Aare asub Kirikumäe lõkkekoha juures. See on ideaalne koht ühe- või kahepäevase kalasturetke lõpetamiseks, kui tuled paadiga Piibest alates mööda Põltsamaa jõge. Kohapeal saab ka kalastada, lõket teha ja telkida.
HOIATUS! Viimased 500 meetrit võivad madalapõhjalisele autole küllalt rasked olla.
Järgi piltidel kujutatud teekonda. Iga pilt on tehtud maksimaalselt 15m kauguselt üksteisest. Viimasest pildist umbes 15m kauguselt leiad üksteist embamas kaks ebatavalist sõpra. Aare on peidetud nende jalgade vahele.
Aare asub Kirikumäe lõkkekoha juures. See on ideaalne koht ühe- või kahepäevase kalasturetke lõpetamiseks, kui tuled paadiga Piibest alates mööda Põltsamaa jõge. Kohapeal saab ka kalastada, lõket teha ja telkida.
HOIATUS! Viimased 500 meetrit võivad madalapõhjalisele autole küllalt rasked olla.
Järgi piltidel kujutatud teekonda. Iga pilt on tehtud maksimaalselt 15m kauguselt üksteisest. Viimasest pildist umbes 15m kauguselt leiad üksteist embamas kaks ebatavalist sõpra. Aare on peidetud nende jalgade vahele.
Maastik on küll ajaga veidi muutunud, võrreldes vihjeks olevate fotodega, aga aare oli siiski leitav. Aitäh peitjale!
Ütlemata lahedad lõkkekohad siin Norra külas. Aarde leidsime ka m'istliku ajaga, mis sa veel hing tahad. Tänud peitjale siia juhatamast!
Kalamees oli, lausa kaks tükki. Kalu nad küll veel saanud polnud, aga proovisid uuesti ja juba siia tulles olevat päev korda läinud. Nüüd jäi veel üle meil ka päev kordaläinuks lugeda ja aare üles leida. Olukord on kohapeal ikka väga muutunud. Kõigepealt pääseb nulli või õigemini ümber nulli sõitma nüüd igasuguse sõiduriistaga, ka ülimalt madalapõhjalise kaaslasega. Esimest kahte pilti ei suutnud praeguse olukorraga kuidagi kokku panna, aga ehmatavalt sarnane koht kolmandal pildil kujutatavale oli täitsa olemas, kuigi tundus ilmvõimatu, et kümme aastat oleks siin nagu vahele jäänud. Aga sealkandis tuulates tuligi karp ka välja. Tore, tõeliselt hea meel, et see välimõistatus mõistliku ajaga oma lahenduse leidis. Tänud peitjale siia kutsumast, võtsime meiegi sealt purskavast allikast värsket vett ligi ja aaret peitmast.
Kooritud kaskede leidmine oli kõige raskem.
Kui hullumeelne matk oli selja taha jäänud, siis üks sihuke mõnus täpp, kus ei pidanud SUP-itama, mülkasse vajuma, puu otsa ronima jne, kõnetas väga hästi.
Peale kolmetunnist matka jätsime selle maasikaks auto juurde tagasi jõudes. pikalt ta ennast otsida ei lasknud ja nimed said ilusti kirja. Aitähhid
Leitud.
Umbes 15min peale viimast vihjet leidsime aarde üles. Mingit laadi kallistamist seal on kindlasti.
Jaaniõhtujärgsel hommikupoolikul sai väike tiir tehtud ja see aare ka ära logitud. Üks pilt andis suuna kätte ja edasi läks juba huupi. Kuigi seal nüüd teab mis embamist ei toimunud, siis suurema kambaga sai asi täitsa mõistliku aja sees leitud. Tänud aarde eest!
Peale Kinderi juures käimist olime juba asunud edasi liikuma, kui korraga meelde tuli, et kalamees jäi otsimata. Keerasime siis autol otsa ringi ja sõitsime tagasi nulli. Saime seal metsa all ikka omajagu tiirutada, enne kui lõpuks lihtsalt tunde järgi õiget kohta läksin kontrollima ja aardele küüned taha saime.
Tänan peitmast.
Autoga sai kenasti treppi. Vihjetega läks pisut aega aga see kandis vilju. Seega logi kirjas. Tänud
Leitud.
Nii mõnus ja vaikne koht tundus! Tuleks siia hea meelega tagasi telkima :(
Rammus georada viis otse asrdeni. Lihtne. Kuigi alguses tundus raske ja keeruline. Kerge! Aitäh!
Kartsime, et pühapäeva hommikul siin kindlasti rahvast täis, kuid meie rõõmuks polnud ühtegi inimest. Seda kummalisem oli leida grillrestilt mitu vardatäit küpsetatud grillliha. Justkui oleks kabuhirmus siit põgenetud ja söök maha jäetud. Meie end ohustatuna ei tundnud ja luusisime natuke lõkkekoha ümbruses ringi. Karbil mingit maskeeringut polnud, lebas lihtsalt metsa all. Kõik viimased leiulogid logiraamatus olid ka juhuslike leidjate sissekanded. Meie panime väikse geokuhja ka peale, et see aardeke nii avalikult seal ei lebaks.
Karbi nurk oli natuke katki, kuid seda oli juba enne meid teibiga parandatud ja sisu oli ilusti kuiv. Tõmbasime veel paar teibikihti peale ja praegu jäi vana karp peidukasse.
Geokuhi jäi üpris kiiresti silma.Aitäh!
Järgides pilte tuleb ka leid.
Tänud
Leitud, aitäh!
Karp katki ja vajab hoolt
Viimast pilti mina looduses ei suutnud tuvastada aga kuna vahemaad olid lühikesed, siis sai aarde asukoht peagi ka leitud.
Eks ta ole. Sarnaselt tiimiga Speedy&Co käisime meiegi juulikuus suveseikluse ajal siinsamas, möödusime aardest loetud meetrite kauguselt, aga kuna siis ei taibanud aarete kaarti vaadata ning mõtted olid teise seikluse juures, siis nii need selle Norra kandi aarded meist leidmata jäidki. Kuidas see ongi, loll pea on kere nuhtlus? Seekord siis tuli selle lolli pea tõttu natuke kütust kulutada. Küll aga mäletan selgelt, et kui suvel oli see lähenemistee väga sobilik Jeebile ning mitte niiväga väikese auto lemmik, siis täna oli jää kõik suured augud kinni kaanetanud ja täitsa viisakas oli ka madala autoga kohale vurada.
Jõe ääres lõkkekohas tegi üks perekond lõket ja selline mõnus tunne tuli sisse kohe. Miinuskraadid, väike kribe lund maas ja lõkketuli. Vahel piisab õnneks nii vähesest. Eks siis andsime ka neile teada, mida me siin metsa all tuhlame. Ilma selgituseta võib kõrvaltvaatajale jääda muidu päris imelik mulje, kui neli täiskasvanut metsa all ringi tuiavad mõtlikud näod peas. Õnneks väga kaua meil siin ei läinud ja peagi oligi karp käes.
Täname aarde eest!
Tänud.
Alustuseks kobisime neljakesi autost välja ja käisime hoopis "valel pool" huvitavat objekti uudistamas. Airi teadis mäletada, et toda purret siin varasemalt küll ei olnud. Peale seda suundusime Kristjaniga välimõistatust lahendama. Nii kummaline kui see ka poleks, siis õige objekt hakkas mulle tuimalt esimest kolme punkti ignoreerides silma... Aga kuna Kristjan arvas, et tuleb tõsiselt mõistatusega tegeleda, siis tema rõõmuks tegin mängu kaasa :D Lõpuks astusime ikkagi mulle esialgu silma jäänud kohta ja täpselt sealt tuli ka karp välja.
Logisime Miki lõbuks [krimpsu] raamatusse ja edastasime talle ka fotosüüdistuse :) Aitäh!
Leitud Suveseikluse käigus.
Legendid tõid meid ka siia seiklema. Ikka leidub Eestimaa peal kohti, kuhu ma pole sattunud. Ka seekordse Suveseikluse käigus sattusin uutesse kohtadesse ning see lõkkekoht oli üks neist. Tee sinna oli päris auklik, kuid seeeest nägime teel sinna ägedat puurkaevu, mille väljavoolu ava meil seikluse käigus tuli mõõta. Aare ise korras.
Maris tuletas meile meelde, et siin parklas on ka üks aare ja mõistlik oleks see meil ära logida kui juba siin oleme. Klõpsutasime siis Marianniga kirjelduse lahti ning et fotodelt kujutatud paigad paistsid loogilised ja arusaadavad, proovisime ka leida. Leidsime ka, sest peagi silma jäänud kaks embavat ebatavalist sõpra ei jätnud kahtlust, kus aare võiks olla. Karbi ümber olnud kilekott oli sisuliselt küll üks suur augusõel. Nii et selle toimetasime prügisse. Aga aare ise oli kuiv ja korras ning peale Marianni hoolikat tagasipeitmist jäi meist oma mõnusasse pessa ka järgmiseid leidjaid ootama, aitäh :).
Peale SUP-matka korjasime selle aarde veel boonusena. Aitäh!
Kallistasid küll jah. Hea kui mõistatus laheneb kohapeal ja lisaks on siin midagi teha ka.Dianal tuli meelde, et me olime siin korda ammu ammu ühe talve külmimatel öödel telkinud. Igatahes oli tookord ca -26 peal kraadiklaas ära käinud. Tulime tookord looduskaitse keskuse poolt üle raba ja järgmine päev läksime sinna tagasi. Kõik oli kenasti registreeritud me viibimine. Ka siis oli tee aardeni olemas aga paksu lume all. Osa seltskonda lahkus õhtul autoga tookord. Seekord siis tegime ringe ja leidsime aarde. Jõkke sai ka end kastetud. Suur tänu. Aare oli korras!
Viimased 300 m on uue kruusakatte saanud, praegune lähenemistee ideaalilähedane. Kolmandat vihjepilti ei leidnud, aga embajad olid kenasti alles. Aitäh!