oma aja ära elanud jõhvikaid.
Kasutasime erinevaid georadasid, aga üsna pea saime aru, et katsume neid vältida siiski, sest minu jalad said juba märjaks. Astusime mättalt mättale ja vaatasime ringi, et tabada see kukkumiskoht ja ka loomulikult aare. Aarde leidsime kergelt, aga kukkumiskohta tuvastada ei osanud.
Kogu see retk sinna väikse abilisega kujunes väga põnevaks. Minul tekkis päris aarde ligidal mingi tobe hirm laugaste ees, aga laps suutis kindlaks jääda ja arvas, et kui me nii kaugele tulime, et siis tuleb ikka aare kätte saada. Tõeline geo laps!
Aitäh toreda seikluse eest!

Viimane leidmata toomasn-i aare.

Oligi paras aeg üheks jalasirutuseks ja siin saime kõik oma koivad ära sirutatud. Aitäh!

Vat siis millised unenäod siinkandi meestel. Sumpasime nüüd asja uurima. Väike rabamatk sai edukalt tehtud. Aitäh.

On alles unenäod Jakosonil. Loodetavasti ta edaspidi nägi positiivsemaid unenägusid, sest muidu võinuksid lennukid siin piirkonnas otsa saada. Me panime kummikud jalga ja tegime väikse rabamatka.